ion

kas sellel jahul rääsumise probleemi pole? terved seemned on kaitsvas kestas aga, kui peeneks on lastud siis on otsene kokkupuude õhuga.

äärmustesse laskumata on hind suuresti erilisuse eest, on võimalik osta ka kvaliteetset veini odavalt ja kehvat kallilt. kohe tarbides üldiselt punast veini õhutataksegi, kallatakse ümber või lastakse korgita seista enne mõned tunnid. keeratav kork ei tee veini millegi poolegest halvemaks, pigem keeratav, klaas ja plastmasskorgid garanteerivad veini kvaliteedi. on oht, et valesti kogutud korgi materjal on kahjustatud bakterite poolt ja need rikuvad automaatselt ka veini. kõige paremi säilib ilmselt see kraaniga "kanistris" vein, mille välispakendi sees on veini vähenedes kokku tõmbuv plastik-kott. vein oma raskusega surub vastu ja pigem tilgub sealt välja kui õhk sisse läheb, seega teoreetiliselt hermeetiline. kui kannatab kõiki teisi jooke plasttaarast tarbida siis vast elab veini ka üle

söön 3 korda päevas ja valdava osa süsivesikutest ca 2h enne magama minemist. kaal tõuseb vaikselt, rasvaprotsent väheneb (see ei toimu kattuvatel ajahetkedel aga perioodi lõikes on võimalik ! ). heade rasvade osakaal ratsioonis suur. näljatunnet esineb harva aeroobset võimalikult vähe (kuid siiski piisavalt). u aasta tagasi sõin 6 korda päevas ja massikogumise perioodi lõpuks olin paras põrsas süsivesikute osakaal ratsioonis oli suur. pidevalt tundsin ennast näljasena ja pärast söömist unisena. aeroobet tegin suhteliselt palju. 6 söögikorda peaks hoidma veresuhkru stabiilsena, kuid samas võib võib seda käsitleda ka pideva kõigutamisena ja keha hakkab hoopis rasva ladestama. see peaks hoidma ka ainevahetuse kiirena, kuid kui samas teha intensiivselt ja suures mahus aeroobset, muutub ainevahetus jälle aeglaseks. kellele sobib süsivesikute rikas toit see võib üldjuhul süüa ükspuha kui palju ja mitu korda nii, et probleeme pole... kellel aga keha on hea talletaja, sobib võibolla just vähendatud süsivesikute ja suurendatud rasvaratsioonidega menüü. sel juhul piisab ka kolmest söögikorrast kuna toitu seeditakse kauem ja energia pealevool on ühtlasem. oluline on näha suurt pilti. pelgalt söögikordade arv ilma energiallikateta ei näita midagi. kuna keha on siiski dünaamiline süsteem ja kui selles üks parameeter muutub, muutuvad ka teised. ja sama arvu kcal juures on ka ikkagi vahe sees kumba meetodiga kaalu langetad. kui enamus aega ei saada energiat väljas juurde, läheb keha ökonoomseks võrreldes sellega, kui suurem osa ajast on kaetud väljast tuleva energiaga.

asja võtmeks on "core mass". sa keskendud liialt pinnakihile. kui pole tugevat ja stabiilset torsot, mis on justkui vundmendiks, siis ei anna sinna midagi suurt ka ehitada. lõuatõmbel vb ei ole see jah oluline, kuid näiteks seistes surumisel võib just see määravaks saada. võib küll öelda, et milleks svung ja military press kui saab ka istudes hantlitega suruda, kuid minu arvates on viimane variant siiski pigem poleerimine. kogu arengupotentsiaal jääb nii kasutamata. ei pea isoleeritud harjutusi välja jätma, kuid tähelepanu võiks pöörata õigele vahekorrale. pigem ikka 6 seeriat jõutõmmet ja 3 biitsepsit, mitte vastupidi ja küll need käed ka arenevad, kus nad pääsevad ma ei ole kaugeltki mitte jõutõstja ja eesmärgiks pole ka ekstreemne mass aga samas pole mõtet saalis niisama kummi venitamas käia. tagant järgi on lihtsalt kahju sellest ajast, mis on kulutatud mitte baas ja nende lähedastele harjutustele. kuna enne jõutõmbele ekstra keskendumist hakkas tekkima üldine platoolähedane seisund, mis tõmbe arenedes ära kadus, olen järjest rohkem veendunud, et kehale meeldib proportsionaalne areng. kõikide baasharjutuste rasakused on jälle kenasti kasvama hakanud. ilmselt sai just sellega tervele kehale maksimaalselt koormust anda ja õpetada ka närvisüsteemi toime tulema suuremate koormustega. (näiteks kükiga ei julge nii lõpuni minna, et pilt siniseks läheb, sest kangiga kukkuda on ikkagi suurem risk kui kang lihtsalt lahti lasta). ... vahel võib nõrk lüli ootamatus kohas olla. kokkuvõttes ütleks, et ka lõuatõmbel on kindlasti oma koht, kuid jõutõmmet ei tohiks kindlasti alahinnata.

Väga selgelt rääkisin jalgade ebasobivast asendist. Kuulasin ka pimesi soovitust ... Inimesed on erinevad, üks läheb rohkem küüru teine vähem. Ja ei ole soovitanud kellelegi mitte teha, lihtsalt juhtisin tähelepanu selle, mis ohud on kui jalad liiga kõrgele toetada.

jalad liiga kõrgele toetada siis tekib alaselja vigastuse oht. jalgu kõverdades tõuseb alaselg üles ja selg läheb kõveraks. omal nahal läbi proovitud. mitmeks kuuks võttis rajalt maha. nii et seda küll ei soovitaks.

http://www.sport-fitness-advisor.com/dumbbellexercises.html

võibolla siiski mitte ... http://www.fitness.ee/main.php?main=artikk...amp;textID=2955 "... et Dublin on östrogeeni linn,s.t. et iirlastel on selle naisuguhormooni tase organismis liiga kõrge,mille indikaatoriks on rasva suurem jaotus reitele..." "... reie nelipea- ja kakspealihas:info östrogeenide taseme kohta ..." "... need,kelle keha toodab liiga vähe kasvuhormooni/palju östrogeeni,saavad kõige rohkem kasu jõuvastupidavustreeningust,mille käigus tekib palju laktaati ... "

http://www.sport-fitness-advisor.com/dumbbellexercises.html

Endal oli kunagi sama probleem. Lähtudes Oldmani postitusest teemas "jalapress ja pilt taskus": "... /Põhjuseks võib olla ka vähene soojendus enne trenni ja soovitavalt tee enne mingi kergem harjutus, sest adaptatsioon ei ole veel mõnikord käivitunud nii kiiresti.", eeldasin ka, et viga võib olla nõrgas soojenduses = ebapiisavas veresoonte adaptsioonis. Hakkasin tegema "HIIT tüüpi" soojendust: sõudmine ergomeetril (sobib ka ratas, jooksulint) 2 min kergelt 1 min keskmiselt 30 sek kergelt 1 min tugevalt 30 sek kergelt 1 min maksimumiga 30 sek kergelt 1 min maksimumiga 1-2 min kergelt samal ajal õlavööga maksimaalse amplituudiga töötades. Teaduslikult tõestada ei saa aga kuna probleem kadus, siis järeldan, et hüpotees on paika pidanud. . Lihtsalt 10 minutit rahulikus tempos teeb küll lihased ja liigesed kergelt soojaks, kuid veresoonte adaptsiooniks pole see ilmselt piisav.

Ma saan aru, et alkoholi teema on noateral käimine. Antud artikkel on aga ülesehitatud argumentidele, mis ületavat seda teraapilist kogust. Kas on üldse midagi, millest nõrk inimene sõltuvesse ei satuks? Jätsin jah mainimata, et samas tuleb tõsiselt aru anda mida, kui palju ja kas üldse, endale lubada võib. Tavaliselt on selle teema tõstatamise ajendiks õigustuse otsimine kuritarvitamisele. Sel juhul loomulikult tuleb manipuleerida argumentidega nii, et vastus oleks üheselt - EI. Aga kui jätaks sõltuvuse korraks kõrvale, kas siis eksisteerib teraapiline kogus või mitte?

Psühholoog Tõnu Ots ehk dr. Noormann on nii mõnelgi pool väitnud, et 40g kanget alkoholi 80 kg mehele on teraapiline kogus, mis maandab nende lihaste pinge, mis ei allu tahtele (näiteks süda jt organid). Veel ka, et alkohol on organismile "tuttav" mürk, mida leidub igas organismis väikestes kogustes. Ise mõtlen, et see traapiline kogus on piisavalt väike, et see mõjub lihastele nagu vesi kerisele ja samas on uni sügavam ja rahulikum (kui tarbida natuke enne magama minekut). Nii et selles valguses julgeks väita, et on kasulik.... aga see kehtib täpselt sinna maani, kus ongi see teraapiline piir. Sealt edasi on kuritarvitamine. Alguses tundus selline lähenemine põhimõtteliselt vastumeelne. Natukene katsetades ... aga on vastuvõetav. Parem üks teraapiline kogus vajadusel ka nädala sees kui alla arvestust kvaliteediga uni ja sellest omakorda tulenev ületreening, kuna ei taastu ära öösel, pidevalt ärgates.

Ühest küljest käib jutt algajatest ja samas soovitatakse sellist hardcore lähenemist ... igat harjutust 6-8 seeriat. Rinnale kokku 18-24 seeriat tunub ikka natuke palju. Selline maht tundub pigem sobilik edasijõudnutele, kui keha on jaotatud 5-6 päeva peale nädalas ära. 12-16 seeriat oleks ok ka edasijõudnud treenijale või olen mina valesti aru saanud?

Arst ütleks ilma sind nägemata, et on pigem vähe. Pilti vaadates, ei ole probleemi. Ja see number ei ole omaette eesmärk ju ? Näiteks selised andmed: Tervislik rasvaprotsent naistel 19-29a minimaalselt 12 maksimaalselt 22 Täpsest numbrist oleks ehk siis kasu kui tahaksid näiteks oma BAV arvutada läbi rasvavaba massi. Kaalu langetamisel oleks sellest numbri muutumise jälgimisest kasu, et teada saada, kas langus toimub piisavalt rasva arvelt või kasutatakse selleks suuresti ka lihaseid (sellest täielikult ei pääse samas kunagi) ja lisaks toimub veel ka keha veesisalduse muutumine. Regulaarsel mõõtmisel võid seda numbrit kasutada orientiirina, et mingile numbrile vastab mingi välimus ning mingil määral saab siis selle järgi ka oma vormi planeerida (ligikaudselt teada üleliigsete rasva kilode hulka ja läbi selle teada saada aeg, mis kulub nende kilode kaotamiseks nii, et see ei muutuks tervisele kahjulikuks).

ei saa mehi ja naisi nii üks-ühele võrrelda. keskmisel naisel on võrreldav rasvaprotsent juba rindade tõttu ikka suurusjärgus 5% suurem. Mul on käes hoitav aparaat on näidanud 7% ja rasvaprotsenti mõõtev kaal, läbi jalgade, samal ajal 14%. Silma järgi oleks pakkunud sinna vahepeale. Selles mõttes ongi kõige parem rasvaprotsendi mõõtja ikkagi peegel ja enesetunne (kui just ei ole võimalust tangidega mõõta).