Jump to content

Edetabel


Popular Content

Showing content with the highest reputation on 02.05.2017 in Postitused

  1. 3 points
    Nonii, mõtlesin vahepeal oma mõtteid ka siia koondada. Homsest olen ametlikult täisealine ehk täitub minu 18nes eluaasta. Paar päeva tagasi kepsutasin aga Salme Kultuurikeskuse laval, kus toimusid Eesti Karikavõistlused ning mis läksid minu arvates küll suurepäraselt korda. Kaloraazi prepi ajal eriti langetada ei jõudnudki, sest nii kui seda sutsukene tegin, oli peagi ka peegelpilt teravam. Alakehapäevadel oli selleks siis ligikaudu 2300 ning ülakehapäevadel vastavalt 2100. Eesmärgiks seadsingi omale rohkem jalgsi liikuda, aktiivsem olla ning vaadata, kuidas keha reageerib. Kaalunud ei ole ma ennast vast talvest saadik. Kui mõelda, kui madala kaloraazi peal mõned neiud tiksuvad, siis võiks öelda, et minu puhul on tegu lausa tervisespordiga, mida bikiinifitness kindlasti ei ole. Kuna offseasonil seda kaalu väga lihtsalt juurde ei tulnud, siis polnud mul ka miskit eriti põletada. Kahjuks on kaalust juurde võtmine mulle ikka päris keeruliseks osutunud, sest toidukogused on üpris mehised. Samas süüa mulle meeldib ning tahakski näha, kui kõrgele mul seda kaloraazi siis võimalik nihutada oleks. Suvel oli see pea 2800, aga no siis ma olin ka ikka lahjemast lahjem. Ema on see eest tänu toidukottide tassimisele elu parimas vormis. Vahel mõtlen kohe, et kas ma tõesti pidin olema need 1,5 aastat oma vaimse puudega just sel põhjusel, et teha nüüd seda, mida ma olen alati soovinud ja seda ilma ekstreemsustesse laskumata. Samas prepi ajal oli stressi tegelikult ikka omajagu palju ning vahepeal ei olnudki muud kui pidi ainult ühest kohast teise jooksma. Õhtuti, poole üheteistkümne ajal, kui sõin voodis oma viimast toidukorda, jäingi põhimõtteliselt lusikas suus magama. Vahepeal olid ka päevad rasked just halva body image`i tõttu. Lihtsalt tundsingi, et pole mõtet sinna lavale ronida kui näen endiselt välja nagu anorektik ning teistele mingisugust konkurentsi pakkuda ei suuda. Varsti oli käes aga laupäev. Keetsin ämbritäie putru as usual ja lasin hea maitsta. Seejärel võtsin oma kodinad ning jooksingi juba bussile, et sõita Tallinna. Salmesse jõudes sai kärmelt registreeritud ning varsti oligi aeg panna peale esimene kiht grimmi, mille eest hoolitses seekord määrdemees Pavo. Juba esimese kihiga kiskus see aga õlgade ja käte juurest kahtlaselt laiguliseks, aga midagi väga hullu ei paistnud olevat. Peale meiki ja soengut saime panna teise kihi, millega läks asi ikka päris nihu. Ja mida aega edasi, seda hirmsamaks see läks. Kuigi olin end küll väga usinalt koorinud ja kreemitanud, reageeris nahk millegipärast teisiti kui sügisel. Tookord jäin grimmiga väga rahule. Aga noh mis seal ikka. Mõtlesin lihtsalt, et peaasi, et laval jälle miskit sinnasamusesse ei keera. Päeva jooksul sai veel hunnik riisigalette ja riisi koos oma kotletidega ära söödud. Vett tarbisin kõvasti vähem kui tavaliselt, sest muidu oleks pidevalt vetsu vahet jooksnud ja prilllaua kuju ilusti tagumikule jäänud. Kuna sel aasta tehti ka noorte klass (kuni 1998 sündinud), polnud ma sel korral juuniorite kategoorias. Küll sain aga koos 6 parema juunioriga lava jagada, kus tundsin end super hästi. Just poseerimise osas on see edasiminek ikka meeletu olnud. Või vähemalt ise tunnen end palju kindlamalt. Seekord ei lülitanud aju end välja ning sain täitsa aru mis asja ma seal teen, mitte ei seisnud jälle nagu juurvili. I-walk ja veerandpöörded tehtud, tulin lavalt ära ning emotsioonid olid ikka täiega laes. Siis saigi niisama ringi töllerdada ning varsti oligi aeg juba sammud lavale autasustamiseks seada. Ainsa noorte klassi võistlejana sain kätte ka oma uhke karika. Aitäh Õnnelale, Pavole ja ka kõikidele teistele, kes lava taga selle õhkkonna nii mõnusaks muutsid. Õhtu lõpetasin aga karbitäie LaMuu jäätise seltsis ning ausalt öeldes eelistan iga kell pigem Barebellsi või Puddixeid... Nüüd praeguseks aga lõpetan ning lähen naudin ilusat ilma.
  2. 2 points
  3. 2 points
    33 paremat pildipala ning 888 pilti ehk suurem galerii
  4. 1 point
    EKV juunioride bodyfitnessi esikohakarikas käes! Viimase nädala menüümuudatus ning stressitaseme maha tõmbamine tõid kaalunumbris suured muutused ning kui eelmise blogipostituse päeval kaalusin 61,0kg, siis võistlushommikul vaatas kaalult vastu 59,7kg. Päev varem oli tegelikult juba rõõm suur, sest I had reached my fifties! Aga enne veel, kui võistlustest räägin, pajatan eelmise nädala tegemistest. Vahepeal käisin Santa Susanna tarvis koondisedressi proovimas ja muidugi jäid kohe mulle Freddy püksid ette. Proovisin uut saabunud mudelit ja eputasin natuke, istusid küll väga kenasti. Peale Hispaaniat planeerin end ka ühe paari uute Freddy pükstega premeerida! Koondisedressi dressikas on ülimalt mõnus ja ilus, juba ülehomme saan selle selga tõmmata. Kaks päeva enne võistlusi oli meil ettevõttega selline tore päev nagu "päev väljas" ning pidime kanuutama minema. Kuna kogu aerutamine pidi kestma ligi 3 tundi ning minule pidi neljapäevane päev piirduma vaid kerge aeroobsega (20minutit jalutamist jms), siis otsustasin treeneriga üheskoos, et naudin niisama Seli ja Lohu kanti ning jalutan ringi. Usun, et oleksin endale liiga teinud, kui oleksin sõidu kaasa teinud. Finantsjuht pakkus küll esialgu välja ka variandi, et võin istuda ja kaasa kulgeda, kuid kuna ilm oli pigem tuuline ning jahedapoolsem, oleksin kindlasti külmetama hakanud. Külmetav mina poleks kindlasti väga tore kaaslane olnud. Seega tegin aega parajaks ümbruskondi avastades ja kokkuvõttes oli vägagi tore päev kolleegide seltsis. Endal oli natuke kahju, sest oleks ka hea meelega kanuutanud, aga ega see viimaseks korraks jää! Lohu mõisa juures seiklemas Ja nüüd kõige tähtsama osa juurde... Võistlused! Naha ettevalmistus sai sel korral isegi põhjalikum kui Spa&Sport CUP-i eel ning reede õhtul kodus lebotades oli reaalselt selline tunne, et ma olen nii raseeritud-kooritud-kreemitatud kui vähegi saab. Enam paremaks minna ei või! Võistluste-eelsel õhtul sain ka üllatuse osaliseks, kui Peep ja Eleri oma suksuga mu kortermaja ees maabusid ja tõid mulle roosa "TEAM REINART" kirjaga Better Bodies dressika. See oli tohutult armas žest! Tõmbasin selle võistluspäeva hommikul peale viimast dušši, hommikuputru ja asjade kokku pakkimist uhkelt selga ning asusin Salme poole teele. Olin juba varakult kohal, sest mu õeraas pidi vabatahtlikuks minema ning 30 minutit enne registreerimise algust saabuma. Päev sujus taaskord hästi, kuigi oli pikem kui Pärnu võistluste aegu. Registreerimine 9.00-10.00, seejärel meik ja soeng, 11.00 natuke süüa (40g keeduriisi), 12.15 grimm, aega ringi uurida, kaasaelajate ja kaasvõistlejatega juttu puhuda, messi külastada, 14.00 natuke süüa (4 riisileivakest ja 2 spl mett), bikiinid selga ja I-walki ning poseerimise praktiseerimine, grimmi kontroll, pumpamine, õlitamine, pumpamine ja lavale minek! Võistluspäeval olid mulle suureks abiks tiimikaaslane Merili Jesaar, kes mulle kauni meigi tegi ja Raigo Kuusnõmm, kellele võib julgelt anda parima maalri tiitli, sest grimm jäi igatahes viievääriline! Lisaks olid kõik teised võistlejad heade sõnade ja vajalike tarvikutega toeks, tore seltskond ikka koos. Meik valmis - TEAM REINART! Grimm ka peal Lavaootel Üllataval kombel ei olnud ma taaskord närvis ning nautisin seda aega, mis mulle laval antud oli. Kuna meid oli juuniorite bodyfitnessis kaks ning mind lubati lavale teisena, tundus see aeg veel eriti üürike. Ema kommenteeris hiljem ka: "Nii kurb on see, et sa teed nii kaua (viide mu kuuekuulisele ettevalmistusele/dieedile) tööd ja siis saad nii üürikest aega laval olla!". Olin rõõmus, et sel korral oli bodyfitnessis välja kuulutatud ka absoluutvõistlus, milles sain teistkordselt lavale astuda. Uhke tunne oli niivõrd heas vormis naiste kõrval seista ja endalegi üllatuseks sain absoluutarvestuses viie võistleja hulgas neljanda koha! Oh seda rõõmu, et ma suutsin ühe koha võrra tagumisest otsast ülespoole tõusta. Nagu öeldakse - palju rõõmu väikestest asjadest ning iga pisikese saavutuse üle tuleb rõõmu tunda! Bodyfitnessi absoluutkategooria punktid ja kohad Tulistan siia ka portsu võistluspilte: Stanislav Moškov Tõnu Kruusimäe Peale võistlusi käisime ema ja õega Armudu restoranis head ja paremat nautimas ning pühapäeval olin juba tagasi oma tavapäraste toiduainete ja makrode juures. Pühapäeval pidin esialgu ka rullitama minema, kuid kuna ilm seda sporti väga ei soosinud, siis läksin enne noormehe saalihokimängu basseini ja tegin kerged 30 minutit ujumist. Pruunlane Õismäe ujulas Täna tegin enne Hispaaniat viimase jala-selja-rinnatrenni ja käisime Valgejärve loodusrajal ekslemas ja head seltskonda nautimas. Meik maas ja toit ees Lambalihašašlõkk, salat, vürtsikas tomatikaste ja kõrvale veel sütel küpsetatud kartulit ja tomatit Viimane jala-selja-rinnatrenn Eestimaa pinnal Valgejärve loodusrajal Oeh! Juttu ja pilte sai nüüd omajagu. Järgmises postituses kindlasti jagan veel ilmunud võistluspilte ning räägin viimasest peak-weeki kavast, Euroopa meistrivõistlustest ja kõigest muust, mis vahepeal juhtuma saab! Olge mõnusad
  5. 1 point
    1.mai.2017 Ekv seljataga,tulemusega rahul-võtsin sellest kategooriast maximumi,mis sel hetkel võimalik oli.Kusjuures tulemuse suhtes olin kõigeks valmis,sest nii hästi pole mul eestis võisteldes ammu läinud.Arvestades,et vastased olid kõik heas vormis.Ka poseerimine tundus endale palju kindlam,kui seda oli lätis avavõistlusel,kuid varu veel on ja em katsun neid vigu ka veidi lappida.Selleks ongi mõistlik teha paar võistlust enne põhivõistlust ette,et saada enesekindlus ja poseerimiskogemust.Kategoorias taaskord eelülesandmise järgi 9 meest seega vigu sisse lasta ei saa.Peale Ekv lasin rahulikult oma toidupeal edasi,et nende paari päevaga grammivõrra teravam olla.Neljapäeva pärastlõunal taaskord laval ning siis asjad selged,seniks vaja veel pingutada.Käisin täna saalis,tegin kergelt veel keha läbi.Õhtusse veel ca tunnike jalutamist õues ja samamoodi homme ning kolmapäeva varahommikul juba lend hispaaniasse.Homme veel vaja korralik tööpäev üle elada,õnneks täna vaba päev ning asjad juba põhimõtteliselt pakitud.
This leaderboard is set to Tallinn/GMT+02:00
×