Jump to content

7oom

Kasutajad
  • Content count

    13
  • Joined

  • Last visited

  • Days Won

    8

7oom last won the day on August 21 2017

7oom had the most liked content!

Community Reputation

19 Natuke juba nagu teab midagi

About 7oom

  • Rank
    Algaja

Recent Profile Visitors

2,695 profile views
  1. Teistmoodi fitness, või Olegi blogi

    aitäh, võib olla isegi ostaks, aga ainuke laos olev suurus on XL. SBD-t poest pole ka minu suurust saada.
  2. Teistmoodi fitness, või Olegi blogi

    Homme on mul siis vaba päev, täna-homme veel väga kerged trennid ja reedel on kohe hommikul lennuk. Sündmust jälgida võib siit. Ja livescore siit. Ja nagu ikka olulised asjad jäävad viimaseks hetkeks. Nimelt tahtsin endale soetada paksud põlvesidemed, aga need on otsas, seega selline palve: Kes oskaks mulle häid põlvsidemeid (mingeid SBD või STrong või midagi sellist) laenata (suurus M või L) esmaspäevani? (Tallinnast) Aega on mul ainult neljapäeva jookusl kätte saada. Olge tugevad!
  3. Teistmoodi fitness, või Olegi blogi

    Homme on küll tähtis sündmus kohalikus fitnessi keskkonnas ja ise olen ka kohal. Aga mina ei taha selles postitluses üldse fitnessist rääkida. Nägin esimest lund ja tuli selline nostalgia sellest ajast, kui sai iga aasta mägedes käidud ja suusarõõmu nauditud. Ehk siis mitte päris suurarõõmu, vaid pigem suusaratta rõõmu. Ja sellele pühendan siis selle postitluse. Ehk siis kõik see sai alguse väga ammu. Siis kui veel keha andis ennast lõhkuda ja üritasin ma mingit MTB dirtjumpingu'ga tegelema. Sellega ma küll hakkasin tegelema suht vanas eas ja midagi erilist sellest ei tulnud, aga jalgrattaid ma väga armastasin. Ja rõõmu pakkus mitte ainult sellega sõitmine aga ka hooldamis- ja kokkupanemisprotsessid. Suutsin isegi paar korda parandada sellisi vigu, mis ei suutnud ka rattahooldusfirmad parandada. Ei mäleta isegi kui palju mul neid rattaid oli, aga kõiki olen ise juppidest kokku pandud. Isegi kodaraid rattale panin ise. Ma armastasin ka mäesuusatamist ja regulaarselt (loe: kord aastas) käisime naisega kuskil Aplides sõitmas. Ma nautisin mäesuusatamist küll, aga ütleme ausalt, see ei tulnud mul eriti hästi. Lumelauaga proovisin ka sõita, aga ei meeldinud. Ja ükshetk tuli mõte panna suusad jalgrattale rataste asemel. Natuke spekuleerisime sellest rattafoorumist ja paljud arvasid, et sellise masinaga ei saa sõita, aga ma ikka viisin seda mõtet ellu. Tuli naljakas masin, mille pilte ma praegu kahjuks ei leia, aga ime asi oli see, et sellega tegelt sai sõita. Ja isegi ei vajanud see mingeid erilisi oskusi. Esimesed sõidud said tehtud Lauluväljakul ja oli küll tunne, et selle masinaga tahaks kuskile tõsistematesse mägedesse minna. Ehk järjekorde prototüüp sai juppideks lammutatud ja suusakotti koos suuskadega pakitud. Too kord sai sellega täpselt üks kord sõidetud (ülejäänud päevad sõitsin suuskadega), aga rõõm oli suur ja ei olnud mingeid kahtlusi, et tasub seda korrata. Ehk siis juba järgmine aasta sai natuke tõsisem masin ehitatud. Aga suusad olid ikka tavalised mäesuusad lühemaks lõigatud ja mingisuguste ehituspoest ostetud asjadega raami külge pandud. Too aeg juba ilmus esimene GoPro ja seda rõõmu sai ka filmutud: Too aeg oli veel mingi kogemus rattaga hüppamisest ja ei kartnud eriti hüppata. Maanduma selle asjaga on küll raskem, kui tavarattaga, seega enamus hüppeid lõppesid kukkumisega. Lõpuks läks esisuusa stabilisaator katki ja ilma selleta enam hüppata ei saanud. Ja kukkudes sai kand vigastatud nii kõvasti, et ma pärast seda pool aastat ei suutnud normaalselt kõndida. (kui kõiki neid klippe vaadata ei viitsi, siis vaadake pigem viimast, mulle ta kõige rohkem meeldib). Järgmine aasta ja uus rattas. Sellel juba viisakamad suusad ja kinnitused, aga esisuusa stabilisaator ikka läks p**se peale paari hüpet ja tuli lihtsalt sõitu nautida. Ehk see esisuusastabilisaatori probleem jäi ka järgmisel aastal kuna katsetada uut süsteemi ei jõudnud. Uskumatu, kui rumalad me olime, sest siin Pranstusmaal oli mu naine 5kuud rase. Aga õnneks midagi ei juhtunud ja ta isegi suutis mind natuke filmida. Hero3 White oli ikka sitt kaamera, ehk siis kvaliteet on nii nagu ta on: Siis ma lõpuks ikka lahendasin selle stabilisaatori probleemi ja üks päev sai kõvasti hüpatud Lätis. Filmida (muidugi) ei saanud, aga see päev ma sain aru, et kogu aeg fullface kiivrit kandmine oli väga hea mõte, kuna maandusin otse näoga jäässe. Sellest hetkest hüppamise tahe kadus kuskile. Pärast korra käisime veel koos lapsega mägedes. Aga ausalt öeldes, see ei olnud eriti hea mõte, sest üks meist pidi lapsega olema ja sõidetud sai ainult kolm päeva kuusest. Raiskad ikka sama palju aega ja raha, aga sõitu naudid ainult pool oma ajast. Seega see oli praeguseks viimane reis ja nüüd ootame, et laps saab suuremaks ja hakkab ka suusatamise vastu huvi tundma. Muidu korra isegi sai juba proovitud. Sel videol on ta 1.5 aastat vana: Loodetavasti aasta 2019 hakkame jälle käima. Muidu ratas vedeleb voodi all ja ootab oma aega. Aga siin siis viimane video, mis sai tehtud: Selline lugu siis. Äkki see aasta tuleb natuke rohkem lund ehk vähemalt kuskile Kuutsekale saaks sõita. Edu võistlejatele homseks. Ehk endal ka 8 daysout EM-ist. Pühapäeval viimane raske trenn sel tsüklis. Olge tugevad!
  4. Teistmoodi fitness, või Olegi blogi

    Nüüd on EM-ile minek kindel asi. Alguses kõik kahtlesid, kas tasub minna, aga kui odavad otsepiletid tulid müüki, siis mingeid kahtlusi enam kellegil ei jäänud ja nüüd võistlejaid läheb isegi rohkem, kui tegelikult pidi minema. Aga toetusbrigaad on veelgi suurem. Võistlejäid on siis 7 ja toetusrühm koostab meil 12-st inimestest. Kui ma ennem vaatasin palju see reis võiks maskma minna, siis summa oli päris jõhker. Aga nüüd kulud peaks jääma alla 250EUR ja see on juba mõistlik väljaminek. Kuigi lootus esikolmikusse saada on suht madal, sest see aasta ilmusid mingid kõvad norrakad, kes oma NM-il said üle 170 punkti, rääkimata rootslasest, kes see aasta sai 199. Aga ma ikka kaotama sinna ei lähe ja praegu hakkasin treenima nagu hull. Kui EM-ile minek ei olnud veel kindel mõtlesin, et see nädal peaks kerge ol141ema. Aga teisipäevaks oli juba minek enam-vähem kindel ja mingit 'kerget nädalat' ei tulnud. Kui kohalikuks MV-ks spetsiaalselt ei valmistunud, ehk vastupidavusele midagi ei teinud ja korduste arv trennis jäi alla 8 (tihti alla 5) ja pausid olid pikad, siis see nädal hakkasin pikemad tööseeriad lähemate pausidega tegema. Terve keha on õudsalt valus, nagu üldse pole kunagi trenni teinud. Split on nüüd selline, et teen surumist, lõuatõmbeid ja triitsepsi 2 korda nädalas- kord jõu peale, kord vastupidavuse peale. Jõutõmmet ja kükki teen ikka kord nädalas, neid ei suuda 2 korda teha, ei jõua lihtsalt taastuda. Midagi muud praegu üldse ei hakka tegema. Täna, näiteks, oli kükk 130kg 10x8, paus 90sek. Okay, seitmes jäi vahele ja kokku tuli 9 seeriat. Jube raske. Ja esimesena andis alla selg, mitte isegi jalad. Käevõru on ka valus, kuna teen nüüd lowbari, aga paindun väga kehvasti. Selga suutsin jälle vigastada neljapäeval jõutõmmet tehes, aga õnneks mu massöör oskab ta parandada. See on vist juba mingi kuues kord, ehk juba sellega harjunud, et väike vale liigutus jõutõmmet tehes ja peab uuesti minema see kuradi nimmelüli tagasi lükkama. Täpselt EM-iga samal päeval, ehk 4.11.17 toimbud F5 Pärnumaa karika 2.etapp. Seega, kes EM-ile ei ole kvalifitseerunud võiksite sinna minna, kõige kõvemad on sel ajal Norras, seega pjedestaalile saab lihtsamini pääseda. Rohkem infot siit Registreerida saab siit Kasutage võimalust! Olge tugevad!
  5. Teistmoodi fitness, või Olegi blogi

    Uus hooaeg on avatud! Ehk sai laupäeval Fitness5 tehtud. See oli kõige pikem F5, kus ma osa olen võtnud ja kestis umbes 6 tundi. Ühest küljest see andis palju aega alade vahel taastumiseks, teisest- üldväsimus oli ikka väga suur, kuna oled kogu aeg pinges ja põhimõtteliselt ei söö. Alad on nüüd ka raskemad- jõutõmme biitsepsi asemel ikka tõmbab sinust meeletu palju jõudu: alla 2 minutiga jõuad tõsta peaaegu 4tonni. Ehk pole imet, et paljud ei suutnud pärast rööbaspuudel oma rekorditele liigilähedaseid numbreid näidata. Võistlusteks nagu ikka üritasin natuke kaalu kaotada ja kaalumisel sain 82.5kg. Muidu olen kuskil 83.5kg. Peale võistlust sain pitsat ja kooki ja pühapäeval sõin ka igat paska ja täna hommikul olin 85.5kg. Vett täis, nägu ümar. Lihased valusad, eriti ###### ja reie tagaosa. Trenni jaoks jõudu ei ole, homme vist midagi kerget juba teen. Võistlustel oli väga mõnus ja sõrbalik atmosfäär. Ennem pole kunagi nii palju pealtvaatajaid olnud ja võistlejaid oli seekord ka enneolematu palju. Publik elas kaasa nii hästi, et väga paljud suutsid ennast ületada. Mina tegin ka 2 isikliku rekordit, aga üldenesetunne ja üldskoor olid suht nõrgad. Kükk tuli kuidagi väga raskelt, kuigi trennis preagu on küll paremad tulemused, kui olid varem. Kükkisin 124kg-ga 28kordust, aga alustasin nii kiiresti, et ei jõudnud põlved sirgeks lasta ja kaotasin 2 punkti. Muidu lootsin 30kordust teha. Teine ala, ekh rinnalt surumine, kuidagi üldse läheb päris kehvasti mul viimasel ajal ja oma rekordist jäin 6kordust alla, ehk tegin ainult 33kordust. Siis üllatavalt hästi läksid lõuatõmbed. See on mu kõige nõrgem ala koguaeg olnud ja suvel sain veel õlavigastuse ja ei suutnud pikalt neid teha. Tegin ainult viimasel kuul, aga kuidagi ikka 28 kordust sain kätte ja olin väga rahul sellega. Jõutõmme oli uus ala ja ei teadnud kuidas seda kohtunikud hindama hakkavad. Põrge ei ole lubatud, samas see ei tähendanud, et ei saanud neid ilma pausita teha. Ühesõnaga, ühe korduse kaotasin põrke pärast ja teise täitsa rumalalt siis, kui viimasel kordusel viskasin kangi ülevalt lahti, seda ka ei tohtinud teha. Nii said 23/25 loetud. Nagu ma juba manisin, viimaseks alaks jõudu juba ei olnud. Aga õnneks mitte ainult mul ja ka konkurentidel. Kuna dipse tehakse paremjärjestuse põhjal, läksin ma sinna viimasena ja teadsin palju ma pean tegema, et esimest kohta saada. Tegin ikka suutlikuseni ja tuli 47 kordust, kirja läksid 46, mis on küll väga nõrk tulemus minu jaoks, aga peale 6tundi pingutamist oligi see hea. Ei tea kas mu blogil on mingi panus sellesse, et nii palju inimest oli kohal või Arigato lihtalt oskab üritusi korraldada, aga 4 inimest tulid kindlasti minu pärast, kes neist said -80kg kategaarias 2, 3 ja 5 koha. Ja mu kõige raskem trennipartner, kes ei taha kaalust alla saada ja oma rasvaste 94kilodega sai 6koha oma kategoorias. Mees suutis isegi ühe küki teha, kuigi trennis veel sellise raskusega pole kunagi kükkinud ja tegi absuluudis 2koha rööbaspuudel 42kordustega. Kujutan ette, mis temast tuleks oleks ta 10kg rasva kaotanud, aga ei taha raisk, sööb oma bugrse ja on kõigiga rahul. Suur aitäh korraldajatele ja kohtunikele. Aitäh, et viitsite, tegite suurepärase töö! Egert oli ühtlasi ka väga hea juht. Tänud ka pealtvaatajatele, et toetasite võistlejaid. Tänud ka sportlastele, kes ei karda tulla ja pingutada. Loodame, et sel alal on tulevik. Muidu järgmine aasta lubatakse teha ka 45+ vanuseklass, ehk kes veidi vanemad saavad seal taset näidata. Rahvast oli seekord nii palju, et rohkem kindlasti vaja ei ole või siis peab 2 kohtuniku brigaadi tegema, sest nii kaua ei peaks ikka võistlus kestma. Nüüd olen EM-iks kvalifitseerunud aga ei tea kas ma ikka lähen sinna. See Norra minek odav küll ei ole. Midagi väärtusliku sealt ei saa, esimest kohta ei ole lootust ka saada. Ei tea, vaatame kuidas trennis on, palju see üritus maksma läheb, siis otsustab. Olge tulevad! Novembris-detsembris peaks nüüd Pärnumaal F5 olema!
  6. Teistmoodi fitness, või Olegi blogi

    Kui kiiresti aeg ikka lendab. Sellest hetkest kui puhkuselt tagasi tulin möödus juba rohkem aega, kui see puhkus kestis. Kel huvi, paar pilte puhkusest leiab mu instagramist. Kuna see mingi reisiblogi ei ole, siis puhkusest nii palju, et trenni sel ajal teinud ei ole, ainuke asi, mis tegin oli kätekõverdused (1-2korda päevas suutlikuseni). Progress oli suht hea, alguses tegin 70kordust, viimasel päeval 110kordust. Ja oli lootust, et äkki nüüd rinnalt hakkan ka rohkem suruma!? Tagasi tulles esimese asjana jõusaalis surusin rinnalt oma kehakaalu korduste peale. Aga EI, ei midagi juurde pole tulnud. Hea uudis on see, et kaotanud ka pole. Halb uudis on aga see, et kohe peale esimest trenni jäin haigeks. Esimene päev oli sellise peavaluga, et voodist tõusta ei saanud, aga järgmisel päeval ma ikka leian ennast trennis. Milleks seda vaja oli- ei tea, aga peale seda mingi 37+ temperatuuriga olin veel 6 päeva. Siis juba tundus, et asi hakkas paremaks minema ja nüüd jälle tunnen, et hakkan haigeks minema, aga ei ole enam aega kodus istuda ja käin saalis ikka, kuna esimene võistlus on juba vähem kui 3nädala pärast. Ei kujuta ette mis vormis ma sinna jõuan: kolm nädalat trenni ei teinud ja nüüd jälle tervist hakkab lonkama. Tulge võistlema, kasutage võimalust, mina küll praegu oma maksimumi ei näita. Tundub, et sellele võistlusele tuleb suht palju rahvast, registreerimiseks on veel üle nädala aega, aga juba registreerus rohkem inimest, kui eelmise aasta Eesti Meistrivõistlustele. Kes ei tea kus registreerida, siis siit leiab infot. Sel laupäval käisin ka Aestheticu meetupil. Huvitav oli vaadata, kuidas peale kahetunnist workshopi mis oli pühendatud jõutõmmele-kükile-rinnalt surumisele keegi ei läinud neid liigutusi ühistrennis tegema. Muidu atmosfäär oli lahe: nii palju võistlejaid korraga ühes kohas treenimas. Mul oli rinnapäev ja minu jaoks rinnapäev=rinnalt surumine, kahju ei ühtegi surujat ma sel päeval ei näinud. Olge tugevad, F5-il näeme!
  7. Teistmoodi fitness, või Olegi blogi

    Tänane päev algas mul väga hästi: Esimene äärmiselt positiivne asi on see, et mul täna algas puhkus ja mitu tunni pärast lähen ma reisile. Ja teiseks sai täna suve alguses püstitatud plaan täidetud, nimelt tegin täna 220kg jõutõmmet. Nüüd võib rakuliku südamega puhkusele minna ja suve lõppuni raskeid trenne enam plaanis ei ole. Tagasi tulen ainult septembri alguses ja F5 valmistamiseks jääb ainult üks kuu, seega ilmselt midagi ikka peab puhkuse ajal tegema, muidu vorm läheb käest ära. Jõusaali kindlasti ostima seal ei hakka, aga mingeid kätekõverdusi saab ikka teha. Head trenni teile!
  8. Teistmoodi fitness, või Olegi blogi

    Parem hilja, kui mitte kunagi, ehk jagan oma elamusi fit.camp'ist. Olin seal esimest korda ja läksin põhimõtteliselt selle pärast, et reis välismaale jäi ära. Aga ei kahetsenud üldse, et sain sinna. Tore seltskond, suurepärane toitlustus, meeleolukad üritused, isegi ilmaga vedas, seega oli tunne, et oled välismaal puhkusel. Kalorid põlesid nagu hullud, aga suutsin ikka 3kg juurde võtta. 1.5 on küll juba läinud, aga selline tunne, et teised 1.5kg jäävadki minu külge ja kõige huvitavam on see, et visuaalselt olen isegi kuivamaks saanud, sest ilmusid sellised veenid, mis ma varem näinud pole. Naljakas oli vaadata kuidas see seltkond söömas käis. Kas te kunagi proovisite rääkida süskaritest ja kaloritest inimestega, kes ei tunne nendest huvi? Tavaliselt need jutud ei kesta üle 5 minuti, siin aga iga toidukord oli ainult nendest juttu, enamusel oli myfitnesspal lahti ja kõik üritasid ära arvata kui palju kaloreid on igas taldrikus või võileivas. Makrod kontolli all hoida oli ikka raske. Kontrollkaalumine näitas, et rahvas töötas sööklas paremeni, kui jõusaalis, sest enamus võttis ikka juurde. Kuigi sporti sai tehtud palju. Juba hommikune virgutus tõstis pulssi 160ni, aga ausalt öeldes, käisin ma seal ainult 2 päeva (enamus ikka üritas iga päev käia), ülejäänud aeg proovisin ikka magada ja taastuda, sest peale hommikusööki tuli mingi koolitus, mis sisuliselt oli trenn, siis peale lõunat iseseisev trenn, siis õhtul ühiskondlikud mängud, mis tihti tõstsid pulssi ka suht kõrgele. Nii mu pulsikell näitas vabalt 6000+kkal päevas. Vaidlusi oli palju, et näitab valesti, ise ka ei usu, et päris nii palju sai põletatud, pigem 4500+, aga tavapäeval näitavad need mulle 3000-, ehk ikka põletasin korralikult. Laagri lõpus toimus spartakiaad, mis sisuliselt on meeskonna võistlused, mis kestavad terve päev. Sel päeval näitas mulle pulsimõõtja 9800kkal, kell 23.45 pakuti mulle burpeed teha, et saaks 10000 täis, aga sellist eesmärki mul ei olnud ja jõudu et neid teha, seega jäigi 10000kkal tegemata. Muidu normaalse trenni tegemiseks jõudu ei olnud, seega enamus trenne oli nn. "taastustrennid", kus raskused oli väga väiksed. Aga peegelpilt (ja mu naine ka) väidavad, et sain ikka suuremaks ja võib olla ka kuivemaks (mida on suht raske uskuda). Ühesõnaga, laager mulle väga meeldis. Järgmine aasta suure tõenäosesega uuesti. Kõik tuttavad, kellele laagrist rääkisin tahavad nüüd ka minna. Pilte üritusest võib vaadata siit foorumist ja instast #fitcamp2017 järgi. Paar tundi tagasi ilmus siia foorumisse uudis, et Fitness5 ikka toimub ka see aasta, see vist ei ole enam EMV, aga samas see võistlus on kvalifitseerimisvõistlus Euroopa Meistrivõistlustele, mis toimub Norras. Ehk kes siiamaani kahtles kas minna või mitte, nüüd on kindlasti aeg, muidu, kui jälle tuleb 5 inimest, ilmselt ei hakka enam keegi neid korrladama.
  9. Joppenpuhh!! See on ju ülimalt hea uudis. Muidu ei lootnudki, et F5 tuleb uuesti. Kas ikka uute reglite jäegi, kus on jõutõmme biitsepsi asemel ja vööd ja muu pudi-padi lubatud? Loodame, et seekord rahvast on rohkem.
  10. Fit.Camp 2017 Tippsportlaselt tervisesportlasele

    Kas kohale saamine on igaühe isiklik mure? Muidu ma mäletan kuskil oli juttu 7st autost ja 6st eurost, aga enam seda postitluse isegi ei leia. Seega küsin, kas äkki keegi oleks nõus mind kaasa võtta, sest mul selleks ajask autot ei ole.
  11. Teistmoodi fitness, või Olegi blogi

    Kohe näha, et suvi on käes: mu viimane postitlus oli tehtud nädal tagasi ja siiani on ülemine. Aga siin tuleb kohe järgmine. Viimasel ajal olen motivatiooni saanud sellisest youtube kanalist nagu Strength Wars. Ma küll ei suuda need rajad ära teha, mis teevad 100+ kilosed anaboolsed koletised, aga peenemate meeste rajad teeks hea meelega. Ehk siis mõtlesin endale ka ühe sellise raja ja tegin endale challenge-it mis sai ka filmitud. Järgmisest nädalast algab mul kauaoodatud puhkus. Plaane oli mitmeid, aga kuna enamus ebaõnnestus, otsustasin, et lähen Fit.Campi. Ennem seda jõuan veel sõrba juurde Norra mägedes natuke ronida. Ehk puhkus suleb suht aktiivne. Loodan, et Nooras kuidagi saab trenni ka teha. Head puhkust neile, kes ka puhkusel on! Ärge unustage trenni ka teha!
  12. Teistmoodi fitness, või Olegi blogi

    Mitu päeva ei suutnud aega leida, et jagada oma elamusi viimasest võistlusest. Ehk nagu plaanisin, läksin ma Fit.Games-i 3-le etapile. Ja see läks ikka väga sitasti. Kui eelmine etapp nõudis 50% jõudu / 50% vastupidavust. Siis siin pigem 10% jõudu / 90% vastupidavust. Aga just vastupidavus ei ole mu tugevaim külg. Ma effektiivselt võin kesta kuni 2min, siis ma olen läbi. Rada oli selline: 1km concept-10 hüppet-85kg kelgu lükkamine-10 hüppet-30 viset 35kg kotiga üle õla-10 hüppet-jälle kelk-60 hüpet üle 60cm kasti-jälle kelk-jälle 30 viset 35kg kotiga-ja jälle kelk. Kui ma koha peal nägin mis tegema peab, ma tahtsin ennast nimekirjast kustutada aga mõned mehed ikka motiveerisid minna. Aga distanstile ma läksin ainult ühe eesmärgiga: lõpetada seda, sest ma sain aru, et mingiut konkurensti ma siin pakkuda ei saa. Kiiremad said hakkama kuskil 14minutiga. Mul läks 24+ ja kui üks mees ei jätaks distantsi lõpetamata, siis jääksin mina viimaseks, muidu eelviimane. Kuskil hüppete alguses mul oli mõte ära minna ja ma nägin, et kõik mehed on juba minust eest, kuigi mul oli nõrgem jooks. Aga kuidagi leidsin jõudu ja tahet seda rada lõpetada. Kehva ajaga, aga minu jaoks isega see oli võit. Kui üks mees pärast küsis mu käest kas ma tulen ka järgmistele etapidele, siis ma küll ütlesin, et mitte kunagi. Aga nüüd on väsimus läinud ja arvan, et võiks isegi jälle minna. Kahjuks kaks järgmist etappi sattuvad mu puhkusele, aga septembris võib olla isega lähen uuesti. Mis siis, et jälle kaotan, kaotama peab ka oskama.
  13. Teistmoodi fitness, või Olegi blogi

    Ma vist ikka lähen eliitklassi, seal on vendi, keda olen teistel võistlustel võitnud, annan neile võimalust ennast paremeni tunda. Loodan, et midagi eriti hullu ei tule, sellist, et ei oska üldse teha. Muidu harjutama selle jaoks küll ei hakka. Läheb nii nagu läheb, see ei ole põhiline eesmärk, lihtsalt tahaks proovida.
  14. Teistmoodi fitness, või Olegi blogi

    See 'puhkusnädal' tuli lõpuks 10-päevane, kus 8 päeva järsest mul valutas pea. Ei tea, kas ületrenn või mingi muu asi seda põhjustas. Tegin veel ühe kerge nädala, et liiga järsku üleminekut ei oleks ja nüüd vist hakkavad vanad raskusnumbrid tagasi tulema. Kurb uudis on see, et MRT näitas meniski rebendi, ekh mitte põhjuseta see kuradi põlv valutas. Öeldi, et operatsiooni veel vaja ei ole ja lubati ikka raskisi liigutada, ekh siis peab nüüd selle prõksuda kuidagi edasi elama. Praegu plaanis oma jõutõmmet parandada, kuna 200kg tundub suht nõrk tulemus, eriti arvestades, et rinnalt ma surun praegu ~160+. Kükki tehes prõks tundub liiga kõva, aga jõutõmmes eriti ei kuulagi, seega praegu keskendun sellele. Tahaks suve lõpuks 220+ tõmmata. Siin mingi tõmme viimasest trennist, kus tegin 170x6. Tundub, et võistlushooaeg on ikka lõppenud, aga FitGamesi ühele etapile ma vist ikka lähen. Eelmist etappi käisin vaatamas, aga peavaluga ei tahtnud sinna osalema minna. Hatjutused tundusid suht okay, tahaks seda protokolli ära teha, aga ilmselt järgmine kord tulevad kõik teised harjutused. Noh, vaatame, ega seal mul eriti midagi ei paista. Lihtsalt teen head trenni. Tulge ka! Spordiklassis osalustasu ainult 5euri, Eliitklassis 10euri. Rohkem infot SIIT
×