kass artur

Tere! Millest võib olla tingitud liiga kõrge pulss väikese koormuse puhul? Olen alati märganud, et väsin teistega võrreldes kiiremini ja taastun aeglasemalt, nüüd esimest korda jooksu ajal pulsikella kasutades selgus, et kõige aeglasema sörkjooksu ajal on pulss 160-170 vahel (minu maksimum võiks olla 190). Alla 160 sain pulsi vaid kõndides. Olen eluaeg keskmisest rohkem tervisesporti harrastanud ja halb vorm ei saa olla põhjuseks. Milles võib olla asi ja kas peaks lausa südant laskma kontrollida?

Selge pilt. Järelikult, kui eesmärgiks on rasvapõletus madala pulsiga, siis selline meetod eriti efektiivne pole.

Mõni on Üritangi aru saada, miks seda tehakse, vedelikupuuduses ju kuigi kaua ei eksisteeri. Mitte et ma ise seda viljeleks. Ja toimivad ju ka inimese organismis teatud kompensatsioonimehhanismid, päris uudne lähenemine see nüüd küll pole.

Üks täpsustav küsimus - kas higistamine lisaks vedelikukaotusele sunnib ka rohkem rasvasid põletama? Olen kuulnud neist kaalulangetajatest, kes kiledressides jooksmas käivad, et kiiremini kaalust alla võtta. Kui selle tulemuseks on ainult vedelikukaotus, mida pärast nagunii taastada on vaja vedeliku tarbimisega, siis ei oleks ju asjal mõtet, või mis?

Aga mida teha siis, kui lihased ongi juba kärbunud vale pikaajalise kõrge pulsiga treenimise tõttu? Kas valgu söömine ka tekitatud kahju parandab või aitab lihtsalt olemasolevat seisu hoida?

Mina just Revalis käisingi koormustesti tegemas, aga tagantjärele kahetsen veidi, sest just nõustamise pool jäi natuke lahjaks.

Tänan kommentaari eest. Sean siis sammud arsti juurde. Probleem oligi selles, et koormustesti ei nõustanud arst, vaid tavaline jõusaali treener ja ega ta eriti palju mulle öelda tõesti ei osanud.

Teema jätkuks veel ... käisin äsja koormustesti tegemas ja sain mitmesuguseid numbreid ja vahemikke paberil, aga veidi segaseks jäi tulemus ometigi. Teisisõnu - mida tähendab tegelikult see VO2max tulemus, mis minu puhul oli 25 ml/mg/min (olen 30-aastane normaalkaalus naine)? 7-tasemelisel skaalal jäi see 2. taseme alumise piiri peale ehk low. Viitab see suuremale probleemile, s.t kas peaksin arsti juures ka kontrollis käima, või on see tõepoolest saavutatud pideva ülekoormusega, mis minu kehvade looduslike eelduste puhul on kerge tekkima? Kas süda on lihtsalt nõrk ja ei talugi suuremaid koormusi? Mulle öeldi, et peaksin treenima pulsivahemikus 109-135, aga probleem on selles, et ega eriti peale käimise sellist tegevust ei leiagi, kus pulss sellesse vahemikku pidama jääks. Kuidagi ei tahaks nii nõrguke olla, aga kas tõesti pean nt suusatamise ja jooksmisega lõpparve tegema. Aitaks ehk õigem toitumine ka olukorda parandada? Olen tänulik igasuguste selgituste eest.

Aitäh vastuse eest. Ilmselt olen tõesti sünnipäraselt kehvake ja pean edaspidi rohkem pulssi jälgima. Üleliigset kaalu ka kiires pulsis süüdistada ei saa, sest see mul täiesti normaalne. Jätsin veel mainimata selle, et u 3,5 aastat tagasi, kui olin just alustanud jooksmisharrastusega ja jooksin kuni 5 korda nädalas kuni tund korraga, siis ühel hetkel kogesin täielikku ärakukkumist, ei jaksanud enam käiagi, jooksmisest rääkimata. Elasin tol ajal välismaal ja arstide juurde ei hakanud minema. Tasapisi see olukord paranes, aga vist sellele eelnevat seisu polegi enam saavutanud. Kunagi palju varem (teismelisena 15 aasat tagasi) olin haiglas ka südamelihasepõletikuga (tol ajal ülediagnoositud, mistõttu ei oskakgi öelda, kas see diagnoos õige oligi). Rattasõit on olnud seni minu jaoks kõige parem sport - saab koormust ise hästi reguleerida, võibolla ei olegi jooksmine minu jaoks sobiv. Loodan siiski, et see baasvastupidavus ka aja jooksul areneb.

Rahulikus olekus on pulss 60-70 kanti ehk täitsa normaalne. Viimasel ajal mingeid haigusi pole ka põdenud, mis mõju võiks avaldada. Samas on nt unetus ja kehvveresus mind juba aastaid vaevanud - selle pärast ei saa ju sporditegemist igavaseks maha jätta(?). Aga et jaksu järsku vähem on, näitas ka nädal tagasi tehtud Body Pumpi treening, kui pulss veel 2 päeva tagantjärele kiire oli ja eesetunne kehv. Nagu ma aru saan, tuleks ikka spordiarsti juurde minna?