niwooboss

Heh, tänud lohutuse eest. Rahulolekus on mul praegu rõhk selle väikse rohuga täitsa OK, lihtsalt just pärast seda koormust viskas diastoolse nii üles, mis ei tohiks nagu normaalne olla. Samas mõnest kohast võib lugeda, et ka see võib tõusta koormuse ajal. Koormustesti ajal mõõtis mul arst rõhku selle manuaalse aparaadiga, kodus on elektrooniline. Aga no vaevalt nad nii erinevad muidugi on.

Aga mida see kehvavõitu tähendab? Hakkan maha surema või?

Mandlitest ei tea midagi, pole justkui kunagi probleeme olnud. Mul tüdrukul on nendega kogu aeg häda. Eks ta saaks kohe aru, kui mul ka midagi nendega oleks.

Tänud nõuannete eest. Ma tavaliselt mõõdangi mitu korda ja alati läheb ta madalamaks järjest. Samas olen lugenud, et kui kohe uuesti mõõta, siis on veresooned kokku surutud vms ja näit tuleb juba sellepärast madalam. Ei teagi nüüd, mida uskuda. Üks lugu veel, mis mind just päris ära ehmatas. Koormustesti ajal mõõdeti iga paari minuti tagant mul vererõhku loomulikult. Süstoolne muudkui tõusis ning diastoolne isegi veidi langes kõige kõrgemal koormusel, mis peakski justkui õige olema. Praegu aga tulin just umbes 45-minutiliselt kõnnilt, mille otsa lisasin veel 5 minutit sörki. Mõõtsin umbes viis minutit pärast treeningut vererõhku ja see oli 139/100 mmHg. See ju ometi normaalne ei ole. Tundub, et südamega vist midagi ikka mäda.

Ma ise loodan ka, et äkki saan selle vererõhu ühelt hetkel ka ilma ravimiteta alla. Kas kellelgi on kogemust, kui palju kehakaalu langetamine aitab rõhku langetada? Olen kuulnud, et iga langenud kilo eest umbes 1 mmHg süstoolsest rõhust. Ise olen u 177 cm pikk ja kaalun umbes 86 kg. Musklimees just ka ei ole.

Tere Olen 26-aastane noormees ning soovin alustada kerge treeninguga, mõtlen jooksmist, kiirkõndi, rattasõitu jms. Mulle ei meeldi jõusaalitreeningud. Alustan siis oma looga sellest, mil otsustasin kerge treeningu kasuks jne. Veebruari lõpus käisin ma Munamäel lumelauaga sõitmas. Olin umbes kümme aastat tagasi mitu hooaega omajagu sõitnud ning sõita ma täitsa oskan. Aga see umbes 6 tundi seal mäel hüppamist ja kargamist oli minu treenimata organismile vist aga liig. Päev-paar hiljem hakkasin ma tundma nagu kerget valu vasakul pool rinnus (selline imelik tuim) ja ka ekstrasüstoleid (hiljem selgus, et need on supraventrikulaarsed, mis ei pidavat tavaliselt ohtlikud olema. Nüüdseks ei ole mul neid juba peaaegu kolm nädalat esinenud). Mõni päev lasin sellel õrnalt niimoodi valutada - ega ta suurt ei häirinud - enne kui perearsti juurde läksin. Perearst mõõtis vererõhku - süstoolne oli seal mul ca 160 mmHg vist. Aga ma olen hirmus närveerija ka ja "valge kitli sündroomi" all kannataja. Tegi mulle ka EKG, mis midagi halba ei näidanud. Rohkem muretses ta loomulikult vererõhu pärast ja sain endale 24 tunniks holteri külge. Kogu see aeg, mis ta mul küljes rippus olin ma hirmus närvis ja pabistasin loomulikult, iga kord, kui mõõtmine algas, kargasid ihukarvad püsti. Ilmselgelt tuli keskmiseks umbes 150-160/80-90 mmHg rõhk. Nüüd võtan siis rohte juba peaaegu kaks kuud. Vahepeal kaks nädalat ei võtnud katseks (kuigi keegi ei luba sellist asja teha), kõrgeks ta igatahes jälle läks, ise hakkasin ka aru kaotama ja mõõtsin päevas seda mingi 30 korda (õhtuti ja hommikuti oli tegelt normi piires peaaegu kaks nädalat). Praegu rohtudega (rohi on Noliprel, 5/1.25 mg) on rõhk päeva jooksul umbes 70-80/120-135 mmHg. Suurest hirmust tegin ka südame ultraheli, mis oli korras (kuigi ma ei tea, kuidas see radioloog selle ca 10 minutiga selgeks tegi, need testid pidid vist kauem ikka kestma?), ja ka koormustesti. Koormustesti tulemus oli alla keskmise, nagu mulle arst rääkis - 5,5 METi. Südame löögisageduse taastumine aeglane, vererõhk reageeris testil normaalselt, taastus ka normaalselt. Arst aga ütles, et see on treenimatusest. Ja seda ma tõesti olen - ma pole eluaeg peaaegu et trenni teinudki - nagu eelnevalt mainitud paar lumelauahooaega ja suviti rulaga sõitnud (ja need olid siis, kui ma olin 15-17-aastane). Ma olen nüüd peaaegu kaks kuud ka sellist kiiremat kõndi teinud umbes 30 minutit päevas (pulss tavaliselt selle ajal 125-140 l/min pulsikella järgi). Nüüd olen viimase nädala jooksul korra teinud ca 16 km rattasõitu ja käinud kaks korda 30 minutit sörkimas. Nüüd ma hakkan lõpuks ka oma poindile lähemale jõudma. Mul tekib jooksu alguses ikka nagu mingi kerge valu vasakul pool, mis vaikselt ära kaob, kui edasi jooksen. Ma ei saa aru, mis see on, kas ikka tõesti mingi südamehäda? Teine häda on see, et mu pulss kipub sörkides ka üsna ruttu sinna 175 juurde ronima, mis on selle 220-vanus valemi järgi peaaegu 90% minu ealisest maksimumist. Seepärast peangi vahel kõndima - panin kella piiksuma 175 peal. Huvitav on aga see, et ma saan samal ajal täitsa veel rääkida oma sõbraga, kellega koos jookseme, ma lihtsalt ise ei taha seda pulssi liiga kõrgeks ajada, sest kardan infarkti vms. Pulss on sitaks kõrge, aga ise nagu suudaks vabalt veel niimoodi joosta - imelik. Samuti on mul tunne, et need vererõhuravimid on mu rahusoleku pulsica 10 l/min kiiremaks teinud (kui see on üldse võimalik, toimeained on AKE-inhibiitor ja diureetikum). Mida siis teie kui eksperdid soovitate? Kas need väiksed valud võivad ikka olla südamest, mis justkui natuke tunda annavad treeningu alguses? Kas ma ei tohiks joosta, kui pulss nii kõrge on? Üks asi veel meenus, mille kohta nii kardioloog kui ka perearst ütlesid, et see ei ole oluline, aga mine sa tea. Mul on südames kerge süstoolne kahin, mis pidi olevat väiksest vere tagasivoolust. Aga see pidi kolmandikul inimestest olema, nii et ma ei tea, kas on oluline või mitte. Arstide sõnul siiski mitte. Tänan ette, kes viitsis mu eepose läbi lugeda ja ehk ka nõuda anda