Jackie

Rannafitnessi ehk bikiinid ja mehed shortsides võiks eraldi päevale panna, kui nendes kategooriates edaspidi ka nii palju võistlejaid on. Sest suht igavaks läks lõpuks juba

Ja kui kedagi peaksid protokollid läbi aegade huvitama, siis saab nendega tutvuda SIIN. Ühtlasi kutsun võistlejaid mulle oma elulugusid ja saavutusi meilile (jackie.kristi[at]gmail.com) saatma, et neid Fitnessi Wikisse lisada. Suureks eeskujuks selle koha pealt on härra Harri Indus, kes alati peale võistlusi mulle kirjakese oma tulemustega saadab. Kes on huvitatud oma tulemuste kajastamisest Fitnessi Wikis, see hakaku aga e-maili kribama

Mingeid tulemusi ka juba on? :huh:/>

Kinesioteip aitab kehal valu ja pinget seljatada Pärnu Postimees 15.09.2012 Anu Villmann, reporter Küllap ei jäänud spordihuvilistel hiljutisi olümpiamänge jälgides märkamata, et paljude atleetide ihule olid kleebitud erksavärvilised plaastrisarnased ribad. Need “ribad” ehk kinesioteip leiavad aina laialdasemat kasutust rahvasportlastegi seas. Otse loomulikult mitte niisama, ilu ja edevuse pärast, vaid põhjusega: kinesioloogiline teipimine on tõhus meede spordivigastuste ennetamisel ja neist taastumisel. Tõtt öelda ei peaks seda raviviisi ainult spordiga seostama, sest teibiga annab leevendada ka kutsehaigustest ja sundasenditest tingitud vaevusi. Kinesioloogilise teipimise meetodi arendas Jaapani kiropraktik Kenzo Kase välja juba 1970ndatel. Eestisse jõudis kinesioteipimine alles sel sajandil, kui Itaalia eksperdid siin esimese grupi füsioterapeute välja koolitasid. Ühena esimestest Eestis õppis kinesioloogilise teipimise tehnika selgeks Pärnu spordifüsioterapeut Valdo Järvekülg. Teibi kasutusala füsioteraapias on väga lai. Sellest on abi tursete alandamisel, hematoomidest vabanemisel, lihaste ja sidemete venituste-rebendite korral. Rääkimata rühiprobleemidest, valutavatest liigestest, peavalu eri vormidest, menstruatsioonivaludest ja armide paranemisest. Loetelu, kus kinesioteibist kasu, on pikk. “Mina olen seda kõige rohkem kasutanud sporditraumade ja ülekoormusvigastuste puhul, kuna ta töötab hästi just tugiliikumisaparaadi vaevuste puhul,” räägib Järvekülg. “Meetodit kasutatakse ka laste füsioteraapias. Spastilisuse ja rühiprobleemide korral on seal saadud häid tulemusi.” Lihtne asi, aga töötab Kinesioteibi toimemehhanism on lihtsustatult öeldes järgnev: pinges lihased suruvad vastu nahkkude. Selle tagajärjel häirub lümfi- ja vereringe ning lihaste ainevahetus. Teibiga aga „tõstetakse nahk lihase küljest lahti”. Nii paraneb “teibitud” piirkonnas ainevahetus, võib tekkida soojatunne, mis annab märku lihaste pingest vabanemisest. Lihaste pingest vabanemine tähendab omakorda valu vähenemist ja see parandab liikuvust probleemses piirkonnas. Kinesioteip kujutab endast 130–140protsendise elastsusega puuvillast valmistatud õhku läbi laskvat kangariba, mille üks pooltest on kaetud akrüülliimiga. Teipide värviskaala on lai: leidub beeži, oranži, rohelist, sinist, musta ja muid toone. Sõltub inimesest soovist, mis värvi terapeut kasutab, kuid teraapilises mõttes pole toonil tähtsust. Kiireloomulises võistlusolukorras on kinesioloogiline teip tänuväärt abimees, kuid ideaalis tuleks aplikatsioon panna puhtale ja epileeritud aluspinnale. Karvasel nahal jäävad teibi ja naha vahele õhuvahed, kontakt ja seega mõjugi nõrgemaks. Pealekantud teip ei sega kuidagi igapäevaseid toiminguid. Saab sportida, käia vannis, duši all, saunas ja ujumaski. Teibi võib nahale jätta kolmeks kuni viieks päevaks. Seejärel hakkab kangas “väsima” ja kaotab mõju. Meeles tasuks pidada sedagi, et kinesioteip pole sama mis sporditeip. Mis on neil kahel vahet? Sporditeip ei ole elastne. Terapeut fikseerib sellega liigese ühte kindlasse asendisse. Kinesioteibi abil aga parandatakse lihaste elastsust, et suurendada liigeste liikuvust, kuid vajadusel võib liikuvust hoopis piirata. Kinesio- ja sporditeipe on võimalik kasutada korraga. “Kui näiteks inimesel üks käsi ei taha hästi liikuda, on “kinni”, saab kinesioteibiga anda õlaliigesele liikuvust juurde,” toob Järvekülg näite. Või fikseerida ebastabiilse õlaliigese teatud ulatuses. Kümneid võtteid Samal ajal rõhutab Järvekülg, et kinesioteip pole kindlasti imerohi, mis kõik hoobilt tervendab. Parema tulemi nimel tasuks kinesioteipi tarvitada kõrvu massaaži, füsioteraapia, ultraheli, elekter-, vesi-, nõel- või külmraviga. Ja kuigi kinesioteipimine on professionaalsete sportlaste ja harrastajate seas üha populaarsem vaevuste leevendamise meede, ei tasu igaühel söösta uisapäisa apteeki teibi järele. Esmalt tuleb välja selgitada valu allikas ja see pole väga lihtne, sest eeldab keskmisest põhjalikumaid teadmisi anatoomiast ja füsioloogiast, keha visuaalset ja manuaalset testimist. Samuti ei tasu arvata, et teip toimib igal juhul, suvaliselt nahale panduna. “Päris nii ei saa võtta, et “nägin telekas või võistlustel kellelgi õlga või põlve teibituna, proovin endal ka, äkki aitab”,” hoiatab Järvekülg. “Iga inimest tuleb võtta individuaalselt. Iga võte ei tööta kõigil ühtemoodi.” Tõepoolest, teipimise tehnikaid on raamatutäis, aga füsioterapeudi sõnade järgi pole õpikutarkuski universaalne. Kõik sõltub konkreetsest inimesest, tema juhtumist ja testimisest. Seda, kas nahale pandud aplikatsioonist läheb paremaks, kas teibitud kohta tuleks sidemega liikuvust lisada või hoopis piirata, oskab hinnata asjatundja. Teibi lõikamine ja see, millise kujundina aplikatsioon pakitsevale kohale asetada, on omaette teadus. Algtõde ütleb, et mida peenem teibilint, seda pindmisem toime. Aga seda, kas kanda side nahale X-, V- või Y-tähe kujulisena, “lillena”, harali nagu tõrvik või kümnel muul moel ja kuhu mis täpselt sobituks, ei oska eelteadmisteta öelda. Sportlaste “kutsehaigused” Näiteks võib pinge õlas olla põhjustatud probleemidest alaseljas. Teipida ei tuleks seega õlga, vaid alaselga. Kui paljud meist seda aga teavad? Järvekülg võrdleb inimese keha õhupalliga, mis on tervik ja kust ei saa üht osa eraldada ülejäänust – kõik on omavahel seotud. Keha peaks olema tasakaalus. Oma töös puutub füsioterapeut kokku sportlastega eri aladelt. Palluritel, kergejõustiklastel ja tennisistidel on kõigil omad tüüpvigastused. Olgu või võrkpallurid, kes on tihti hädas õlgadega, jooksjatel on nõrgad kohad Achilleuse kõõlused, sääred ja tagareied. Selja- ja õlavöötme probleemid võivad kimbutada muidugi kõiki, kaasa arvatud neid, kes sporti üldse ei tee. “Kinesioteipimisega oli mul hea kogemus kolm aastat tagasi Lahtis veteranide kergejõustiku maailmameistrivõistlustel, kus 80 protsendil juhtumitest saanuks öelda, et “asi on lootusetu, puhake ja ravige end”. Aga sellest 80 protsendist omakorda 80 puhul oli abi kinesioteipimisest,” meenutab Järvekülg. Nii said teiselt poolt maakera kohaletulnud ikkagi võistlusel osaleda. Ehk mitte rekordeid purustades, aga vähemasti mõõduvõtu lõpuni sooritades. Mida teeb kinesioteip? * Vähendab valu. * Alandab põletikku ja turset. * Ennetab ja leevendab krampide teket. * Kiirendab ülekoormatud lihaste paranemist. * Aitab taastada lihase pikkust, jõudu ja toonust. * Toestab lihaseid/liigeseid liikumisulatust piiramata. * Laseb sportimist jätkata, juhul kui vigastus seda pärsib. * Korrigeerib rühti. Andmed: internet/ Pärnu Postimees

Kes on kasutanud ja abi saanud? Jagage kogemusi. Õnneks on mul endal teipija käepärast võtta ja olen abi saanud kaela- ja alaselja pingete korral ning põlvehädade korral. Täitsa toimib!

Mis siin ikka seletada. Väike möödapanek koolitajate poolt, et kuupäevad kattuvad. Kõik oleneb ju sellest, kes millal oma koolituste kavad avalikustab. Mäletan oma koolituste ajast, et vähemalt II ja III taseme üldainete koolitustel tuli mingi % kohal käia, et läbinuks loetakse. Uuri järgi. Samamoodi EKFLi koolituse osas uuri, et palju kohal käia vaja. Üldiselt on üldainete koolitused kaks korda aastas olnud ja EKFLi eksam (ning koolitus?) peaks ka kaks korda aastas olema. Seega kui nüüd asjaga ühele poole ei saa, siis jääb asi sul lihtsalt kevadesse

Minul näitab kõiki üksteise all

Hei pärnakas! Kui Sul tänaseks plaanid veel puuduvad, siis mine kae Pärnu jõe kaldal Kesklinna silla ja Pärnu Wakepargi vahelisel alal jõu- ja vastupidavusspordi üritust "Kahe Silla vägilane". Jõudu saab katsuda ajavahemikus 12:15-15:00 ning auhinnaks on FAST Pro sarja tooted. Vägilaste mõõduvõtmise võistlusalad on: sõudeergomeetriga sõudmine 1000 meetri distantsil, lõuatõmbed, rööbaspuudel surumine, täiskükist hüpped raskusega ja rippumine.

Tervisexi asemele tuleb nüüd MyFitness (http://www.myfitness.ee/parnu), kus ühe korra kaart hakkab maksma arvatavasti 6.50-13 EUR. Võid vabalt seda saali seal varsti kaema minna!

Selleks korraks Kimberi Klubi VI lahtised võistlused lamades surumises peetud ja tulemused näha allolevas tabelis. Jõudu olid katsuma tulnud ka äsja Tšehhist veteranide EMilt hõbemedaliga saabunud Heino Maiste, Belgias resideeruv Eesti esinaiskulturist Gerbel Mikk ja fitnessist Signessa Kalmus.

21. juulil 2012 toimuvad järjekorras kuuendad Kimberi Klubi võistlused lamades surumises korduste peale. Kaalumine 11.00 Võistluste algus 12.00 Osa võivad võtta kõik huvilised. Võistlused toimuvad Pärnus, Kimberi Klubi Reldori, Lao 12/2. Reeglid: Surutakse korduste peale. Mehed oma keharaskusega ning naised ja noored (kuni 20a. kaasa arvatud) pool oma kehakaalust. Kang peab all puudutama rinda, üleval peavad käed minema täiesti sirgeks. Kategooriad selgitatakse vastavalt võistlejate arvule kohapeal. NB! Võistlejal peab seljas olema lühikeste varrukatega särk, et kohtunik näeks käte sirgeks minemist. Osalemine kõigile tasuta! Üritus Facebookis. Lisainformatsioon: Ain Kimber tel. 51 970 938 Tiiu Kimber tel. 56 260 666

Õnnitlused! Tüdruk olemas, nüüd võiks poiss seal pildil olla?

Korduste peale surumise VIDEOD ka nüüd nähtaval.

Täna toimus Kimberi Klubi Reldori saalis lamades surumine korduste peale. Osalejaid oli kokku 20, neist kaks õrnema soo esindajad. Tulemused on näha allpool. Pildid vaatamiseks meie klubi Facebooki fotoalbumis. Täname kõiki osalejaid Korduste peale surumine, 26.05.2012.pdf

Kimberi Klubi nüüd ka Facebookis olemas http://www.facebook.com/KimberiKlubi Tulge liituge!

See ei loe, et eramaa. Omavalitsuse territooriumil on see nii või naa ja iga ürituse korraldamiseks on oma kord! Pärnu avalike ürituste korraldamise kord on näiteks siin ära toodud: http://www.parnu.ee/index.php?id=1587

Elaril nagu naksti 340 kg kirjas tõmbes

Surumisel jäi Elarile 215 kg. Kolmas katse 220 ebaõnnestus

Elaril esimene katse kükis (340 kg) ebaõnnestus. Jäi alla. Teine katse (340) õnnestus! Kolmas katse 355 kg tehtud! Surumises algraskuseks 215 kg ja kahjuks ei jõudnud poole pealt üles suruda. Teisel katsel läks 215 kg üles!

Huvitav oli jälgida, kui vaid stream parem oleks olnud. Õnnitlused Margus!

Margusel jäi algraskus 220 kg

230 esimesel katsel ei õnnestunud, pilti kahjuks ei näe.

Kuidas Vanessa pikkade sõitudega lepib? Või on juba ära harjunud?

Taastumisele tasub mõelda juba raseduse ajal http://www.naine24.e...-raseduse-ajal/ 04.04.2012 08:43 Linda Pärn, reporter Rasedusega kogunevatest lisakilodest võib olla väga raske vabaneda, kuid kindlasti on palju abi sellest, kui juba lapseootuse ajal ei unustata jõukohast füüsilist koormust ja tervislikku toitumist. Sparta spordiklubi fitness-treeneri Egle Eller-Nabi sõnul sõltub raseduseelse vormi tagasisaamine mitmest asjaolust: eelnevast vormist, rasedusaegsest aktiivsusest, toitumisest, ainevahetuse kiirusest. «Eks lapse kõrvalt tihti ei jõua ka jälgida oma toitumist, jääme ise ju tagaplaanile. Samuti võib ainevahetus aeglustuda, kui oleme magamata ja keha on stressis,» lisas ta. Jooga, venitused, ujumine Viimased seitse aastat treenerina tegutsenud Eller-Nabi sünnitas ise kümme kuud tagasi tütre ja ehkki rasedusega oli ta juurde võtnud ligi 12 kilo, jäi pärast sünnitust alles vaid paar lisakilo. «Ma arvan, et see oli sellest, et olin ka raseduse ajal aktiivne – käisin palju jalgsi, tegin joogat ja käisin ujumas.» Samuti hakkas ta raseduse ajal väga hoolikalt jälgima, et toit oleks mitmekülgne. «Kuna mul sündis laps keisrilõikega, siis läks taastumiseks veidi kauem,» märkis naine. Ta pidas lapsega tegelemist ja pikki jalutuskäike esimestel kuudel piisavaks koormuseks ja alustas ettevaatliku lihastreeninguga kolme kuu möödudes. Treener soovitas ka teistele naistele kindlasti jätkata treeninguid raseduse ajal, kuid jälgida seejuures oma enesetunnet, sest kui mingi spordiala või harjutus tundub ebamugav, tuleb see ära jätta. Rasedus pole tema sõnul ka aeg, mil võiks alustada mõne uue spordialaga. Samuti soovitas Eller-Nabi vältida alasid, mis põhjustavad liigset lihaspinget – hüppeid, ratsutamist, ekstreemspordialasid. «Sobivad rahulikumad treeningud: jalutamine, jooga, stretching (venitusharjutused – toim), ujumine, vesiaeroobika.» Eller-Nabi pani naistele südamele, et rasedusaegse liigutamise eesmärk pole mitte niivõrd füüsist tugevdada ja ilusamat väljanägemist saavutada, vaid säilitada senine vorm ja hea enesetunne. Pärast sünnitust oleneb sobiv treening Eller-Nabi sõnul füüsilisest seisundist ja enesetundest – näiteks keisrilõike puhul peab haav enne olema täielikult paranenud. «Vaagnapõhjalihaste harjutustega on soovitatav ettevaatlikult alustada kohe pärast sünnitust,» märkis treener. Nende harjutuste tähtsust sünnitusjärgsel ajal rõhutas ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ämmaemanduse õppetooli lektor Urve Kaasik-Aaslav, kelle sõnul õpetavad spetsiaalseid sünnitusjärgseid harjutusi ämmaemandad, vajalikud on need ka selleks, et hoida ära suguelundite (tupe, emaka) hilisemas eas tekkida võivaid asendiprobleeme. Ta märkis veel, et emad mõtlevad sageli ainult lastele, ennast ja partnerit unustades. «Ka tervislikke eluviise saab järgida koos perega, see vajab sageli seniste harjumuste muutmist, enesekindlust ja eelkõige tahet.» Kaasik-Aaslavi sõnul ei soovita Maailma Tervishoiuorganisatsioon naistele sünnituse järel erilisi kaalulangetamisdieete, sest imetamise ajal on energiavajadus suurem. «Rinnapiim võib kaduda ka liigse muretsemise tõttu,» tõdes ta, lisades, et lapsest peab oskama rõõmu tunda. Ka fitness-treener Egle Eller-Nabi soovitas imetavatel emadel olla ettevaatlik, et koormus poleks liiga suur, sest lihaspinge viib keha omakorda stressi ja see võib mõjutada rinnapiima kogust. Kaasik-Aaslavi sõnul on vastsündinu tõstmine, süles hoidmine ja kandmine esialgu naisele piisavaks koormuseks. «Jalutuskäigud õues, soovitavalt vähemalt kaks tundi päevas ja valgel ajal, on kasuks nii emale kui ka lapsele, aitavad energia saamist ja kulutamist tasakaalus hoida ning varustavad mõlemat D-vitamiiniga.» Eller-Nabi soovitas beebiemadele peale jalutamise kas pilatest või joogat, sest kuna raseduse ajal on suur koormus kõhu- ja seljalihastel, tasub neile erilist tähelepanu pöörata. «Paljudel noortel emadel on mureks valutav selg,» märkis ta. Treener kinnitas, et kuigi naised on oma kehatüübi ja ainevahetuse kiiruse poolest erinevad, tekivad lisakilod ikka valest toitumisest ja vähesest liikumisest. «Mõned naised peavad rohkem jälgima oma toitumist ja liikumist kui teised,» nentis ta. Võimle koos lapsega Samas soovitas ta naistel liigse kaalu pärast mitte muretseda, sest pärast sünnitust on kehal teised prioriteedid ja imetamise ajal võibki keha lisakilosid kinni hoida. Kaasik-Aaslav rõhutas, et ka lapsega tegelemine nõuab energiat ja emal peab olema nii füüsilisi kui ka vaimseid ressursse öisteks rinnaga toitmisteks. «Tuleb leida perele sobivad liikumisharrastused, et imik ei jääks puudust tundma vanemlikust lähedusest, turvatundest ja seda võimaldavast otsesest füüsilisest kontaktist emaga,» pani ta südamele. Ta soovitas emal võimelda koos lapsega, sest see aitab emal kaalu langetada ja on kasulik ka lapse tervisele. Rasedusaegsed lisakilod • Toiduenergiavajadus suureneb raseduse ajal 300 kcal ja imetamise ajal 500 kcal ja rohkemgi. Vajadus süüa kahe eest on aga müüt. • Keskmiseks kaalutõusuks raseduse ajal loetakse 8–12 kg, ülekaalulistel 6–8 kg. • Kui imiku ainus toit on rinnapiim, langeb ema kehakaal kuue kuu jooksul üldjuhul keskmiselt seitse kilogrammi. • Sünnitusjärgsel perioodil vajab organism taastumiseks umbes 6–8 nädalat. • Ülekaal on ka üks rasedusaegse diabeedi tekke riske, kui KMI (kehamassiindeks ehk kaal jagatud pikkuse ruuduga) on üle 25. Allikas: Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ämmaemanduse õppetooli lektor Urve Kaasik-Aaslav

Värsked emad ja tulevased emad, kuidas teil lood on? Enda kogemusest võin öelda, et kui vaadata, mida suhu pistad ja end piisavat liigutad, siis ei jää ükski raseduse lisakilo külge. Raseduse viimasetel päevadel näitas kaal, et mul on lisandunud 15 kilo, kuid nädal peale sünnitust olin taas algkaalus. Ja nüüd, mil laps on 1a 8k on lisaks veel 5 kg läinud. Nii et paljuski enda teha, palju sul peale jääb või maha läheb