pkwild618

Arvutamine oli lihtne, ülejäänud osa oli hea

:P Youtube link

Trenni kahjuks jah ei näinud, aga kahju sellegi poolest ei hakanud, osa oli kõva ja jutt oli hea Minuarust on juba see hämmastav, et kui ta pole... mis ta ütles, 14 või 17 aastat trenni teinud? Kuigi ta küll ütles, et tahtis alla võtta, aga 10 kilo ülekaalu tegelikult polegi nii pika ajaga võtta hull arvestades, et eks ta isu oli natukene suurem keskmise omast jäänud trenni aegadest, aga trenni enam ei teinud. Ju siis mees pidi ikka keskmisest jõusaali mehest kenasti rohkem oma toitumist jälgima.

Kui sa ainult kasutajanimest vaatad, siis tõenäoliselt eksid, sest sellise kasutajanimega leiab veel nii mõnegi inimese profiili, kellel hoopis omamoodi pildid üleval ja kui ta sinna oma pildid üles pani, siis oleks ta tõenäoliselt ühe nendest pannud siia ka või siis siinse sinna ka, aga profiilis valitseb hoopis omamoodi pilt. Aga no kui ta end kätte võttis, siis tõenäoliselt see probleem teda enam ei vaeva.

HOIATUS! Järgnevat teksti lugedes nõustute Te oma ajju salvestama pool minu elulugu ning võtate meenuvate lapsepõlvetraumade eest vastutuse endale! Võite minu omade eest ka võtta, õnneks mul neid väga ei meenu Huvitas lihtsalt ja küsiksin teemaalgatajalt, et kuidas siiamaani läinud on? Ja minu sõna siia vahele (natukene teise külje alt): iseloom on see, mis paneb tegema. Iseloomu tuleb koguda. Ma olin 13, alla 1.6m, vöö 110-112cm (täpselt ei mäleta). Tegelikult moodustas sellest suure osa ka magu, sest mul see magu oli tõesti korralikult ees. Koguaeg rääkisid sugulased, et ah see on suguvõsa viga. Meil ongi suguvõsas sellised eeldused jms ja seda ei ole kuidagi võimalik parandada. Isegi üks inimene jõudis arusaamale, et ma ei tohiks isegi puhkpilli mängida muusikakoolis, sest meie suguvõsas on ülekaalulised ja nõrkade kopsudega. Üsna nõme jutt, viimane jutt on muidugi lauslollus, eelnev jutt valed teadmised. Kui nüüd hakata vaatama suguvõsa lähemalt: ei tehta trenni, süüakse korralikult jne. Mida siis veel siit oodata? Vähemalt on mul isa, kes on ka kenasti trenni teinud oma elus ja ütles, et kui ma trenni hakkan tegema, siis hakkan alla võtma ning kui ma söön koolis mitte 3-4 soolastoitu (oli kombeks) ja veel 3-4 magustoitu, vaid ühe soolastoidu ja ühe magustoidu ning kodus ka võtan ühe portsu, mitte kaks hiiglaslikku portsu, siis hakkab normi tõmbama. Eks ta jagas mulle veidi õpetussõnu ka niipalju, kui ta oskas jõusaali harjutusi näidata (noorena ta jõusaalis minuteada väga ei käinud, oli maadluse poiss, aga mulle teatud põhjustel kergejõustik ei sobi), aga eks ta midagi ikka teadis ja onu käis ka noorena jõusaalis (sain veel temalt ühe hea raamatu ka, täpselt ei mäleta, aga Eestis vähemalt on välja müüdud). Jätsin lisaportsud nii koolis kui ka kodus päevapealt maha. Paar päeva oli kõht näljane ja siis ükskord tahtis rämedalt süüa saada, veidike rohkem andsin, aga nägin, et ei aita ja ju siis parem on ära kannatada. Ja kõik, oligi toitumine minujaoks korrigeeritud (kas nüüd just detailideni, aga selle toitumisega oli kaalulangetamine juba vägagi võimalik). Siis mingiaeg jätsin õhtuse söömise ka päevapealt maha, mis on näksimised ja muu träni. Nüüd kahjuks olen pikkade päevade tõttu olnud sunnitud õhtuti sööma ja aegajalt tuleb see snäki isu ka, aga vähem kõvasti. Ma ei käi ja ei otsi enam kappidelt toitu, vaid tavaliselt midagi nt Simpsoneid vaadates vms (kahjuks Homer sööb nii suure tempoga, et ma tema dieeti jälgida ei suuda ). Krõpsud mulle muide enam ei meeldi, vahepeal söön, väga harva, paar korda aastas ehk maksimaalselt. Coca-Colat joon veelgi harvem, kuna seda üldse meie peres ei osteta (va vend vahel harva), aga no Sprite ja muu selline aegajalt läheb, aga tegelikult väga harva. Lihtsalt ema teeb süüa ja korras, seda me sööme ja oleme rahul, maitsev ja samas mitmekülgne. Trenni hakkasin tegema nii, et algselt tegin mõne päeva ainult kätekõverdusi ja siis panin kõhulihased juurde. Siis tahtsin juba rohkem, panin hantliharjutused juurde. Mingiaeg saatis õpetaja mind kehalises jõusaali ja siis ma hakkasin käima iga kehalise tund (3 korda nädalas) jõusaalis pluss tegin veel kodus ka lisaks (algselt kuu aega 7 päeva nädalas, siis ütlesid reied, et nüüd sa jätad paar päeva puhkust nädalasse eks loll õpib ikka ainult oma vigadest ). Viis korda nädalas oli päris hea, poole aasta pärast oli vööl ees 95cm, kena edasiminek. Algselt ma tegin 2-aastat ainult pikemate kordustega (20 kordust seerias). Jõusaalis küll vahepeal proovisin maksimumi, aga trenni tegin ikka 20-kordust-seerias raskustega. Muide, ma käisin täiesti üksinda ja ega kedagi väga pikalt ei tulnudki kordagi. Pool aastat vms käisid paar tüüpi kolmapäeval samal ajal (üks kord nädalas) ja järgmisel hooajal käis klassivend ka minuga mõne kuu (tegelikult ma suuremasosas vist vedasin teda kaasa, juba kui ma ütlesin, et kas täna läheme oli näha, et ega ta väga ei viitsinud, aga ikka tuli ). Aga enamuse ajast olen ikkagi pidanud üksi lonkima. Minuarust on see trenni ja toitumise värk nii, et algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama ja muide see peab ka paika. Kahtlen, et Kiivikas või Kalmus tahavad praegu väga maha jätta kogu seda elustiili, see hakkab meeldima pikapeale. Lihtsalt ei tasu end lasta häirida nendest valearusaamadest, et on võimatu või midaiganes ja et teised norivad. Võibolla su mõistus veidike võimendab seda norimist? Eks seda ikka leidub, aga see aasta-paar vastu pidada, kuni kaal normis ei tohiks küll mingi probleem olla. Siis neil pole enam põhjust naerda, vaata, et näed ise veel palju parem välja. Mind tegelikult algklassides paar tüüpi norisid nõudselt, 4 aastat? Üsna raske oli ja ma lasingi endale pähe istuda. Aga öeldakse, et mis ei tapa, teeb tugevaks ja näed tegi. No "mingitel põhjustel" peale seda, kui ma endast kolm aastat vanemaga kätt koolis surusin, ei noritud enam ka nende poolt, kes kippusid kõiki peale enda suurte sõprade ja ilusate tüdrukute norima Nüüd ma üritan juba sinna päris ideaalsema vormi poole saada, vööl ripub ~88cm ja jõudu hakkab karumoodi tulema Tegelikult kui ma ausalt ütlen, siis mind ei noritudki minu kaalu pärast ja muide ma polnudki nii väga paks, ma olin ehk paar aastat väga ülekaalus ja siis hakkasin alla võtma. Teised põhjused ja teate, see väikeste värk, et peavad ennast väga tähtsaks ja kõvaks. Mis teha, aga tulevikus loksuvad need asjad, kui end käsile võtta, ilusti paika: varem naerdakse hammasteta, paremini naerdakse hiljem. Lihtsalt inimesed millegipärast lasevad enda enesehinnangu ja kõik nii alla, nagu siingi öeldud - annavad alla enne, kui jõuavad alustadagi. Äsjagi käisin sugulase juures, kui ta ema ütles, et ta tütar ei saa alla võtta, sest see on meie suguvõsa värk. Aga näed ma ütlesin, et võtsin ilusti umbes 23cm alla ja ei tulnud mingi esiisa ega esiema või Aadam või Eeva mind taevast keelama.

Nende täistrennis (koos löögitrenniga jms) mitte, kui pole just vastupidavust ehitav jõutõstja, mis on äärmiselt ebatõenäoline (kuna üldjuhul see ei kuulu enam nende huvide hulka). Kui ma olin veel ainult jõusaalis käinud umbes kaks aastat, mis pole küll teab mis pikk aeg, suutsin ma minut aega oma käsi ette lüüa suhteliselt hingeldades. Lõpp kisus juba üsna vaevaliseks. Ja seegi võis olla võibolla minuti jooksul... 100 lööki? Ja kui ma üritasin teha kätekõverdusi kiirusega 2tk/s, siis poole minuti pealt olin juba läbi (60). Täpselt ei tea, aga mitte väga palju. Praegu ma võin teha minutis üle 240 löögi (täpselt ei tea, aga 240 vähemalt) ning 2tk/s kätekõverdusi minuti teen ära küll (120). Ehk siis mida ma tahtsin sellega öelda, et selle jõusaaliga nende meeste mõistes võhma väga ei kasvata. Jõusaali mõistes võhm on see, et sa teed nüüd võibolla 8 korduse asemel selle raskusega 20 kordust või 80 kordust, aga isegi 80 kordust on veel tegelikult pisikene arv (arvestades, et nt poksis on raund 3 minutit ning selliseid raunde tuleb suure tõenäosusega mitu), sest tegelikult on ka neil ju raundi treeningud (täispikad raundid, nt Mike Tyson, kelle kunagise kava ma tõlkisin ka kuskile siia, tegi iga päev 10 raundi). Ja muide, ega need kergemad mehed ka ei peaks, kui just mitte mõelda neid mehi, kes käivad jõusaalis kergejõustiku vms kõrvalt. Edit: Minuti jooksul ei proovinud, aga 8 lööki sekundis tuli rahuliku tempoga (no tegelikult metsik tempo siin enam väga palju juurde ei anna, kuna rahulik tempo tähendab seda, et ma olen kiire tempo juba üritanud võimalikult vabaks arendada) 8 lööki sekundis kümne sekundi jooksul.

Pole see nii hull koormus midagi, kuna poks on jah üsnagi aeroobne treening. Naljapärast võin tuua treeningkava, mis ei tapnud teda veel ära, muidugi tegu professionaaliga, aga veerand (või vähemgi) sellest vaevalt nüüd tavainimese ära tapab... Hakkas endalgi pea ringi käima, kuigi ma uurin tihti taolisi fakte. Mike Tysoni päevane treeningkava: 5:00 Ärkamine, 3 miili sörki (5km) 6:00 Dušš ja tagasi voodisse. 10:00 Ülestõus, hommikused kaerahelbed. 12:00 Ringitreening, 10 raundi treeningpoksi. 14:00 Lõuna (liha, pasta ning puuviljamahl). 16:00 Veel ringitööd ning 60 minutit treeningrattal. 17:00 2000 kõhulihast, 500-800 'dips' -i (põhimõtteliselt rööbastel surumine, aga ei pea rööbastel tingimata olema), 500 kätekõverdust, 500 õlakehitust 30kg kangiga ning 10 minutit teisi harjutusi (biitseps, triitseps, rind, kõht, õlad). 19:00 Liha, pasta ning puuviljamahl (põhiliselt apelsinimahl). 20:00 30 minutit treeningrattal. 21:30 TV ning voodisse.

Üks surub kehakaalu (~110kg) 40 korda. Kas sellised poolikud surumised on siis raskemad, kui täissurumised, või mitte? Teha tundub neid raskem, aga kummaga viimane jõud varem otsa saab? Pole enda peal veel proovinud.

Eks see oleneb veidi indiviidist ka. Ei ütleks, et ilma baasharjutusteta pole võimalik iga eesmärgiga enda potentsiaali 100% ära kasutada. Muidugi kui me räägime siin nüüd jõunäitajate puhtast suurendamisest, siis on baasharjutused muidugi väga olulised, aga kui me räägime siin keha ehitamisest suurustesse, siis mina pole väga leidnud, et siin pooleteist aastat rinnaltsurumist kangiga oleks mulle väga rohkem mõju avaldanud, kui varasem rinnalt surumine hantlitega (hiljem lisaharjutus). Pigem mulle istus hantlitega kuidagi rohkem, aga väikene jõusaal, hantlid said otsa See, kas nüüd kükib keegi kükkijast rohkem ei ole just eriti tähtis. Paljud jõusaalist siis reaalselt lavale võistlema lähevad? Enamustel pole seda plaaniski. Ainult kükkida oleks ka muidugi jaburdus Kombineerimine on siiski väga tähtis, eks ta nii ole ja kindlasti on parem teha, kui jätta tegemata. Öeldakse, et topelt ei kärise Eks kõige raskem ole jah muidugi see, kui oled juba suurema staatusega sportlane, mida mina loomulikult pole, aga eks see ole vist juba suhteliselt individuaalne, kuidas siis keegi millegiga paremini edasi areneb. Ja päris ideaalset treeningkava koostada on ju niikuinii võimatu, sest harjutusigi mõeldakse välja uusi ja uusi ning kindla tagamõttega (kui nad neid just võidu ei patenteeri? ).

Meest nähes tekkis küsimus, et kas seal käis kehakaalu surumise võistlus?

HOIATUS! Järgnevat teksti ei pea lugema ning ma ei garanteeri, et kõik selles on 100% tõde. Tegu on minu enda vaadete ning nägemustega, luban kõigil vastu vaielda ning vigu parandada! Mina ei leia, et baasharjutused suurendavad teiste harjutuste jõudu, aga ma ei vaidle ka vastu. Pigem ma võtaksin seda nii: mõlemad täiendavad üksteist. Mitte ainult baasharjutuste võimekuse suurenemine ei suurenda teiste harjutuste võimekust, vaid ka vastupidi. Samamoodi sa võid teha meeletult teisi harjutusi, aga baasi üldse mitte teha. Ja kui sa teiste harjutuste maksimumid ja vastupidavused oled kõik suureks arendanud, siis on sul ka baasharjutuste näitajad suuremad, kui algselt ning need kasvavad päris mühinal edasi, kuna tuleb jõudu metsikult ka teiste harjutustega. Mina näiteks, ükskõik millist uut harjutust ka ei hakka tegema, kohe hakkab meeletu kasv pihta. Kuni mingi maani muidugi. Ehk siis mu jõud ja vastupidavus on küll võibolla suured, aga lihtsalt vaja kohaneda nende harjutustega. Mitte ma ei saa siis järsku teiste harjutustega jõudu juurde, vaid ma kohanen nendega. Samamoodi võib ka ilma baasharjutusi tegemata, aga eraldi selga, jalgu, käsi, rinda, kõhtu jne treenides "kohaneda baasharjutustega". Muidugi siin tuleb ka tehnika mängu, millega ei saa lihtsalt kohaneda, vaid mida peab harjutama, aga tehnika osa pole enam jõuareng, vaid oskuste ja kogemuste areng. On loomulik, et jõudu või vastupidavust treenides see ka areneb, aga ma ei tea, kas nädalas rohkem trenni tegeva inimese areng on just sama, mis vähem trenni tegeva inimese oma EELDUSEL, et kumbki nendest inimestest ei pinguta üle st ei jäta lihastele taastumiseks aega. Ma arvan, et see mees, kes teeb nädalas 30-seid seeriaid ei saa nii suurt maksimumjõudu, küll aga tuleb temast vastupidavam mees, kui teisest, kes teeb 8-12 korduseid seeriaid. HOIATUS! Järgnevat teksti ei pea lugema ning ma ei garanteeri, et kõik selles on 100% tõde. Tegu on minu enda vaadete ning nägemustega, luban kõigil vastu vaielda ning vigu parandada! EELNEVALE POSTITAJALE (MEI): Niikuinii keegi mind ei usu, aga alguses ma paar nädalat ainult kätekõverdusi ja kõhulihaseid ning seejärel tegin 2-4-6 (täpselt ei mäleta) nädalat lisaks veel ka 5kg hantlitega. Sellise pealtnäha väikese koormusega kasvas mu käsi ei rohkem ega vähem, kui nii palju, et keegi niikuinii ei usu nii, et vahet pole. Lihtsalt ma tahtsin öelda seda eelmisele kommenteerijale, et alati ei pea tegema meeletult erinevat tüüpi harjutusi, et saada kätele mõni sent juurde. Mina tegin alguses hantlitega rinnalt surumist, külgedele lendu (nii püsti kui lamades), triitsepsi kõverdusi, curle (ehk siis klassikalisi biitsepsi tõsteid) nii püsti kui lamades ning hantlitega ülepea tõsteid. No see on siis tähendab käte osa, mis ma tegin. Muud ma treenisin puhtalt keharaskusega. Kiskus lihtsalt veidi üksluiseks, aga 5kg hantlitega sai väga edukalt mõõtu kätele juurde ning kõigest kolme kuuga. Peale seda muidugi pidurdus, tuli poole aastaga veel 1,5-2cm juurde (midagi nende kahe numbri vahele) ning selle kogu aja jooksul ei võtnud ma grammigi juurde. Tegelikult 2kg võtsin alla, aga eks seda vist pigem vedeliku arvelt. Kõhu tõmbas muidugi normaalsemaks tunduvalt, väga kähku, paari kuuga? Aga kaalu otseselt väga ei kaotanud. See erinevate vahenditega trenni tegemine on pigem selleks, et saaks erinevaid kehaosi treenida, aga sul pole vaja teha käte treenimiseks ei tea mida. Hantlitega annab nii palju varieeruda. Lihtsalt selliseid üldharjutusi on võibolla parem teha selletõttu, et muidu kiputaksegi ainult nende hantlitega biitsepsit vehkima ja siis tekib ebaühtlus. Pluss see on endale lihtsalt vaheldus, meelele ja ka kehale väike puhkus, kuna käed saavad väiksemad koormust, kui hantlitega tehes (pidasin silmas küki puhul) pluss erinevat harjutused treenivad keha reljeefe erinevalt (ehk siis leian, et ka biitsepsi kõverdusi ideaalis tuleks teha lihtsalt erinevat moodi hantelid hoides, kuna arenevad lihased erinevat moodi siis, hantlite otsad vastu keha ehk klassikaline arendab pigem muna, samas kui hoida neid "pikuti" vms, siis on näha, et lihas areneb pikemaks).

Aga vaadake asja positiivsest küljest, tegu on vägagi mitmekülgse naisega, kõigile midagi. Kellele silikooni, kellele jämmut huult, kellele pikad blondid juuksed ja kellele seksikas 6-pack. Naiste ja meeste vaheliste erinevuste olematus on täielikult tõestatud ja kinnitatud (vähemalt minule). Mul üks küsimus, kas need lihase süstijad süstivad endal hääle ka madalaks? Et kui tahavad, saavad veel selle naiseliku hääle kätte, aga muidu saadaks ERSO -sse teist bassi laulma või infra heliga elevante hirmutama.

Lihtne ja loogiline - Ott süstib konkurendid kaaluklassist välja

Fitness võib isegi olla nauding, aga panna nii noori tüdrukuid kehavooru? Ebaeetiline. Pigem jah õpetagu vabakava tegema, see meenutab veidi iluvõimlemist vm eetilisemat... või olen näinud, et mõne puhul ka robotit

Kas ta nüüd nii hull on. Kuivaks ajab teeb veel praeguses easki paljudele seal silmad ette No võitu nüüd muidu on liiga optimistlik loota. Nooremad mehed oma tippeas on ikkagi üle, aga siiski on mees väga suur.

Sellisel juhul ei ütleks, et kuritarvitavad alkoholi enamus alkoholi tarbijatest.

Paljugi mis pole ühe naelaga, suurem ka ei pruugi alati kinni pidada. Ja ma arvan, et koolipingi nühkimise kohta ei saa sa küll mulle ette heita.

Ma ei ütle, et see väga kehv on, aga see pole siiski päris see, mida võiks kõvadelt tüüpidelt oodata.

Tegelikult peaks selle vist müüdi teema alla panema, aga kuulnud, et suuri raskuseid tõstes võib juhtuda, et naisel kukub emakas välja. Eks seda kuskil on ehk juhtunudki, aga kui suur on tõenäosus, et see ainult sellest oli? Edu muidugi, aga ära siis tulevikus oma mehele seda rammu esimesel kohtingul näita, võib veidi ära ehmuda

1) Oleneb, kes mida kuritarvitamiseks peab. Mina ei leia, et lihtsalt tavaline tähtpäeva naps on kuritarvitamine. Muidugi võib lugeda õigeks tarvitamiseks meditsiinilist eesmärki jne., aga kindel, et alkoholi sellel eesmärgil ka esmalt kasutati? Lihtsalt tänapäeval tahetakse nimetada kõike, mis veidikenegi tervist rikub, kuritarvitamiseks. Kuritarvitamiseks loeksin ma pigem suuremaid alkoholikoguseid, mis ei ole enam niisama tervise naps, vaid üksinda "meelelahutamine" või peol kaanimine. 2) 3) Muidugi, aga väikeste koguste puhul need mõjud on väikesed. Osade uuringute nimel näiteks on inimesel ajurakke nii palju üle, et neid alkoholiga ära tapmiseks peab müstilise koguse alkoholi jooma ära, mis õnnestub üldjuhul joodikutel. Võta nüüd näpust kinni, kus see tõde on, kindlad on ainult surm ja maksud... Ma usun, aga siiski ma ei teinud matemaatilist viga. Selliseid asju võetakse tavaliselt protsentuaalselt. Mitu protsenti uuringus osalejatest, mitu protsenti suurenes jne. Nii, et tegu pole vigase loogika ja matemaatikaga. Sinu mõtted pole ainuõiged, nagu ka minu omad mitte, lihtsalt erinevad mõttemaailmad... Samamoodi ma võiksin väita, et mul on peaaegu laitmatu loogika?? kuigi seda võivad näidata mõned testid, on see küsitav ning tegu pole siin mitte ainult loogikaga, kuivõrd suuresti ka silmaringiga ja just nimelt sellega, millisest vaatenurgast keegi vaatab. Praegu see on loomulik, et me toome üksteisele koguaeg vastuargumente, sest me vaatame seda erineva vaatenurga alt. Seda nimetatakse väitlemiseks ning sellepeale ei hakka keegi sind steroidide pooldajaks nimetama.

Hakkab juba minema, aga 30 ja 50 on ikkagi kuidagi väikesed numbrid staaži arvestades. Või siis on need mehed, kes pole nendele harjutustele eriti keskendunud ja need numbrid on pigem trenni "kõrvalnähud"?

Sa räägid sellepärast seda kõike, nagu sa ka ise ütlesid, et sa ei saa midagi aru nii, et hakka nüüd kõike ilusti algusest lõpuni läbi lugema, läbi mõtlema ning vaata, mida sa ise oled vahepeal postitanud. Alkohol vs steroidid polnud minu võetud võrdlus, aga ma rääkisin sellest edasi. Minu võetud võrdlus kivi otsa komistamine oli sellepärast, et sa hakkasid rääkima, et me elame niikuinii koguaeg igasuguste võimaluste keskel, võimalus, et juhtub midagi halba sealhulgas. Ma ütlesin sellega seda, et tõesti on võimalus, aga võimalus, et steroidide tarbimisega tekivad kõrvalmõjud on tunduvalt suurem, kui nii mõnedki teised võimalused. Tsiteerin: Lisaks: on sul statistika selle kohta, kui palju on surmajuhtumeid, mille põhjuseks on "steroidide" üledoos? Tsiteerin nüüd ennast: tarbivad neid valesti ning üle ja rikuvad oma tervist Ma jätsin meelega välja surmad ning kirjutasin, et rikuvad tervist, aga sa lugesid siiski välja surmad. Ma ei räägi sellest, et alkoholi kuritarvitamine kahjustab tervist pikema aja jooksul. Alkoholi kuritarvitamine? Well ütleme, et kui kuritarvitamist võtta, siis seda tuleb vähe ette. Üldistel alkoholi tarbijate osas on vähe selle liigtarbijaid ning liigtarbijatel võivad tekkida kõrvalmõjud, teistel neid üldjuhul ei teki, vähemalt mitte pikemaajalisi. Ja steroidid, nagu ma enne ütlesin, ei pruugi tappa otseselt, vaid tervist lihtsalt kahjustada. Sa hakkasid siin auto alla jäämisest rääkima. Kas iga juhtum sellisel puhul lõppeb siis surmaga? Liiklusõnnetustes saavad surma vähemus võrreldes nendega, kes ellu jäävad. Muidugi on kurb, et üldse keegi surma saab, aga see tõenäosus ei ole 100%. Nii, soodsate võimaluste arvu ja kõigi võimaluste arvu jagatisena. See tähendab seda, et kui on 50 inimest 200 -st, kelle tervis on kahjustunud steroidide tarbimise tõttu, siis 50:200 = 0.25. Nüüd väike korrutamine: 0.25*100% = 25%, tadaa! Jagad matemaatikat?

To alessandro: sa rääkisid just sellest, et me elame tõenäosuste keskel. Tõesti, aga enamik nendest on imepisikesed, täpselt nagu minu näide. Olgu, võtame siis auto alla jäämise. Ütleme, et kui steroidid muutuvad legaalseks ja võhikud hakkavad neid kasutama, siis ütleme, et näiteks 30 inimest 100 -st tarbivad neid valesti ning üle ja rikuvad oma tervist. Nüüd, arvad sa tõesti, et 30 jalakäijat 100 -st saavad viga? Saad aru, tõenäosust ei võeta nii, et on miljon jalakäijat ja 1000 õnnetust ning 1000 steroidide tarbijat ja 300 tervisekahjustust. Need mastaabid on lihtsalt nii erinevad, et selliseid asju tuleb võtta protsentuaalselt. Protsentuaalselt alkoholi tarbijatest rikub oma tervise ära kindlasti vähem, kui steroidide tarbijatest.

Kas siis steroidide kasutusele võtmine lõpetaks alkoholi kasutamise, et nüüd järsku väheneks tõenäosus? Tõenäosus kokku suureneks erinevate tõenäosuste summana. Peale selle, tõesti on kõik võimalik, aga sellist ajuvaba juttu pole mõtet ajada. On võimalus tõesti, et sa koperdad kivi otsa ja kukud end vigaseks või sõidad end autoga invaliidiks. Nüüd mõtle reaalselt, kumba esineb sagedamini, kas kivi otsa koperdamist või steroidide üle tarbimist. Ma arvan, et siin pole isegi vaja öelda. Ja me ei räägi sellest, et kui kivi otsa koperdab end paar inimest, siis samal ajal tarbib steroide üle 3 inimest. Ma arvan, et sellise tõenäosusega, nagu kukub inimene kivi otsa... steroidide ületarbimise sagedus oleks tunduvalt suurem, mitte paar korda suurem. Protsentuaalselt oleks steroidide ületarbijaid steroidide tarbijate seas tunduvalt rohkem, kui kivi otsa koperdajaid ja end tõsiselt vigastavaid inimesi jalakäijate seas.

See on vägagi hästi öeldud, et kes ei oska kreatiini tarvitada vm, siis kuidas ta peaks saama hakkama steroididega, millel on tunduvalt rangemad reeglid tarvitamisel. Alkoholi on üsna raske valesti tarvitada ning ülejoomist takistab ära langemine enamikjuhtudel. Surnuksjoomise juhtumeid eksisteerib siiski vähe ning tihti on selliseid inimesed surnud pideva alkoholi tarbimise tõttu, mida esineb tegelikult väga harva võrreldes sellega, palju oleks sellisel juhul steroidide tarbijaid, kellest suurem osa tõenäoliselt rikuks enda tervise ühel või teisel moel ära. Peale selle, mis seal vahet on, kas tõenäosus surra on 0.01% või 0.005%, tõenäosus eksisteerib ning juba see teeb asja vastuoluliseks.