Jump to content
Sign in to follow this  
Dnb

22a kaalust maha ja toitumine

Recommended Posts

Hei.

 

Uurisin siin erinevates teemades ringi, kuid päris täpselt ei saanud ikka osadest asjadest aru,

 

Mees

22a

186 cm

90,7 kg

 

Käin jälle aktiivselt jõusaalis, üritan 3x nädalas, ning töökohaks kontor, ehk 8 tundi istumist.

 

1. Kui palju peaksin hoidma enda päevast kaloraaži, et kaal hakkaks vähenema?

2. Kuidas täpselt arvutada enda kaloraaži, kuna iga internetikalkulaator annab erineva cal. tulemuse. Näiteks kui ma söön 70 g (kuiv) pruuni riisi, mis on keedetult kujul siis 155 g, siis kui palju selles kaloreid on?

3. Kui palju 100g praetud kanatükkides tavaliselt kaloreid on?

4. Kas oleks muid esialgseid nõuandeid?

 

 

Tänud.

 

 

Share this post


Link to post
Share on other sites

Meie enda lehel olemas selline tore asi nagu kaloriarvuti: http://www.fitness.ee/kaloriarvuti  ;)

Toiduaine lase töötlemata kujul kaalult läbi ning süsteem teeb kõik arvutused sinu eest ära.  

 

Mina ise ning väga paljud kasutavad igapäevaselt myfitnesspal`i, kus saab oma hommiku/lõuna/õhtusöögid ja vahepalad kõik lihtsalt ja mugavalt kokku arvutada. 

 

Töötlemata kujul sinu kana ja riis annab sulle ntks 363 kcal. 

Capture.JPG

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kui nüüd sain sellest süsteemist normaalselt aru, siis peaks selline tulemus täna tulema.

 

kcal2.png

 

kcal.png

Edited by Dnb

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mina kasutan kaloraaži arvutamiseks TAI Toitumisprogrammi: http://tap.nutridata.ee/

Lihtne kasutada ja tasuta.

 

Mina soovitaksin sul esialgu enda tasakaalukaloraaž leida ehk süüa iga päev sama palju kaloreid (näiteks 2000kcal) ja vaadata, kuidas kaal muutub. Kui kaal hakkab kiirelt kukkuma, anna süüa juurde, kui hakkab kasvama, tõmba kaloraaži alla. Oluline on mitte kohe esimestel päevadel järeldusi tegema hakata ehk siis kui täna sööd 2000kcal ja homme hommikul on kaal 0,3kg suurem, ei pea kohe kaloraaži 1800kcal peale tõmbama. 

Kui kaal jätkabkasvamist, siis võib mõelda kaloraaži langetamisele.

 

Seda saab muidugi teha ka minevikuanalüüsi põhjal, ehk paned lihtsalt kirja nädala menüü ja kaalu ning vaatad, mis su kaal tarbitud kaloraaži juures teinud on. Tulemustele vastavalt saab juba muutusi sisse viia.

 

Üldiselt on mõistlik esialgu pöörduda pädeva treeneri poole, kes oskab sind päevase kaloraaži määramisega ja makrode (süsivesikud, valgud, rasvad) jaotusega aidata. Treener oskab ka jooksvaid muutusi menüüs ja treeningutes sisse viia. Paljud inimesed teevad oma teadmiste ja oskuste najal tegutsedes endale rohkem kahju kui kasu ja on hea, kui sul on teine arvamus kõrvalt võtta :)

 

 

 

Edited by alicewonsportland

Share this post


Link to post
Share on other sites
On 12.10.2016 at 10:12, Dnb ütles:

Kui nüüd sain sellest süsteemist normaalselt aru, siis peaks selline tulemus täna tulema.

 

kcal2.png

 

kcal.png

 


Kaloraaži tõsta julgelt 40g võrra rasvade arvelt. Valke võid alla tõmmata ja rohkem süsivesikuid lisada.

Share this post


Link to post
Share on other sites
3 tundi tagasi, Sarge ütles:


Kaloraaži tõsta julgelt 40g võrra rasvade arvelt. Valke võid alla tõmmata ja rohkem süsivesikuid lisada.

 

 

Oletame, et ta saab sellises defitsiidis olles hästi hakkama - mis põhjendus on kaloraaži tõstmisele?

Share this post


Link to post
Share on other sites
1 tund tagasi, MaPo ütles:

 

Oletame, et ta saab sellises defitsiidis olles hästi hakkama - mis põhjendus on kaloraaži tõstmisele?

 


Soovitad 22 aastasel mehel olla 36g rasva peal ja 1800kcal? See selleks. Minu põhjendus on see, et kasulikum on alustada kõrgema kaloraaži pealt ja sealt alla liikuda vaikselt. Esiteks see, et oleks parem enesetunne rasvapõletusperioodil ja teiseks see, et keha saaks rohkem vajalike mikrotoitaineid ning kolmandaks on see pluss, et kõht on rohkem täis. Rasvade tõstmine on vajalik, et keha hormonaalne seisund ei kannataks.

 

Vastan ka teemaalgataja küsimustele.
 

1. Kui palju peaksin hoidma enda päevast kaloraaži, et kaal hakkaks vähenema?
Kõige pealt pead leidma selle kaloraaži, kus kaal seisab ja siis vähendad 100-200kcal ning vaatad, mis edasi saab. Ehk pead katse-eksitusmeetodil leidma selle kaloraaži.
 

2. Kuidas täpselt arvutada enda kaloraaži, kuna iga internetikalkulaator annab erineva cal. tulemuse. Näiteks kui ma söön 70 g (kuiv) pruuni riisi, mis on keedetult kujul siis 155 g, siis kui palju selles kaloreid on?
BAV + kehaline aktiivsus. Nii saad umbes teada palju on vaja kaloreid, et kaal püsiks. 70g pruunis riisis on 235kcal ja ära keedad ja saad 155g riisi, siis selles on samuti 235kcal.
 

3. Kui palju 100g praetud kanatükkides tavaliselt kaloreid on?
Pole õrna aimugi. Oleneb kui kuivaks sa praed.
 

4. Kas oleks muid esialgseid nõuandeid?
Loe mu eelmist postitust. ;) 

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

" Oletame, et ta saab sellises defitsiidis olles hästi hakkama " oli eelduseks. Mina ei soovita midagi, lihtsalt küsin.

 

Ka seda, kust me - peale selle, et kulturistid riietusruumis räägivad, teame, et " Rasvade tõstmine on vajalik, et keha hormonaalne seisund ei kannataks. " ? Või õigemini - antud juhul, miks peaks seda kartma, kui OP ei kurda selle üle. Ning kui tema hetke peaeesmärk näib olevat kehakompositsiooni muutus rasva% vähendamise kaudu.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Teoorias ja kulturistide puhul see 100-200kcal kaupa suurendamine-vähendamine toimib. Praktikas ehk tavainimese, eriti veel nende puhul kel on probleem või kes arvavad olevat probleemi kehakaaluga, ei toimi. Enamasti tahetakse tulemusi saada nüüd ja kohe. Ja kui siis nt. -200kcal puhul paari päeva pärast kaaludes see hoopis tõuseb on vähemalt naistel maailma lõpp käes (kuigi põhjuseks oli hoopis muutus menüüs, mis nt. muutis vee tasakaalu organismis). 
Ma pakuks, et tavainimene peaks kiirelt leidma selle punkti, kus on juba vilets olla ja silme ees näljast must. Ja siis tõstma pigem veidi ülespoole tagasi. 

Ja vaadates viimaseid "kallis, sa oled kosunud saateid" juurdus minus lõplikult arusaam, et primaarne ei ole toitumine. Primaarne on siiski liikumine. Lugege enne veidi edasi kui hakkate vastu vaidlema. Loomulikult määrab tulemuse see, mida sa teed köögis. 
Kuid tänapäeval ju ei ole probleem selles, et _ei teaks_, mida köögis teha. Küsimus on _tahtmises_ midagi teha. Ehk tahtejõus ja vastupidavuses muutusteks. Ja nagu on selgunud, on tahtejõud ikkagi reaalne otsmikusagara poolt tehtav füüsiline pingutus. Ja see on treenitav. Aju ja kogu keha peab saama paremasse vormi, et saaks muutustega hakkama ja ei viskaks kõike peale paari nädalat nurka. 
Seda juttu räägivad ka kõik "ohvrid" - et lihtne on anda kätte toitumiskava jne. kuid tegelikult ootavad need inimesed mõistmist, toetamist jne. Lühidalt - nende tahe ja vaim on nõrk niigi. Ja kui nüüd nõutakse uue toitumiskava näol + uus treeningkoormus kümme korda rohkem kui varem! 
Minu arvates, enne kui kellelegi hakata üldse toitumiskava tegema peaks tegema ühe tahtejõudu ette valmistava treeningu. Kus nt. vähemalt kuu aja jooksul tunneb inimene mingilgi määral veidigi uut energiat, jõudu ja endorfiine liikumisest. Ilma et peaks kohe kukkuma stressi dieedist?
 

Share this post


Link to post
Share on other sites

Hea idee. Aga kas tõesti ei ole kogenud neid juhuseid, kus sinuga võidakse kaasa teha - see kuu, kaks, pool aastatki, ja siis ei näe ega kuule sa sellest tegijast enam midagi. 

Tahtejõud on asi, mis ei teki igal ühel - ka kui eeskuju on eeskujulik ja motiveeriv. Meie oleme kogenud, et higistamine läbi liikumise on hea tunne, aga neid, kes seda "naudingut" ei mõista, on väga suur hulk. Ja nende ainuke võimalus on siiski toitumisega enda rasvasust reguleerida.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Lyle McDonald I wanted to write an honest diet book once
Chapter 1: Your fat is your fault


Like my psychology book
1. Chapter 1: The Source of All of Your Problems
Look in the mirror. Who do you see? That's the source of your problem.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Samas, see liikumise aspekt on olulisem suure pildi mõttes.

 

 https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24438729

 

"Overweight and obese-fit individuals had similar mortality risks as normal weight-fit individuals...Researchers, clinicians, and public health officials should focus on physical activity and fitness-based interventions rather than weight-loss driven approaches to reduce mortality risk."

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now
Sign in to follow this  

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×