matjusm

Mulle on hakanud kettaheide aina rohkem ja rohkem meeldima ning nüüd käin ketast heitmas juba 4-6x nädalas. Igal juhul hakkasin ma mõtlema selle peale et ehk hangiks endale spetsiaalsed kettaheite jalanõud sest mulle meeldib treenida parima varustusega. Ma varem ei arvanud et spordijalanõudel on eriline vahe kuid kui ma endale tõstekingad hankisin, leidsin et vahe nendega ja tavalistes jooksutossudes tõstmise vahel on meeletu. Seega kas keegi oskab öelda: Kas on mõtet hankida spetsiaalsed heitesussid? Kui jah, siis milliseid eelistada? (lisaks kettale tõukan vahest ka kuuli kuid mitte pöördega vaid glide’I ning tahaks et need jalanõud sobiks ka selleks) Mis on mõni online pood (sest ma olen päris kindel et mõnest suvalisest spordipoest ma ei leia nii spetsiifilist toodet) kus on mõistliku hinnaga head jalanõud saadaval ning mis neid ka Eestisse saadab? Edit: Leidsin sellised: http://www.amazon.co.uk/ADIDAS-Throwstar-Allround-Adult-Shoes/dp/B003A0RPY6/ref=sr_1_4?s=shoes&ie=UTF8&qid=1339141017&sr=1-4 Oskad keegi neid kommenteerida?

Lõpuks siis jõudsin poodi (neid müüb Eestis Nike'i ametlik edasimüüja) ja hankisin endale Nike Rival Zoom SD heitesussid. Läksin neid täna kohe proovima ja see on täiesti uskumatu millist vahet see teeb, nagu öö ja päev. Nüüd ma alles mõistan kuidas korralikku kettaheite tehnikat ei ole võimalik teiste jalanõudega teha. Tahaks neid kuulitõukes ka proovile panna, vaadata mis seal tuleb.

http://www.fitness.ee/harjutustepank

Sa ei saa lihase erinevaid osasid üksteisest isoleerida. Teiseks, six/eight packi välja toomine tuleb läbi keharasva vähendamise.

Ehk on jõusaalirahva seas ka mõni IT guru kes oskaks aidata sülearvutit valida, seega positan selle siia ja vaatan mis tuleb. Soov on siis hankida uus sülearvuti ning sooviks abi kõige parema välja valimisel. Hinnavahemik oleks 400-500€, alla selle vaatan et korralike eriti pole ja üle selle läheb natuke kalliks. Kindel nõue on see et ekraan peab olema 15,6", väiksem on liiga väike ja suurem veidi tüütu laptopi jaoks. Suur pluss oleks see kui klaviatuuril oleksid täpitähed kuid siin olen natuke paindlik. Põhimõtteliselt sooviks teada mis on kõige võimsam arvuti mida ma selles hinnavahemikus hankida saaksin, ei ole suur mängija kuid vahest meeldib natuke klõbistada küll ehk et üht teist peaks see aruvti ikka suutma. Olen ise järgnevad välja valinud, ehk oskab keegi soovitada mõnda neist mis teistest peajagu üle on või teab veel mõnda arvutit mis võiks minu nõuetele vastata kuid siin nimekirjas pole: http://www.hinnavaat...arvutid/220681/ http://www.hinnavaat...arvutid/220577/ http://www.hinnavaat...arvutid/220405/ http://www.klick.ee/...-g6-1374sa.html http://www.klick.ee/...ge-15-2737.html http://www.onoff.ee/...dell-272029159/ http://www.onoff.ee/...dell-272079836/ http://www.euronics....d/2000000288307 http://www.euronics....id/LX_RR802_092 http://www.hinnavaat...arvutid/186531/ http://www.hinnavaatlus.ee/products/S%C3%BCle-%20ja%20tahvelarvutid/S%C3%BClearvutid/203370/

Hea oleks kui peaks kaua vastu kuid ma arvan et eriti pikalt ma temaga seinakontaktist eemal ei ole nii et suurt rõhku ma sellele ei pane.

Vaja läheks üldiseks interneti kasutamiseks, võimalik et üht teist töö/õpingute alast (enamasti MS Office) nii et need eriti võimsust ei vaja. Küll aga sooviksin kasutada arvutit: 1) Ühendades telekaga (kas läbi VGA või HDMI) vaadata sealt filme/videosid. 2) Vähene mängimine (näiteks Modern Warfare 3), ei aja siin taga seda et arvuti suudaks kõike parima graafikaga jooksutada. 3) Võimalik et mõningane videotöötlus (Sony Vegas, Adobe After Effects). Eelmine laptop suutis neid programme enam vähem jooksutada nii et siin mul muresid pole sest niikuinii tuleb uus oluliselt võimsam. Ehk et otseselt väga võimast polegi vaja, küll aga tahaks osta ikkagi korraliku kui ma juba selle investeeringu ette võtan ja seega otsin soodsa raha eest võimalikult võimast pilli.

Ok, eelarves veidi mänguruumi on (ning mida aeg edasi, seda rohkem raha koguneb) nii et sooviksin teada, millise hinna eest saaksin minu listis välja toodud arvutitega samaväärse toote kuid kvaliteetse? Ning kuidas Delli kvaliteet on? Ma vaatan et sul seda listis pole kuid paar nende toodet on mulle silma jäänud.

Ma arvan et päris paljud mehed oleksid rohkem kui hea meelega nõus naistele kangiharjutusi õpetama nii et mine küsi julgelt. Tõsi küll, ise asi on see kas see kellelt sa küsid ka neid ise korralikult oskab, seda ei või iial teada.

Üks asi mis mind häirib kuid mida on raske inimestele pahaks panna (kuna tegemist on nii spetsiifilise asjaga siis kõik seda ei tea, isegi need kes on aastaid jõusaalis käinud) on see kui nendes vähestes jõusaalides kus on olemas korralikud tõstespordi kangid võetakse need ja viiakse kusagile mujale et nendega mingeid suvalisi harjutusi teha. See otseselt mind ei häiriks kui mul endal neid vaja ei lähe, las kasutavad kangi, kuid mis on hull on see kui neid pannakse kaitsmata (ehk ilma pehmenduseta) surumispinkidele või kükipuuridele. Miks see hull on on see et metall vastu metalli hõõrub kangi otsad väga siledaks (minge näiteks vaadake vanemaid kange kus muster läheb äärteni, kohe näha kuidas sealt on see maha tulnud) mis tähendab et nendega ei saa enam korralikult rebida mis on ju see mis on nende kangide algne kasutusala. Korralikumad Eleiko kangid võivad maksta 5-8x rohkem kui mingi suvaline 20kg kang nii et päris valus on vaadata kuidas inimesed neid vastu metalli siledaks hõõruvad. Osades kohtades (näiteks Sparta ja Audentes) on sildid üleval et neid kange mitte võtta kuid enamus inimesi ei järgi seda reeglit või ei saa sellest aru (sest olgem ausad, vaid see kes on alale tõsiselt pühendunud suudaks vahet teha tõstmiskangil ja tavalisel trennikangil).

Ma olen avastanud et kõige paremini on asjad arenenud siis kui ma olen neid tihedamini teinud. See nüüd aga ei tähenda et sa peaksid hakkama 2x nädalas raskelt surumsit tegema, näiteks võid mõnel mitte rinnalt surumis päeval teha kitsalt surumist, rööbaspuudel surumist, seistes surumist/svungi sest need kõik aitavad kaasa samade lihaste arengule mis tavalises surumises tähtsad.

Nii palju kui mina olen naisi jõusaalis näinud (mis on aga väga vähe), siis kui nad pole aeroobsete masinate peal on nad kohe kindlalt reie lähendajate/laiendajate masinate peal (või kuidas neid täpselt nimetataksegi). Vaid väga harva näen naisi mingeid teisi jõuharjutusi tegemas ning siis ka on enamasti tegemist kergejõustiklannadega, mitte "tava" inimestega. Ma saan aru et osad naised kardavad saada "liiga lihaseliseks" kuid nad ei vist ei tea et need mehed kes on lihaselised on saavutanud selle mitte üleöö vaid pika ja pühendunud treeninguga ning meeletu söömisega.

Üldiselt soovitatakse panna valgujooki 2 osa süsivesikuid ja 1 osa valku. Dextro ei ole spordijoogi pulber nagu mingi Isostar, ta on viinamarjasuhkur. Ega keegi ei keela seda sul niisama ka spordijoogi sisse segamast kuid kas sellest mingit erilist kasu on, pole ma väga kindel.

Vabandan Ott et su teemasse vahele segan kuid vastan sellele küsimusele kuna sai just ajateenistus läbi elatud. Lühidalt: ajateenistuses kaob lihast ja jõudu, lihtsalt aktsepteeri seda. Ürita võimalikult palju valgurikkaid toitaineid (pähklid, pulbrid) kaasa võtta et situatsiooni parandada. Kõige hullem on esimesed 2 kuud ehk SBK, mina näiteks võtsin sel ajal pea 10kg kehakaalust maha, kükk langes kusagil 20kg võrra. Kui sind pole veel määratud kusagile väeossa ning sul on soov oma lihasmassi säilitada ja võimalikult palju sõjaväe ajal pumpamas käia siis mine sellisesse väeossa mis asub eesliinist võimalikult kaugel ning mis ei ole jalavägi, parimad näited siis Suurtükk (olin seal ise) ning Õhutõrje. Pikemalt loe mu postitust siin teemas:

Juhtus selline asi et jäin esimest korda haigeks mitme aasta jooksul. Väljendus haigus siis selles et on kerge palavik (37,6 C), üldine kergelt uimane olek ja isu pole. Sooviks teada kas äkki midagi mu treeninguga seoses võis seda põhjustada. Teen jõutrenni 4x nädalas (2 päev trenni, 1 paus, 2 trenni, 2 pausi) mis kestab kusagil 1-1,5 h (kõlab küll palju kuid ma teen suhteliselt vähe harjutusi ning üpris pikke seeriatevahelisi pause, põhirõhk on klassikaline tõstmine), pluss siis iga jõutrenni eel umbes 30 min kettaheidet. Sellele lisaks teen veel 1 kergejõustiku trenni ja 1 umbes 30 min'lise jooksutrenni nädalas. Ma arvan et toitumine on korras, hetkel on kaloraaž plussis ja vitamiine ning mineraale saan ka korralikult. Selles koormuses midagi väga erilist võrreldes varasema treeningkoormusega pole kuid ma olen päris kindel et mul tuleb liiga vähe uneaega. Nimelt magan ma tööpäevade eelsetel päevadel (P-N) keskmiselt vaid 6-6,5h. Töö algab vara (kuid kuna on kontoritöö siis füüsilist koormust ei ole) ning lähen ise voodise liiga hilja. Nädalavahetuseti tulevad normaalsemad unetunnid. Ma mõtlen et kas selline asi võiks viia selleni et organism ei suuda ära taastuda ning tuli palavik? Trenniraskustes ma küll ei näinud mingit taandarengut, isegi viimane päev enne seda kui palavik tuli tegin kükirekordi.

Ei lähe nad sul sellise ajaga midagi. Neid lühiajalisi kaalukõikumisi ei maksa nii väga tähele panna, oleneb paljuski kas sa oled just söönud või palju vedelikke tarbinud enne kaalumist.

Nõus kuid on ka mehi kes arvavad teisiti, nagu näiteks Mihkhail Koklayev kes niimodi üle 400kg tõmbab:

Ka klassikalises tõstmises on väga tähtis maksimaalne jõud. Ega sa 200kg rinnale ikka ei võta kui sa sellest vähemalt 60-80kg rohkem jõutõmmet ei tee ning ka korraliku varuga suuda kükki teha. Mitmed kõigi aegade parimad üliraskekaalu tõstjad suutsid teha rinnal kükki 300+kg'ga ning turjal kükki ligi 400kg'ga (ning seda enamasti ilma varustuseta). Plahvatuslikku jõudu ilma max jõuta ei ole olemas (üks erand tuleb küll meelde: Andrus Värnik väitis et suutis teha 160kg rinnalevõttu vaid 155kg eesküki juures kuid see on vaid üks erand). Teiseks, tõstjad hüppeid kangiga küll eriti ei tee. Muidu hüppeid küll kuid nii palju kui ma olen tõstmise kohta lugenud ja kuulnud, siis need kangiga hüpped on pigem odaviskajate ja muude kergejõustiklaste pärusmaa.

Kuna olen otsustanud tõsisemalt klassikalist tõstmist võtta siis tegin lõpuks otsuse minna rebimisel üle pöidlaluku haardele ja mul on väga hea meel et seda tegin. Täna proovisin seda esimest korda ja tulemused olid uskumatult. Raskus mida eelnevalt tegin täiskükki rebisin nüüd pöidlalukuga 2x järjest püsti ja isikliku rekordi kordamine tuli üllatavalt lihtsalt. Alguses tundub pöidlalukk veider/võõras sest keegi tavaliselt sellist haaret ei kasuta kuid sellega harjub väga kiirelt ära. Võtsin kuulda ka head nõu ja mässisin pöidlad sporditeibiga kinni ja ei olnud mingit valu ega naha rebestamist.

Eelmine aasta ju võttis osa tõstmise meistrivõistlustelt ja suutis ilma kükita rebida 122 ja tõugata 147 kg. Harjutaks veidi rohkem tehnikat ja ma arvan et sealt tuleks vabalt uus Eesti meister.

Rõõm näha et jälle on Eesti ühel jõualal maailma tipus. Muidu on Eesti esinenud edukalt klassikalises tõstmises mis on Olümpiamedalite arvult teine spordiala kuid hiljuti pole meil Olümpial kedagi käinud. Ma arvan et kui Alex hakkaks klassikat tegema, siis jõuaks ta vabalt 2016 Olümpiamängudele.

Panen ka natuke oma kogemusi kirja. Nimelt otsustasin eile esimest korda üle väga pika aja (viimati sai seda kusagil 11-12 klassis testitud ehk 4-5 aastat tagasi) hoota kaugust mõõta. Kui eelnevalt hüppasin 261 cm (seda siis enne kui hakkasin jõutrenni/tõstmise ning üldse raske trenniga tegelema hakkamist) siis eile tuli endalegi üllatuseks et distantsiks tuli 305 cm ehk areng 44cm. Alguses ei uskunud kuid proovisin 2x uuesti ja ikka enam vähem sama tulemus. Mida ma trennis tegin et seda saavutada: 1) Klassikaline tõstmine: nii täis rebimine ja tõukamine kui ka nende erinevad variatsioonid ja komponendid (tõukamine kuklalt, rinnalevõtt, rebimine puusadelt/pukkidelt) 2) SÜGAVAD kükid, nii turjal kui ees (treenin mõlemat kükki samapalju), kordused suhteliselt madalad ehk 6'sed turjal kükil ja 3'sed rinnal kükil (kui teen raskeid seeriaid). 3) Hüpped ja sprindid: hüpped kastidele, hüpped järjest üle tõkete, ühe/kahe jalaga järjestikkused "jänku" hüpped, lühikesed sprindid 20-50m.

Kui sel aastal toimusid Kaitseväe meistrivõistlused sangpommispordis siis minu pataljonis oli üks mees keda oli vaja alla 60kg saada ning 2 päeva enne võistlust oli veel kusagil 63-64kg või nii kui mälu ei peta. Tuli siis kohale ringkonna spordiinstruktor ja pani ta treenima: dressid ja kampsun selga ning velotrenažöörile ning seejärel samade riietega sauna. Võistluspäeva hommikul polnud kaal veel päris õige nii et ta käis ja jooksis ringe ümber spordisaali ning lõpuks saigi oma kaalu 59,75kg peale (või kusagile sinna kanti, täpselt ei mäleta enam). Kuna ta pea midagi ei söönud ja vedelikke jõi ka vähe, siis ta nägi ikka väga surnud välja tolleks hetkeks kuid alla sai ning teenis välja ka auhinnalise koha võistlusel.

Kindlasti on tegemist hea toiduga kuid kuna sa oled postitanud selle "Kaalust juurde" alafoorumisse, siis selle eesmärgi jaoks on see väga ebapiisav. Ise käin ka õhtuti trennis ja siis pärast kõvat kangitõstmist ja muud taolist on isu küll suur ning siis ongi päeva suurim eine. Tegelen ka kaalu tõstmisega hetkel nii et pärast trenni (lõppeb kusagil 21:00 paiku) läheb kohe sisse veidi taastusjooki ning siis kusagil 30-60 min hiljem korralik praad (250-400g liha vähemalt+kartulid/riis) ning pakk kohupiima (200 g). Millist kohupiima sa ostad? Ma soovitan Tere magusat vanilli kohupiima või siis rosinatega, mõned mis ei ole magusad on mulle ka üpris vastuvõetamatu maitsega kuid see on väga hea. Soovitan sinna näiteks veidi jogurtit peale panna, teeb maitse palju mõnusamaks.

Selle iga pave kätekõverduste tegemiste kohta sooviksin rääkida oma kogemustest sõjaväes kus neid pannakse tegema täie rauaga. Igal juhul kui ma alguses läksin siis neid 2x25tk mida pidi iga hommikuvõimlemise ajal tegema (pluss veel kogu aeg otsa igasuguste asjade tõttu) tulid mul suht kergelt. Kui aga veidi aega oli mööda läinud siis läks see aina raskemaks ning asi mis teenistuse alguses oli naljamäng muutus päris raskeks mõne kuu möödudes (kusjuures enne sõjaväge tegin ma kätekõverdusi väga harva, tegin enamasti vaid tavalist kangitrenni). Füüsilises testis mis tuleb SBK alguses ja lõpus läbi teha paranesin ma vaid 5 kätekõverduse võrra mis on ikka väga kehv tulemus arvestades palju sai neid treenitud. Ehk et tegelikult siin ma arvan et ongi asja iva- ülepingutamine nagu iga päev treenimine võib pigem tuua taandarengut. Siis kui SBK oli läbi tuli neid kätekõverdusi vähem ette. Hommikuvõimlemisel tehti neid oluliselt vähem (mõni kord jäeti üldse kavast välja sest meil tehti hommikuvõimlemist päeva vastutava suva järgi, mitte see mida ametllikult pidi tegema). Selle asemel sain hakata jälle enam vähem normaalselt jõusaalis käima ning rinnalt surumise numbrid tegid läbi mõningase arengu. Lõpu poole kui päris palju metsas olime ei teinud pea üldse kätekõverdusi, küll aga sai nädalavahetustel jõusaalis käidud surumas. Kui ajateenistuse lõpus oli uus füüsiline test, tuli mul kõigi aegade parim kätekõverduste tulemus, hoolimata sellest et 2 kuud või nii enne seda olin neid vaid väga minimaalselt teinud ning ka rinnalt surumises seeriaid pikemaid kui 5 pea üldse ei teinud.