Jump to content
signe34

Sinuga koos tervislikumaks ja kergemaks ehk otsin (motivatsiooni)kaaslast

Recommended Posts

Hei!

Otsiksin endale motivatsioonikaaslast, kellega koos arutada (kas võin siin all), kuidas jälle edasi minna. Tahan tõesti oma eesmärgini jõuda.

Kaalu on juba palju, keha lodev. Trennis proovin käia 3x nädalas, aga just toitumisega on asi keerulisem. Aeg-ajalt kummitab magusaisu ja just õhtud on need rasked.

Usun, et siin leidub veel neid, kes tahavad suveks kergemaks saada. Ilma kritiseerimata, vaid jõudu andes võiksime seda koos teha.

Minust: olen kahekümnendates naine, pikkust 177cm ja kaalu tahaks alandada vähemalt 15kg. Selle 15 jagaksin hetkel väiksemateks eesmärkideks...Olen üsna võõras selles rasvad-valgud-süsivesikud maailmas ning toitumiskava tellida ei tahaks, kuna tundub liiga hull enesekontroll. St ühe korra olen seda teinud mitu aastat tagasi ja ma ei suutnud niimoodi toituda. Lisaks pean ma arvestama ka oma elukaaslasega.

Igal juhul loodan toetusele ja abile ning proovin seda ka omalt poolt anda.

:)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tundub nagu oleksin ise selle siia kirjutanud :P mis piirkonnas paikned? Ma oleksin väga huvitatud trenni-ja motivatsioonikaaslasest :)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mis piirkonnas paikned?

Vaatan, et naisterahvstel on üksi trennis käia raske. Rakvere jõusaalis on tihti nädala käivad ja kõik, rohkem ei näe neid. Kavad paistavad kõik olemas olema aga seda motivatsiooni on puudu.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Üleskutse on vägev, aga püüa arvestada ka asjaoluga, et sa ei leiagi endale treeningkaaslast. Mis edasi? Jätad pooleli? Kõige parem treeningkaaslane oled sa ise endale kui sa seda väga tahad. Mind isiklikult vähemalt praegu, enne EM-i igasugused treeningpartnerid segaksid, sest treeningud on väga intensiivsed ning pausid seeriate vahel teinekord 10-15 sekundit. Sellise tempoga o mõeldamatu, et peaksin kellegagi koos treenima, aga ega ma vist enam väga harrastaja ei olegi. Igal juhul loodan, et leiad õige inimese, kes on sinuga ühel lainel sinu eesmärkide poole püüdlemisel! :)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Elan ise Tartu kandis.

Ei otsigi võib-olla nii palju trennikaaslast, vaid kedagi, kellega kas või siinsamas netiteel suhelda, edasi motiveerida. Facebook on samuti neid gruppe täis, aga asi on kuidagi liiga suur, kui nii öelda saab. Mitutuhat inimest, ikka tekib raev ja kritiseerimine...

Share this post


Link to post
Share on other sites

Arutamine ei langeta kaalu. Kõige vähem veel kellegagi, kes on aasta pidanud blogi, kuidas ta ei saa ega saa endast jagu.

Selleks on vaja: elementaarne arusaamine toitumisest, lisaks füüsiline aktiivsus. See 3 X nädalas trennis võib ka väga suhteline olla.

.... "

Aeg-ajalt kummitab magusaisu ja just õhtud on need rasked.

Ilma kritiseerimata, vaid jõudu andes võiksime seda koos teha.

.Olen üsna võõras selles rasvad-valgud-süsivesikud maailmas ning toitumiskava tellida ei tahaks, kuna tundub liiga hull enesekontroll... "

- kui saad aru, et need magusanäksimised, või siis nende vähendamine, on suures osas sinusugusele, vähemalt alguses, lahendus.

- 15 kg rasvakadu - see on puhas enesekontroll - ilma selleta see ei toimi. See on suur ülekaal.

- ilma kriitikata ei tundu sa ka maa peale tulevat - aga seda ei tule võtta põhjendamatuks, vaid pigem motiveerivaks - ja mida suurem on rasvakadu, seda paremaks läheb enesehinnang.

* Sellistel puhkudel peaks elukaaslane arvestama sinuga, mitte vastupidi. Ja kui seda tuge ei ole, või ei mõisteta, et menüü peaks toetama, vaataks, kas see on ikka see elukaaslane. Tuleks leida koos tegevusi, mis põhjendamatult näksimiselt mõtted eemal hoiavad. Liikuda koos õues, nii, et saab korralikult naha märjaks. Siduda mõned käigud nädalas ka kasvõi minimaalsete oma keha raskusega harjutustega. Jne. Kohe, kui veetemperatuur lubab, lisada ka looduslikud suplused. Saunaga.

Edited by MaPo

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma ei saa ausalt öeldes aru neist inimestest, kes räägivad - mingit toitumiskava ei saa kasutada, sest pean arvestama elukaaslase, lastega, jne. Oletades, et sinu dieet hakkab välja nägema nagu normaalne ja tasakaalustatud toitumine. Kas siis elukaaslane soovib jätkata pizza, burgeri ja jäätise söömist hommikuks, lõunaks ja õhtuks? Ja lapsed nõuavad oma friikaid ja viinereid ja koolikotti lähevad kaasa kartulikrõpsud ja limonaad?
Miks üldse peaks keegi nii sööma? Ja kui jätkabki, siis kuhu te lõpuks välja jõuate kui sina võtad 15kg alla ja elukaaslane näeb endiselt välja nagu heas toitumuses hüljes? See hakkab suhet nii või naa lõhkuma.

Parem on ikka muuta oma toitumist koos. Kui vaatad siinsamas foorumiski praeguste Eesti tippfitnessistide blogisid, siis isegi karmil dieediperioodil näevad need menüüd vägagi normaalsed välja.
Kui keegi sulle just toitumiskavana mingit kurikuulsat vahtrasiirupi-sidrunimahla dieeti ei teinud.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma tunnen end siin blogis nii hullult ära.. Minu teemat lugedes olen ma ise täpselt samasugune. Nüüd olen mõtlema hakanud, et kui mees ei söö, siis söögu seda, mida vanaema meile teeb. Teen endale ise süüa. :)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Õhtused magusaisud tekivad tihti just siis, kui defitsiit on väga suur või söögikordade sagedus liiga hõre.

Share this post


Link to post
Share on other sites

See,et sul magusaisu kummitab, näitabki,et midagi on paigast ära, tuleks just valida toitumiskava, nii sa harjud kogustega ja hakkad aru saama kuidas oma keha toita :)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mina hea meelega aitaks motiveerida :) Aastaid tagasi muutsin ka oma toitumist ja võtsin alla kuskil 10 kg. Sel ajal ma trenni ei teinud, hakkasin lihtsalt normaalselt sööma. Nüüd juba teen kõvasti trenni ja keha on muutunud palju ilusamaks/pringimaks, samuti valisin ülikooli minnes spordiga seotud eriala ja õpin ka treeneriks. Väike salaplaan on ka bikini fitnessis võistelda :)

Aeg ajalt tuttavad ikka küsivad nõu seoses toitumise ja treeningutega (kaalu alandamine) teemadel ja alguses võetakse end käsile, aga nädala möödudes juba lüüakse käega. Isegi kui tahtejõudu või motivatsiooni pole, siis tuleb mõelda selle peale, et kui oluline on kaalulangus Sinu jaoks? Kas piisavalt oluline, et mitte haarata šokolaadi järele ja selle asemel hoopis tasakaalustatult toituda, et neid isusid ei tekiks nii palju? Kumba rohkem tahad- ilusat keha/head tervist/enesetunnet või hoopis mõnusalt maiustada? Mina isiklikult tahan seda esimest B)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma arvan, et kõik on iseloomus ja tahtmises kinni. Minul oli kõige suurem kaal just 20ndate eluaastate alguses. Elasin välismaal, ei otsustanud ise toidulaua üle ja ei olnud ka ühtegi treeningsaali, autot jm võimalusi. Ei olnud ka internetti :D ega mobiiltelefone. Siis ma hakkasin lihtsalt kõndima. Kõndisin iga tööpäeva lõpus kiiresti tund aega vähemalt. Vabadel päevadel võtsin ette rännaku teise linna - kokku vähemalt 30 km. Lisaks sellele keerutasin õhtuti ketta peal tunnikese. Arvutit ega internetti ei olnud, telekas ei huvitanud, no mis nii elul viga. Kuid kaalu langetatakse köögis, siis läksin raamatukokku ja uurisin, kui palju toidud kaloreid annavad. Seda teadsin kusagil lapsepõlvest, et kaloreid tuleb vähendada. Konsulteerisin ka minu toidulaua üle otsustajatega ja panime kokku plaani. Hommikust sõin koos pererahvaga, lõuna ja õhtusöögi tegin ise toiduainetest, mis mulle poest toodi. Ilmselt edu üks põhjuseid oli see, et mul oli vaja tõestada, et on tõsi taga, mitte lihtsalt järjekordne tuju. Ja ma pidasin vastu. Olin isegi nii hull, et kui olid külastusreisid tööga seoses ja mulle sobivat toitu ei olnud, siis jätsin lihtsalt söömata (seda küll kellelegi teisele ei soovita). Paari kuuga olin nagu uus inimene - välimuselt vähemalt. Eesmärgikindlus viib sihile. Nagu eelpoolkõnelejad ütlesid, kui tahad midagi väga, siis tee ära. Aga kui tahad vaid natuke, siis lepi endaga ja ela rahus edasi. Ilmselt preili Gerlyle meeldib rohkem lihtsalt kirjutada blogi kui kaalust alla võtta ja meeldib tähelepanu saada. Aga mõelge - Gerly ja teemaalgataja - mis mulje te jätata oma lastele ja õpilastele? Inimese mulje, kes ei suuda eesmärgipäraselt tegutseda. Ja levitate seda teavet üle kogu interneti. Vabandust teemaalgataja ees, kes tuli abi küsima, kuid selleks et ükskõik millist muudatust ellu viia, on vaja pingutada. Kas olete valmis pingutama ja pühenduma?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma ilmselt olen küll valmis pühendama ja pingutama aga minus saab laiskus võitu. Ehk siis ma suudan nädal aega korralikult toituda - trenni teha ja siis kaob tuju ja olengi kogu aeg alguses tagasi. Minul puudub järjepidevus. Kui selle üles leiaksin endas, siis oleks tulemus ilmselt käes, sest olgem ausad, ma juba üritan kaalu langetada üle 1 aasta.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma ilmselt olen küll valmis pühendama ja pingutama aga minus saab laiskus võitu. Ehk siis ma suudan nädal aega korralikult toituda - trenni teha ja siis kaob tuju ja olengi kogu aeg alguses tagasi. Minul puudub järjepidevus. Kui selle üles leiaksin endas, siis oleks tulemus ilmselt käes, sest olgem ausad, ma juba üritan kaalu langetada üle 1 aasta.

Nagu näha, sul see üritamiseks jääbki, kui sa ennast kokku ei võta.

Ise käin öösel tööl ja leian ka päeval aega jõusaalis käimiseks. Ei ole lihtne tööl üleval olla ja päeval kell 12 ülesse saada, et kella 14 trenni saada. Ühel päeval on uni lühike, teisel päeval puhkan kenasti ennast välja ja söön korralikult.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×