Edetabel

Panin kokku väikse video 100m maailmarekordist. Video kõikidele sprindihuvilistele. http://www.youtube.com/watch?v=sTQkZELvnUE Uskumatu, et aeg 9,71s pole piisav, et võita kulda. Kuidas on üldse võimalik, et kõik maailma tippsprinterid/eliidid/ ei suuda ühele tegelasele konkurentsi pakkuda.. Lisaks kõigele, kuidas saab kõige pikem sprinter kõige kiiremini startida.. uskumatu

Pagana hea mõte, toit jääb ju ka siis alles ja selletulemusena ka raha. Kuna alles jääb raha, siis jääb ka korter/maja/auto alles ja naine ei lähe ära jne.

Närvisüsteem ei taastu nii kiiresti rasketest trennidest. Ja liigesed kõõlused samuti. Ja kuidas ma suudan siis mõnda lihast 1x nädalas treenides ikka igal nädalal uue rekordi teha? Pole algaja, pole kehvas vormis, toitun korralikult.

See on klassikaline näide sellest, miks raamatutarkusest üksi ei piisa, oluline on ka loogiline mõtlemine ja kogemus. Võttes arvesse su vanust, eeldan ma, et sul on palju rohkem kogemust kui mul. Õnneks aga on võimalik ka teiste kogemusest õppida ning seda ma püüan alati teha. Kui 1-2 üldfüüsilist treeningut nädalas kasutu oleks, poleks paljudel sportlastel seda üldse teha mõtet, kuna neil läheb enamik aega niigi eriala treeninguteks. Miks aga üldfüüsilist treeningut vigastuste vähendamise eesmärgil väga hinnatakse? Lisaks sellele on meeletult palju näiteid inimestest, kes teevad 1-2 korda nädalas jõutreeningut ja saavutavad neile väga häid tulemusi. "Lihaste taastumine kestab 24 - 48 tundi, kui nüüd uut koormust neile ei anna, siis alustad jälle nullist, sest jääb kasutamata superkombinatsiooni tulemusena saadud näitajate kõrgem tase." Kui see oleks tõde, siis oleks ju isegi 4 korda nädalas näiteks alakeha/ülakeha jaotust kasutades keeruline sooritusvõimet parandada. Pealegi, see superkompensatsiooni idee on teooria, millega ei ole kõik päris nõus. Näiteks üldfüüsilise treeningu pioneerteadlane Mel Siff räägib sellest lähemalt enda raamatus Supertraining, mida ma soovitaks sul lugeda. Üks suurepärane lõik Supertrainingust: "Research and experience in sport indicate that the GAS model has to be training (i-e. planned exposure to specific stressors) can allow one to adapt to increasingly higher due to various structural and functional changes. This is what is referred to as progressive overload is inappropriate to apply this principle literally, since research has revealed that optimal progress increased loading phases are alternated periodically with decreased loading phases." Seega ka Dr. Siff arvas, et selline lineaarne ülekoormuse idee ei ole suurepärane. Kohanemine toimub väga kaootiliselt ning periooditi on just hea, kui sa saad rohkem puhkust. Millega sa veel võib-olla ei arvesta on see, et inimesed ei ela selleks, et treenida vaid treenivad selleks, et paremini elada. Seega treening ei ole neil kõige esimene asi mõttes, tegelikult on see ilmselt 10. asi alles. Neil on veel palju teisi stressiallikaid, mis kõik taastumist mõjutavad. Ma kahtlustan, et 24-48 tundi võib olla vabalt enamik inimeste võimeid üle hindav. Muide: miks siin foorumis inimesed nii vaenulikud on? Väga hea, et kõiges ühisel arvamusel ei olda, aga sõimama ei pea ju hakkama. Kasutaks õige viisakat kõneviisi ja argumenteeriks, mitte vaidleks?

Sa unustasid vist ära, mis teemas me oleme: "Nõuanded neile, kes tahavad jõusaalis käima hakata". See postitus oli suunatud algajatele.

Ma räägin Holgerile kogu aeg, et ärgu ta neid uuringuid nii väga südamesse võtku, sest tulemustega on võimalik manipuleerida vajalikus suunas ja oskusliku katsealuste grupi jne. moodustamisega tõestada mida iganes.

Kõige parem üldse mitte süüa! Jääb kõik alles!

Oma naeruväärset möla võiks mujal rääkida onju! Küll neid valgeid hakkab nüüd tulema ka.