daman

Vaadake paremat käsivart. Pilditöötlus mis pilditöötlus, samas pole ka ilma töötlemata teps mitte väike selg.

Ot, sa jõudsid nägu vaadata vä?

No see oli juba enam kui kena.

Triitseps, reis. Kusjuures reis on jooksuga läinud reljeefsemaks.

3km vs. 20km on ikka päris suur vahe. Kuskil 15km jookseb treenitud jooksja vaevata, peale seda hakkab igaühele jalgadesse väsimus tekkima. Peale jalatrenni sa järgmisel päeval 20km kindlasti ei jookse, alusta ikka vähemaga.

Jooksmine on parim! Ainuke võrreldav asi on päiksepaistelise ilmaga rattaga maanteed mõõta. Tempotrennid, intervallid teen tavaliselt mingi hea 160+ beati minutis muusikaga. Saab sammu hästi klappima. Samas teen vahel ka ilma muusikata, kuulan oma ähkimist, õpin ennast tundma. Mõned pikemad tempotrennid, kus tempo varieerub aeglane-mõõdukas ja seda umbesõi 1,5h, meeldib kui õber vnaine rattaga kõrvsal veereb. Pikemad otsad, kus rahulik tempo, väga hea meelega ajan juttu sörkiva sõbraga või kuulan rahulikumat muusikat. 2-2,5h ma ennast joostes väga ära ei suuda lõbustada. See on nüüd see koht kus võib ka audiobooke kuulata. Intervallide ajal niikuinii peas vasardab mõte et saaks-see-pagana-kiirendus-otsa-vastik-on-ju, seal pole võimalik keskenduda muule kui pingutusele.

Olles kõndinud ja jooksnud pikki vahemaid, võib öelda, et 40km kõndi on 10km ikka kordades raskem. Iseasi, kas ta sul võhma juurde annab. Jalad saad küll kapsaks.

17 aastane on laps, öelge mis tahate. Ise saate vanemaks, taipate sama. Edasi, kava on iseenesest okei, 50min sörkjooksu 4x nädalas ei tohiks kedagi tappa. Jälgida tuleks ainutl seda, et liigesed vastu peaksid, ja et ei oleks mingeid muid valusid.

Garmini kelladele pole jalaandurit vaja, kuna GPS on kella sees. Ja tasub muretseda kasutatuna, siis pole vaja hingehinda maksta. Oma 305 sain koos pulsivööga 2100 krooni eest.

TTÜ saal näiteks.

http://www.runnersweb.com/running/ncm_1978.html Maratonijutu jätkuks. Aga teemasse: Kas mehed trenni teevad? Teevad. Võistlevad? Võistlevad. Siis on sport küll. Ilma treenimata võistluste läbi ei löö ja kui lööb, siis on tegemist kõrgemat sorti korruptsiooniga. Pole siin mingit raketiteadust, ebaloomulikud lihased, sarnaste meeste subjektiivne hindamine jms. ei puutu asjasse. Samas ma malet/kabet spordiks ei pea, füüsise osakaal liialt väike. Selliste alade jaoks peaks mingi muu nimetuse välja mõtlema.

Tee neid kolme, siis näed kuidas võhma tuleb, teed pühendumusega ja varsti oled masin valmis.

Söö rahulikult.

Programmeerin, ilma trennita läheks lolliks ja palk on ka hea.

Kusjuures lonkida ongi vaja. Maraton nõuab nii palju baasvastupidavust, et 85-90% trennist peaks olema lihtsalt rahulik jooks (kui liigesed väsivad, asenda ratta või ujumisega või rullimisega mõni treening) Põhiülesehitus maratoni (ja üldse kestvusspordi) jaoks ongi: 1) Baas 2) Ettevalmistus 3) Võistlus Baasi ajal on KOGU töö rahulik. Mõned jooksud pikemad, mõned lühemad, lihtsalt laod põhja. Ettevalmistusperioodil hakkavad tulema sisse tempojooksud (max 1h), pikemad lõigud (400m-2km), kuid ka siiski max 2-3 lõigutrenni trenni nädalas. Kindlasti on vaja teha üks pikk jooks, mis siis võiks minna kuni 32km pikkuseks (rohkem pole vaja, treeningutel on kumulatiivne mõju ja väga pikad jooksud raskendavad taastumist) Võistlusperioodil lihvitakse teravust ja lisatakse kiiruseid. Lõigud pikkusega 100-400m, tempojooksud eesmärgi kiirusel, pikemad lõigud 5km tempoga Siiski täpsustan, et lõigutreeningudki koosnevad 70% ulatuses rahulikust tempost, ülejäänud on siis intensiivne. www.runnersworld.com on päris hea koht kust alustada

Nautige http://www.youtube.com/watch?v=frsZYbvqrFY Ja loomulikult klassika:

Lugesin ja imestasin. Imestasin veel ja lugesin edasi. Lõppjäreldus: FrodoB arvates on emotsioonide näitamine ebasportlik käitumine. Lisaks on 2m enne finišijoont hoo lõdvemaks laskmine ebasportlik käitumine. Selle loogika järgi on praktiliselt kõik 200m, 400m, 800m, 1500m, 3000m, 5000m, 10000m jooksjad ebasportlikult käituvad "pärdikud". Ja oo õudust kui maratonijooksja peaks laskma viimasel 100m tempo alla, hoolimata tõsiasjast et konkurent on 2min kaugusel. Milline sigadus! Nõustun veel mõne eelkõnelejaga, et FrodoB postides kõlab pehmelt öeldes üleolekut ja "mina-ja-maailm" temaatikat. Suht masendav tegelikult. Intellektuaal. Bah.

Ma ise arvan et pigem jalapress/kükk kui rinnalt 100kg

Ma ei üritanud su saavutust maha teha, ma olen ise kümnevõistlust teinud ikka korduvalt, on küll raske ala ja eriti pagana raske on järgmise hommiku tõkkejooks. Ega seda ilmaasjata kuninglikuks alaks ei nimetata. Ma lihtsalt üritasin näidata, et ka rasked mehed teevad raskeid alasid, kusjuures ma olin ikka päris üllatunud et Hendrik ajalimiiti mahtus. Tõsine respekt mehele.

Rasked mehed rasket ala tegemas: näiteks 8. augustil tegi Hendrik Agur läbi pühajärve triatloni 1,9km ujumist, 90km ratast raskel rajal ja 21km jooksu veel raskemal rajal. Mis teeb asja eriti tähelepanuväärseks, mees on 125 kilone. Nii et need kes 110kg pealt 1500m ei suuda STAADIONIL läbida, peaks küll natuke mures olema.

Igaüks on mingil tasemel egoist. See arusaam inimesel kas tuleb või ei tule, mingit kunstlikku viisi kedagi sellest aru saama panna pole olemas. Juhtumisi paraku ei saa näiteks tuua, sellised inimesed on ebahuvitavad ning ei jää meelde.

Aminohapped ei asenda süsivesikuid ju. Jah, glutamiin ikasutatakse mingil määral veresuhkru taseme kontrollimiseks, aga glükogeeni sellest küll ei tehta. Selleks ikka süsivesikut vaja. Okei, kaalu vähendada soovitavad inimesed on pisut teinme teema, aga peale trenni võiks ikka trennis kulutatud natukenegi taastada.

Peale trenni on VAJA süsivesikuid ja kvaliteetseid valke. Pikema aeroobse trenni jooksul võid jub 40-60minutil hakata süsivesikutega joogipoolist manustama.

Suvel ei käi, õues liiga palju vaja joosta ujuda ja ratast sõita Talvel käin, spinningus.

No ei tea, antud juhul on ikka modell klass omaette.