Edetabel

2017 IFBB WORLD FITNESS CHAMPIONSHIPS Biarritz, France - 01-04 Detsember Eesti koondis läheb hooajale väärikat punkti panema. Vaadates meie võistlejate nimekirja, siis õnnestumise korral on oodata korralikke tulemusi. Ajakava : https://www.ifbb.com/wp-content/uploads/2017/11/Biarritz-Running-order-1.pdf EESTI KOONDIS: Kristina Koroljak – fitness -163cm Endla Vaher – fitness +163cm Regina krukovskaja – bikiinifitness -158cm Mariliis-Mia Topp – bikiinifitness -162cm Arida Muru – bikiinifitness -160cm Alice Heinmets – bikiinifitness -164cm Helena Mang – bikiinifitness -166cm Reet Reimets – bikiinifitness -169cm Andra Vagur – bikiinifitness -169cm Jana Teder – bikiinifitness -172cm Jane Tammearu – bikiinifitness +172cm Õnnela Raudsepp – wellness fitness +163cm Tatiyana Pudovkina – Bodyfitness -168cm

28.november 2017 Panen ruttu oma mõtted kirja enne kui meelest lähevad. Täna oli juttu sellest, et koolinoored on koolitoitude suhtes väga pirtsakad ning mõnes koolis väidetavalt ei sööda lõhesuppi, kuigi see on ju päris maitsev ning tervislik. Minult küsiti, et kas minu põhikoolis käimise ajal 80-datel oli ka nii, et koolisööki ei söödud??? Ja nii hakkasin järgi mõtlema ja see teema hakkas vaikselt ennast lahti rullima. Koolitoitu söödi reeglina nii palju kui ette anti. MIKS? 1. Lastel küll oli taskuraha, aga selle eest eriti midagi osta ei saanud, eriti 1990-1992 aastatel. Burgerid tulid eesti turule koos krõpsudega vist alles päeast eesti krooni kasutuselevõttu 1992. Coca-cola joomine ei olnud moodne, eelistati limonaadi aga ka seda ei joodud mingite lollide põhimõtete pärast. 2. Lapsed sõid korralikult sellepärast, et nad liikusid kordades rohkem kui tänapäeva lapsed- kasvõi kooliski käidi üldjuhul jalgsi, mitte ei viinud vanemad enda autodega. Vahetunnil talvisel ajal lasti kooli hoovis jääl liugu või mängiti trifaad ja kummikeksu. Minu enda klassivennad harrastasid vahetundide ajal ka kooli hoovi veetud vanade voodivedrude peal saltohüppamist. Füüsiliselt kulutati energiat julgelt rohkem kui tänapäeval. 3. Koolitoitu söödi ka sellel põhjusel, et paljudel ei olnud kodus võimalustki kogu aeg sooja sööki süüa. Keha ja vaim ise andsid märku, et peab sööma. Mis veel puudutab vana aja toitumist, siis meenub, et päris tihti sai söödud küll kalapirukaid, küll suitsukala ja räim tomatis. See tähendab, et söödi rohkem kalaliha. Mingil ajal ei olnud poodides üldse magusat. Meenuvad köömnelimonaad ja mingisugusest tundmatust materjalist tehtud magusainetega "šokolaad". Mina käisin siis sellel ajal usinasti maal ning sõin mõnuga mett, marju, õunasid jne- kõik mis vähegi magusam oli, läks kaubaks! Nüüd, nähes neid krõpsu ja cocat neelavaid rasvunud noorukeid ei kahetse ma mitte sekunditki, et omal ajal sai kesiste vahenditega ehitatud korralik vundament. Siinkohal toon välja ka tõsiasja, et kui meil siin Eestis oleks toit nii odav nagu USA-s, siis oleks meil neid rasvunud inimesi ka kindlasti kordades rohkem. Olete te kunagi käinud Eesti Aasia restoranis? 2-e inimese arve on üldjuhul peale korralikku kõhutäit ikka vähemalt 25 eurot. USA-s olid teinekord Asian Puffeetesse sissepääs kahele umbes 10 eurot ja siis sai süüa põhimõtteliselt 12 tundi järjest nii palju kui torust tuleb! Paljud meie inimesed ei kujuta seda ettegi, et osad pered veedavad seal terved nädalavahetused ainult süües ja s...des. Mõtlemise koht. Lisan lõpetuseks ka ühe toreda mälestuse sellest ajast, kui neid kummalisi magusainetega šokolaade müüdi suhkrukriisi ajal. Üks väike poiss tuli koos emaga Tartu Toome poodi ja uuris seda kummalist šokolaaditahvlit, millel ei olnud isegi nime!!! Lihtsalt šokolaad. Laps küsis ema käest, et mis selle šokolaadi nimi on? Ema ja müüja kehitasid õlgasid. Laps vastas selle peale:"Kahtlane šokolaad!" Koheselt oli mure murtud ja ema küsis müüjalt:"Palun mulle 2 tahvlit šokoaadi "Kahtlane"!"

Diamond Cup Milano- hõbemedal Siia on nüüd päris pikk vahe sisse jäänud.... Hooajal on mul olnud kombeks peale igat võistlust ikka üks sissekanne teha, nõnda siis seekordki. Peamiselt kuna muul ajal midagi põnevat ei toimugi- sest ega midagi uut ma ju vahepeal ei leiuta- käin ikka trennis ja toitun nagu üks (tõsiselt võetav ) fitness-sportlane toituma peab- mööda joont ja ei midagi "põnevat"... Võistlus-nädalavahetused on aga natukenegi emotsioonide ja südmuste rikkamad! Kuigi algselt kui hooaja võsitluseid planeerisin, ei olnud peale Eestikaid ja enne MM plaanis võistelda... Olin valinud võistlused kus on minu pikkuse kategooria (-166cm) ja jagatakse ka Elite Rankingu tabeli punkte. Milano Diamond Cup, mis toimus möödunud nädalavahetusel, ei olnud algsete kirjade järgi kumbki. Suur oli aga mu üllatus, kui üks hetk avastasin, et on nii minu pikkus kui ka elite rankigu punktid antud võistluse juurde tekkinud. Ilmselt oli võistluse vastu esialgu väike huvi ja üritati atraktiivsemaks muuta- no ja õnnestus Õnneks leidsin ka võimaluse ja sain võistlema minna. Aegajalt olen siin ka kulutuste poolt puudutanud- üks selline võistlus-nädalavahetus euroopas on ala 800-1000€- nii et see rahusvaheline võistlemine kaugeltki odav lõbu ei ole... (lend u 300, hotell min 2 ööd 250, registreerimistasu 200, grimm 100, maapealne transport...ja tulebki kenakene summa kokku). Väljalend oli juba reede hommikul 5.50 ja jõudsin Milanosse läbi Riia umbes 12 ajal kohale. Google maps on õnneks tänapäeval juba nii abivalmis, et arvutab kogu teekonna ette ja juhtab kohale- 1,5h lennujaamast hotelli sujus rongi ja metrooga ilma igasuguste vahejuhtumiteta. Lendasin täitsa üksi ja raha kokkuhoiu mõttes esimest korda vaid käsipagasiga- ütleme nii, et pakkimisega just kaua vaeva ei pidanud nägema- suurt palju ju kaasa ei mahtunud Niisama nädalavahetust veeta käsipagasiga ei ole mingi küsimus aga võsitlemisega kaasnevat nodi on üksjagu... Dressid selga, bikiinid, kingad, kõik kosmeetika ja toit kohvrisse ja oligi kõik viimse millimeetrini täis. Siis tuli meelde- et ahaa selline pisiasi nagu vahetusriideid oleks ju ka vaja kohvrisse pakkida Kõige suurem mure käsipagasiga lennates ongi just vedelikud- nõnda jäidki näiteks juukselakk ja meigieemaldaja seekord koju, lihtsalt ei olnud pisikesi pudeleid käepärast võtta ja poleks enam mahtunud ka- otsin siis kohapealt uued. Toiduga tegin ka nii et kogu päeva toit läks praktiliselt kokku pressituna 1 karpi ja mõned näksid juurde- sõin siis jaokaupa karbist. Samuti plaaneerisin õhtusse 2x putru süüa, sest helbed ise mingigrip kotis palju ruumi ei võta. Kotti lisan juba ka soola ja kaneeli ja kookoshelbed nii et hiljem vaja vaid kuum vesi peale kallata. Kuna olin juba reede keskpäevast kohal sain ilusti ülejäänud aja jalad seinal puhata. Peale varast äratust ja 2 lennureisi muud tegelt ei tahagi teha. Kahjuks ei mahtunud käsipagasisse mu tavapärane reisi-apteek (mis on üksjagu mahukas) ja nii kannatasin reedel päris mitu head tundi tugeva peavalu käes. Mingi hetk sain aru, et niisama see üle ei lähe ja hakkasin kaasvõistlejatelt uurima- kellel miskit kaasas on- siinkohal tahaks Reeta ja Andrat tänada kes mõlemad mind aitasid Registreerimine, grimm, võistlus ise ja majutus toimus kõik ühe katuse all- see oli küll mugav. Sai ilusti oma toas puhata ja plätudes/hommikumantlis viimasel hetkel liftiga alla korrusele võistlema sõita. Kuna mul kedagi kaasas polnud siis kasutasin seekord jälle spray-päevituse teenust. Lava taga oli kahjuks vaid Pro Tan kohal- see kuivab kauem (niiii külm!) ja pärast tuleb suht keeruliselt maha ning sügeleb- kui saaks valida eelistaks iga kell Jan Tana sprayd. Kokkuvõttes hea et üldse midagi oli sest enda grimmimisega veel küll riskida ei julgeks (kuigi tean, et osad eriti osavad saavad ka sellega hakkama). Next level Võistlus ise oli nagu Riga Pearl vol 2- venis ja venis. Pidi algselt algama kell 10.00 aga algas vist tund hiljem- minu kategooria oli ajakava punkt nr 90. kokku 117. punktis ehk päris lõpus. Lõpuks saime vist lavale kuskil 21. ajal. Naljakas mõelda et mul läks hommikul uni ära 7.30 ja siis hakkasin juba vaikselt putru sööma ja meikima. Ütleme nii, et kiireks ei läinud Vahepeal sai juba isegi söök otsa ja olin sunnitud oma järgmiseks hommikuks kaasa võetud pudru(helbed) ära sööma- sest see päev ei tahtnudki otsa saada ja viimane asi mida ma tahan on tühja kõhu ja energiavaeguses lavale minna. Suutsin vahepeal toas isegi täitsa magama jääda nii et kõhu peal olnud (soe) käsi sulatas grimmi sisse augu. Ups! Parandati küll ära ja esialgu tundus ok aga nüüd olen vaadanud piltidelt et see auk ikka paistis veits läbi. Nunuh- mis teha, ikka juhtub Seekord toimus poolfinaal (11 naist) ja finaal (top 6). Olin esimeses väljakutses ja lõpuks lõpetasin hõbemedaliga. Teadsin Milanosse lennates, et hõbe on maksimum mida sealt võtta on (sest kohal oli ka 3x juuniorite maailmameister, kes juhuslikult pole see hooaeg 166cm kategoorias mitte ühtegi muud medalit võtnud kui vaid kuldseid) siis olin üli-üli rahul ja õnnelik, et just selle maksimumi ka realiseerisin. Mis peamine, hea oli peale 4 nädala pikkust pausi jälle lavale saada, nö soojendus enne MM teha. Sain ära katsetada oma uued punased bikiinid ja i-walki lihvida. Tulin seekord lavalt maha sellise tundega, et poleks midagi muutnud ja kõik sujus enda hinnangul hästi- mida muud tahta! Pildid on seekord suht kehvad kuna hotellis oli väga kehv valgus- pime ja kollane. Aga noh, parem kui mittemidagi... Kuna õhtu oli juba päris hiline (u 22.30) kui tuppa jõudsin siis kaasa võetud kleit ja kontsad jäidki kohvrisse (nende jaoks ikka ruumi oli :D) - tellisin kiirelt tuppa õhtusöögi ja jäin tubaseks. Ausaltöeldes peale pikka ja väsitavat võistluspäeva pole midagi paremat kui ennast puhtaks küürida ja mõnusate jahedate linade vahele keerata ja head paremat endale lubada. Seekord koosnes õhtusöök peaasjalikult vaid valgust ja rasvast, erilist süsivesikute orgiat võistlusele ei järgnenud. Päev otsa olin juba ju süsivesikute peal tiksunud ka (2 putru, riisigaletid, kuivatatud banaan ja rosinad jne). Tellisin mozzarella-salati ja suitsulõhe salati (mis kohale jõudes oli küll rohekm 0,5kg kala ja 2 rohelist lehte :D) Aga ega ma ei kurtnud! Hommikul ma ju kaua magada ei oska- olin juba 6.30 jõusaalis kardiot tegemas ja peale seda tegin hommikusöögi lauas "südame kõvaks" (3/4 valikust olid koogid, saiad, pannkoogid) ... silmas pidades oma järgmisi (kõige tähtsamaid eesmärke) sukeldusin koheselt tagasi oma rutiini ja trackimise lihtsustamiseks valisin "igavad" keedumunad ja värske salati. Ütleme nii, et tasus tagasihoidlik olla- jõudsin koju tagasi pühapäeva õhtul ning täna, esmaspäeval, ärkasin kilo kergemana kui minnes- mida veel tahta kui käia nädalavahetusel Milanos võistlemas- noppida hõbemedal ja jõuda koju tagasi, paremas vormis kui minnes- seda kõike 6 päeva enne MM Täna tegin kergelt alakeha läbi, homme ülakeha, kolmapäeval puhkan, neljapäeval kogu keha ja reede hommikul ongi juba jälle minek. Ausaltöeldes on tunne jälle nii hea, et jaksaks kauemgi dieeti pidada, kui nädala. Eks see medal mõjus jälle omamoodi motivatsioonisüstina. Kuigi olegm ausad- ega peale MM dieet läbi ei saa vaid algab tagurpidi dieet- viimane asi mida ma tahan on esimese 3 nädalaga "põrsastuda" ja siis ülejäänud pool aastat ennast max ebamugavalt tunda. Olen olnud viimasest 18 kuust ala 16 kalori defitsiidis mis tähendab, et pean väga hoolikalt planeerima, kuidas ja kui kiiresti oma kaloraaziga jälle üles liikuda. Ja see on üks offseasoni põhi eesmärkidest (keha kujundamise kõrval) -saada ainevahetus võimalikult hästi tööle, päevane kaloraaz ülese, ilma üleliigset rasva peale korjamata. Aga sellest juba nädala pärast... Praegu veel #6days out- reedel lend ja pühapäeval minu võistlus. Palju edu kogu koondisele kes kõik lõpusirgel- enam pole palju jäänud Milano oli edukas kõikidele Eesti bikinii fitnessi sportlastele- top6 kohad kõigil ja samuti terve medalite komplekt Siit näha finaali: