LeBon

Noh, ma olen tarbinud seda mingitel perioodidel kõvasti, samas jälle pole tarbinud- pigem kaldun sinnapoole, et erilist vahet ei ole...Kaldun pigem sinnapoole, et trenn ja toitumine on maksvad....

Õhtuleht kirjutas täna Tartu Rocki vastu mängiva 165 cm pikkuse Earl Boykinsi kohta: Ülejäänud korvpallurite keskel kääbusena mõjuv Boykins on lühiduselt kõigi aegade teine NBAs mänginud korvpallur 160sentimeetrise Muggsy Bogues’i järel. 60kilose kehakaaluga on ta aga olnud ookeanitaguse suurliiga kergeim mängija. Väike kaal pole takistanud suruda rinnalt üles 140kilost kangi. On see võimalik või mitte? Enda kehakaalust rohkem kui kaks korda suurema raskuse rinnalt ülesurumine on raskejõustiklasegi jaoks kõva sõna aga milleks üldse peaks korvpallur sihukeste raskustega rassima? Saaksin veel aru, kui mõni korvialune jõud hulle raskusi tõstab aga mängujuht? Muidugi on ka võimalus, et Õhtulehe ajakirjanik on millestki valesti aru saanud.

Neile, kes siin Kalmust õigustavad - kui sa kasutad dopingut ja võistlustel on su konkurentide hulgas kasvõi üks puhas sportlane, oled tema suhtes automaatselt käitunud ebaausalt. See on fakt ja loba, et piir oli ees või publik tahabki suuri kolle näha, on lihtlabane häma. Teine asi on silmakirjalikkus. Kui kasutad, siis ole vähemalt vait ja ära mängi mingit märtrit, kes jäi kunagi vahele vaid mingite salasepitsuste ja halbade inimeste ärategemissoovi tulemusel. Kui ma kunagi suht lambist ütlesin, et kellegi väitel M.K. kasutab dopingut, ei piirdunud härra mitte ainult samas teemas sajatatustega vaid tegi ka oma blogi samateemalise sissekande- et kuidas küll keegi võib olla nii alatu, et julgeb TEDA milleski sellises kahtlustada. Olles ise juba kahel korral vahele jäänud. Muidugi, see silmakirjalikkuse teema ei iseloomusta mitte ainult Kalmust vaid (Eesti) kulturismi laiemalt. Nelja silma all sosistatakse, et kõik panevad ja teisiti sel alal ei saa. Kui keegi väidab sedasama avalikult, saab ta nagu sepavasaraga - kes ütles, mille põhjal jne. Samas, kui süsteem oleks selge ja läbipaistev ning me kõik teaksime, millal ja kuidas kontroll toimib, kaoks ehk kulturismi puhul ka dopinguala maine. Olümpiaalade puhul, näiteks kergejõustikus, on asi konkreetne- kontrollitakse medaliste ja veel mõningaid tagumisi vendasid pluss mõned rutiinsed kontrollid läbi aasta. Sind võidakse igal ajal panna purki kusema. Süsteemse töö tulemusel on dopingutarbimist üha vähem, võrreldes 80-tega on pilt hoopis teine. ja ehkki mõnel alal on tulemused nõrgemad, ei saa öelda, et kergejõustiku populaarsus vähenenud oleks.

Paar aastat tagasi söandasin vihjata, et kurjad keeled kuulutavad, et M.K. kasutab midagi. Oh seda Mareku reaktsiooni- mees tegi puust ja punaseks, et ta ei ole kunagi selliseid asju tarbinud...Ainuüksi vihje oli säherdune solvang, et... Oh ajad, oh kombed.

No konkreetselt Arbeti puhul tundub 135 kilo kahtlaselt suur number sellepärast, et tegemist on ikkagi profikorvpalluriga, kes teeb kaks korda päevas pallitrenni. Peale tõsist ülakehatrenni aga samal päeval sust üldiselt kossumeest pole. Pealegi ilmus suvel mingi artikkel, kus oli juttu, et Eesti koondislastest surub kõige rohkem Kikerpill- vist 120 kui mälu ei peta. Aga noh, ei tea- võibolla lükkas suvise ettevalmistusperioodi lõpul selle raskuse üles. Või (jala)vigastuse ajal. Paraku ei loe artiklist ka välja, kust ajakirjanik need andmed on võtnud. Võib-olla lihtsalt keegi luges talle lambist ette, et ma olen kuulnud, et Kink või Arbet on nii-või naapalju üles lükanud.

See on jah kahtlane, et Arbet surub 135...

eelmises potituses jäi täpsustamata: asja point ongi ju selles, et mees on profikorvpallur. Seda, et 60 kilone mees on võimeline 140 kilo suruma, ma ei kahtlegi aga kas ka päevas kaks korda kossutrenni tegev korvpallur? Ja mille kuradi pärast seda vaja peaks olema?

Nojah aga kossumehel, eriti tagamängijal pole vaja ju rinnalt surumises mingeid imetulemusi näidata. Niipalju kui olen korvpallurite jõutreeningut näinud, mingeid maksimumtulemusi ei üritata. Minu teada Eesti parimad korvpallurid suruvad rinnalt 100-120 kilo. Kui Boykins selliseid imetulemusi teeb, siis tekib küsimus, et millal ta veel korvpalli jõuab mängida. NBAs on juba põhiturniiril 82 mängu ja pool ajast ollakse lennukites, millal sa veel sedavõrd tõsist jõutrenni trenni teed? Asja mäng lõppes (ROCK KAOTAS LISAAJA VIIMASEL SEKUNDIL!!!) ja sell ei paistnud mingi jõujuurikana välja. Seega, esialgu kaldun arvama, et see Õhtulehe jutt on jama.

Kas keegi teab, kus kohas see Vello Loit elab? Oksad vennal õige laiali; välimuse järgi võib oletada, et käib ka kuskil trennis. Teab keegi, kus? Vastava info eest oleksin ülimalt tänulik. Ei taha rääkima hakatagi, milleks teda üles vaja leida aga küllap saab igaüks isegi aru.

"Mõned aastad tagasi hakati kulturismis tõhustama dopingukontrolle, ülla egiidi all puhastada ala dopingudeemonist ja saada olümpia alaks." Meeldiv, et hr. Kalmus sedavõrd veendunud puhta spordi jüngriks on hakanud. Ilma irooniata. Aga arvestades, et mees on kahel korral ise vahele jääänud ja öelnud, et ka eesti tuntuim kulturist pole patust puhast, mõeldes, et alaliidu president pole dopingupakkumist eitanud...No raske uskuda, et kõik nad üleöö ingliteks muutunud ja eestlased ainsad kes ausad mehed on.

Esiteks ei tasu sellist möla lugedes närvi minna. Netikommentaarides ongi enamus juttu absoluutne möla kuhu aeg-ajalt eksib ka mõni asjatundlik postitus. Pean silmas Delfit, ajalehtehtede online-külgi jne, erialastes saitides on läbu ja möla vähem. Kunagi olin isegi arvamusel, et kulturistide lihased on õhku täis jne. Tagantjärgi arvan, et peamisi põhjuseid on lihtne: kui panna kõrvuti Kiivikas ja Murumets, siis esimese keha paneks võhikul, nagu minagi olin, tõsiselt kulmu kergitama, rammumees aga näiks lihtsalt tugeva ja turske mehena. Ja kui siis teada saaks, et tegelikult too esimene jääks pealtnäha tavalisele suurele mehele jõu poolest alla, oleks sealt ainult üks samm arvamuseni, et eks nad ongi siis õhku täis lihastega. Teiseks unustatakse tihti ära, et puhas jõud ei näida veel töömehe sitkust. Ma ise olin peale paari aastast kangisikutamist ka arvamusel, et olen väga kange mees aga kui läksin siis koos isaga maale remonti tegema, oli pettumus suur. Lõhkusin kümme minutit vana krohvi maha ja juba lõõtsutasin ning käed olid justkui tina täis, vanamees toksis aga rahulikult edasi ja polmud higigi lahti saanud. Kujutan ette, et kui ta harrastuste hulka kuuluks netis targutamine, kirjutanuks temagi, et kurat, musklid poistel küll suured aga jõudu neil pole ja tööd tehes pole kasu neist sittagi.

Korraldajad ise süüdi, et üritus ära jääb. Keegi ei käskinud neil oma festivali just leinapäeval korraldada ja teha lepingud-asjad ära enne vallalt loa saamist.

Küsimus selline, et jõusaal, kus tavaliselt käin, on sel viikendil suletud, aga homme on kindel plaan trenni teha, et vahe liiga suureks ei lähe- seega, kuhu homme minna? Elan Tallinnas, oleks hea kui saal oleks kesklinnas või sealt hästi ligipääsetav ja ülesleitav. Samuti võiks ta olla avatud alates 9-st. Küsin seepärast, et pealiskaudselt netis surfates jäi mulje, et paljudes kohtades ühe-korra-mehi ei aktsepteerita, peab olema kuukaart vms. Kas on kohta kus mingi 70-80 eest saaks trenni ära tehtud?

Mis toimub: viimastel päevadel on kaks tippjalgpallurit kokku kukkunud ja ära surnud, surmaga mittelõppenud juhtumeist tuleb uudiseid üle päeva? Asi pole muidugi ainult jalkas, ka üks Eesti kossumees USAs ju mõne aasta eest suri platsil, sama juhtus noore Rootsi mängumehega Tiit Soku turniiril. Aga ikkagi, ei mäleta, et veel kümmekond aastat tagasi oleks taolisi uudiseid pidevalt tulnud?!

Ma ise arvan, et ühte ja ainsat põhjust polegi. Osaliselt on põhjuseks kindlasti valuvaigistid ( nagu seal filmis, mida paljud nüüd absoluutseks tõeks peavad), osaliselt liiga tihe võistlusgraafik (pole normaalne neli mängu kahe nädala kohta), ja jumal teab mis veel.

Tänases Postimehes oli siis selline artikkel. Kindlasti ei pea ühe sellise uuringu põhjal liiga suuri järeldusi tegema aga seda olen alati arvanud, et see siingi sadu kordi kõlanud jutt- tee madala tempoga aeroobset, vähemalt 45 minutit jne- on müüt. Uuring: jalgpall on parem kui sörkjooks Taani teadlaste uurimus näitas, et regulaarne jalgpallitreening on tervisele palju parem kui tüütu jooksmine. Kopenhaageni ülikooli haigla ja Bispebjergi haigla teadlased eesotsas Peter Krustrupiga moodustasid neljateistkümnest 20-40-aastasest treenimata vabatahtlikust kaks jalgpallimeeskonda, uurimaks, kuidas regulaarne jalgpallimäng nende tervist mõjutab, kirjutab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator. Kolmekuulise katseperioodi jooksul mõõdeti katsejäneste lihasmassi, vererõhku, rasvaprotsenti, üldist vastupidavust ja muid füüsilisi näitajaid, mida regulaarne treenimine eeldatavalt mõjutama peaks. Nädalas peeti keskmiselt kaks kuni kolm tunniajalist mängu ning ehkki tulemused polnud üllatavad, siis nende ulatus küll – rasvaprotsent vähenes, lihasmass suurenes, vererõhk alanes ning vastupidavus suurenes. «Kõik, mida me testisime, muutus paremuse suunas,» ütles Krustrup. Samaaegselt viidi samu teste läbi ka treeningrühmaga, kes käis sörkimas. Ka nemad treenisid kaks-kolm korda nädalas, kuid mitte nii heade tulemustega. Pärast 12 nädala pikkust treeningperioodi olid jalgpallurid kaotanud keskmiselt 3,5 kilo rasva, lihasmass oli aga suurenenud 2 kilo võrra. Jooksjad kaotasid kaks kilo rasva, lihasmassis aga muudatusi polnud. Vererõhk alanes mõlemal grupil umbes samal määral. Teadlased usuvad, et jalgpallil on eelis, sest erinevalt jooksmisest ei ole tegemist monotoonse tegevusega. «Jalgpallurid jalutavad, sörgivad ning sprindivad vaheldumisi, mistõttu saavad tööd erinevad lihasgrupid ning ka erinevad lihaskiud – kui aeglasel sörkjooksul rakendatakse vaid aeglasi lihaskiude, siis jalgpall annab koormust ka kiiretele, kuid kergemini väsivatele lihaskiududele,» ütles Krustrup. Krustrup küsis sportlastelt, kui raskelt trennitegemine läheb ning tulemused panid ta muigama – jalgpallurid ei pidanud pingutust eriti raskeks, jooksjad olid aga risti vastupidisel seisukohal. Jooksjate jaoks olid treeningud aga alati rasked, vaatamata sellele, et nad liikusid tegelikult keskmiselt sama kiiresti kui jalgpallurid. Krustrup põhjendas seda asjaoluga, et jalgpall haarab endaga kaasa ning ei lase märgata, kui raske sul on. Tulemused on julgustanud teadlasi füsioloogiliste uuringutega edasi minema. Koostööd plaanitakse Rooma, Brüsseli ja Liverpooli ülikoolide teadlastega. Raha uuringuteks loodetakse saada Euroopa Liidult, UEFAlt ning FIFAlt. Uuringuid jätkatakse erinevas vanuses katsejänestega ning vaatluse alla võetakse ka teised pallimängud – käsipall, võrkpall ja korvpall. Krustrup näeb jalgpallil suurt potentsiaali heaoluühiskonda muserdavate haiguste tõrjumisel. Kui sörkimisest suhteliselt nauditavam jalgpall osutub niivõrd kasulikuks, siis tuleks jalkamängu populariseerimisega tõsisemalt tegelema hakata ning seda mitte poisikeste, vaid eelkõige just täiskasvanud füüsilist koormust vajavate inimeste seas.

Sellega olen täiesti nõus, kui näiteks pisut väsinuna või lihtsalt tujutuna jooksma ei kipu, siis palli mängides ( see ei pea olema ilmtingimata jalka) kaob see kiiresti, tekib hasart, annad endast rohkem kui lihtsalt tuimalt kilomeetreid mõõtes jne. Kindlasti on jalka pluss ka see, et ta on nii mitmekülgne- kui vähegi tõsisemalt mängid, arendad lisaks vastupidavusele ka stardikiirust, reaktsiooni, painduvust. Minu jaoks kinnitas see uuring seda mida olin ammu arvanud- et igasugused teooriad, kuidas paremini rasva põletada, kaalu langetada või vastupidavust arendada, on suht mõttetud. Pole nii, et kaalu langetamiseks pead tegema raudselt madala pulsiga jooksu või ratast. Või , nagu viimasel ajal moes, parim variant on HIIT, kusjuures sekundid soorituse ja "puhkuse" vahel on kavades täpselt välja arvutatud...no ma ei tea. Moraal näib olevat pigem selles, et treenida tuleb lihtsalt piisavalt palju ja tihti ning pole erilist vahet, kas sörgid, mängid vutti, teed HIITi, ujud või sõidad rattaga.

Tohoo, ma arvasin seni, et kõige valgurikkam suupiste on vinnutatud veiseliha ( Beef Jerky), mis on maitseeelistuste poolest mu enda lemmik. 100 grammi kohta 52g valku, 4g süsivesikuid, 4g rasva.

Ma olen lugenud siit-sealt rasvapõletuse, sealhulgas HIITi kohta. Tekkisid mõned küsimused. Esiteks. Kui lugeda siitsamast foorumist artikleid ja kommentaare rasvapõletuse ja kehakaalu vähendamise kohta, on alati sama jutt: tehke madala pulsiga, vähemalt 45 minutit järjest, muidu rasv ei põle. Samas, HIIT on ju täpselt vastupidine asi, see tähendab lühiajalist maksimaalset koormust, millele järgneb pisut pikem lõdvestusperiood nin sejärel kõik kordub. Eeldan, et tegemist on ikkagi vastavate uuringute ja teaduslike analüüsidega, seega kuidas saab sama efekti saavutada nii erinevate meetoditega? Teiseks. Olen siitki foorumist korduvalt lugenud, et pallimängud ei ole parim variant kaalust allavõtmiseks. Samas, niipalju nagu praegu HIITi kohta lugesin, pallimängud seda ju sisaldavadki: näiteks jalkas rabeled paarkümmend sekundit, kuni olukord rahuneb ja siis saad pisut aega kergemini läbi (no ma ei oska paremini väljenduda,; ei pea silmas, et peale pingutust mune sügad, lihtsalt intensiivsemad hetked vahelduvad rahulikumatega). Kolmandaks, kuipalju HIIT ikkagi oleneb su füüsilisest ettevalmistusest ja palju neid sekundeid, mis ette antud, tõsiselt võtta tasub? Sattusin portaalis mees.eu lugema vastavat artiklit, seal soovitati kahte varianti: 1) 15-30 sekundit maksimaalset pingutust ja kaks minutit taastumist 2) 45-75 sekundit pingutust 80 protsendilise pingutuse juures ja poolteist minutit taastumist ( kõndimine või kerge sörk). Olen siit lugenud ka teistsuguseid numbreid aga kujutan ette , et eeskätt peaks see sõltuma harrastaja võimekusest? Ootaks igasuguseid kommentaare, eriti siinselt HIITi-gurult jrx-lt. Kuidas teil üks või meetod on mõjunud? Lõpetuseks veel paar asja. Ma ise kipun järjest enam kahtlustama, et kõik need teooriad on bullshit ja oluline on, kui palju sa trenni teed, mitte see kas sa sõidad madala pulsiga ratast või jooksed näiteks tõkkeid. Ja ma tean, et toitumine on tähtis, räägime siin puhtalt treeningulistest nüanssidest lähtuvalt.

"Rohkem võiks tähelepanu pöörata ka spordiklubide treeningseadmetele. Eriti soovitan crosstrainer’it (elliptiline trenažöör – toim.). Esiteks põletab see uskumatult hästi kaloreid – keskmiselt 90 kilo kaaluval mehel ca 855 kcal tunnis, koormab suurt hulka lihaseid ja erinevalt näiteks stepperist on soovitatav ka ülekaalulistele." Nii ütles spordiarst Rein Jalak tänases Õhtulehes. Mida see crosstrainer üldse endast kujutab ja on kellelgi kogemusi selle efektiivsuse osas?

Minu arvates on kogu selle jama juures positiivne see, et eestlased on vist peale 1988 aastat esmakordselt nii monoliitsed ja ühtsed. Ansipit, nagu iga teist poliitikut, kiruti netikommentaarides igal võimalikul ja võimatul juhul aga praegu on netifoorumites selge üksmeel: pole aeg, et näägelda ja vinguda, nüüd tuleb Eesti eest väljas olla. Sellist üksmeelt pole ammu näinud. Kas keegi poliitikast ja ajakirjanikest pisutki teadev inimene võinuks ette kujutada, et isegi sellise väljaande, nagu Kesknädal, küsitluses leidis üle 90 % vastanutest, et Ansip ei peaks tagasi astuma???!!! Muidugi andis selleks oma panuse ka seltsimees Savisaar, kes lõikas venelaste ees lipitsemisega nii valusalt näppu, et see ületas ka Keskerakonna toetajate taluvuspiiri. Kujutage ette: peale sellist räiget mürglit, rüüstamist ja röövimist, küsib Tallinna linnapea- aga miks nad vnelasi peksid? Mida peaksid seda lugedes tundma need sajad politseinikud, kes oma elu ja tervisega riskides üritasid pool ööd märatsejaid kontrolli alla saada? Küllap kahetseb lurjus isegi, et läks liiale, vaatasin just statistikat, et sekundis lisandub viis uut allkirja, mis nõuab ta tagasi astumist, praegu on neid 40 000 ümber. Kokkuvõttes tahaks öelda: tore, et Eesti riigil on munad olemas!

Ali on küll elus aga põeb aastaid juba Parkinsoni tõve. Mullegi rääkis kunagi meditsiinikoolitusel arst, kes seda koolitust läbi viis, et suitsetamisel on vähemalt üks hea külg- tema jutu järgi pole ühelgi suitsetajal kunagi diagnoositud Parkinsoni tõve. Põhjust ta jutu järgi pole teada. Ei tea, on see nii või mitte aga nii ta väitis.

kui käid kolm korda nädalas saalis, siis teegi kolme päeva kava järgi. mäletan isegi, et omal ajal alustades tundus see jutt, et üks kord nädalas igat lihasgruppi teha on OK, absurdne, aga tegelikult see nii pole. lihtsalt algajad ei oska sellest ainsast korrast maksimumi võtta. mis toitumisse puutub, siis muidugi on õige toitumine oluline aga ennast piinama sa praegusel tasemel ei pea, algaja peaks jõudsalt arenema ka burgeri ja võileiva peal, kui korralikult trenni teeb.

Loomulikul kasuta ära. need parim enne ajad on alati ju varuga pandud.

see Tokko viimane nali, kus metsakalmistut mainiti jne oli minu arust ka veits liig aga noh, ju neil on mingid omavahelised asjad, millest meie midagi ei tea. aga see Hollywoodi naeratus- mitte ei saa aru, mis seal niiväga solvuda oli. ma olen küll varemgi pannud tähele, et ülimalt edevad inimesed solvuvad räigelt igal võimalikul ja võimatul põhjusel aga mis liig, see liig.