Oleme õnnelikult tagasi oma Luxemburgi reisilt. Kõigepealt suur tänu kõikidele õnnesoovide eest!! Tahaks välja tuua Samaka suure rolli minu edus. Samakas oli kaasas võistlustel ja oli seal täiesti asendamatu mees. Ma ausalt ei kujuta ette, kui teda poleks olnud... Võõrad abilised pole ikka päris need. Natuke ka võistlusest: Kaal võrreldes eestikatega oli kaalu 1 kilo rohkem. Enesetunne ka parem. Ütlesin kohe soojendusel (kui kang kerge tundus) Samakale ka, et kang on kerge ja nüüd paugutame! Oli eelregistreerimiselt näha, et ungarlasega läheb rebimiseks. See oli tuttav vend varasemast. Algraskuse valisin sellise, et oleks kindel - 265. Tegin kergelt. Ungarlane ebaõnnestus. Teise raskuse panin arvestusega, et kui ungarlane esimest ära ei tee, siis teist katset ta tõstab minu järgi. Nii ka läks. Teise raskuse surusin ära ja tundsin, et varu on veel. Viimase katsega ootasin ungarlase katse ära ja siis oli kaks plaani: kas teha 282,5 kullaks või kui ungarlane ära ei tee, siis uus Eesti abs. rekord 287,5. Proovisin küll keskenduda viimaseks katseks, aga peab ütlema, et raske oli (kuld oli juba käes). Surusin 287,5 ülesse, aga kahjuks 1:2 vastu ei võetud. Pole hullu, põhieesmärk sai täidetud. Homme siis Record Breakersile poisse abistama. Loodame, et sealt tuleb ka ilusaid pauke