Edetabel

Ma ei saa nüüd aru sellest, et "algajate värk, lase olla - nuuks nuuks olen väike ja kõik kiusavad mind" jutust. On olemas reeglid, mida peab järgma. Ja siinkohal peaks kogu teema ka lõppema. Kõik inimesed, kes on kunagi mingist asjast osa võtnud, on olnud algajad. Esimene jooksuvõistlus, esimene pallivõistlus, esimene olümpiaad - mida iganes. Sul on olemas omad juhendajad ja/või treenerid, kes abistavad ja selgitavad sulle asju. Või järsku hakkame tegeme "algajate võistluseid" ja laseme lihtsalt lati alla? Korvpallis tehti põrgatamat viis sammu - ah lase olla, ta esimest korda sai pingilt väljakule ja anname andeks. Jalgpallis tuli väravavaht ja võttis poole väljaku pealt palli kätte - pole hullu, tal alles teine mäng - õpib alles. Matemaatikaolümpiaadil jäi spikerdamisega vahele - ta alles viienda klassi laps ju, eks ehmatas ära ja ei tulnud õige vastus meelde - ei pea kohe siis võistlustelt eemaldama. Või et "noh, jäi esimest korda dopinguga vahele - ärme siis kohe hakka medalit ära võtma". Või tegemist oli nii nõrga ainega - ärge nüüd jamage, oleme sõbrad edasi. Laseks paar meest ka naistega lavale, sest noh... uued ikka ja on seal siis nii suurt vahet üldse? Või et tuleks järsku lavale T-särgiga, sest "ma olen uus, ma ainult jalgu treenisin ja tegelikult ma keha kardan näidata". Olümpial on 50 kilomeetri käimises inimesi natukene enne finishit maha võetud - kas see on õiglane? Ei ole, aga sohki ka ei ole ju ilus teha - ka teadmatusest mitte. Kui sul pole juhendajat või treenerit ja otsustad asja teha oma käe peal, siis pead olema ka piisavalt kõva inimene, et kõik nüansid välja uurida. Sa tegeled alaga aastaid ja asja finish kui selline toimub laval paari minuti jooksul - KÕIK SINU POOLT LAVAL TEHTAV kajastub ka reaalselt lõpphindena. Pooside võtmine ja hoidmine on siin KÕIGE TÄHTSAM ASI ÜLDSE ja teile ei meeldi, kui kohtunik juhib tähelepanu sellele, et sa teed asja valesti? Kui ma jätaks katki kõik asjad mida ma teen, sest ma teen midagi valesti, siis ei jõuaks kuigi kaugele. Ma olen osalenud erinevatel võistlustel (küll kahjuks mitte kulturismi ja fitnessi omadel) ja iga sõrmelõikamisega sa õpid asju juurde. Kuhu panna nimi, kellele maksta raha, kus ööbida, kuidas sinna saada, mis on vaja kaasa võtta... Kui sa mõtled, et "algajate võistlustel" oli raske, siis valmista ennast ette kui sa "päris" võistlustele jõuad - või veel parem, kui sa välisvõistlustele lähed. MINU kui võistleja huvi on uurida välja asju, kas kus kuidas ja millal. Kui registreerimine algab kell 10 ja lõppeb kell 11, siis kell 13 kohale tulla ja loota et sind ilusate siniste silmade pärast siiski kirja pannakse on ebaaus kõigi TEISTE suhtes, kes olid õigel ajal kohal. Samamoodi, kui sul on ette nähtud poos, siis võttes poosi teisiti sa lood endale ehk tugeva eelise teiste suhtes. Reeglid on reeglid ja keegi alla ei lase selle pärast et "ma olen esimest korda". Teisena siis punkt et "mingite reeglitega ollakse karmid ja mingitest libisetakse üle". (Pea)kohtunik olla on raske. Sa jälgid kõiki asju mis võimalik, kuid midagi jääb ikka märkamata. Tõenäoliselt pea enamus inimesi on istunud teleekraani ees ja karjunud, et kohtunik tuleks seebiks keeta. Ja pooside puhul antud võistlustel võistlejad ikkagi korrigeerisid ennast - või kui mitte, siis käis lavakohtunik neid abistamas. Kõike lihtsalt ei näe. Ka abikohtunikud mitte. Ja kõike nähtut ka ei öelda kõva häälega mikrofoni. See, et paaril korral võistlejatel kästi oma poosi parandada - selle kõrvale võiks vabalt lugeda tõenäoliselt paarkümmend muud korda, kui see tegemata jäeti. Kõike ei nähta ja kõike nähtut ei öelda. Ikka saab keegi pallimängus küünarnukiga ribidesse või jalkas taotakse kossi. Selline on mäng. Mängi kaasa, ära virise ja kui sa oled piisavalt hea siis küll lõpuks tuleb ka sinu aeg. Teine variant on muidugi püss võssa visata ja öelda, et "tegelikult oli mul kõigist parem vorm, aga mind lihtsalt kiusati ja see on täielik onupojapoliitika ning kõik kohtunikud olid teise võistleja poolt sest nad olid ära ostetud ja tegelikult mul hommikul pea valutas ja sõbranna lapsel suri kilpkonn ära ja see on nii tobe ala, et ma enam sellega elusees ei tegele." Kriitika vastu ei ole mul midagi. Ta on tihti edasiviiv jõud - vähemalt inimestel, kes julgevad tunnistada oma vigu. Ja tagantjärgi on muidugi imelihtne näidata puudujäämisi. "EKFL lehel ei ole poose üleval ja reegleid on raske leida". Selline jutt võiks ehk tulla välja kuskilt ametlike kanaleid pidi enne võistlusi või üritusi, mitte peale üritust ja vihjata et selle taha nüüd see võit läks. Või et "kõigil ei olnud häid treenereid, kes ise oskaks ka seda asja nii hästi" - ma arvan, et ükski võistleja ei ütleks siinkohal abist ära, nii et järsku prooviksite siis ise kätt võistleja treenerina? Mitte et tahaks halvasti öelda, aga kõigil on piiratud hulk tahtmist, jaksu ja ressurssi (nii ajalist kui rahalist), mille arvel sa saad inimest aidata ja mis mahus. Et kas ma olen hea treener, kui ma sebin oma hoolealusel kõik jamad kaelast ära (alustades sellest siis, et enne võistlusi käin tal ehk kodust läbi ja pakin tal võistluskoti ja lõpetades sellega et enne lavale minekut ma küsin et "käisid ikka pissil ka ära") - või jätaks mingid asjad ka võistlejate enda südamele? Minuteada korraldatakse juba aastaid suvel üritust FitCamp, kus on alati olnud kesksel kohal ka poseerimine - lisaks veel hulganisti võistlustarkust alustades dieedist lõpetades grimmimisega. Ole aus enda vastu ja küsi endalt küsimus - kas ma tegin kõik enesest oleneva, et ennast võistlustel hästi esindada? Või oleks saanud ma kuskilt veel rohkem pingutada/uurida/tegeleda? "Pealtvaatajana oli piinlik...." Kamoon. Liiga pikk jutt. Aga korra aastas võib.

Aplausi koht

Juttu ei tee, aga lisan siia veebiavarustest leitud pilte Aitäh fotograafidele klõpsude eest! Janek Põldots Laura Rohtlaan

Kindlasti mees ei võta kergekäeliselt. Usun, et õppis sellest kogemusest. let it be.... Ei ole mõtet nüüd teistmoodi mõtlejatel siin kambakesi sugema. Madis- teeme trenni edasi ja vaatame, mis saab, onju Step by step (Y)

Ma ei ole mitte kunagi pulsikella kasutanud. Mingil ajal treenisin sellise stepperiga, kus oli pulsimõõtja peal- mitu korda läks see üle 200, aga kuna 200 oli max ja rohkem süsteem ei näidanud, ei saanudki teada mis numbritest jutt käis. Siinkohal tuleb tunnistada, et viimastel nädalatel on mul pulsinumbrid ilmselt rekordkõrgustes olnud vähemalt enesetunde järgi... oleme ausad- ega need treeningud väga normaalsetele inimestele ei olegi. Usun, et eilse päeva jooksul sai kulutatud minimaalselt 7-8000 kalorit ilma naljata. Sellele järgnes 0,3 kg raskem kehakaal kui 2016 euroopa meistrivõistluste kaalumisel... See oli pikk ja raske päev.

Täiesti nõus Tim'ga. Ei saanudki aru, mis selle viimase postituse mõte oli. Mis mõte sellisel lavale ronimisel üldse oli?! Räägid oma tugevusest kulturismis ja samal ajal ise ei suuda enamat, kui viimane koht algajate rannafitnessi võistlusel. Ma kujutan ette, kui piinlik see kõik Oti jaoks oli...

Olgu need diagnoosid mis nad on, aga miks sinna lavale üldse nii sita suhtumisega ronida?

04.aprill 2017 Kuidas läheb? Täna peaks ilus ilm olema, aga tundub, et ma enne hilisõhtut spordiklubist välja ei saa. Hommikul tegin ühe kerge jõusaalitrenni ning õhtul siis vihasem jõusaal + pärast seda bodypump. Uus bodypumpi kava on küllaltki vaheldusrikas, laias harkseisus kükid on tuharalihase lemmikud. Nüüd mõtlema hakata, siis ega väga kergeid harjutusi ei olegi- pinget jätkub lõpuni. Homme läheb vist lihtsamalt- ainult jõusaalitreening, aga seevastu ülehomme on jälle tõsine väljakutse kahe rühmatreeninguga ning jõusaaliga. Reedel ka ilmselt 2 trenni ja isegi laupäeva hommikul. Eks see ongi valikute küsimus- kas teen trenni ja söön sardell ning higistan nagu põrsas või teen trenni ning jälgin toitumist ja ikka higistan nagu põrsas. Vähemalt ei joo õlut ning ei grilli.

Meie ülevaade Pärnus toimunust

Enne veel kui tänased sportlased lavale astuvad, tegime Kuido ja teiste pärnu poistega veidi ka trenni

Mina saan aga Madisest aru. Kõige kiuste teeb mees seda, mis talle meeldib ning ta teeb seda enda jaoks. Seda enam, et tegu oli algajate võistlusega.

Nii ütled mehele kes läheb täna 15 korda vaimuhaiglasse ja kes on korduvalt enesetapu katseid üritanud ja 2 aastat ühiskonnas eemal olnud. Nii kurb lugeda sellist asja.Läksin teise eesmärgiga sinna võistlustele. Elamused ja inimesed ja selle saavutasin ja olengi enda silmis võitja. Sest nii tore oli. Aga pole hullu mul ei ole su vastu midagi ,lihtsalt ma olen ju rääkinud mis eesmärkidel teen.

Ei tasu blogida kui kriitikat ei talu... Ei tasu jah võistelda kuii nii kergekäeliselt neid asju võtta... Tulemus käes ka. Viimane koht algajates.... Ära too oma haigust vabanduseks... Inimesed püüavad mõista anda, et ega see naljategemine ka pole, et mäkdoonaltsist otse lavale jne