Jump to content

simson

Kasutajad
  • Sisu loend

    0
  • Liitus

  • Viimati külastanud

Koik simson postitused

  1. VÕIMLA

    Ajakiri Sport pani mind tähele .
  2. VÕIMLA

    Hallo Freunde, ich habe in Berlin gewesen! Hallo, hallo! Siin ma nüüd olen, tagasi kodus ja tagasi Võimlas. Nii kaua kuni Lord Aedma Tartus seminari tegi oli Tõll juba Berliinis võistlemas. Viimane võistlus välismaal aastal 2015. Räägime reisijuttu ka? Ei räägi, tegin video! Video sai vertikaalis sellepärast, et mul on maru lühikesed käed. Ei suuda „selfiekaamerat“ nii kaugel küliti hoida, et ümbrust ka näha oleks. Eks järgmine kord proovin kavalam olla. Ma loodan, et minu väikene salaplaan oma reisi Teiega jagada läks täkkesse! Räägime matšidest! Esimene vastane jättis mu üksinda ja ei soostunud kohalegi tulema. Istusin tund aega, kuni esimene ring lõppes, piirde ääres ja aegajalt käis „numbrimees“ (mehikesed, kes sportlasi matile saadavad ja soojendusalalt üles otsivad) kinnitamas, et tuleb valmis olla, kohe kui vastase leiame, tuleb matile minna. Istusin seal oma tunnikese ära ja siis otsustati, et juu vast see härra täna oma kimonotu võistlusest osa ei võta. Selge pilt, pronks käes, läheme ja võtame hõbeda ka. Sain vastaseks Soomepoisi Marko Sarasjärvi. Vastane oli tehniline, kuid mitte võitmatu. Suutsin matši kontrollida ja kõik läks nagu mu „suuremas plaanis“ kirjutatud, kuid suutsin ikkagi viimasel minutil olukorra ära käkkida ja pea trianglisse torgata. Video: https://drive.google.com/open?id=0BwqiGsiH9w12SDB2Nnhfb2Iybmc Oli kurb küll, et nii läks, kuid teha pole midagi. Sain omale kolaka medali ja tunni aja pärast startis juba järgmine divisjon. Tänu pronks-sõõrikule, sain võistelda ka avatud kaalus. Juhtus jälle sama kala. Suutsin vastast kontrollida ja tundsin ennast nagu kodus, vastane oli küll aktiivne ja väle, kuid ma ei tundnud mingit probleemi või ebamugavust. Meil on trennis patarei-Heikki olemas ja see pole minu jaoks võõras. Sain ühe pühkimise ja sain teisegi veel, kuid vastane nokerdas jalgade kallal ja ma ei muretsenud väga. Tundsin kindlalt, et saad vajalikule poole ennast välja keerata, otsisin kanda, et minuga koos lebav onu kiiremini püsti ei süstiks. Selgus, et onu ei plaaninutki püsti karata, vaid valis jala ja hakkas seda väänama. Alistus tuli peale hästi kiirelt ja teravalt, ning minu jaoks tõsise ehmatusena. Patsutasin ennast kohe välja. Lõppkokkuvõtteks oleks võinud vähemalt proovida põgeneda. Tegelikult sain selgust ka jalaluku osas, mis läks kohtuniku härra kapsaaeda. Need kapsad seal, ei olegi nii must-valged kui arvata võis. Nimelt tudeerides IBJJF reegleid, siis vastane kasutas tegelikult keelatud tehnikat (loll reegel minu arvates, aga siiski reegel), karistus oleks pidanud olema disklahv. Õpetus edaspidiseks, ei jäta oma jalgu teistele lebavatele meestele ja kohtunikul võib olla siiralt „savi“ keelatud jalalukust. Video Kolmas matš, ega ei ole aega norutada. Jalalukuga lõppes alles esimene üritus. Berlin Gi Open on veel ees. Seekord oli vastase kostüümi vaja kohendada. Nimelt vastase vööl puudus must lapike, mis muudab vöö „bjj vööks“. Jälle üks lollakas reegel, triibud võistlustel ei tähenda mitte midagi. Akadeemiad, kus antakse ja kus ei anta, õpetatakse mõlemas jiu-jitsut ja võistlusklass jääb endiselt sinine vöö, olgu su blue belt kasvõi triibuline nagu zebra. Kõik ikka selge oleks, siis minu vööle pole kleepse juurde pandud. Matš oli ürituse kõige raskem. Vastane möödus madalalt põlvede peal ja oli väga hea tasakaalu tunnetusega. Alla pugemise katse sooritused olid edutud ja enamus aega tuli tegeleda, sellega, et kallis vastane minu jalgadest mööda ei jalutaks. Suutsin enamuse ajast teda eemal hoida, guard pidas vett, kuid üks hetk ilmnes leke ja vastane pääses kaitse küüsist ja jõudis põhi-lõunasse. Seal üritas ta hakata minu kõri pitsitama ja ma pääsesin pakku. Nii jäigi tema seisuks 3 punga ja minu tablool säras õnnetu edu. Selleks aastaks on veel üks reis plaanis ja seekord on sihikule võetud pealinn. Eesmärgiks on tulla Eesti meistriks No-Gis! Võistlen seekord sulgkaalus ehk -70kg. P.S Juba plaanin järgmise aasta võistlusgraafikut. Tuleb veel tegusam kui see aasta!
  3. VÕIMLA

    Heihopsti! Mõtlesin, et pajatan teile natukene, kuidas minu laager läks. Nimelt käisin läinud nädalavahetusel (6.-8. november) Tallinnas laagris. Laagri korraldaja oli 3D Treening ja tavaliselt on nende laagrid väga mahedad. Seekord ei olnud erand ja sain palju madistada. Laagri „superstaar“ oli seekord Sten Maaslieb, kes tutvustas sügavat poolkaitset ja lockdowni. Sügavat poolkaitset olen ma mänginud ainult niipalju kui mind sinna lükatud on ja enne laagrit ma väga ette ei kujutanud, kuidas seal elama peaks. Nüüd sain juba pisikese ettekujutuse pisiku, kuid proovimise ja katsetamise etapp on veel ees. Lockdowniga on teine lugu. Lockdown on nimelt ühtetüüpi „jalakonksutamine“, kus saab vastast õõtsutama hakata. Lockdown oli üks esimesi asju, mis ma jitsis õppisin ja mille ma suutsin tööle sundida. Minu esimene medal ja esimene võit tulid lockdownist. Lockdowni trenn Steniga oli minu jaoks päris arendav, sest nägin mõnda erinevust, mis tema tegi nii õpetamises kui tehnika sooritamises. Mul on nüüd kindlasti parem nägemus antud tehnikast, kuid kui palju ma seda enam oma mängus kasutan on ise küsimus. Pärast treeninguid tuulasin arvutis ringi ja leidsin ka võru keelse alistuse õpetuse, mille kunagi trennikaaslase Adsoniga nalja pärast tegime. Video kvaliteet on küll halb, aga ettekujutuse saab kätte. Lisaks treeningutele olid Tallinlased altid mind abistama Berliiniks valmistumisel, nii et sain päälinna paremate poegadega põhjaliku trenni teha. Sain meeletult palju tagasisidet ja enne võistlusi oma mängu paika loksutada. Viimasel päeval sain avatud matil rullida ka 3Dtreeningu peatreeneri Priit Mihkelsoniga. Lisaks rullimisele sain ka palju teoreetilist tagasisidet. Järgmine peatus Berliin! Kaal on korras ja laagris haukasin vahepeal juurde šokolaadi mündi blocki. Lisaks mõtlesin, et testin need valgukoogid ära. Pulber käes, siis teen blogile gurmeenurga ja räägin, kuidas mulle meeldisid.
  4. VÕIMLA

    Tere Sõberid! Pange vaim valmis, sest nüüd tuleb üks pikk lugu, nimetame selle: Novell „Reisile Tõlluga“ . Ma loodan, et te ei arvanud, et ma niisama istusin ja talve ootasin. Vastupidi, kogusin hoogu ja reisisin Lindanisast Londonini. Igatahes andke andeks, et olete pidanud minu kirjutist nii kaua ootama (ma tean küll, et tegelikult teile neid väikeseid kirjatükke meeldib lugeda). Kõigepealt räägiksin teile oma Londoni reisist. Sõitsin kella 4 aeg hommikul Tartust Riiga. Riias viis buss mind lõbusasti otse lennujaama. Seljakott oli natuke suurem kui oleks pidanud, kuid õnneks pigistasid kohalikud töötajad silma kinni. Ainuke ebamugavus oli, et kaasavõetud kohvikoort ei lubatud ootealasse, seevastu Fasti pulbri vastu ei tuntud mingit huvi. Jõudsin 7st õhtul ööbimispaika, vaatasin nõksa Briti televisiooni ja tutaki magama. Hommikul lupsti üles ja võistluspaiga poole. Matšid algasid kell üheksa millegagi, kuid ma polnud 100% kindel oma hommikuses orienteerumises ja otsustasin minna tunnike varem. Kohale jõudmine aga sujus ladusamalt kui arvata oskasime ja võistluspaiga leidmine oli sinna poole liikuvate spordikottide järgi marulihtne. Tänu edukale logistikale jõudsime võistluspaika koguni liiga vara. Ürituse meeskond alles saabus ja kolistasime tühjas saalis ringi veel mõnede sportlastega. Vaikselt hakkas elu keema ja kaalud toodi kohale. Kihutasin vut-vut kaalule ja kõik oli esimeseks päevaks korras. Need, kes minu blogi aktiivselt ei loe, siis esimene päev oli Gi võistlus. Võistlesin kergkaalus -76kg. Räägime nüüd lahingutest. Esimene vastane oli klubist Checkmate ja ma tundsin ennast võrdlemisi mugavalt, tal ei olnud kõige parem tasakaal ja ma sain teda endale sobivalt kõigutada. Kontrollisin olukorda ja väga palju energiat ei kulutanud. Video: https://drive.google.com/open?id=0BwqiGsiH9w12TmYwYjJkdFBNeTA Teine matš nii noobel ei olnud. Nimelt tundsin ennast mugavalt, tuju oli hea ja suutsin säilitada pealmist positsiooni. Vastane oli poolkaitsesse endale kodu pununud, kuid olin ennast selle vastu ette valmistanud. Nii me siis kangutasime, tema kõigutas ja mina tulin järgi. Pika kõigutamise ja samade asendite läbimängimise tulemusena sai ta ikkagi mu õhku tõstetud. Võttis jala ja maandus kõhuli. Sattusin segadusse, väga ei ole sellist minekut ja sealt rünnakuid kohanud. Soomes, kui sama lukuga kaotasin, oli vastasel haare enne olemas, seekord vastane tegeles selle kohendamisega kõhu all. Mõtlesin, et pole hullu midagi ja hakkasin ta haaret teise jalaga lahti suruma. Oli hullu küll ja ilusa sirutusega sai vastane minu käest karjatava patsutuse välja meelitatud. Olin päris pettunud, algus oli ju ilus. Neetud jalalukud, küll ma neist kunagi aru saan. https://drive.google.com/open?id=0BwqiGsiH9w12Vi1Gc2ZISDVXNEE Käisin Tate Modernis ja läksin koju. Natukene moodsat kunsti ka teile! Teine võistluspäev, kui jätta kõrvale eelneva päeva piimaga tee, siis sõin võrdlemisi kesiselt. Kaal oli nibin-nabin eelmine hommik paigas. Samas hommikul oli energiat palju rohkem. Reisiväsimusest oli juba taastumise tunne ja teiseks sain ärgata üle pika aja nii, et õues oli valge. (Minu kodu Londonis) Võistluspaigale jõudes olid päeva juba alustanud valged vööd ja peale neid oli siniste kord. Tunne oli hea ja eelmine päev olin vilksamisi näinud vastase matši, mis ei tundunud mulle üle jõu käivat. Käisin kontrollkaalul ja oleksin võinud eelneval päeval ikka korralikult süüa. Kaal oli 72,5 võistlusvarustusega. Kilo oli ruumi! Matš algas ja ei suutnud jätta vastase pead katkuma minemata, olin ju suutnud viia oma giljotiini-mängu kordades paremaks. Võta kõrist, no ei patsuta. Mis seal ikka, läheme vana hea kaitse juurde tagasi. Sirgeldasin ringi, proovisin mõnda giljotiini, (oleks võinud tegelikult aru saada, et kui ei tule, siis ei tule) ja väsitasin ennast korralikult ära. Aktiveerisin „survival mode“ ja lootsin, et guard kokku ei kuku. Guard pidas vett, kuid mina arvasin, et olen Sten Maaslieb ja hakkasin turtlist kimurat tegema. Selgus, et ma ikkagi ei ole Sten Maasliebi ja üritus kukkus välja minu jaoks võrdlemisi piinlikult ja vastane korjas oma neli punkti. Nende nelja punktiga ta ka oma võidu koju viis. Video: https://drive.google.com/open?id=0BwqiGsiH9w12Vm1sUGJ5dW9FbTQ Olin võrdlemisi löödud ja natuke tujust ära. Ühe mehe oleks võinud ikka vähemalt ära võita. Samas, mis seal enam mõelda. Tuleb lihtsalt vead ära parandada ja uuele katsele minna. Talvisele Openile saab juba registreerida. Viimase päeva mängisin turisti. Tähelepanu, tegemist ei ole photoshopiga. Jõudsin teisipäeval Eestisse tagasi. Hea ja tore on kodus olla. Laupäeval Tallinnasse võistlema. Kalender on mul tegelikult päris tihe. 17-18 oktoober oli London ja 24 oli kohe 3D Rull peale. 3D Rull oli mahe, sain teha kolm matši neljast. Kahjuks jäi üks matš vastase vigastuse tõttu ära. 3D Rullidel on juba tunne väga kodune. Kõigepealt pean ma juhendama kõiki oma tiimi liikmeid ja tegelema ka enda lahingutega. Nägin ka mõnda uut võistlejat, mis tegi kohe asja huvitavamaks. Minu matšid läksid nii, et 2 võitu ja üks kaotus. Medal pandi mulle seekord kaela hõbedane. Videod Matš vennatapp Heikkiga Võimlast: https://www.dropbox.com/sh/0gt5ek02g0ghqs1/AACgKvbnSuJ5SlVLx5x0Bxa-a?dl=0&preview=Heikki+vs+Troll_1.mp4 Mina vs Mairon Lepik, 3D treening (matš algab 7. minutilt): https://www.dropbox.com/sh/0gt5ek02g0ghqs1/AACgKvbnSuJ5SlVLx5x0Bxa-a?dl=0&preview=Heikki+vs+Vasem%C3%A4gi%2C+Troll+vs+Imelik%2C+%C3%95nnik+vs+Harto_1.mp4 Mina vs Mario Vasemägi, 3D treening: https://www.dropbox.com/sh/0gt5ek02g0ghqs1/AACgKvbnSuJ5SlVLx5x0Bxa-a?dl=0&preview=Troll+vs+Vasem%C3%A4gi.MOV Jah, viimane video on poolik. Millega ma praegu tegelen? Valmistun Berliini lahtisteks, hetkel käib viimane põhiline ettevalmistuse nädal, mille tipphetk on 3D Sügislaager Tallinnas. Berliin on 14. november ja loodan seal oma Londoni vead parandada. Olge mahedad!
  5. VÕIMLA

    London Calling Viimane ettevalmistuse nädal läks käima. Järgmine nädal on ainult puhkus ja reisimine. Tegime väikese vangerduse ja nüüd madistan hoopis kergkaalus (Gi -76kg ja No-Gi -73,5kg). See tähendab, et mul on võimalus palju süüa. Lisaks suurematele toidukogustele söön praegu lisaks HPR-i ja mango smuutit. Peale selle, et ma nüüd kaalu kogun, olen palju tööd teinud jõutreeningutega ja teinud intensiiveid trenninädalaid:palju drilli ja veel rohkem sparri. Enesetunne on hea, kuid vaikselt hakkab närv sisse ronima. Hetkel olen kaalu juba 72,5kg peale saanud. Olen peaaegu valmis Londoniks. P.S See nädalavahetus on Tartus 3D liiga. Tulge vaatama! Toome koju!
  6. VÕIMLA

    Kaks minutit ja kodunurk Tere sõbrad! Käisin Tallinnas madistamas jälle. Tallinnas on alati tore rullimas käia. Kogu oma jiujitsutamise jooksul olen vahele jätnud ainult ühe Gi rulli, kuid see ka vigastuse tõttu. Seekord oli Soomest natuke hoogu veel sees, kuid valmistumine ei olnud seekord väga töine. Pigem puhkasin eelmisest võistlusest ja alustasin kaalu korjamist. Soomes kaalusin 72,5 kilogrammi. 3D Rullil oli eesmärk -70 kilo. Jõudsin ilusasti kaalu ja võistluspäeval näidati mulle numbreid 69,5. Osalesin algajate grupis. Algajad on kuni kolme aastase kogemusega võistlejad. Minu eesmärk oli saada võimalikult palju matše ja vastaseid tundus jaguvad. Kahjuks kohale jõudes selgus, et Lätist ei olnud ükski „Karutapja“ retke läbinud ja need matšid jäid ära. Sain kolm matši. Esimene oli endast vähem kogenenud klubikaaslane ja teine enda õpilasega. Kolmas oli 3D Treeningu sinivöö, kes oli küll ennast edasijõudnutesse registreerinud, kuid õnneks tegin temaga oma reeglite järgi matši. Minu lahingud käisid kiiresti - 17 sekundit esimene (giljotiin), teine 25 sekundit (sirge käelukk) ja kolmas 68 sekundit (japanese necktie). Sain ka tasustatud kiireima alistuse tiitliga. Võistlusel oli minu jaoks uus põnev kogemus. Nimelt minu ja Orgusaare poolt juhendatud baaskursuse lõpetaja tegi oma esimese võistluse. Minul oli võimalus temal nurgas olla (Orgusaar sõi kuskil kooki ja võistlustel ei osalenud). Võistlusel oli värske maasvõitleja väga tubli ja võitis kõik oma matšid (välja arvatud minuga). (Leia pildilt Tõll) Lisaks baaskursuse lõpetajale sain väga palju harjutada nurgas olemist ja olen kindlasti osavam juhendaja järgmistele võistlejatel, kui mind peaks vaja olema. Võistlustel kasutati uusi reegleid, mis oli samuti vahva. Meeldis see, et uued reeglid motiveerisid rohkem alistusi otsima ja olin nõus tavalisest rohkem riskima. Ei meeldinud see, et ADCC reeglid, mis küll kohandatud olid, et oleks lubatud rohkem tehnikaid, vältisid assisteeritud spagaadi asendit, mis on isegi IBJJF reeglitega lubatud valgetes vöödes. Kokkuvõtvalt oli tore üritus ja olen kindlasti järgmistel võistlustel Tallinnas olemas. P.S. Väike teaser tulevikust ka: Äikest!
  7. VÕIMLA

    Potsti ja veerandfinaal Heiheihei! Nüüd tulin uuesti Finnish Openilt. Seekord oli tegemist No-Gi üritusega. Võistlesin suuremas kaalus kui tavaliselt. Võistlesin kaalus 73,5 kilo. Võimlast tulid madistama veel Martin Orgusaar, Kadri ja Alex-Edward. Sõit sujus mugavalt ja maabusime juba eelmine õhtu Helsingis. Hommikul sain normaalselt süüa ja jõudsime aegsasti võistluspaika. Kaal oli paigas ja uimerdasin ennast vaikselt soojaks. Tegime Võimla blue belt competitor pildi ka enne matile minekut. Villasokk on selle sügise värv. Lahingutest räägin nüüd ka. Esimene matš läks hästi ja tundsin ennast väga mugavalt. Sain ESIMEST KORDA elus takedowni punktid. Kaks punkti tulid võrdlemisi potsti ja maadlus-skill oli mul madal kui muru, kuid punkt on punkt. Video: https://drive.google.com/file/d/0BwqiGsiH9w12TUdJTXpEWUtPbU0/view Teine matš oli väga lühike, aga eriti terav. Sain poole minutiga jalaluku. Tegemist oli kõige valusama lukuga, mis minu peale keeratud on. Lootsin ennast välja vingerdada, kuid jäin kõhuli asendis kinni ja mulle jäi vaid rõõm, et laba veel minu jala küljes lebab. Video ka: https://drive.google.com/file/d/0BwqiGsiH9w12LTFnVWpEQnRqT0E/view Kokkuvõte: Teistkorda sai mulle saatuslikuks veerandfinaal #finnishopenproblems. Olin oma teise kaotuse pärast tõsiselt pettunud, kuid pole hullu midagi. Nüüd teen oma mängus parandused ja ükskord jõuan veel veerandfinaalist kaugemale! Lõppu pilt õnnelikkudest sportlastest pärast Kotipizza nuumsööki: Orgusaar on pahane, et pitsa otsa sai. P.S 12.09 Tallinnas on No-Gi rull. Võistlen algajates -70kg. Tulge sügislukke vaatama! https://www.facebook.com/events/944405965620837/
  8. VÕIMLA

    Võimla sinised on laupäevaks valmis! P.S. Kes ei ole kursis, siis laupäeval on Finnish Open. Tulemusi saab jälgida reaalajas: http://www.bjjliitto.fi/follow_competition.php?tid=151.
  9. VÕIMLA

    Juuli täis üllatusi Tere sõbrad! Ma saan aru, kui te juba muretsesite, et kuhu Teie sõber Tõll kadunud on ja murest närituna teiste postitusi lugesite, et oma kurbust varjata. Nüüd on pika posti aeg! Laager. Tõllu juulikuu oli ääretult tegus. Juuli algas treeninglaagriga Pärnus. Laager kestis kaheksa päeva ja oli päris väsitav. Käisin kohal peaaegu igas trennis, kui mitte osalejana, siis vähemalt vabakuulajana. Laager oli lihtsalt SUPER! Hoolimata sellest, et minu esimene Pärnu külastus ei olnud väga turistilik, oli see ääretult tore. Sain rullida väga paljude erinevate inimestega ja väga head tagasisidet, et oma mängu parandada. Elurütm oli söök, trenn, magama, repeat. Selline ring oli ettenähtud kaks korda päevas. Infot tuli ääretult palju ja võin julgelt öelda, et kogu see materjal pole veel minu peas korralikult settinud ja oma kohta leidnud, ning tiirleb määratlematu aja kuskil kukla tagaosas kuni minu jits on võimeline ta omaks võtma. Pilt laagrist, kus ka mina peal olen. (Nii palju inimesi ja ükski pisike inimene peale minu ei roninud kukile. Piinlik!) Kokkuvõte laagrist: väga lahe kogemus ja kindlasti olen järgmine aasta ka platsis. Kahe ürituse vahel. Peale laagrit ei saanud pikalt puhata ja mängida. Tuli kohe tööle hakata ja kaalu kaotama. Laagris olles sõin nagu ennemuistsel ajal enne jitsi. Sõin puuvilja, jäätist ja magusaid asju, lisaks ladusin endale makarone ja sõin palju mahtus. Toidulisanditest oli laagris kaasas intra (iga trenni ajal) ja õhtuti maiustasin Fasti uue mango-smuuti. Viimane on lihtsalt lemmik fasti asi üldse. Kaaluvõtt läks alguses ludisedes ja jõudsin kaalu ilusti reede hommikuks nagu graafik ette nägi. Hommikul tegin HPR´i ja sõin päeval normaalselt. Teel Soome. 17. juuli hommikul alustasimegi sõiduga Hankosse. Tartust tuli kaasa veel Kaarel, kes on valge vöö ja see oli tema esimene võistlus. Hommikul hakkasime kümne aeg vurama ja jõudsime suhteliselt täpselt laevale. Tallinnas korjasime kaasa kaks kolleegi Jane ja Steni. Neljakesi läksime, siis Virot esindama Summerfightile. Summerfight ise on tore üritus, mis on küll märgatavalt väiksem Finnish Openist, kuid suurem kodumaistest. Ööbisime naljakas „mökkis“ Viking motellis. Hanko on Helsingist ja sinna sõit võttis aega poolteist tundi. Tartust on Tallinna märksa tüütum sõit. Kohale jõudes läksime suht kiirelt magama, et järgmiseks päevaks valmis olla. Enne õhtustamist sai kohe kontrollitud ära kaal. Kõikidel teistel oli kaal paigas ja Sten oleks võinud isegi torti süüa, kuid mina jäin kahjuks söömata. Kaal oli grammi pealt paigas. Grammi pealt, mis nüüd juhtus, ma olin arvestanud mõnusa õhtusöögiga ja olin oma kaalus kindel. Võistluspäev. Ärkasin üles, kontrollisin kaalu. Paigas. Hakkame juba minema. Algselt pidi üritus toimuma õues ja liikusime algsesse toimumispaika. Seal ei olnud aga kedagi ja tuli välja, et peale lõunaks oli lubatud vihma, ning võistlus nihutatud spordihalli. Jõudsime kohale ja kõik olid ilusti kaalus. Selgus, et Summerfightil ei ole kontrollkaalumist ja kui hommikul kaalus oled, siis uuesti enam kaaluma ei pea. See tähenda mulle söögimaratoni. Söögimaraton mõistes mineraalvesi, hpr ja banaan, aga kosutav oli see ikkagi. Minu matš oli 180nes, mis tähendas seda, et kohale jõutud kella 9st läks minu matšini aega ligi 5 tundi. Mis ma sellel ajal tegin? Tukkusin ja sõin ja vaatasin matše. Oma matši alguseks olin juba uuesti suhteliselt väsinud, kuid see polnud kindlasti midagi tulemust muutvat. Edaspidi pean paremini hakkama oma aega planeerima, kui seda liiga palju on. Vastane oli Keinänen GB Gymist, kellega ma olen kohtunud juba 3DRullil, kui tegin oma esimese sinise vöö võistluse. Eelmine kord võitis ta mind alistusega, seekord punktide 11-0. Võrdlemisi piinlik ülekaal, kuid vähemalt seekord suutsin natuke paremini hakkama saada. Tegemist oli turniiriga seega esimeses kaotus tähendas minu jaoks koju sõitu. Olin küll natuke nördinud, kuid sain hea kogemuse ja puraka motivatsiooni järgmiseks võistluseks valmistumiseks. Pilte peale võistlust ka. Peale võistlust jõudsime kell 12 Eestisse ja otsustasime veel ette võtta Tartu sõidu. Ma pole ammu niipalju magusat söönud kui peale Hanko üritust. Sten reklaamis, meile Soome lemmiktoodet šokolaadipiima ja selle vibe-ga me jätkasime Tartuni. Jõudsime Tartu kell 4 ja olin väga väsinud. Nüüd olen saanud puhata ja puhkan isegi veel natuke. Annan rahulikult baaskursuse trenne ja teen ise natuke vähem. Varsti on tulemas mitu võistlust, millest esimene on Finnish Open 5. septembril. Proovin tagasi olla tugevamana ja kindlasti üritan midagi koju tuua! Puhake! Tõll
  10. VÕIMLA

    Valmistuge pikaks postiks!
  11. VÕIMLA

    Tsauks! Ma ennist lubasin, et kirjutan juulis BJJ laagrist. Läks nüüd hoopis teistpidi ja nimelt käisin läinud pühapäeval (28. juuni) Riias ja mõtlesin, et jagaks teiega oma reisikogemust. Läksime Jorgeni, Richardi ja Orgusaarega Riiga trenni tegema. Seal on üks vahva väike klubi ja neil on oma black belt: Jevgenis. Lätti on hea siit Tartust minna, üks ots on ainult kolm tundi. Plaanisime teha kaks trenni. Esimene No-Gi ja teine Gi. Saime kokku ka Heikkiga, kes meiega Riias liitus ja Tartu tagasi vuras. Kes on Heikki? Heikkist on pilte ja kirjutisi eelnevates postitustes küll ja küll . Nii jõudsime suht täpselt kohale ja ronisime matile. Saal oli harjumatult väike ja huvilisi oli palju. Trenn algas rivistusega ja siis tuli soojendus. Soojendus oli palju põhjalikum kui meil siin. Veeretasime ja roomasime igal kujuteldaval viisil mööda saali ringi, kuni oli tunda, et väga soe sai. Peale soojendust hakkasime tegelema „positional sparringuga“ , see nägi välja nii, et võeti nimetatud asend ja üks üritas põgeneda. Põgenemise tegi keerulisemaks see, et teine teda samal ajal alistada üritas ja kinni hoidis. Päris põnev. Madistasime poolteist tundi. Viimane drill oli minu jaoks midagi täiesti uut. Rullisime kolm minutit, kus eelnevalt valiti välja, kes hakkab alistusi jagama. Jagada tohtis vastasele ainult kolm alistust, kui norm oli ületatud või täitmata, sai karistada. Lätis karistati kümne kätekõverdusega. Mina karistada ei saanud, kuid Jorx pumpas nagu segane. Trenn lõppes kõigiga kätlemisega ja meenutas natuke presidendi vastuvõttu. Pikk rivi inimesi ja suruti viisakalt kätt, ning jagati häid sõnu. Pärast trenni läksime sööma. Jevgenis soovitas meile lähedal asuvat bistroo stiilis söögikohta. Riias toidujagamisega kokku ei hoitud ja põrkasime sealt rõõmsalt minema. Pärast läksime jäätist sööma ja siis riideid kuivatama. Esimesena proovisime auto peal. Peale seda proovisime muru peal, kus vedelesime trennide vahelised kolm tundi. Järsku tekkis saalis elu ja kolisime sinna. Teine trenn oli Gi-ga. Teises trennis olid juba osad näod tuttavad. Kahjuks polnud ühte tüüpi, keda kõik peale esimest trenni kiitsid, kuid kes oli minust mööda veerenud. Pole hullu, tema asemel oli üks purple belt, kellega oli väga põnev rullida. Trenn nägi samamoodi välja nagu eelmine. Kõigepealt rivistus, siis asendipõhine äktsioon ja lõpus vastuvõtt. Trenn oli väga palav. Ma võin öelda, et jätsin Lätti suure kausitäie higi. Palavust võis võrrelda keskmise spordiklubi saunaga. Ei tundu hull? Mõtle, kui sul oleks laval kaasas paks pidžaama ja keegi sind selle sisse mässida üritaks, samal ajal sinu kõri pitsitades. See selleks, palju ma ikka virisen. Trenn oli tore ja väga põnev oli uute inimestega rullida. Nad teevad asju ikkagi teistmoodi kui meie ja oma tehnika kohandamine vastavalt erinevatele stiilidele avabki „jitsisilma“. Ühispilt ka lõppu! Potsti ja head suve teile!
  12. VÕIMLA

    Tsau, Sõbrad! Teen kiire postituse, millega tegelen. Juuni on läinud jõukava ja baaskursuse õpetamise tähe all. Baaskursuse õpetamine on siiamaani olnud väga tore kogemus ja läheb aina põnevamaks. Samuti olen palju puhanud ja maiustanud. See nädal läksin jälle dieedile. Ei tohi liialt lõdvaks ja lodevaks lasta. Lisaks käisime eile Steniga Tartus Lille majas karjääripäeval lastele rääkimas, millega me tegeleme. Juulis on plaan jätkata jõukavaga. Juuli alguses lähen kaheksaks päevaks BJJ suvelaagrisse Pärnusse. Pärast seda tuleb Summerfight, kuhu täna ka nime kirja panin. Võistlen kaalus kuni 70 kg ja üritus on Gi-ga (kaalumine on jälle Gi-ga). Täna hommikul oli kaal 70,8, niiet jõuan ilusti kaalu. Pikema postituse teen järgmine kuu. Olge tublid! Tõll
  13. VÕIMLA

    Tere Sõbrad! Ärge pahandage, et ma nüüd ammu kirjutanud pole. Viimasel ajal on kole kiire olnud. Valmistusin Eesti meistrivõistlusteks Jiu-jitsus. Hooaja viimane suurem võistlus ja siis võib natuke lõdvemalt võtta. Võistlesin kaalus -70kg. Viimase nädala pidin natuke kaalu võtma ja toitumist jälgima. Kõik liikus ludinal ja probleeme ei esinenud. Kõige rohkem häirisid enne Eestikaid ilusad ilmad, mis meelitasid õue palli loopima, kuid hoidsin ennast ja nautisin passiivselt suvist päikest. Toidulisanditest sõin oma lemmikuid: maasika blocki, karamelli pudingut, beta-alaniini ja omega 3. Eellugu on räägitud ja võib jutuga võistluste poole tüürida. Strateegia oli sama, mis Soome lahtistel. Kiiresti guard pull ja kohe De la Riva konksuga vastast ümber kangutama. Aedma seminaril sai natuke vigu parandatud ja tunne oli hea. Hommikul asusime Tartust teele ja jõudsime pool tundi enne võistlusi kohale. Heikki oli seekord haigeks jäänud ja selgus, et minu kaalus on kaks meest peale minu. Minu matš oli teine ja oli väga raske. Kaotasin punktidega 15/0, kuid umbes kümme sekundit enne lõppu tegi Jürisalu põlvepööravat jalalukku, ehk asendit nimega knee reap. Matš lõpetati ära ja hakati kätt tõstma. Mõtlesin, et kaotasin esimese matši, noh vähemalt andsin endast parima. TUHKAGI, kohtunik tõstis MINU käe. Olin segaduses ja ei osanud ei rõõmustada ega kurvastada. Võitsin, aga mis võit see on? Fain, reeglid on reeglid. Toimus mingisugune segadus ja mõlemad kaalulised tegid omavahel matši. Uus matš ja jälle Jürisalu! Väga keeruline, tegime teise matši ja kaotasin seekord väärikamalt 10/4. Aedma juhendamisel tuli kohe palju paremini välja, lisaks olen avastanud, et ma olen väga halb alustaja. Vabandused vabandusteks, kaks kaotust on kaks kaotust. Tulin matilt ja viskasin pikali. Läbi minu sisemusest tulevast kohinast, mis koosnes puhkimisest ja erinevatest väsimusest tulenevatest oietest, kuulasin Aedma õpetussõnu. Neetud! Ikka teen veel sama viga, mis Soomes minu pronksi minema vihtles. Mõtlesin, et nüüd on vist hõbe? EI! Üks matš on veel, seekord õnneks mitte Jürisaluga. Tunne oli peale esimest kahte matši nagu oleks bussi alla jäänud. Korjasin oma väsinud korjuse ja loivasin viimasele lahingule. Kuld! Ma võin saada Eesti meistriks ja lisaks on minul medalikogus täpselt üks kuld puudu. Vaim oli valmis ja enamus matši energiast tuli tahtejõust. Suutsingi ennast kokku võtta ja võita! Saingi Eesti meistriks. Nüüd olin küll õnnelik. Avatud kaalu? Ei, tänan ma ei jaksa rohkem. Järeldused: kolmest viimasest suht järjestikusest võistlusest oli enesetunne viimastel kõige nõrgem. Väsimus ja valusad sõrmed, varbad annavad märku, et aeg on natuke akusid laadida. Viimased päevad olen söönud pastat ja suurem šokolaadi ahmimine hakkab samuti vaikselt koomale tõmbama. Järgmisel nädalal alustan jõukavaga, millega teen kehale pai ja kogun ennast. Jiu-jitsu trenni jõuan tagasi juba neljapäeval. Millal mind järgmine kord võistlemas näeb? Hetkel kaalun Summerfightil osalemist 18. juulil Soomes. Kindlasti saab mind näha septembris Finnish Openil ja tulevatel rullidel. Lisaks tulge kõik Võimla suvisele baaskursusele, kus Orgusaare kõrval õpetamas olen. Päikest, jäätist ja Jiu-jitsut!
  14. VÕIMLA

    Tere, sõbrad! Täna räägiksin teile loo, kuidas käisin Soomes võistlemas. Loo võiks nimetada: Tõll, terrorjänes ja trianglid. Läinud nädalavahetusel (18.04-19.04) toimus Finnish Open. Võistlesin taaskord kaalus kuni 70 kilogrammi. Tegemist oli minu esimeste suurte võistlustega. Asusin aegsasti minema ja liikusin juba neljapäeval Tartust Tallinna. Ööbisin venna juures ja nagu ikka väike võistlusärevus ei lasknud magama minna. Seekord oli võistlusärevuse kõrval ka öö läbi oma puuri lammutav jänes, kes väsis alles pärast südaööd ära. Pilt ka sellest terroristist: Järgmine päev läks laev 12.00. Otsustasime Heikkiga minna päev varem, et saaksime korralikult välja puhata. Läksin terminali natuke varem kuna tuli välja, et Heikki ei teadnud minu tervet nime ja mõtles mulle pileteid broneerides ise nime välja: Tõnis Tõll. Vahetasin oma pileti ära ja loobusin oma uuest nimest. Jõudsime Helsinki ja pakkisime asjad lahti. Kaal oli 66 kg. Ma ei kujuta ette, millal ma viimati nii vähe kaalusin. Ööbisime Heikki klassivenna juures ja kuna tal kodus kaalu ei olnud, vedasin seljakotis oma kaalu kaasa. Ma ei tahtnud kaalu uskuda. Sõin rohkem kui tavaliselt, kuid olin endiselt ettevaatlik. Tänu eelmisel ööl jänese korraldatud tramburaile olin väga väsinud ja läksin juba pool kümme magama. Magasin nagu kott ja olin järgmine hommik hästi puhanud ja valmis võistlusteks. Matšid algasid kell kümme ja saabusime võistluskohta kell üheksa. Kaal oli koos Gi-ga 69 kilo. Hommikul toitusin nagu pärdik, minu hommikusöök koosnes põhiliselt banaanidest ja pähklitest, lisaks tegin väikese kookose-smuuti. Kaal korras ja võis sooja teha. Ma ei olnud nädal aega trenni teinud ja soojenduses kordasin oma de la riva mängu. De la riva on ühe jala „konks“, mida Martin mulle ettevalmistustreeningutel raudse järjekindlusega selgeks üritas teha. Kõik tehnikad tundusid toimivat ja tundsin ennast nendega suhteliselt enesekindlalt. Matte oli neli ja kõik matid olid koguaeg töös. Heikkil oli viies matš ja viieteistkümnes matš. Heikki võitis esimese matši ühe eduga ja kaotas teise giljotiin kägistusega. Minul oli kolmekümne viies matš ja neljakümne kaheksas. Esimese matši võitsin ülekaalukalt. Skoor jäi 13-0. Ma pole kunagi kedagi nii hea skooriga võitnud. Esimeses matšis istusin kohe maha ehk pullisin guardi. Vastane üritas mööduda, kuid mul õnnestus pühkimine kätte saada, möödusin ja liikusin kiirelt mounti ehk kaksiratsi asendisse. Vastane proovis minu mountist vabaneda vanakooli üleveoga, kuid suutsin oma asendit säilitada. Ma nägin, et ta plaanis antud põgenemist veel kord proovida. Ma ei eksinud ja kui ta tegi järgmise katse pääsesin selga. Aega oli palju ja ma pidin asendit lihtsalt säilitama. Otsisin rahulikult kägistust ja tekkis ka üks lõpetuse võimalus, kuid kahjuks libises see käest. Teise matši vastane oli pärit Rootsist klubist Checkmate BJJ. Alustasin samamoodi, esimesel võimalusel kui haarde sain, istusin kiirelt maha. Mängisin oma mängu ja üritasin pühkimist saavutada. Alumises asendis tundsin ennast kindlalt ja suutsin vastast mugavalt liigutada. Kaks pühkimise katset nurjusid, sest minul ei õnnestunud saavutada kõrgemat asendit. Mis halvasti, see uuesti. Suutsingi pühkimise lõpetada ja sain kaks punkti. Alustasin möödumisega, kuid raamisin halvasti ja langesin trianglisse. Just nimelt langesin, sest ta kohendas oma jalgu ja ma lihtsalt kukkusin sinna sisse. Mõistsin, et nüüd on lood halvad ja pean midagi ette võtma. Võistlusärevus ja vähene kogemus hakkasid tunda andma ja tegin ruumi tekitades veel mõne saatusliku vea, jäädes ilma õigusest hingata ja pidin ennast välja patsutama. Tulin nördinult matilt ära ja vestlesin veel põgusalt vastasega. See triangel maksis minule seekord pronksmedali ja olin väga pettunud. Vaatasin veel Martini teise matši, kus ta kaotas Gi kägistusega ühele Brasiiliast pärit mustale vööle ja tulime tulema. Meie jaoks olid selleks korraks võistlused läbi. Heikkil üks võit, minul üks võit ja Martinil üks võit. Martin sai hindeks pronksmedali. Kahjuks vedas elektroonika meid seekord alt. Nimelt kaasa võetud GoPro kaamera oli kotis tööle läinud ja aku tühjaks jooksnud, ning esimese matši ajal otsustas Ipad jonnima hakata. Talutava video sain ainult enda kaotatud matšist. Lisaks äpardustele videokaamera ja nimega suutsime hommikul korteri võtmed tuppa unustada ja alternatiivide puudumisel võttis Heikki ette Batmani stiilis päästemissiooni ja ronis võtmetele järgi. Õnneks oli tegemist ainult teise korrusega ja saime võtmed ilusti kätte. Pettununa oma viimases matšis ja väsinuna otsustasin samal päeval veel koju sõita. Head aega, Helsingi! Järgmine kord olen juba targem. See nädal luban endale sõbrustamist pitsa ja küpsistega, kuid nädalavahetusel tuleb jälle tööle hakata ja triangli koht ära remontida. Ideaalne võimalus selleks on Martin Aedma seminar Võimlas! Kui ka Sinu sõber on Jiu-Jitsu, siis kindlasti soovitan nimi kirja panna. Rohkem infot: https://www.facebook.com/events/433700490130642/. OSS!
  15. VÕIMLA

    Tere sõbrad! Seni kuni trennikaaslased „koort riisusid“ esimestel Eesti meistrivõistlustel, hoidsin neile kodus teleri ees pöialt. Mina tegelesin oma võistlusteks valmistumisega. Läinud nädalal sai tehtud koguni 10 trenni. Füüsiliselt ja vaimselt oli see väga kurnav, kuid nädala lõpus oli mu mäng arenenud rohkem kui ma loota oskasin. Laupäeval alustasin veelaadimisega. Kaal oli 69.7, mis oli parem kui eelmise veelaadimise alguses. Kaal langes ilusti ja jõudsin juba täna kaalu! Hommikune kaalukell näitas mulle 67.5, mis liites Gi võrdub 69.5. Pool kilo ruumi, pole paha! Võistlen jälle kaalus -70kg. Kaalu hoides on Jorgen mulle määranud abilisteks Omega 3 kapslid, beta-alaniini ja kookose-ananassi smoothie. Viimast võin vist kilode kaupa süüa! Täna peale tummist hommikusööki avastasin, et bracketid on avalikustatud. Ma kahtlustan, et minu lähedased on juba võistlusjuttudest väsinud. Olen väga põnevil ja olen jälginud ka võistlejate arvu. Mõned võrdlused, mis näitavad Finnish Openi suurust. Viimasel 3D Rullil, kust võtsin osa oli kokku osalejaid 28. Tavaliselt on osalejaid Rullidel 40-60 ringis. Finnish Openile registreeris seekord: 458 inimest. Minu kaalus on võistlustules 21 inimest 6 erinevast riigist. Bracketid: http://www.bjjliitto.fi/kaavioparse.php?tid=150&sp=m&sarja1=Blue%20Belts&sarja2=&pl=-70%20kg Kott on põhimõtteliselt pakitud, Gi-d pestud ja piletid ostetud. Tahate veel enne ärasõitu natuke juttu puhuda, siis tulge täna Maaülikooli spordihoonesse. Teen teile väikese sheigi ja räägime juttu. Olen Kaupoga platsis 18.00.-20.00. Ilm on ilus, minge õue! Tõll
  16. VÕIMLA

    Selle kuu esimesed võistlused on selleks korraks nüüd läbi. Võistlesin uues kaalus -70kg. Jiu-jitsu võistlustel kaalutakse koos varustusega ja seekord oli dresscode Gi. Minu kaal koos Gi-ga jäi 69.6, mis on siiamaani kõige madalam kaal, kus olen võistelnud. Kaalu võtmine sujus ja jõudsin päev enne soovitud numbrile. Samas kaalus võistlen ka 18-19 aprill Soome lahtistel. Ürituse alanimeks võib seetõttu nimetada minu poolt „kaalukontroll“. Võistlustest lähemalt: Võistlustel oli minu kaalus kokku 4 inimest, kellest üks oli trennikaaslane Võimlast Heikki-Albert. Lisaks oma kaalu matšidele oli võimalus rullida ka -64 kg registreerunutega, kuid autasustamisel neid matše ei arvestatud. Esimese matši võitsin kahe punktiga ja murdsin oma pika kaotusteahela. Tegemist oli korraliku lahinguga ja olin päris väsinud, kuid õnneks sain taastutud enne järgmist matši. Taastumisel oli abiks vana kulunud sheiker ja kookose-smoothie, mis oli suureks abiks ka kaalu jõudmisel. Esimene võit oli käes ja enesetunne hea. Teine matš oli Armin Pajulaga, kellelt sain kägistuse nimega „bow and arrow“. Olin pettunud, kuid kägistuseni pidasin vastu viisakalt ja pühapäevasel vabal matil alustan esimesena, sinna asendisse sattumises süüdi oleva augu remontimisega. Kolmas matš oligi Heikkiga ja läksin võrdlemisi alguses kahe punktiga juhtima, kuid Heikki jõudis mulle järele ja läks isegi eduga juhtima. Algas Heikki loopimise sektsioon võistlusest. Üritasin iga hinna eest edu või pühkimist saada, kuid Heikki hõljus graatsiliselt ja mul ei õnnestunud saavutada pealmist positsiooni. Heikki võitis mind eduga. Nüüd olid minu kaalu matšid läbi. Üks võit, kaks kaotust, hinne: hõbe. Miks hõbe kui ainult üks võit? Nimelt Heikki kaotas minu võidetud vastasele otsusega ja punktidega võit on rohkem väärt kui edu või otsusega. Kaks matši oli veel. Esimene neist oli Fabio Souzaga, kellega oli väga põnev lahing. Mõlemad saime kaks punkti, kuid minut enne lõppu jäin Fabio trianglisse kinni ja sealt saadud eduga saingi kaotuse. Selle matšiga püstitasin uue isikliku rekordi trianglis istumises. Viimane matš oli Yamato Yoshidaga, millega sain endalegi üllatuseks võrdlemisi hästi hakkama. Mõlemad olime väsinud, kuid matši teisel poolel õnnestus Yamatol mööduda ja kõvasti punkte koguda, ning võit napsata seisuga 7-2. Kokkuvõtteks võib minu ürituse nimetada „Edutu hõbekaal“. Olen väga rahul oma tulemuse ja matšidega. Eks alati saab paremini, kuid sain hea kogemuse, mängisin oma mängu ja tegin tavalisest vähem rumalusi. Uut päeva tähistan massiivse omletiga ja suure tassi kohviga. Järgmise kahe nädala eesmärgid on kaalu hoida ja enne Soome sõitu Rullil nähtavale tulnud augud ära parandada. Lisaks on tulemas veel Eesti meistrivõistlused Jiu-Jitsus, kus kindlasti osalen. Hoidke pea püsti! Tõll
  17. VÕIMLA

    Tere Sõbrad! Avastasin, et olen oma toimetustega nii hoogu läinud, et raport on paar nädalat täitsa esitamata jäänud. Millega ma tegelenud olen? Valmistusin usinasti oma kolmandaks võistluseks MMAs, mis leidis aset 21. veebruaril Sisekaitseakadeemias. Nädal aega tuletasin meelde püstivõitlust ja korrigeerisin maadlust. Viimasel nädalal enne võistlusi puhkasin alates teisipäeva hommikust. Kaalu jõudsin ilusti. Võistlesin kaaluklassis 70,3 kg. Vastane oli Reino Saia Tallinna klubist 3D Treening, kellele pidin kolmanda raundi lõpus kohtunike ühehäälse otsusega alla vanduma. Nüüd on MMA skoor 2-1-0. Reinoga saime parima matši tiitli. Pärast võistlusi sai arved klaaritud vastlakuklitega, mis teisipäeval söömata jäid. „Võimla unofficial postfight Vastlapäev“: Pärast võistlusi ei saa looderdama jääda ja kaotusega leppida, vaid peab esitama endale uued väljakutsed. Kõigepealt tuli ennast taashäälestada jiu-jiutsu lainele ja sellel korral sain abi 3D Treeningu Talvelaagrist. Jäin laagriga väga rahule ja sain kamaluga motivatsiooni juurde uuesti võistlema minemiseks. Mis tulemas on? Enne MMA matši sai ametlikult minu pikaaegsele soovile välismaal võistelda tempel peale löödud ja nimi alla kirjutatud. Hetkel valmistun Finnish Openiks. PS. Varsti alustab Võimla lähivõitluse baaskursus. Mina lähen, miks sina ei lähe? Tõll
  18. VÕIMLA

    Tere! Mina olen Tõll. Ma treenin Tartus klubis Võimla BJJ-d ja MMA-d. Arvestades, et tegemist on esimese postitusega, oleks vist viisakas ennast natuke lähemalt tutvustada. Olen pärit Lahemaalt ja Tartusse kolisin 2011. aasta, kui siia kooli tulin. Võimlas olen olnud 2014. aasta jaanuarist. Enne Võimlat tegelesin püstivõitluse aladega teises klubis. Võimlasse jõudsin sõprade soovitusel ja uudishimust maasvõitluse vastu. Jaanuarist olen olnud Team Fasti liige. Millest ma kirjutama hakkan? Ikka võistlustest ja ettevalmistustest. Blogimine on minu jaoks uus nähtus, nii et loodan, et Te ei pahanda, kui mõned postitused alguses natuke rohmakad on. 07.02.2015 Võtsin osa 3D Rullilt. Miks see rull eriline oli? Minu jaoks oli see rull eriline, sest võistlesin esimest korda „eliidis“. Enne läinud jõule sain Martin Aedmalt sinise vöö, mis tähendab, et võistlen nüüdsest teises võistluskategoorias. Kui ma nüüd täitsa aus olen, siis ma olin läinud võistluste pärast päris elevil. Valmistumine võistlusteks oli päris intensiivne ja seekord otsustasin teha pika puhkuse enne võistlusi. Viimasel ajal olen palju tööd teinud oma „guardi“ parandamisega ja nagu võistlustel näha oli, on sellest palju kasu olnud. Pikk puhkus väljendus selles, et viimane trenn oli kolmapäeva hommikul ja võistlused olid alles laupäeval. Räägime nüüd võistlustest ka. Seekord läks mul numbrite järgi võrdlemisi edutult, nimelt kaotasin kõik oma matšid. Kolm matši olid kaalus 73,5 kg ja üks matš oli absoluutkaalus. Seekord ei olnud kaaluga mingeid probleeme ja enne esimest matši oli kaal 72 kilo. Ruumi jäi üle terve tordi jagu. Esimese matši kaotasin jalalukuga. Teises matšis pidin ennast välja patsutama giljotiin kägistuse tõttu. Kolmas matš oli klubikaaslase Kaupoga, mille kaotasin punktidega. Avatud kaalus sain jälle giljotiin kägistuse. Miks ma olen õnnelik sellise skoori üle? Sellepärast, et ma õppisin meeletult. Sain teada, millega ma tegelema pean hakkama ja saan hakata vigu parandama. Samuti on osa minu rahuolu tagatud sellest, et suutsin oma matšides vastastele ka natuke peavalu tekitada ja nägin, et oskan õpitud materjali efektiivselt rakendada. Mis nüüd edasi? Tõllu hakkab nüüd vigu parandama. Esimene vigade parandus on juba tehtud ja Martini esimesed näpunäited drillimiseks valmis vormistatud: Pildi peal juhendab Martin Kaupot. Millal on järgmine võistlus? Järgmine võistlus on 3D Liiga 21. veebruaril https://www.facebook.com/events/1598289337069705/?fref=ts. Seal üritusel on plaan võistelda kaalus 70 kg, niiet eelpool mainitud tort jääb mulle endiselt veel mägede taha. Eks järgmises postituses jutustan Liigast lähemalt. Olge toredad! Ps. Mina alumises reas vasakult teine
×