Jump to content

Alexander Andrusenko

Moderaatorid
 Vaata profiili  Vaata nende tegevusi

  • Sisu loend

    4 379

  • Liitus

  • Viimati külastanud

  • Päevavõidud

    9

Postitused posted by Alexander Andrusenko

  3. Postitas · Report reply

    Enda tegemistest võin nii palju kirjutada, et vigastasin hantlitega õlga tehes rannet esmaspäeval - käis raks läbi hantleid alla lastes. Röntgen näitas, et luumurdu õnneks ei ole, aga hetkel suruda ei saa. Teisipäeval käisin veel haige käega võistlustel. Hommikul ärgates oli valu nii ränk, et ei saanud sokke jalga. Võtsin siis 4 tbl ibuprofeeni ja sain natukenegi kätt liigutada. Täna valutab vähem, loodan, et järgmine nädal saan juba suruda. See nädalavahetus on mul 2-päevane kirbutamise EMV. Teisipäeval saime meeskonnaga esikoha, loodame, et EMV-l esineme ka vähemalt sama hästi. Kaal on täna 96.3 ikka.

  7. Postitas · Report reply

    No mul on ikka viimaste nädalate aeroobne maht ka tõusnud, 1 tund praktiliselt iga päev.

    Leian, et aeroobne "silub" päeval söödut, viimased 3 nädalat pidu peo otsa. Liikuma peab, siis saab ka rohkem toitu nautida. 1 tund jalutamist on ca 500kcal, aga süüa võib poole rohkem.

    Olen pidanud päevikut, suht tüütu ja palju aega kulus sellele, ei viitsi enam :) ning liikuva eluviisiga ei viitsi tassida kaasas karpe ja topsikuid.

    Ja ega mu toit päris suvaline ikka pole ka. Olen aastate jooksul palju eksperimenteerinud. Üritan mõista, mis, mida ja kuidas mõjub. Näiteks, õhtuoode võileivatort ja võiku. India toit käib riisiga kiirelt läbi, jõuad koju ja kõht on tühi. Võtadki kapist proua tehtud võileiavtordi, mis tehtud Leiburi Röstist, tuunikalast, hapukoorest ja tomat-kurgist. Öelge üks asi, mis siin halb on!? Kõrvale rukkileib praetud sardelliga, olen nõus, et see viimane asi kehva valik, aga vahel võib, muidu sink või sõbra toodud suitsuvorst.

    Vürtsikas India toit ka hea, palun neil tavaliselt chillit juurde panna. Chilli turgutab ja kiirendab seedimist.

    Või siis hommikul kohvi ja pudru. Valget suhkrut ei kasuta toidus, kohvi sisse läheb kookospalmisuhkur, selle GI indeks on paraktiselt sama, mis paljukiidetud tartal. Pudru sisse segan kooskoseõli 15g, vadakut 20g, putru ennast 60g, piim 50g, siis kokku annab see 450kcal, millest rasva 19g, valku 22g, süsikat 46g ja kiudaineid 9g. Päeva teine pool rohkem valku ja vähem süsikat.

    Suhkur on praktiliselt igas roas, mida sa kohvikus tellid. Kui on marineeritud liha, siis suure tõenäosusega sisaldab marinaad suhkrut. Kastmes on kindlasti suhkur. Enamasti ka salatites.

  13. Postitas · Report reply

    Siis kui teised jõudu kasvatavad, langetan mina endiselt kaalu. Täna hommikul ees 102,5, esimesed 10 kilo läinud ehk pool planeeritavast :) Eks nüüd hakkabki see raskem osa.

    Viimased kaks nädalat on järsult vähenud kukkumine, 400g nädalas, enne oli üle kilo. Täna raske rind tulekul, eks näis mis seal numbrid teevad.

    Tarmo jõuab mulle järgi varsti, mul on kaal 96.0 praegu :)

  17. Postitas · Report reply

    Kaks väga erinevat ala ikka Alessil.

    Millised omadused peavad olema kalaspordis, et seal korralikult läbi lüüa?

    Peamiselt terav pea - peab suutma kiiresti aru saada sellest, mida kala parasjagu tahab ja kus paikneb, peab kiiresti kohanema uute oludega, tegema väga kiiresti õiged järeldused ja otsused, peab olema taktikaline mõtlemine, et konkurentidest taktikaliselt ees olla jne. Tehnika jne on kõik õpitav ja tuleb kogemustega, aga mõtlemine peab ikka olemas olema.

    Osad inimesed on sellised, et näiteks läheb kalale, teeb ühe või paar auku, laseb ühe õnge sisse ja istub. Kui tuleb - hästi, kui ei tule, siis ei tule. Kerib õnged kokku ja mõtleb, et ju siis täna kala ei võta. Järgmine kord täpselt samamoodi ja arengut on seejuures 0. Sportlased püüavad teistmoodi - meie jaoks on oluline leida kõige efektiivsem viis, millega saab piiratud aja jooksul võimalikult palju kala. Igal treeningul katsetame kümneid erinevaid variante ja püüame läbi väga suure ala, et aru saada, kus on suurem kala kontsentratsioon ja millega on teda kõige efektiivsem püüda, et lõpptulemus oleks maksimaalne. Pärast iga treeningut ja võistlust tuleb kõik oma ja konkurentide tegevused läbi analüüsida ja aru saada, mis ma tegin valesti ja mida oleks pidanud teistmoodi tegema.

    Toon näite sellest, mida me enda jaoks enne võistlust paika peame panema. Näiteks teame, et selles veekogus on nii ahvenat kui särge. Esiteks peame otsustama, mis kala me püüame - ahvenat või särge. Neid korraga püüda üldjuhul ei õnnestu, sest neid tuleb erinevalt sööta ja erineva tehnikaga püüda. Otsuse langetamiseks tuleb püüda mõlemat ja arvutada välja, mida on statistiliselt võistluse käigus võimalik rohkem püüda (arvestades iga kala keskmist kaalu). Näiteks otsustasime püüda ahvenat. Siis tuleb otsustada, kui suur on keskmine kala, kuidas ta paikneb - kas üksikud kalad, väikesed lokaalsed parved või on suurem parv kuskil. Kas ahven on aktiivne või passiivne, kas hoiab põhja ligi või ujub keset vett. Kuidas reageerib söötmisele, milline on optimaalne sööda kogus. Kui ahvenat on vähe, siis on teda kerge üle sööta - paned veidi rohkem sööta alla, ahvenal saab kõht täis ja ta enam ei söö. Kuidas sööta - kas suur motõll või väike või nende kombinatsioon. Kas sööta käega auku või söödatopsiga. Kui söödatopsiga, siis kas tops tuleb lahti teha põhja lähedal või kõrgemal. Kas kasutada ka kuivsööta või mitte. Kas ahven tuleb kiiresti sööda peale või aeglaselt. Kui aeglaselt, siis ei ole mõtet kohe sisse söödetud auke kontrollida, vaid tuleb jätta mõneks ajaks seisma. Liiga kauaks ei tohi ka jätta, siis hajub kala ära. Mõnikord ei reageeri kala üldse söötmisele, siis ei ole üldse mõtet sööta.

    Lisaks tuleb otsustada, kuhu ja kui palju auke puurida ja millal neid kontrollima hakata. Näiteks puurin stardil 2x10 auku kahte erinevasse kohta, söödan kõik üle ühe suure ja väikese motõlliga. Samal ajal jälgin konkurente ja kui näen, et keegi hakkas püüdma, siis jooksen sinna ja hakkan konkurente ründama (nende auke ära hõivama jne) ja poole tunni pärast jooksen enda aukude peale tagasi. Või kui kala tuleb kiiresti alla, siis hakkan oma auke kohe kontrollima. Kui kontrollin auke, siis pean teadma, kui palju aega on iga augu juures kõige optimaalsem püüda. Kui ahven tuleb kiiresti alla ja ta on aktiivne, siis on näiteks ideaalne teha 1-2 tõstet (30-60 sekundit). Kui ahven on passiivne, siis rohkem. lisaks peab teadma, mida teha, kui sind konkurendid ründama hakkavad - kuidas oma auke kaitsta, milliseid peitemanöövreid teha jne. Üldiselt keegi ei lase rahulikult püüda, kui sul kala hakkab tulema. Kui keegi märkab, siis jooksevad suure kambaga sinu juurde, piiravad su ära ja hõivavad su märgistamata augud ära (märgistada võib 2 auku korraga). Seega peab suutma nii varjatult püüda, et keegi ei märkaks. Nii kui hakkad kätega aktiivselt vehkima, on kiiremad vennad kohe kohal.

    See on vaid väike alamhulk võimalikest variantidest, mida tuleb läbi mõelda. Tavaliselt on viimane öö enne võistlust pea mõtteid täis, isegi magada ei saa normaalselt :) Heaks tulemuseks ongi vaja eelnevalt teha õiged otsused ja/või suuta võistluse ajal ka erinevatele signaalidele reageerida. Kui näed, et panid taktikaga puusse, siis tuleb kiiresti midagi muuta.

  18. Postitas · Report reply

    Kirjutan veidi oma tegemistest ka. Alates maist (surumise eestikatest) kuni peaaegu aasta lõpuni olen väga vähe trenni saanud teha. Suvel tegin korteris remonti, sügisel kolisin jne. Trennis käisin vist keskmiselt kord paari nädala tagant. Detsembrist alates olen saanud 2-3 korda nädalas käia (enamasti siiski 2), kuna ülikiire aeg on praegu elus. Kui novembris surusin umbes 10x100kg, siis eelmine reede surusin juba 6x147.5. Täna loodan 6x152.5 suruda. Eelmise aasta jaanuari lõpus tegin 7x150, nii et tulemused taastuvad. RAMiga surusin 6x175 ja kitsa haardega 6x115. Küünarnukkidega on suur probleem, seetõttu ei saa teha huvitavamaid harjutusi (maas, maas kettide ja kummidega, pakkudega jne). Aga loodan, et ehk saab seekord ilma nendeta ka vormi - tähtis on, et liigesed vastu peaksid.

    2014. aastal osalesin ainult surumise EMV-l. Enne võistlust olin küünarnukkidega väga hädas ja kõvas alatreeningus. Rasket surumist sain teha kord kahe nädala tagant, selle pärast head vormi teha ei õnnestunud. Siiski surusin isikliku rekordi 222,5, sain esimese koha ja olin absoluudis 6. Aga peab tunnistama, et 2014. aasta surumise eestikas oli suhteliselt nõrga konkurentsiga, paljud tipud puudusid ja osad said nullid. Saaremaal ma võistelda ei saanud, sest küünarnukid ei lubanud.

    Kalaspordi 2014. aasta hooaeg oli üsna edukas. Märtsin käisin talipüügi MMil, kus Eesti sai 7. koha, osales 14 riiki. See on meil minu teada läbi aegade parim tulemus, varem oleme viimaste seas olnud enamasti. Võistlus käib nii, et igas koondises on 5 sportlast ja veekogu on jagatud 5-ks sektoriks, igas sektoris 1 iga koondise sportlane. Seega oli igas sektoris 14 sportlast 14-st riigist. Enne võistlust oli 4 treeningpäeva ja võistlus ise on 2 päevane. Mõlemal päeval olin oma sektoris 6. (14-st), seega veidi üle keskmise, nii et võib tulemusega rahule jääda - esimese MMi kohta täiesti OK minu meelest. Teisel päeval võitsin isegi 2012. aasta maailmameistri.

    Eestisisestel võistlustel olen ka 2014. hooaja jooksul saanud medaleid ja hooaja üldreitingus olin lõpuks 3. kohal (kokku osales umbes 150 sportlast) - see on siis sisuliselt nagu jõutõstmise absoluudi aasta edetabel, ainult et osalejaid on rohkem ja konkurents üldjuhul tihedam. Üle-eelmisel aastal olin 8, nii et korralik areng on toimunud. Samuti olin Paunküla karikavõistluste sarja üldvõitja 3 etapi kokkuvõttes ja ka meeskondlikult saime 1. koha. Sellega teenisin välja ka 2015. aasta MMi põhikoondise koha.

    Spinningupüügi hooaeg oli ka üsna edukas, kuigi osadel võistlustel ma objektiivsetel põhjustel ei käinud ja selle pärast ei pääsenud ka 2014. aasta MMi koondisesse. 2014. a. hooaja jooksul võistlesin kolmel võistlusel ja igal võistlusel pääsesin medalikohtadele. Kokku siis üks pronks ja 2 kulda. Sügisel toimub MMi kvalifikatsioonivõistlus, mille ma ka ära võitsin. Kui 2015. aastal kvalifikatsioonid ka sama hästi edasi lähevad, siis on mul au 2015. aasta MMil oktoobris Eestit esindada.

    Pean mainima, et kalaspordis MM koondisesse niisama ei pääse - peab erinevatel kvalifaktsioonivõistlustel kõrgeid kohti saama ja kohapunkte koguma, et koondisesse saada. Võistlejaid on tihti üle 100, aga koondisesse pääseb ainult 5.

    Hetkel siis valmistun märtsis Soomes toimuvaks MMiks. Pean tunnistama, et kahte ala ei ole lihtne kombineerida. Näiteks reedel on mul raske surumise trenn ja laupäeval on kalapüügi võistlus. Pärast surumise trenni ei jõua laupäeval nii palju puurida, kui vaja oleks - lihas on väsinud. Samas ka pärast nädalavahetusel toimuvaid kalapüügi võistlusi ei jõuaks ma esmaspäeval raskelt suruda, sest füüsiliselt on need võistlused väga väsitavad - keha valutab veel mitu päeva pärast seda.

  22. Postitas · Report reply

    Omalt poolt lisaksin veel, et ei Arvo ega keegi teine Võrust ei ole EJTL-ga ühendust võtnud ega avaldanud soovi koostööd teha. Ei ole ju raske helistada ja öelda, et tere, olen Arvo Kaljapulk, soovin korraldada jõutõstmise võistlust Võrus, EJTL keelu all olevad sportlasi võistlema ei lubata. Kõik, kes on sellisel moel ühendust võtnud, on kooskõlastuse saanud ja pole mingit probleemi olnud. Aga Arvo tahab eriline olla, ja EJTL juhatusega ühenduse võtmine käib tema ego pihta, selle pärast ta seda ei tee. Selle asemel vaidleb ta end foorumis lolliks. Probleem oleks ammu lahenduse saanud, kui nende võistluste korraldajad seda tõesti soovinud oleks, aga asi on selles, et nad ei taha seda. Nad tahavad hoopis foorumis ja meedias nutta ja EJTLi mustata, nii on ju lõbusam.

×