Jump to content

Svander

Kasutajad
  • Sisu loend

    40
  • Liitus

  • Viimati külastanud

Koik Svander postitused

  1. Piim on kole, milk is evil, mkay?

    Loomulikult ei ole piim "kahjulik", kui tarbimine on mõistlikus annuses.Asi on pigem selles, et piima tervislikkuse rõhutamisega minnakse meil üle piiri. Teada tuntud rahvuslik müüt on jutt rasvlahustuvate vitamiinide ja (eriti) kaltsiumi rikkusest. Meie kardiovaskulaarsete haiguste ja rohke (rasvarikka) piimatoodete tarbimise vahel on kindel seos.
  2. Kulturismi maine

    Ei saa salata fakti, et spordialadest on kulturism ehk kõige nartsissistlikum. Olen tähele pannud, et mitmed kulturistid "teavad" seda ja viskavad ka selle üle eneseiroonalikku nalja. See tasakaalustab pisut (paratamatult) välisele suunatud ala Tasakaal on elus üldse harvaesinev nähtus.
  3. Liigesetoidud!

    Tõsiseltvõetavad teaduslikud uuringud on seni läbi viidud glükosamiiniga. Teised (kondroitiiin jms) tuginevad rohkem oletustele. Kinnitust glükosamiini toimele on andnud ka ortopeedid ja traumatoloogid. Glükosamiinsulfaat on tunnistatud ka raviaineks (mitte toidulisandiks ja ravimisarnaseks aineks!!!) ning seda substantsi sisaldav preparaat on müügil ka retseptiravimina (Arthryl). Pole suurt vahet, mida neist tootenimedest valid. Küsi apteegist, mis tuleb soodsam. Hiljuti tegi soodusmüüki tootja Pharma Nord.
  4. Taimne valk

    Leian, et mul on suhtliselt esimene kord põhjust imestada praktiliselt alati kompetentsete vastustega esineva Fred Antsoni üle... (?!). Tõde jaotatakse pooleks, üks serveeritakse õige pähe ja teise poolega pannakse võssa. Mis puutub siia nefropaatiliste inimeste uurimine ja kaltsium? Üks probleemidest seisneb leelise ja happ tasaskaalu pidevas düsbalansis ja sellest tulenevatest organismi koormusseisundites.Selle on tashilju kulgev aga pidev stresssituatsioon, millest tulenevalt häirub kogu organismi ainevahetus(k.a. ka kaltsiumi ). Old Man´i jutus on tõetera. Eriliselt "huvitav" on väide taimset valku mitte arvestada. Ma ei taha siina hakata laskuma ajaloolistesse eskurssidesse (küsimus:a´la mis kultuur päästis keskaegses euroopas genofondi kestvuse?) vaid tõsiasjast, et õige toitumise märksõnadeks (jätaksin ehk tippspordi esialgu välja)on erinevate valguliikide sünkretism üleüldse. Jaa lihtsus on ahvatlev, sellest saan aru aga kas sellega ka "kaugele sõidab"? Muudes piirkondades kasutatavad liigid (soja jms) jätaksin kõrvale aga nende osatähtsus siiski Euroopas kasvab ja mitte vähe.
  5. Valu paremas õlas surumisel

    Ärge oletage, vaid kontrollige fakte. Fakte kinnitab või välistab spetsialist. Valikuid on palju (näiteks Artrosportkliinik). Kõige õigem ja adkvaatsem soovitus ja vastus on erx11-il. Kujundlikujlt õige ("100 põhjust"). See on tõsi. Teised soovitused sisulist informatsiooni ei sisalda, on pelgad oletused, sõnaõhenditest "ON SEE" tuleks igal juhul hoiduda. Õlavigastustega seoses tuleb endale ka koheselt umbes 8 varianti ette.
  6. Põlved raksuvad.

    Miks konkreetselt just need põlved ragisevad, seda võib täpsemalt öelda vaid arst. Saab ainult tõenäosust kasutades oletada. Põhjuseid võib olla mitu. Üheks võib olla vale treeningmetoodika ja tehnika. Kahjuks pean tõdema, et algajatest ca 80% teevad jõusaalis endale ilmselt liiga. Nukker lugu on see, et suhteliselt vähe on neid, kes asjatundlikku nõu vahepeal küsida julgevad. Nii jätkataksegi vanaviisi. Kükkimine on siin üks iseloomulikemaid, rääkimata jalapressist kus on valet sooritust väga palju. Aga üks võimalik põhjus: lihaste jõudlus tuleb ruttu, sidemed on nõrgad, venivad välja, patella hakkab ees liigselt (eriti täisküki korral)sisse vajuma, liikuma ja loksuma. Minu soovitus: põhjalik soojendus(jalgrattasõit jms), sidemed sooritustel, vältida täiskükki ja põrget ületõuke lõppfaasis (nn taskunoaefekti), glükoosamiin 2x 500 mg päevas(pikaaegselt) ja kui on raha ja järjepidevust siis gelenknährungit . Viimane on küll kallis aga tõesti tõhus. Paljureklaamitud UltraGel ei tee halba aga on nõrguke, rohkem naiste "küünte ja juustetugevdaja".
  7. Roheline tee

    Tee (camelia sinensis)sisaldab kofeiini. Teiin ja kofeiin on kaks erinevat asja, mida kahjuks asjatundmatuse tõttu ühta patta pannakse. Teiin on tees leiduv suhteliselt keerulise koostisega amionohapete ja parkainete segu. Ei oma ergutavat toimet(kui kerge toniseerimine välja arvata) Kahjulik ei ole nagu ühes kommentaaris väideti (juhul kui ei tehta nn ülikanget/musta teed ). Annab hoopis teele iseloomuliku maitse. Tee kofeiini sisaldus on olenevalt sordist väga varieeruv. Mõnes on seda väga vähe, mõnes väga palju (näiteks jaapanlaste teepulber macha). Kofeiini ergutav toime on rohelisel teel reeglina tunduvalt pikaajalisem kui kohvil. Seda tänu mitmetele ühenditele (näiteks GABA ehk aminovõihape ning ka teiin jpm), mis mängivad nn puhveri rolli. Väga palju sõltub valmistamisest.
  8. Kõrge vererõhk ja todulisandid!

    Hüpertoonia on üldmõiste ja ei oma diagnostilises leksikas kohta. Tradistsiooniline meditsiin käsitleb hüpertooniat 5 üld eriliigina. Näiteks on etioloogilises mõttes eesents. hüpert. ja sekundaarne hüpert. kaks väga erinevat patoloogiat ning nõuavad erinevat lähenemist ja vajadusel ka eriravi. Iga füüsiliselt aktiivne inimene peaks kõigepealt teadma täpselt millega temal on tegu, seejärel leidma endale ka koormused ja koormusteliigid.
  9. vererõhk

    Mina isiklikult ei soovita siit foorumist (küllaltki paljudele)taolistele probleemidele abi ega nõu otsida - väga ohtlik (eriti kui on kalduvus kergeusklikkusele ). Ainult üks on enam-vähem aru saanud, mille üle kaebad (hüpotoonia). Aga tuleb tunnistada, et kohvi joomine tõepoolest pole lahendus. Niisiis... Nõu tuleb küsida meedikult või sellega väga hästi kursis olevalt inimeselt.
  10. Rosinad

    Üldreeglina tuleks hoiduda enne magamaminekut süsivesikute laadimist. Samas ei saa midagi sedavõrd triviaalsetl väite, et "kui võtan süsivesikuid enne magamaminekut siis see läheb rasvaks". Ainevahetus ei ole sedavõrd primitiivselt lahtiseletatav. Antud juhul on küsimus rohkem hulgas ja järjepidevuses
  11. Tegelikult on hatebreed´i poolt arukas vastus juba olemas -"Tee aeroobset ja vähenda süsivesikute hulka toidus". Kui nüüd süveneda nimetatud toote koostisse siis saab väita, et selle toote klassifitseerimine rasvapõletajaks on väga tinglik. Sisuliselt saab olla tegemist tüüpilise dieettootega, nn toiduasendajaga. Sellelaadseid on turul väga palju ja kõik need toimivad ainult tõhusa aeroobse koormuse juures. Kui treeningmetoodikat (pikaajalisemalt) ei muuda on selle lisandi tarbimine kasutu. Võta ühendust asjatundjaga, kes viib sind kurssi toitumise põhitõdedega,koostab ka üldjoontes toitumiskava ja annab vajalikud soovitused treeninguks.
  12. Valgu söömine ja trenn

    Kui toitumise perioodilisuses muudatusi ette ei võte, pole tulemusi mõtet suurt loota(iseasi, mida tulemuseks pead). Sportivatele naistele soovitatav valgunorm on võrreldes meestega väiksem. Vastavalt mitmete uuringute keskmistatud indeksile kuni 20% väiksem(Maughan & Burk 2002). See,et organism ei suuda rohkem kui 30g proteiini omastada on väär. Usun, et siin on valesti aru saadud ning mõisted optimaalne piir ja omastamine sassi aetud. See "30" tähendab antud kontekstis seda, et liig kasutatakjse ära üldise energeetilise substantsina. Kuna valk pole selleks aga kõige paslikum siis liialdamine koormab organismi ja töötab arengule vastu.
  13. Ei saa tagumikku vormi!!!

    1. Ei selgu, mida pead vormi saamisel silmas?? Kas nimetatud piirkonda on kogunenud(koondunud) hinnaguliselt palju rasva ja tahad seda "põletada"? Või hoopiski vajab kasvatamist tuharalihas/tuharalihased, et viia asi "vormi"? 2. pulsikellast on "rasvapõletamisel" kasu siis kui seda kasutada p i d e v a l suhteliselt pikaajalisel aeroobsel koormusel(sörkjooks, stepper jne). Jõusaalis (ehk siis anaeroobsel koormusel) on see suht kasutu atribuut ehk juhul kui on tegemist südame töö jälgimisvajadusega (võimalik haigus jms). Anaeroobne koormus on teistel alustel ja tõstab pulsisagedust nii-või teisiti teisele tasemele. Aeg-ajalt võib jõusaalides näha, et mõni kannab pulsikella ja jälgib seda tehes tavakordustega jõuharjutusi. Sisuline mõte sellel puudub. 3. äratoodud toidumenüü annab minimaalselt informatsiooni. Puudub äratoodud toidu hulk, toitainete sisaldus jne( näiteks: lõuna aeg söön prae?). Vabanda otsekohesuse pärast aga siiski.... 99% kindlalt võib öelda, et toitumine on päris viltu. Mis alusel võib seda väita??? Sisuliselt loen siit välja 2 toidukorda päevas!!! S.o. hommiku ja lõunasöök, kusjuures hommikusöök sisaldab põhiosas süsivesikuid. Teine on siis lõunasöök, mille sisu on teadmata. Aga mis toimub lõunast kuni õhtuni??? Miks peale treeningut ei söö???? Mõtled järelpõlemise peale pärast sisulist nälgimist?? Või mille pärast? Ausalt öeldes on siin ainult küsimärgid. Lohutuseks võib aga öelda, et Sinu mure ja kirjeldatud probleem on täiesti ootuspärane - vormi niimoodi tõesti ei saavuta. Seega kokkuvõtlikult: *4-5 korda päevas süüa *menüüsse lisada rohkem valku *peale treeningut (ca 15-30 minuti pärast) natukene kiiresti imenduvaid süsivesikuid ja valku * aeroobne koormus valida sobiv vastavalt eesmärgile *pöörduda spetsialisti(treeneri) poole kes annab soovitused õige treeningumetoodika ja toitumise kohta.
  14. Teooria?

    A j a p i k k u tekib terve kaskaad terviserikkeid. Tekib maksa ja-või neerupuudulikkus. Muud nähud (mitmesugused)on kas otseselt või kaude eelpool nimetatud düsfunktsioonidega seotud.
  15. linaseemneõli ja muud rasvad!

    Kunagi oli kvalteetset õli saada Stockmann´i kaubamajast. Päritolult vist Saksa toode. Hetkel peaks suuremates apteekidest saadaval olema ka soome "Bio" linaseemne õli. Nähtaval ei pruugi seda olla. Tuleb küsida, sest säilitatakse seda mõnes kohas külmkapis.
  16. linaseemneõli ja muud rasvad!

    Soovitan südamest m i t t e osta linaseemne õli turult ja ms. kohtadest. Linaseemne õli on üks igati väärt asi aga tal on ka väga suur puudus - kipub väga kiiresti rääsuma. Rääsunud linaseemne õli ei ole mitta kasutu vaid suisa ohtlik!! Odavate vahenditega on seda väga raske külmpressi meetodil valmistada, seega aidatakse natukene temperatuuriga kaasa... Halvim on see, et sellisel juhul ei saa enam aru mis staadiumis see rääsumise protsess on. Tean,mida räägin sest olen linaseemne valmistamisega ise kunagi kokku puutunud.
  17. Proteiinid

    Põhimõtteliselt peaks Eiselt ka olema... Kui nüüd päris aus olla siis enamus nn "tootjaid" on tegelikult pakendajad (ka nimetatud Eiselt) Toorainet (mitmesugused valgud ja nende hüdrolüsaadid) produtseeritakse maailmas suuremas osas 2-3 tootja poolt. Kõik on ära standardiseeritud ja sertifitseeritud. Osa komponente maksab rohkem (näit vadaku hürdolüsaadid)osa vähem. Edasine on juba turunduse, ja müügitaktika küsimus.
  18. Proteiinid

    Kasutan Nutriplus Best Whey´d. Olen igati rahul Optimaalne hind ja kvaliteet. Minu puhul toimib hästi. BW pole siiani probleeme tekitanud.Võibolla tuleneb see sellest, et minu teada on BW saada olevatest proteiinidest kõige suurema vadakuvalgu hüdrolüüsiastega (Proteiin Nr1 puhul on vist hüdrolüüsitud ainult selle kollageenne osa?) Pole kunagi keskendunud reklaamile. Tuleb pisut ise süveneda teemasse. Fastiga seotust pole (esialgu) veel toidulisa toimes märganud
  19. Veepäevad

    Ausalt öeldes ei viitsi sellel teemal enam pikemalt “jahuda”. MM-ga päri- vaielda pole siin tõesti mõtet. Argumendid ei aita nagunii. See rohkem sotsiaalpsühholoogia valdkonda kuuluv teema. Enam on asi millessegi uskumises, eelarvamuste jms. Lühidalt öeldes kurnatakse organism kehaomase valgu lõhustumise teel tekkivate jääkainetega lihtsalt üle. Kunagi, mõnes teise teemaga ja teises võtmes võin natukene ehk näitlikumalt ja pikemalt seletada.
  20. Veepäevad

    lõppkokkuvõttes on igaühe oma vaba valik, mida oma organismiga ette võtab. Kogu selle asja suuremaks probleemiks on aga hoopis muu. Millise muretusega saab netis kõiki ettevõtmisi soovitada? Informatsiooniks ainult see, et tegemist on 17 aastase( mis peaks eriti ettevaatlikuks tegema !) neiuga .
  21. Veepäevad

    Punamtsikese küsimusele saab vastata sedamoodi, et keegi pole seda välja mõelnud. See on üks levinud arhetüüp ja mingil määral seotud ka nn "kollektiivse alateadvusega". Suuremas osas on tegemist mentaalse ettevõtmisega. Teada tuntud asi paljudest religioonidest, kus on selgelt distsipliini kasvataja (see külg on eriti tugev islamis). Selles on ka mingi terake tõtt. Viimaste oletuste najal on paastul “ärgitav” toime kesknärvisüsteemi, neuromediaatoritesse. Siit ehk side ka paastu nn vaimse poolega?? Paastumise puhul tuleks välistada kindlasti kalduvused buliimiale või anoreksiale, muidu võivad ettvõtmisel olla dramaatilised tagajärjed. Seega on "mürk" ja "saasteaine" arhetüüpsed mõisted. Konkreetse iskuga pole neil suure töenäosusega (loodetavasti) pistmist. Loodetavasti selles mõttes, et 17 aastasel neiul pole mingit mürgitust ja saastamist olnud. Mõnede tõvede puhul on tõesti vaja pidada eridieeti, et kiirendada lipofiilsete mürkide kiiremat elimineerimist organismist. Ühes asjas on "KAOS"el õigus, kaalulangetamise eesmärgil pole paastul mõtet. Veelgi enam… Kaal küll kaob, kuid põhiosas kehaomase valgu lõhustumise teel. Depoorasva rakkude hulk olulisel määral ei vähene. Füsioloogidel on teada-tuntud ütlus: “rasv põleb süsivesikute tules” Tundub, et nimetatud teema kuulub kuhugi mujale, foorumitesse (delfi vms)
  22. Veepäevad

    on selgelt kahjulikud ja seda kaasaja metodoloogiliselt õige füsioloogia ja meditsiini seisukohalt. Loomulikult vohab(ja jääb vohama) suurel määral pseudoteduslikku jampsi mürkainetest ja jääkainetest, võrreldes inimorganismi tont teab millega. Siiski tuleb teha üks mööndus. Paast on töesti näidustatud kui on vajalik 1)" lülitada välja"mingiks ajaks seedetrakt, või 2)(spetsiaalse dieedi abil !!!) toibuda konkreetsest mürgistusest (raskemetallid jms). Nr 2-te ei saa õieti paastuks pidada. Olen isiklikult kokku puutunud juhtumitega, kus sellistel paastujatel on väga pikaks ajaks sassis organismi hormonaalne balanss. Loodan omalt poolt, et uisapäisa paastumise apologeete jääb tulevikus vähemaks ja paljude tervis saab seeläbi ka kaitstud.
  23. Jooks VS Pulss

    Runner_007 -l õigus.
  24. Minu meelest osutas Ott õigele asjale. Tegemist on ka /spordi/eetikaga. Nikotiin kui alkaloid on 98% tervisele kahjulik. Aga.... on ka mingil määral kasulik. Nikotiinil on neuroprotektiivne toime, st võib täheldada regulatiivset toimet neuromediaatoritesse. Nn"ravina" kasutatakse küllaltki harvaesinevate autoimmuunhaiguste korral.
  25. DOPINGUPROOVIDE TULEMUSED?

    Mõtteavaldusi on palju - selleks lõppeks ka foorum on. Tegelikult on asi ju lihtsamalt lihtsam: enne luuakse reeglid ja seejärel "mängitakse". Kurbloolisus seisneb aga selles, et meil kiputakse vastupidi tegema.Enne mäng ja seejärel hakatakse seletama, õigustama, isegi Euroliitu kiruma .
×