marjasha

Ajutist tattood, mis peaks kestma paar aastat, ei tasu kohe kindlasti teha, sest ega ta ju ühe ropsuga maha ei kulu vaid väga inetult ja pika aja peale. Proovi parem hennatatood, see püsib mõne nädala, siis saad ka ehk selgeks, kas tahad püsivat või mitte. Enne, kui tattoo lasin teha, mõtlesin ikka väga pikalt ja olin endas täiesti kindel, et seda tahan, neli aastat on ta mul olnud ja pole kordagi kahetsenud, varsti lasen värskendada, ei välista ka, et kunagi ühe juurde teen Sõbranna sai küll lollusega hakkama, otsustas paari päevaga, et laseb randme siseküljele mingi kujundi teha, ma küll üritasin teda ümber veenda, et ta ikka natuke seediks seda otsust, aga polnud mu jutust kasu. Nüüd kahetseb kibedalt ja ma usun, et ta laseb selle mingi aeg ka eemaldada, mis on kõvasti valusam ja kallim protseduur kui tatoveerimine!

fitness.ee kaloriarvuti näitab et hõõgveinis on 0 süsivesikut, mujalt võrdluseks pole andmeid leidnud. Kuidagi kahtlane tundub, sest tegemist ju ikkagi puuviljadest valmistatud joogiga, kuhu ilmselt ka suhkrut lisatud. Pudeli peal kirjas vaid, et aromatiseeritud puuviljavein, aga toiteväärtuse kohta puudub igasugune info. Keegi targem äkki teab rohkem asjast?

Päris karm muidugi, aga normaalse toitumise juures paar klaasi nädalas vast ei tee hullu midagi jõuluajal...

Loodan südamest, et Sinu kallis saab ruttu terveks! Õnneks minu peres saavad kõik aru, kui tähtis on turvaline autosõit- vööd alati peal ja purjuspäi keegi rooli taha ei istu, aga paraku on terve Eesti täis idioote, kelle pärast täiesti korralikud inimsed kannatada on saanud. Mul on väga kalleid sõpru, kes kahjuks ei taha aru saada, et turvavööd peab kasutama, aga vähemalt kui nad minu auto tagaistmel sõidavad, siis enne auto ei liigu, kui seal kõigil vöö kinni. Tõesti, inimesed, rohkem hoolivust enda ja teiste suhtes! Ja seda, et mu armastatud inimesed mulle kallid on, ütlen neile iga päev, eriti ühele inimesele

šokolaad enne uinumist- olen proovinud, minul ajab pulsi nt lakke ja une hoopis ära...

Keefiir banaangia on päris mõnus, peale hommikust trenni olen mõnikord teinud, valgupulbrit, kaneeli ja vedelat suhkruasendajat ka sisse

Paraku on see tõesti nii, et mõni spordikauge inimene arvab ka tavalistest toidulisanditest halvasti. Mitte isegi seda, et tegemist kohe steroididega, aga nt minu peale on viltu vaadatud, sest teen jõutrenni ja tarbini valgukooki, mõni on isegi hoiatanud, et vaata, et sa jumala eest nüüd suureks musklimäeks ei kasva, naitserahvas ikkagi ja pärast jube kole vaadata Samas üks tüdruk ütles oma mehe kohta, et too tarvitab steroide peale trenni, kuigi jah, ka tema jõi vaid valgusheiki. Aga ega see asi nüüd nii massiline ka pole, et tuleks üleriigilist teavitustööd tegema hakata, inimene, kes ikka sportliku eluviisiga on, see ka üldiselt teab, et sportaste toidulisandites midagi kurja ja ebaseadusliku karta pole, need , kes midagi taolist ka arvavad, võiksid ennast selle asjaga rohkem asjaga kurssi viia.

Tefali blender - sai mõni aasta tagasi HobbyHallist ostetud, kuna see asutus Eestis uksed sulgenud ja Soome omas ka seda toodet polnud siis leidsin sarnase ebayst. Mõnusalt tummine ja paksust klaasist kannuga, minu mäletamist mööda maksis 650- 700.- krooni ringis. Julgen soovitada, ta on kogu selle aja mind ausalt teeninud, olen sellega väga edukalt valmistanud smuutisid, jäätisekokteile, püreesuppe, trennisheike, mõnel peoõhtul ka maasikamargariitasi ja mojitosi, mis sõprade kinnitusel pidid vaat et paremad olema kui kusagil klubis

Plaanis vaatama minna, kuna mul natuke surnud inimeste nägemise ees hirm- nt vanaema matustel pidin kokku kukkuma, sest nägin teda kirstus lamamas... siis ehk see aitab üle saada... peab ju oma hirmudele silma vaatam, et üle läheks...

8 aastat tagasi hakkas mul sabakont valutama algul polnud hullu, natuke häiris ainult- käisin isegi kirurgi juures, kes mu kuupeale saatis, et pole mul häda s....gi. Siis, mõni aasta hiljem ühel hommikul oli ikka hirmus valu- ei saanud istuda ega astuda ja mingi kõva muna oli ka sabakondi peale tekkinud, helistasin tuttavale, kes haiglas töötas ja ta sokutas mu kohe arsti juurde. Õnneks sattus ka valves õige arst olema, kes näost väga tõsiseks muutus, kui mind läbi vaadanud oli. Läksin arstile vist kell 2 päeval ja kell 10 õhtul tehti operatsioon, kusjuures, ma siiamani ei tea, mis seal täpselt oli, öedi ainult niipalju, et mingi kasvaja ja tuleb kähku eemaldada... Ema päris arsti käest, et ega ometi vähk pole, öeldi, et mitte ja seda, millest, või misasi see oli, ei tea ma siimani. Niipalju annab tunda, et kui pikalt ühe koha peal istuma pean, siis lööb jube valu sisse ja vahel tuleb lambist ka valukramp sisse- näiteks kui olen väga väsinud või palju trenni teinud, aga muidu see mu elu ei sega. Hiina ravimassaz aitas ka väga palju pean seda kordama, pole mitu aastat kahjuks käinud. Kui ikka kõvasti tunda annab, siis kohe arstile ja kui pikalt saadab, siis tasub mujale minna- mina oleksin võinud otsad anda, kui õigel ajal poleks abi saanud.

Ma pole küll mingi spetsialist, aga minuasrust on hapukoorega ikka vastupidi- sportlased just sööad seda hea meelega! Ise tarbin väga palju- mehega kahepeale läheb 500 grammine pakk 10% hapukoort päevas ära- toitude sisse ja toidu kõrvale nt küüslaugu kastmeks...

Oen proovinud küll hommikul jõutrenni teha, kuid jõudu palju vähem kui õhtupoole, olen tähele pannud, et olen kõige energilisem peale 5 õhtul. Aeroobset olen ka teinud, isegi kohe peale ärkamist läinud kepikõndi tegema, äratab väga hästi üles, olengi viimased nädalad mitu korda nii teinud, et hommikul aeroobne ja õhtul jõukas, tundub, et selline reziim sobib mulle väga hästi. Kuigi praegu juba hiline hommik, siis võtan ennast kokku ja lähe teen ühe tunnise ringi

Mina küll selles midagi halba ei näe

Minu täiesti tavaline elurütm praegu - üleval kella 2-3-ni, 9 ülesse, see nädalavahetus isegi 7.30 äratus, kuna oli vaja ühte üritust teha, kontoris ma tööl ei käi, enamus töö teen arvuti taga diivani peal ära, teinekord saab ka päeval tunnikese tukastatud, kui öö pikaks veninud, aga tublimatel hommikutel olen isegi enne 9 kepikõndi läinud tegema, ega see päris normaalse inimese elurütm tõesti pole, aga enesetunne mul küll hea ja trenni jaoks jätkub jõudu ka....

Kavas on kindlasti proovida, seni olen ise teinud, paljas kodujuust minu jaoks natuke kuiv, hapukoort ja hakklihamaitseainet sisse- nämma Kas see hapukoorega mitte kallim pole kui tavaline?

Tagumik võiks ju loomulikult VÕIMAS olla, isegi, kui see tähendab rasva, mis väljastpoolt ilus ja prink välja näeb, aga kui ka see rasv mu kõhule ja kätele tuleb, siis EI IIAL Mu tuli just sellega üks tuttav tüdruk meelde, kes ilus pisike ja sale, aga tagumik on nagu mulatil- tummine ja prink, aga ilma tselluliidita... mis kõige hullem- ta pole elus trenni teinud ja kaks aastat tagasi sünnitas lapse, aga ta keha näeb praegu välja sama hea, kui enne last

Kardan, et siis muutuvad ka muud kohad võimsamaks

Ei tea, kas ikka tasub, pärast istun veel kogemata naela otsa ja kogu täidis voolab väja, kalli kraami raiskamine ikkagi:D Söön parem oma valku edasi ja teen väljaasteid nõrkemiseni ja loodan, et ehk hakkab päike ka ükskord mulle eredamalt paistma Nii hull asi õnneks pole, tänu trennile ei ripu ka just, aga enda hing ihaldab ikka ju midagi võimsamat

Ja mina piinan ennast pidevalt kükkide, väljaastete, jõutõmmete... nimekiri on päris pikk, et sellist tagumikku saada, aga krt, ei kasva Ja kui ma oleks ka üle mõistuse rikas, siis oma istumise alla ma ei laseks ka relvaähvardusel midagi süstida... tuleb ilmselt pisikese tagumikuga leppida siis

Minu tagumikuiidol, ülakeha võtaks ehk mõnellt BodyPumpi treenerilt või pisemalt fitnessineiult

Siin sai juba mainitud, et kui kindel portsjon ees, siis ei saa mingi valemiga ju rohkem süüa kui vaja... lõpetasin just kohupiimasegu teleka ja arvuti ees- 25 minutit läks

Ma söön enamus ajast teleka või arvuti ees ja küll ei ütleks, et valesid asju või liiga palju, sest teen köögis omale portsu valmis.

Kuskil väljas söömas käies imestavad teised alati, et ma söön kohutavalt aeglaselt, mu oma mees siiamaani imestab... muidugi tema sööb suht ahvikiirusel, ma toon alati vabanduseks, et toitu peab nautima, mitte lihtsalt sisse kugistama, täiesti alateadlikult teen seda, võin ühte praadi pool tundi ka süüa kui aega on. Vahe on tunda küll, kui teinekord kiire on ja peab kähku midagi hamba alla saama, on kõhus hoopis teine tunne, raske on ja alati ei saa arugi, kui liiga palju korraga sisse aetud...

Delfi kohta tõesti väga asjalik kirjutis ja ehk paneb mõne inimese natuke järele mõtlema, enne kui hakatakse ekstreemsustega kaalu alandama.

Minu isa sai eile 67, jõusaalis regulaarselt käinud 4 aastat, noorena tegi kõvasti sporti- kergejõustiku põhiliselt, seega kõva baas on küll minevikust all, kuid ma usun, et kuskil 15 aastat oli selline aeg, kui vaid korra aastas jõusaali sattus. Eks ma ikka vahel muretsen tema pärast, sest ta võibolla natuke hindb oma võimeid üle ja paneb kangile mõne kilo rohkem kui vaja, samuti on tal kombeks mõnikord peale öist vahetust otse trenni minna, enne, kui koju magama läheb, kuigi tema organism ilmselt sellise rütmiga harjunud, kuna on üle kahekümne aasta pidevalt öösiti tööl olnud. Õnneks on tööjuures kohustusik iga aastane põhjalik tervisekontroll ja alati on kõik korras olnud- saab veel kiita, et on enda vanuse kohta nii heas vormis. Ema on 64 aastane, oli samuti noorena sportlik, mängis võrkpalli ja tegi kergejõustiku, tema polnud ka pikalt ennast liigutanud, aga suutsin õnneks tedagi spordipisikuga uuesti nakatada, paar aastat tagasi hakkas regulaarselt ujumas ja versiaeroobikas käima, paar korda nädalas käib kepikõnndi tegemas. Hea on sellisedi inimesi vaadata- näevad kõvasti paremad välja, kui paljud nende eakaaslased ja on ka kõvasti elurõõmsamad ja tervemad