Risto Uuk

Ma olen siin foorumis aeg-ajalt täheldanud ärapanemist ja sellist "ma olen targem kui sina"-mentaliteeti. See inspireeris mind tegema postituse, kuidas paremini arutleda ja mõelda. Loe seda siit: http://ristouuk.wordpress.com/2012/01/26/kuidas-moelda-efektiivsemalt/ Kas kellelgi on veel häid näpunäiteid, kuidas paremini arutleda?

Miks populaarmeedia? Kusjuures päris hea hulk teadlasi/uurijaid pooldab ka teatud kontekstis süsivesikuvaest toitumist.

Mulle meeldib kõige rohkem selline sooritus: Kindlasti saab kätekõverdustega lihasmassi kasvatada. Lihasmassi kasv sõltub intensiivsusest, lihase kahjustustest ja ainevahetuslikust stressist (lihasvalust). Kõiki neid saab kätekõverduse puhul intelligentselt modifitseerida. Mingi hetk võib raskuse juurde laadimine muutuda keeruliseks, aga siis tuleb lihtsalt loov olla. Näiteks ühe käega kätekõverdus on väga hea.

See pole nii lihtne ja sellel teemal käib veel ikka arutelu. SIin on üks hiljutine review study: http://www.ncbi.nlm....pubmed/21659901 RESULTS: Searches revealed 4559 possible articles; 106 met the inclusion criteria. Study design was often poor because 30% of studies failed to provide appropriate reliability statistics. Clear evidence exists indicating that short-duration acute static stretch (<30 s) has no detrimental effect (pooled estimate = -1.1%), with overwhelming evidence that stretch durations of 30-45 s also imparted no significant effect (pooled estimate = -1.9%). A sigmoidal dose-response effect was evident between stretch duration and both the likelihood and magnitude of significant decrements, with a significant reduction likely to occur with stretches ≥ 60 s. This strong evidence for a dose-response effect was independent of performance task, contraction mode, or muscle group. Studies have only examined changes in eccentric strength when the stretch durations were >60 s, with limited evidence for an effect on eccentric strength. CONCLUSIONS: The detrimental effects of static stretch are mainly limited to longer durations (≥ 60 s), which may not be typically used during preexercise routines in clinical, healthy, or athletic populations. Shorter durations of stretch (<60 s) can be performed in a preexercise routine without compromising maximal muscle performance.

Kõigest ei pea halba arvama, aga tervislikus koguses skeptilisust tasuks iga asja suhtes kasutada. Miks on kasulik Kyäni ja teiste toidulisandite suhtes skeptiline olla? Kui lubadused kõlavad liiga head, et tõsi olla, siis on tõenäolist midagi ülepaisutatud. Paljud Kyäni propageerijad ütlevad, et mingit pisikest pakikest magusat mahla tarbides on nädalatega energiatase märgatavalt tõusnud, uni paranenud, verenäitajad paranenud, allergiad kadunud, nahk noorenenud, taastumine treeningutest paranenud, mälu paranenud jne. Kui enamik räägivad fitness valdkonnas, et toidulisandid on päris toidu järel teisel kohal, siis tasuks ka seda põhimõtet selle toote puhul arvesse võtta. Toidus on toitained naturaalsetes kogustes kompleksses süsteemis ära jaotatud. Toidulisandites on raske midagi taolist saavutada. Kolmandaks tuleb arvesse võtta ka seda, et need tooted maksavad omajagu. Järelikult tuleb arvestada ka müüjate huvidega. Need on lihtsalt mõned minu mõtted. Ei oska öelda, kas toode ilmtingimata halb on.

Tundub õige. Aga mulle tundub, et see võtab praegu arvesse ainult füsioloogiat. Kui me võtame arvesse ka psühholoogiat, mis siis toimub?

Kus ma kirjutasin, et sportlase maailmameistriks treenimine on kökimöki? Miks on tippsportlasel raskem koormust määrata? Ja kui on, kas see tähendab, et treeneril on rohkem tööd ja et töö on raskem?

Sul on kombeks teiste sõnadega kummaliselt ümber käia. Ei, see poleks kökimöki. Ma peaksin mõlemast lugu, aga ma peaksin rohkem lugu sellest treenerist, kes suudab inimesel aidata 50 kg alla võtta ja et too inimene hoiab seda keha elu lõpuni ning lisaks sellele muudab oma elu üleüldises plaanis suurepäraseks. Jah, seda peaksin ma palju võimsamaks saavutuseks. Aga ütle, miks sportlase tippu aitamine suurem näitaja on.

Lihtsustatult näiteks nii: teadmisi väidete ja põhjenduste õigsuse järgi; oskusi tulemuste järgi. Samas tulemuste puhul võiks öelda, et märkimisväärsem oleks, kui tal on näide kliendist, kes oli kohutavalt nõrga mõtteviisiga, aga tänu temale suutis kaalus alla võtta ja uut elustiili ning keha pikaajaliselt säilitada. See oleks minu meelest märkimisväärsem kui sportlase, kes on juba ise geneetiliselt andekas ja suurepärase mõtteviisiga, tippu aitamine.

Ma kirjutasin hiljuti enda blogis ühe artikli paljajalu liikumise kohta: http://ristouuk.wordpress.com/2011/08/09/p...jalu-liikumine/ Ma ei tea, kas see on sobiv koht, kus teemat alustada, aga kui pole, siis palun liigutage seda. Mida teised paljajalu liikumisest arvavad? Kui palju ja kuidas sa paljajalu liikumist harrastad?

Mu filosoofia elus on selline, et ei tuleks teha asju, mis ei meeldi. Kui jõutreeningu tegemine ei meeldi, tuleks mõelda välja, kuidas see lõbusamaks muuta või sellest üldse loobuda. Ma olen kirjutanud enda blogis mõned ideed, kuidas jõutreeningu tegemist lõbusamaks muuta: http://ristouuk.wordpress.com/2012/02/14/10-ideed-kuidas-joutreeningu-tegemine-lobusamaks-muuta/ Kui sul on mingeid häid ideid, siis ole hea ja jaga neid siin või blogipostituse all.

Ma kirjutasin uue postituse, mida ma enda meelest toitumises teinud olen: http://ristouuk.wordpress.com/2012/02/16/lollid-vead-mida-ma-koogis-teinud-olen/ Mida sa enda toitumises läbi aastate muutnud oled?

@Alexander Andrusenko: Ma ei solvu absoluutselt. Minu meelest selline arutelu, mida sa praegu välja näitad, on suurepärane vahend õppimiseks. Sa pole hetkegi mind kui isiksust rünnanud, vaid pigem arutled ideede, kogemuse ja kirjutamisstiili üle. Mis puutub su kommentaari mu figuuri üle, siis ma arvan, et need Facebooki pildid ei anna täit ülevaadet. Kui vaadata näiteks pilti mu "Keha keskosa treening" artiklist, siis ma ei usu, et ma näen välja nagu ma poleks kunagi trennis käinud. Kui ma särgi seljast võtan, siis peaks ikka igaüks aru saama, et ma teen regulaarselt jõutreeningut. Vastupidi, mul on enda põhimõtted sellest, milline ma tahan välja näha. Kahjuks või õnneks, läheb see täielikult vastuollu sellega, mida antud foorumis jahitakse. Ma usun, et kergem kaal ja mitte liiga madal rasvamass on hoopis tervislikum ja näeb parem välja. Ma arvan, et kasutada väljendit "minu kogemus" ei ole ka ilmtingimata halb. Jah, mu kogemus on väike, aga mis siis? See on ju ikkagi kogemus. Ma ei saa öelda, et mul on palju kogemust ja seega võiks inimesed mu arvamust uskuda. Jah, seda ma ei saaks öelda. Aga ma võin öelda, et selle kogemuse põhjal, mis mul on, ja selle põhjal, mida lugenud ja kuulnud olen, saan ma uskuda seda ja seda. Aga sellegi poolest arvan ma, et su jutus on iva, kuna mul võib seda "mina" ja "minu kogemus" olla tõesti liiga palju. Üks asi on info, teine asi on see, kuidas sa infot edastad. Juba puhtalt teksti huvitavuse poolest on parem kui sõnakordusi oleks vähem. Huvitaval kombel on mulle isegi soovitatud, et ma räägiks rohkem enda kogemusest. Mõnele lugejale meeldib jällegi kuulda isiklikest lugudest rohkem. Võib-olla oleks parim mõlemat teha?

@muammar: See annab mõtlemisainet, kuna ma kindlasti ei taha jätta muljet nagu minu materjal on universaalne ja absoluutne tõde. Paljud teavad, et ma kahtlen kõiges ja olen väga kriitiline nii enda kui teiste tõekspidamiste osas. Ma kardan, et sageli ei ole asi isegi minu kõneviisis, vaid selles, et inimestel on raske hinnata arvamusi, mis ei lähe nende omaga kokku. Sellisel juhul ei ole mul midagi teha. Küll aga saan ma vaadata, et mu tekstides ei jääks kuidagi muljet, et ma olengi absoluutse tõega välja tulnud, mille üle ei saa arutleda ja mida on võimatu ümber lükata.

@Alexander Andrusenko: Kui sulle meeldib minu infot nii kategoriseerida, siis lase käia. Ma lisaksin enda poolt veidi filosoofiat mõtlemiseks. Üks treener/teadlane Bret Contreras on öelnud midagi, mis võiks panna mõtisklema. Ta ütles, et kui tema oleks terve oma aja inimesi ainult treeninud, siis ta poleks isegi kümnendik sellest treenerist, kes ta praegu on. Lihtsalt inimese kogemus üksi on nii tühine asi. Me suudame üksi väga vähe õppida ja midagi uut luua. Mida rohkem teiste kogemusi ja teadmisi kokku panna, seda rohkem tuleb sealt ka välja.

@lkv: Aitäh kommentaari eest! Mulle meeldib, et sa kasutad positiivset kõneviisi ja annad konstruktiivset kriitikat. Tegelikult ma ei ole nõus, et need on liiga subjektiivsed. Kui hakata lahkama, kus ma seda infot saanud olen ja mis mu uskumusi mõjutanud on, siis tuleb välja, et tuhanded ja tuhanded inimesed usuvad seda, mida ma usun. Ma ei olegi tegelikult nii unikaalne, kui ma loota tahaks. Kuigi jah, ma räägin enda kogemusest, on mu veendumisi vorminud ja kinnitanud teised treenerid ja toitumisnõustajad, kellel on omakorda palju kogemust ja tunde õppimisele kulunud.

@muammar: Panin algul 180 kraadi, ei teagi, miks ära muutsin. Aga kas tõesti jääb selline mulje nagu see, mida ma räägin, oleks mõeldud kõigile? Ma justkui toonitan pidevalt, et räägin enda kogemusest ja ütlen, et mõnele võib sobida teistmoodi jms. Näiteks selleski postituses ütlesin, et mõnele võib sobida sagedalt toitumine.

@Archangel: Ma arvan, et inimesed peaksid olema kursis sellega, millised toidud on energiarikkamad ja millised energiavaesemad, millised toitainerikkamad ja millised toitainevaesemad. See tundub minu jaoks suhteliselt kõik. Teada täpselt, kui palju su toit midagi sisaldab, on tegelikult üsna teisejärguline, kui sa toitud tähelepanelikult ja kuulad enda keha.

@Alexander Andrusenko: Aitäh küsimuse eest ja ei võta seda üldse norimisena. Edulugusid mul eriti ette näidata pole. Ühe noormehega olen ma pikemalt töötanud ja tema oli enda lihasmassi kasvu ja sooritusvõime parandamisega väga rahul. Aga muidu olen ma lihtsalt üksikuid teisi trenne andnud. Hetkel pole kohta, kus kedagi treenida ja samamoodi on tulevik liiga ebaselge, et mingeid ärilisi projekte ette võtta. Treenerikutse on olemas, aga see ei näita absoluutselt midagi, kuna üksi selle põhjal ei oleks mu teadmised midagi väärt. Palju rohkem on mulle andnud praktika Arctic Sport Clubi personaaltreeneri Kristjan Koiki juures, iseseisvad treeningud, arutelud suurepäraste pikalt töötanud treeneritega ning teaduslike/praktiliste raamatute lugemine. Igale lugejale annaksin soovituse kriitilise pilguga igat artiklit lugeda. Mitte kellegi arvamust ei tohiks võtta sulatõena hoolimata tema kogemusest või reputatsioonist. See on tõsi, et keegi, kes asjaga hästi kursis pole, langeb lihtsamini väärinfo ohvriks. Küsi endalt, kas materjal tundub loogiline, läheb kokku sinu väärtustega, on mingi kogemuse põhjal tehtud ja omab teaduslikku alust. Ma ei ole kusagil kirjutanud, et ma oleksin ekspert või omaksin pikaaegset kogemust. Ma arvan, et ma olen igati aus olnud enda tekste kirjutades.

Ma olen nõus. "Fun" on palju parem sõna, aga ma ei leidnud midagi muud. "Nauding" ja "lõbus" on ainsad sõnad, mille peale ma tulin, aga need mõlemad on veidi nigelad. Aga võib-olla on hea sõna "meelelahutuslik". Tänud tagasiside eest! Ma olen "flow" kohta omajagu lugenud jah. Antud raamat on plaanis lähiajal ette võtta. "Flow" võiks eesti keeles olla ka "omas mullis/tsoonis olemine"?

@IVARK: Loomulikult ei pea midagi. Aga ma näen elu ette nii, et ideaalis on umbes 16 tundi päevast kõik väga lõbus ja mõnus (kaheksa tundi on magamist). Ehk eesmärk on pidevalt tõsta seda kui palju sa mingitest tegevustest meelelahutust ja heaolu saad.

@htilga: Mida sa selle all täpselt mõtled, et antud teema saab kokku võtta sellega, et asi algab vääruskumustest ja mõtlemisvigadest? Ja Bodypump on tõesti päris hea.

Minu noorukiiga tekitas mulle sellise uskumuse, et kui inimene ülikoolis ei käi, siis temast saab eluheidik ja väärtusetu inimene. See juhtus ilmselt sellepärast, et mulle korrutati igast uksest ja aknast kui oluline formaalne haridus on. Edasi aga läbi enda vigade ja mõtisklemise on mu uskumused muutunud, millest ma enda blogis kirjutasin: http://ristouuk.wordpress.com/2012/02/09/miks-ma-ulikoolist-ara-tulin/ Mis on sinu meelest formaalse hariduse miinused ja plussid? Kas igale inimesele on üldse ülikoolis käimine sobiv?

Tunnustuse vastu pole mul midagi, aga võltstunnustust ma samuti ei taha. Kui keei pole minu ideedega nõus, siis ma hindan seda, et ta arutleb ja püüab näidata, miks need väärad on. Ma soovin, et ta jääks selle käigus positiivseks ja tema eesmärk oleks õppida/õpetada, mitte teisele kohta kätte näidata. Ma ootan alati nõuandeid ja tagasisidet, sest iga päev on võimalus õppida. Kunagi ei saa kindel olla, et su väited ja otsused jäävad kõigest hoolimata parimaks. Aga endiselt -- pärast kõike seda kriitikat ja ründamist -- tunnen ma, et antud olukorras minu huvisid, eesmärke, väärtusi, tõekspidamisi silmas pidades, olen ma teinud õige otsuse. Ja mulle tundub, et paljud inimesed, kes mu postitust laikisid ja jagasid, arvavad samamoodi. Seega, ma olen enda postituse tegemise üle üsna rõõmus. Ma olen saanud kriitika kõrvale ka veel rohkem positiivset tagasisidet. Ja minuga on võtnud isegi vanemaid inimesi ühendust, kes ise on kraadi juba väga ammu omandanud, aga sellegipoolest hindavad minu julgust, iseseisvust ja janu teadmiste omandamise järele.

Sa muutsid küsimused absoluutseks, aga ma ei väitnud, et teadlased ei näe üldpilti, vaid, et sageli näevad tavainimesed/praktikud seda paremini, kui nad mõtlevad. Miks? 1. Teadlased töötavad laboris, mitte pärismaailmas, kus meie elame. 2. Teadlased uurivad pisikesi osakesi ja sageli mingis anumas või aines, mitte päris inimese kehas. 3. Teadlased uurivad, mis juhtub rakutasandil -- seega väga kitsalt ja spetsiifiliselt; tavainimesed näevad asju suuremalt ja kaugemalt. 4. Teadlastel on tihti isegi erinevad eesmärgid kui tavainimestel/praktikutel. Seega, kuigi teadlased on väga targad, ei maksa alahinnata ka praktikute rolli. Praktikutest on kasu ka mõtlemisel ja ideede genereerimisel, mitte ainult ideede elluviimisel. Iga uue idee vastu võtmine on keeruline, nagu näitab ka antud teema. Vanematel inimestel on kindlasti keeruline enda arvamust 360 kraadi muuta. Kui sa oled kogenud ja tark professor, siis on keeruline muuta enda põhimõtteid hoopis teiseks. Aga õnneks on suurepäraseid professoreid, kes tahavad haridussüsteemi muuta. Tuntud Eesti professor, keda teist palju kindlasti teavad, Kristjan Port, rääkis hiljuti Terevisioonis sellest, kuidas haridussüsteem on väga traditsioonides kinni ja selle tõttu on seda keeruline uue ajaga kohandada. Nii et on selliseid professoreid ka, kes suudavad vanadest põhimõtetest üle olla ja teistmoodi mõelda. Antud diskussioon oli mängude kasutamisest õppimiseks. Tema arvamus oli, et õpe võiks kaasata mängude omadusi.