Edetabel

Sobib vast siia teemasse ka. Värske pikem intervjuu Dorian Yatesiga, kus räägib oma 12 aastat kestnud dopingu manustamisest ja muud põnevat. Hea on kuulata mehe arvamust, kui spordiga lõpparve tegi, kuidas siis kogu elu kujunes ja mis üldse enam motiveerib jne. Ilmselt paljud tõsised võistlussportlased seisavad sama hetkega mingi aeg oma elus silmitsi.

Et kas oleks vahet, kas sa teed mingit trenni üks nädal teisipäeval ja järgmine nädal kolmapäeval? Ei, sinu keha ei saa aru, mis päev parasjagu on

Hommikune lumejooks on tehtud. Ilm oli mõnus, paks jope seljas ning võttis higi päris lahti kohe, pole see talv nii halb midagi. Ostsin mõni aeg tagasi koju uue teekannu ning nüüd on alati kuum tee meega peale jooksu ootamas. Seega on jooksu ajal ka külma vajadusel hea kannatada. Nüüd keedan paar muna ära, haukan veidi leiba kõrvale ning kerge hommikusöök ongi tehtud. Kuigi ma tavaliselt hommikuti ei söö, siis peale jooksu tunnen, et on hea veidi kütust peale visata, siis tõmbab hästi käima. Tunnikese pärast laksab kohvi otsa. Vaatan hetkel vormi ning mõtlen, et mida suveks teha annab. Talvine pekikasukas on see aasta kasvatamata jäetud.

Suured tänud heade sõnade eest Teile,foorumlased ! Kui huvi on olemas siis ma võin omi tegemisi siia blogida küll. Eesmärgid on seatud ja jooksvalt annan oma tulemustest teada. Kaalu langetamisest samuti, sest sellega seoses oli palju naljakaid juhtumisi. Alates sellest kui ma päris alguses otsisin kaalu,kus ennast kaaluda, aga kõik kaalud mida müüdi meie pudukaubandus võrkudes ulatusid kuni 150 kg-ni. Selles olukorras ulatas mulle oma ideega abikäe väga hea sõber ja soovitas mul temaga kaasa tulla Kuusakoskisse, ehk siis metalli kokkuostu. Sealne kaal näitas mulle numbrit 174 kg. Sellest kaalumisest peaks olema isegi alles veel väljastatud paberikonts. Neid seiklusi ikka oli..... Jap, HardWork-i taga olev inimene on K.K. Koerast pilt? Aga palun ! 40 kg toorest jõudu

24.04.2012 peaksin ma oma teiseks sünnipäevaks pidama, sest siis tegin ma otsuse, et sedasi enam edasi minna ei saa kui elada tahan. Arstide juures käimisel sian teada, et tähtsad organid nagu süda jne on korras, kuid kauaks.... Ühesõnaga sai täiesti siiber siiani elatud elust ja olukorrast endaga. Läksin Mustamäe regionaalhaiglasse ja konsulteerisin dr.Ilmar Kauriga,kes on kui mitte parimaid siis vähemalt üks parematest arstidest, kes teostab maovähendus operatsioone. Nentisime koos,et ilma kirurgilise sekkumisetta ei ole mul enam võimalik tagasi tulla normaalsesse kaalu....vähemalt väga raske saab see olema ja seda "raskust" ma kartsin. Tavaliselt on sedasi,et inimesed, kes kaaluvad üle 150 kg ja ma ei mõtle siin kulturiste vaid täiesti tavalisi pekimagusid (ehhh...kui hea on seda ütelda...sweet ) ei saa enam väga hakkama oma kehale kogunud rasvade käitlemisega. On muidugi erandeid, aga ikkagi vähe. Ma olen oma elus proovinud mitmeid dieete. Mõned enam-vähem, mõned täiesti perverssed. Olen käinud ka kaalujälgijates, kuid peale paari nädalat olin ma suuteline juba hamburgeri eest mõrva sooritama. Ei saa ütelda, et ma ei oleks proovinud kuidagikaalust alla saada, olen ja veel kuidas olen. Ma olen liikunud koguaeg ringi. erit meeldib mulle matkata, kuid ka seal sai minu kaal lõpuks takistuseks, sest lihtsalt ei jõua teistega sammu pidada ja kui teised lähevad üle lodu kohtade metsas sedasi, et isegi jälge ei jää maha, siis mina vajusin alati sisse, vahest kuni puusadeni. Lahe aga tüütu 24.04 tehti siis mulle maovähendus opp ja peale seda hakkasin ma alla võtma puhtalt söögi arvelt, sest enam ei suuda nii palju süüa. ennem olin ma väga suur piima joodik, kuid peale oppi kadus igasugune huvi piima vastu. Hakkasin lugu pidame uutest maitsetest nagu juurviljad jne. Suvine grillimislõhn ajas mul südame pahaks. Selle opiga võtsim ma maha umbes 25 kg, ehk siis kaalusin ikkagi üle 150 kg. Aga....ma olin saanud omale uue hingamise ja motivatsiooni. Kaal seisis kusagil kuu aega ennem kui ma hakkasin tegelema spordiga ja seda tõsiselt. Oma esimesed trennid tegin MyFitnessis Viru keskuses ja need olid naljakad, sest ma ei teadnud ööd ega mütsi mingitest lihastest või nende gruppidest.Ühesõnaga täiesti uhhuu.... Aga ma läksin trenni ja SEE oligi peamine. Üks lahe inimene, kes ka seal treenis, soovitas mul koostada treeningkava ja seda järgima hakata. Oma elu esimese treening ja ka toitumiskava koostas mulle M.Kalmus. Paljud peavad seda copy/paste kavadeks, aga põhimõte on ju ikkagi paigas seal. Mind igatahes see väga aitas. Hoidsin sellest kinni ja lisasin omalpoolt alati mingi 20% juurde, kas siis rasustele või jookmisele. Ja kaal langes kolinal. Endalegi uskumatu kiirusega. Käisin vahepeal ka arstide juures kontrollis, aga pump ja muud lisad minu kehas toimisid väga hästi. Ja milline enesetunne.....see oli nii hea kui ma sain istuda kusagile kohviku istmele,ilma , et ma sinna kinni jääks. Ma nautisin igat hetke kui ma viibisin jõusaalis. Suvel võtsin ma omale koera, et stiimulit oleks veel rohkem liikuda. Ja koera ei võtnud ma ainult sellepärast, et stiimulit tõsta, vaid ma olin nagunii tahtnud omale sellist koera juba pikka aega. Koeraga koos jooksime iga jumala päev. alguses vähem, sest mu enda põlved ja liigesed oleksid saanud haiget, aga ikka rohkem ja rohkem. Tavanormiks sai mul Pääsküla rabas 10 km ring teha. Mina olin õnnelik, koer arvatavasti veel õnnelikum.... Siin ma siis olin suvel 2013... Pikkus - 180 Kaal - 86 kg ???????? Aastane kaalu langus - 95 kg....

Eile käisin külas uues Fitshop Virbi poes, mis näeb väga äga välja, lisaks oli ka korralik valik nii toidulisandeid kui ka trenniriideid. Martiniga võtsime ette väikse kostüümivahetuse ka meesmodellile. Pildil on ta siis näha enne ja pärast stilistide tegutsemist Tänane laupäevane trenn aga venis päris pikaks. Sai Revalis oldud ca 4,5h Sinna sisse kuulus ka üle tunni veekeskuse mõnude nautimine Saalis aga töö käis, ma tegin kummidega tõmmet ning sai natuke suuremaid raskuseid vahelduseks sikutatud. Siimu tegemistest ka väike pildike

Kle, mis sa jooksed ja kõnnid sihitult, tule, saad labida või harja, ja tee koos aeroobsega ühtlasi ka head

Sokkide väel olen trennis , siis saab vähemalt jalad hingata .