Jump to content

matjusm

Kasutajad
  • Sisu loend

    1 300
  • Liitus

  • Viimati külastanud

  • Päevavõidud

    4

Postitused posted by matjusm


  1. Tee ettepanek EJTL, et enam pole vaja võistlusi korraldada, riputame aga youtube videod üles ja jääme koju Omniva pakikest ootama medalite ja karikatega!

    Diplomi võib saada kohe faksiga! ;)

    Natuke liiga tõsiselt võtsid seda kommentaari. Muidugi on vahe võistluse ja trenni vahel kuid lihtsalt võrdluseks oli seda huvitav välja tuua.

    Igal juhul võimas mees Mart Seim, võib täie julgusega öelda et kogu maailmas on sellisel tasemel mehi vaid käputäis.


  2. Kas Inglismaale kolides kaob Eesti kodakondsus ära? Selgelt ju kirjas, et kohustus KODANIKUNA (mitte, et ma sellist riigipoolset jonni välismaalt õppustele kutsuda toetaks, aga peaksid aru küll saama).

    Seda juriidilist punkti tahtsingi täpsustada- et kohustus tuleneb kodakondusest ning mitte asukohast. Mis on natuke imelik ühest küljest sest viibides välisriigis pean ma ikkagi selle seaduste järgi elama.

    Igal juhul, nüüd siis aru saadud.


  3. Paar tuttavat on varem üle lasknud seda ja pole mingit karistust ega trahvi saanud.. Suht ebanormaalne, et nad tagasi lükkasid selle. Kindlasti tasub vaidlustada otsus ja selle baasil siis pärast vaielda vms ja samas mitte ülemõelda, sest nad on arvestanud sellega, et paljud ei tule ja kutsutud on suure ülekattega.

    Tänud vastuse eest.

    Sain just täna vastuse (natuke hilja arvestades et Siil on läbi....) oma taotlusele ning järjekordselt lükati see tagasi. Põhjenduseks oli toodud see et Eesti kodanikuna on mul kohustus võtta osa reservõppekogunemisest. Mis jääb aga mulle arusaamatuks on aga see mis moodi peaksin ma välisriigis viibides ja elades siin järgima Eesti vabariigi seaduseid ning kas need saavad üldse laieneda väljaspoole Eesti riiki?

    Igal juhul kui mingit trahvi või muud jama sellest ei tule, siis lõpp hea kõik hea.


  4. Tahtsin nõu küsida siinsetelt reservväelastelt (või muidu teadjatelt) reservõppekogunemiste kohta:

    Nagu paljud teised Eestimaa noormehed sain ka mina kutse Siilile. Kuigi õppusel osalemise vastu pole suurt midagi, elan ja töötan ma juba mitmendat aastat Suurbritannias. Kuna olen tööl seotud õppuse ajal suurte projektidega siis ei saanud mind tööandja vabastada ning sain neilt ka sellesisulise kirja mille koos vabastamise taotlusega Kaitseväele saatsin.

    Nüüd sain lõpuks vastuse ja see oli eitav: Kaitseväe arvates oleks tööandja pidanud tegema ettevalmistusi et mind sel perioodil asendada. Ma saan muidugi KV otsust vaidlustada ja ka teen seda kuid kas kellegil on veel mingit nõu anda mida antud situatsioonis teha? Ilmselgelt ei hüppa ma 10 päeva pärast lennukisse et Tapale reservõppekogunemisele minna.

    Mis on trahv/karistus kui juhtub halvim ja KV lõplikult ei aktsepteeri minu mitteilmumist? Lugesin et kuni 1200 eurot / arest kuid mis tõenäosusega seda täies ulatuses rakendatakse ja mis moodi nad seda kätte saavad kui ma elan alaliselt välisriigis?


  5. Russian Squat programm on mõeldud tegemiseks 6 nädalat. Eelistaksin siiski seda "sigri-migri" kuna on mitmekülgsem ja sobitub paremini kavasse. Mõni jõutõstja ikka oskab öelda, mis protsendiga neid pausidega kükke teha võiks ja ka lockoute?

    Vene kükiprogramm (http://www.exrx.net/WeightTraining/Weightlifting/RussianSquatProgramGenerator.html) keskendubki ainult kükile ta ei kirjuta otseselt ette (nagu ülaltoodud kava) mida sa veel võid/peaksid tegema.

    Lockoutid (parandage mind jõutõstjad kui ma eksin) on enamasti väga suure raskusega, võibolla isegi suuremaga kui su 1 korduse max. Pausidega kükid jällegi väiksemaga kuna neid on raskem teha. Täpsemad protsendid olenevad ikkagi sinust endast, mõni suudab väga suure raskusega pausitud kükki teha, mõni jälle väiksemaga.


  6. Tere.

    Probleem on nimelt selles, et jalad on arenenud ebaühtlaselt. Selles mõttes, et kui vaadata eest vaates on näha, et jalad on läinud suuremaks külgedele, aga külgedelt vaadates pole "kõrgust" lihasele üldse juurde tulnud. Tagareile midagi on, aga esireiele väga vähe. Olen teinud üle aasta jalgadele väga korralikult trenni, koguaeg olen kükkinud, väljaasteid teind jms. Jõudu on tulnud normaalselt selle ajaga. Võib-olla loeb ka pikkus ja seetõttu läheb kõvasti rohkem aega, et tulemusi näha oleks. Olen läbi teinud SMOLOVi kava, German Volume Training, 5x5, kõiki sedasi nagu vaja. Söömise taha nii palju ei saa jääda, kuna muud kehaosad arenevad. Kas esireis on nii suur lihasgupp, et vajaks veel rohkem toitu? MIlles veel probleem võiks olla?

    Tänan vastamast.

    Nii et sul on olnud areng nii jõus kui suuruses, ma ei saagi nüüd täpselt aru milles probleem seisneb. Oma silm võib vahest natuke petlik mõõdupuu ka olla.

    Siin võib mängida mingit rolli nii geneetika kui ka järjepidevalt teatud treeningmetoodikate kasutamine. Kui esireis on nii suure tähtsusega siis vaata kuidas klassikalised tõstjad treenivad- neil on väga hästi arenenud reie esiosad. Sinna alla käiks täiskükid kõrge kangiasetusega/eeskükid ning seda oma mitu korda nädalas.


  7. Selline küsimus. et ma hommikuti söön mingi 200-300g putru ja siis 3-4 muna peale. Lähen siis 06.00'ks tööle ja minu lõuna tuleb 10.00. Seal söön ma mingi samaskoguse liha ja salatit. Siis kell 14.30 saan töölt minema. Võtan oma enne treeningu joogi ja lähen jõusaali, kus olen umbes 2h ehk siis uuesti jõuan sööma alles peale 17.20.

    Kui halb või kuidas võib mõjutada see, et ma ennem trenni süüa uuesti ei jõua? Või oleks mingi kiire alternatiiv?

    Ise treenin ka pärast tööd ning mulle meeldib enne trenni väike kauss müslit/muid krõbinaid sisse ajada et veidi energiat koguda. Väga lihtne ja kiire eine.


  8. Tahtsin küsida kas on veel neid siin kes on täheldanud et hommikuse ja õhtuse jõutrenni sooritusvõime vahe on märkimisväärne? Ning mida oleks võimalik ette võtta et hommikul rohkem suudaks=

    Ma ise treenin eelkõige klassikalist tõstmist ja rebimises ning tõukamises pole hommikuti mul üldse seda jõudu ja kiirust mida ma õhtul suudan, treeningraskuste vahe on kusagil 5-10kg tavaliselt. Kükis ka on hommikuti väga raske kere pinges hoida ja kang tundub väga raske turjal/õlgadel.

    Tegin natuke uurimist ja tuleb välja et mida ma tunnen on täiesti normaalne:

    http://greatist.com/fitness/whats-best-time-work-out

    First, the body’s core temperature is an important factor in determining the quality of exercise. A cold body leaves muscles stiff, inefficient, and susceptible to sprains, whereas higher body temperatures leave muscles more flexible. Body temperature typically increases throughout the day, so muscle strength and endurance may peak in the late afternoon, when body temperature is highest . The afternoon is also when reaction time is quickest and heart rate and blood pressure are lowest, all of which combine to improve performance and reduce the overall likelihood of injury.

    Tööpäeviti treenin ma alati õhtul ja probleemi pole kuid nädalavahetuseti eelistan hommikul esimese asjana trenni ära teha et siis ülejäänud päev oleks teisteks tegevusteks vaba, kuid vaatan et see annab sooritusvõimele kõva paugu.

    Oskab keegi midagi soovitada et varajast sooritusvõimet parandada?


  9. Täiesti oleneb oludest. Kui ajateenistusse läksin siis kahe kuuga sõduri baaskursuse jooksul võtsin 10kg alla ehk siis 5kg kuus või natuke üle 1kg nädalas. Kahjuks suur osa sellest oli lihasmassi arvelt, mitte puhtalt rasva kaotamine.


  10. Huvitav on see, et räägid siin kappide "suurusest" aga jätad kõige tähtsama mainimata - tegemist on väga korraliku raskejõustiku saaliga, kus on olemas tõstepõrand ja korralik Eleiko varustus.

    A.

    Täpselt minu mõtted. Hea ülevaade kuid mulle tundub et postitaja ei ole vist kõige tõsisem jõutrenni tegija, seega ei ole ka saale selle nurga alt vaadatud ja sellised minu meelest väga tähtsad asjad nagu Eleiko varustus ja tõstepõrand jäävad mainimata. Kapi suurus on minu meelest ikka kõige vähem tätsam asi mida mainida.


  11. ehitan omale koju keldrisse jõusaali ruumi nii sirka 20 ruutu ja mõtlen kuidas põrand teha, hetkel on seal lihtsalt betoon põrand, kas osta kummi matid (kui paksud peaksid olema, et raskustele vastu peaksid ja kust osta?) või siis jätan betoon põranda ja ostan kummikattega kettad? Või on kellgil müüa vanu staadioni kummimatte?

    See et kettal on kummikate ei ole tavaliselt piisav, need võivad ikka hakata sul põrandat lõhkuma. Kui on soovi kangi maha pillata siis vajaksid keldrisse tõstepõrandat kus peal treenida.


  12. Tegin seda mõnda aega tagasi kuid unustasin jagada ka siin. Juhul kui kellegile selline info huvi pakub siis üks õhtu kui veidi igav oli, võtsin Exceli ja Wikipedia lahti ja tegin natuke statistilist analüüsi tõstespordi kohta. Andmeteks võtsin Olümpiamängud alates 2000'st ehk et need kus on praegused kaalukategooriad kehtinud.

    Vaatasin siis kuidas on rebimise, tõukamise ja kehakaalu suhtarvud üksteise. Juhul kui kellegile huvi pakub: http://www.allthingsgym.com/weightlifting-statistics-2000-2012-olympics/


  13. Tee rohkem söögikordi, mitte ainult hommik-lõuna-õhtu. Söö umbes iga kolme tunni tagant midagi, ei pea tingimata olema midagi tohutult suurt. Ega minagi suuda näiteks hommikul väga palju süüa kuid sellest pole hullu sest umbes 2.5h pärast söön ma uuesti ja samamoodi pärast lõunat.


  14. Tekkis endalgi mõni küsimus kaalust juurde võtmisega ja leidsin vist õige koha. 1sõnaga, kaal ei taha enam juurde tulla millegipärast. Vahepeal oli paus sees ja siis hakkasin korralikult jälle tegema ja kaal tõusis umbes 2,5 kilo 40 päevaga. Nüüd olen 2 kilo kaotanud, kuigi trenni teen ikka korralikult omaarust. Ehk on asi selles, et tegin vahepeal umbes nädalase pausi ( toitumine jäi suhteliselt samaks trennipäevadega). Korraliku trennitegemise all mõtlen siis seda, et teen trenni 4-5 korda nädalas, sõltuvalt sellest kuidas jaksan peale pikka tööpäeva. Trennipäevad tavaliselt E,T,N,R,L . Tavaliselt selg+biits; rind+triits.; jalg+kõht; õlg+biits/kõht ; ja 1 päev teen lihtsalt kätt. Trennikava muudan iganädalaselt, kas siis vahetan päevi, harjutusi (enamasti), tõstan pidevalt raskusi ja alati teen trenni suhteliselt intensiivselt, minutiliste pausidega seeriate vahel, mitte rohkem. Lihsased on tegelt korralilult täis trenni lõpuks, viimased 2-3 harjutust teen isegi 45 sekindiliste vahedega (seeriad) . Toitumisest niipalju, et trennipäevad ja puhkepäevad om samad üldsiselt. Hommikul WHEY3 valgujook koos OLIMPi XPLODE kretiiniga, seejärel omlett 3 munast ja võileib kõrvale, lõunaks siis tatar/riis/kartul koos mingisuguse lihaga kana/kotlet/sealiha ja siis rohelise kraami segu kõrvale paprika/tomat/värske kurk/roheline sibul ja muidugi on lõunas ka 2 muna - purustatud omleti näol. Siis peale trenni muidugi sheik- sama whey3+xplode kreatiin+dextro ja siis juba õhtusöök, kus üldiselt sama, mis lõunalgi, selle vahega et õhtusöögis on 3 muna, 150g kodujuustu, 200g kanafileed ja tatart pole, muu on sama. Igapäevaselt siis kasutan ka ACE OF SPADES'i .Puhkepäevadel söön ka müslit banaaniga kuidas kunagi aegadel. Olen nagu kuulnud, et alguses kui hakkad trenni tegema, siis kaal tõusebki, ja siis jälle tuleb langus aga kas ei või olla asi selles et: 1)kui massi tõsta siis ei tohiks hommikul esimese asjana sheik olla ( kunagi usa fitnessi ajakirjast lugesin midagi taolist) ; või 2) söögikorrad on ajaliselt küll paigas aga suurte vahedega - hommikusöök kell 7.00 , lõuna 12.00 ja õhtusöök ca 19.00 .? Mäletan et kunagi oli juttu küll sellest, et peaks umbes 3 tunnised vahed olema söögikordadel ning kui tegin ammu trenni (ilma raskusteta) nii, et oli hommikul puder kell 7-8.00 , kell 9.30 väike vahepala(belvita homs) siis trenn 10.30 ja 12.00 lõunasöök, kell 3 veel vahepala(umbes 150g putru/õuna 2tk/bannani 2tk vms) ja kell 5 veel üks korralik õhtusöök, siis kaal nagu tõusis küll. Et siis, ise oskan ainult pakkuda, et asi on söögikordade aegade vahe, või et hommikul ei tasu esimese asjana sheiki juua . On asjatundjateil soovitusi anda, milles võib asi olla ? Aitäh.

    WALL_OF_TEXT.jpg

    Aga tõsiselt:

    Sa lihtsalt sööd liiga vähe. Suured pausid toidukordade vahel- need tuleks ära täita. See 3 tunnine vahe toidukordade vahel on hea nõuanne mida jälgida. 7 tundi söömata lõuna ja õhtusöögi vahel on ikka väga suur paus.

    Näiteks võiksid sa endale päevaks tööle (või kooli- kus iganes sa käid) teha kaasa võileibu mida siis süüa hommiku ja lõunasöögi vahel ning lõuna ja õhtusöögi vahel. Kui võimalust on siis võta või karbiga toitu kaasa ja söö seda, ei pea võileib olema.

    Olemasolevad söögikorrad võivad olla suuremad- tee lihtsalt suurem portsjon seda mida juba niikuinii sööd. Hommikul ja õhtul paistab sul pea puhas valk menüüs olevat, aga on ka süsivesikuid ja rasva ka vaja.


  15. Olen suutnud oma kehakaalu kasvatada 75 kg'st 110kg'ni sama pikkuse juures, ning ilma et mingit erilist õllekõhtu ees oleks.

    Trenni teen 4x nädalas umbes 1.5-2h korraga nii et kalorikulu on seal ikka omajagu, pluss veel lihtsalt nii suure kehamassi hoidmine.

    Dieet on siis selline:

    Tööpäev (kontoritöö):

    Hommikul on müsli/Corn Flakes/muu krõbin ja peekon+muna.

    Tööle teen kaasa singi-juustu võileibu tänu millele on söögikorrad umbes iga 3h tagant ehk siis üks võileib enne ja kaks pärast lõunat.

    Lõuna on sööklatoit, mida iganes tol päeval pakutakse.

    Õhtul siis (trenni päeva puhul) on väike kauss müslit, siis trenni ja pärast seda suur õhtusöök. Kui on vaba päev siis müslikauss jääb ära.

    Õhtusöögiks läheb siis mingisugune liharoog koos kartuli/riisi/tatra/makaroni/kusskussiga. Lõpetuseks võibolla paar pähklivõi võileiba banaani ja kakao või smuutiga.

    Vaba päev

    Hommikuks on siis puder ja omlett/munapuder või muu munaroog.

    Päeva jooksul söön 3 ülalkirjeldatud "õhtusöögi" einet, õhtuks siis jällegi pähklivõi võileivad ja smuuti/kakao.

    Tavalised road mida ma teen on risotto/paella (rohke lihaga), pilaff, erinevad seapraed, karriroad, veise/lamba liha, kotletid/lihapallid, bolognese kaste, erinevad kanaroad. Ühe toidukorra alla läheb siis kusagil 300g või nii liha+süsivesiku allikas.

    Pulbreid eriti palju ei tarbi kuna elan jõusaalile väga lähedal ja seega saab enamasti vahetult pärast trenni korralikult süüa.


  16. Gymleco puhul jäi minu meelest mainimata kõige tähtsam asi: see on üks vähestest saalidest kus on olemas ka tõstepõrand! (ning korralik Eleiko tõstevarustus sinna juurde)

    Kui pole saalis tõstepõrandat siis ei ole ikka tegemist jõusaalisga vaid lihtsalt fitness saaliga minu arvates.

×