lumemõmm

Ma tunnistan, et võtaksin pakkumise tänutundega vastu. Tulen õigupoolest selle nädala algul.

Ei, kuigi viibin tihti.

Mis vererõhku puutub, siis pilt tõustes ei lähe eest ära. Palun kommentaare paarile küsimusele, mis kerkivad neid vastuseid lugedes. Kas laidetud terviljatooted ei ole mitte olulised b-vitamiinide ja kiudainete allikatena ning aeglased veresuhkrutõstjad? Ning süsivesikud kui ajutoit? Üliõpilasena sooviks vaimutöö tõrgeteta laabumist. Foorumi varasemates diskussioonides kõlanud toitainete soovitusliku vahekorra alusel tegin uudishimust väikesed arvutused. Umbes 2000 päevakaloraaži korral tähendaks 25-35-40 jaotus 125 g valke, 80 g rasvu, 200 g süsivesikuid. 125 g valku tähendaks 57 kg kaaluva naise puhul üle 2 g valku 1 kg kohta. (andestust, kui mu matemaatika või arusaam jäi lombakaks...) Seda on ju liiga palju? Eriti arvesse võttes, et mitte kõik ei tegele aktiivse jõutreeninguga. Saan aru, et numbritest ei saa päris üks-üheselt kinni võtta ning olulisem on isikliku tasakaalu leidmine, kuid siiski... Iseenesest pean tunnistama, et pooldan rasvu rasvapuudusele. Parima enesetunde tagab lõheroosa kala mõnusa oliiviõlise salati-juurviljadega, heal juhul komplektis mõne pisema kartuli vms-ga. Ka nahk ei kuiva ning meeleolu on stabiilsem. Rääkimata sellest, et toit ei jää maitsetusest kurku kinni.

Endokrinoloogi olen korra külastanud, tehti ka mingid hormoonid ning veresuhkur. Sain telefoni teel teada, et rida nimetajaid on paigast ära, arvatavasti keha nälgib, söögu ma rohkem ja tulgu mõne aja pärast tagasi. Õnneks on uus aeg kinni pandud juba nädala pärast, olen see kord targem aru pärima. Vererõhk on normaalne, pigem madalam. Rauatase veres oli viimati ok, kuigi igapäeva toidus jäävat puudu. Olen siin foorumis varemgi lugenud toitumissoovitusi, et rohkem rasva ja valku, vähem süsivesikuid. Kuna see on niivõrd vastuolus soovitustega, mis seni andnud mu menüü analüüsid, olen lihtsalt nõutu. Aga selge, et vanaviisi jätkata ei saa. Süsivesikute piiramisega kas olulistest vitamiinidest puudu ei jää?

Tänud vastajatele. Panen soovitused kõrva taha. Mõjusid julgustavalt. Külastan psühhoterapeuti regulaarselt, nii et "remont ülakorrusel" käib hooga. Probleeme tekitab just füüsiline pool, kuna ei saa aru, mis mu kehaga toimub. Mõtlesin näljareziimi all tõesti säästureziimi. Ainult, et ma tammun selles seisundis nädalate kaupa ning ei saa kuidagi enesetunnet inimlikuks. Kõht normaalselt tühjaks ei lähe, kuid kui mingil hetkel süüa ei saa, hakkab pilt udutama, aju kipub seiskuma, lihased on valusad. Ainevahetus uimerdab, rasvakiht kasvab, energiat ei ole, tuju on sant jne. Söön, aga ei saa aru, millal aitab või millal on puudu. Uinumine on tõsine väljakutse. Viga selles, et ei suuda veresuhrkut stabiilsena hoida? Veresuhkrut on iseenesest kontrollitud - korras, pigem madal. Toitun enamasti nagu terviseõpikus: 4-5 korda päevas, hommikul putru, täisteratooteid, piima-kodujuustu jne, juurikad-salatid-puuvili, kala-kana, nn häid rasvu. Magusaisu ei kimbuta, maksimum 2 tl mett-moosi hommikul. Menüü on üldiselt ka üle vaadatud ning soovitati vähem rasvu (s.t. u 50 g), rohkem süsivesikuid süüa. Oma arusaamist mööda olen seda teinud, kuid miskit on nihkes. Pikk hala sai. Ei plaaninud, aga ehk mõjub hoiatavalt, et oma kehaga ei tasu mängida. Lõppeb varem või hiljem halvasti.

Tere! Olen juba paar aastat kimpus olnud toitumishäiretega. Õnneks on mõistus pähe tulnud ja äärmuslik nälgimine on minevik. Kehakaal on normaalne(57 kg, 168cm), rasvaprotsent samuti (kehatüübilt oletavasti endomorfne ektomorf, ehk luud ja rasv ), kuid ainevahetus, hormoonid ja toidulaud on endiselt korrast ära. Keha on ülimalt säästlik, grammigi alla ei võta. Kuna tühja kõhu tunnet ei teki, siis libastun ja kipun pidevalt sööma kaloraažilt liiga vähe, kokkuvõttes kaal kerkib ning ma lihtsalt rasvun mõttetult. Jubedad meeleolukõikumised ja jõuetus ei lase ka trennirutiinil-süsteemil tekkida. Üritan endale sisendada, et näljakuurile järgnev kokkuhoiuaeg tuleb välja kannatada ning korrapärane energiakulutusele vastav trenn-toitumine on lahenduseks, kuid siiski teadmatus hirmutab. Kel kogemusi võitluses anoreksiaga, ehk oskab öelda, on sest kaalu-toidu-nõiaringist edukat väljapääsu? Kas ja millal tervis taastub ning kaal seiskub stabiilse toitumise juures? Kui kaua aega võtab näljareziimist väljatulek ning kuidas sellest edaspidi hoiduda? Olen meeleheitel. Kuigi lootusrikas.