Jump to content
Sign in to follow this  
jrx

VÕIMLA

Recommended Posts

Minu nädalavahetus möödus tavapärasest teistsusguselt, nimelt oli mul võimalus kaasa sõita ja täita treeneri rolli, kahele Eesti sportlasele – Kaspar Kraav (Tartu, VÕIMLA) ja Keith Maiste (Tallinn, 3D Treening), kes võistlesid Soomes, Jyväskylas, üritusel Escape Fight Night. Võistlus toimus ööklubis, kuhu oli püsti pandud poksiring. Kokku oli üritusel 8 erinevat matši, kus võideldi nii taipokis, klassikalise poksis kui ka sportlikus vabavõitluses. Meie poisid võitlesid sportlikus vabavõitluses, kaalukategoorias -77,1kg ja Soome vabavõitluse amatöör reeglite järgi (kus on keelatud võrreldes Eesti sportliku vabavõitluse reeglitega, käe – ja küünarnuki löögid maas).

Laupäeva hommikul kell 10.00, toimus spordibaaris Matsi, sportlaste kaalumine. Mõlemad võitlejad olid ilusti kaalus.

post-15103-0-80728700-1395749210_thumb.j

Mina isiklikult täitsin treeneri ja nurgamehe rolli. See oli minu debüüt nurgamehena ja täiesti uus kogemus minu jaoks. Esmakordselt pidin siduma võitlejate käsi, olema matšide ajal nurgas ja muretsema üleüldse võitlejate heaolu eest. Arvan, et sain mulle omistatud ülesannetega ilusti hakkama! Õhtul kella 18.00 algasid matšid, rahvast oli ööklubisse kogunenud ca 300 inimest, üritusel oli effektne valgus- ja muusikashow ning ekraanidel ka videokajastus.

post-15103-0-48195800-1395749516_thumb.j

Õhtu teises matšis, astus Keith Maiste (3D Treening) vastu Soome võitlejale Mikka Kallio (FC Jyväskylä) võttes võidu 1. raundis [2.30] käelukuga.

Õhtu viiendas matšis, astus Kaspar Kraav (VÕIMLA) vastu Soome võitlejale Mikko Pasanen (FC Jyväskylä), kus tuli leppida kaotusega läbi kohtunike otsuse väga tasavägises matšis.

post-15103-0-56227500-1395749294_thumb.j

Nädalavahetus oli edukas ja emotsioonide rohke. Minu jaoks oli see hindamatu kogemus, sest kindlasti tahan tulevikus, kus ise enam ei võistle, jätkata treeneri tööga. Natukene nukker oli muidugi see, et ise võistelda ei saanud, aga küll varsti tuleb aeg, kui ise naasen.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Hei!

Sten rääkis veidikene äsja toimunud MMA võistlustest Soomes , Võistlused nii nagu võistlused ikka - vahepeal võidad,vahepeal kaotad! Ühe matši võrra jälle rikkam MMA areenil ning samuti sai Sten esimese kogemuse nurgameeskonnas olemisel. Super töö! Kiidusõnad! Jorgeni nõuandeid kuulates on õigesse kaalukategooriasse mahtumine muutunud üha süsteemsemaks - kuna süüa, millal süüa, mida süüa jne... Viimastel päevadel võistluste eel peab toidukaal oleme minimaalne, toiteväärtuslik pool aga maksimaalne. Kohvi- ja vahukoor, pähklid, kuivatatud ploomid, aprikoosid jms. on seega vägagi teretulnud. :)

Söömine peale võistlusi oli nauditavam, kui tavaliselt. 2 päeva jooksul 3x "All you can eat" toidukohtades. Paar tundi peale kaalumist jõuvarude taastamine erinevate lihade, salatite, juustu, mahla jms. toitainetega. Peale võstlust korraldajate kulul Tai buffeesse - sushi, erinevad riisitoidud teravate kastmetega ja palju muud head-paremat ajasid kõhu punni juba küll. Lõpus ka paar tassi kohvi, et saadaval olevad Fazeri kommid paremini alla läheksid (siiski kaaluvõtmine seljataga). Tagasi Helsingi poole sõites tegime hommikusöögi ABC tanklas, kus oli JÄRJEKORDSELT "All you can eat" söögikoht. Esimesel kahel korral sõin veidi üle, kuid mis seal ikka - 3 on kohtu seadus ning vigadest me õpime! :D Teekonna telgitagustest on veidike juttu ka siin: http://kaspu3.blogspot.com/2014/03/escape-fight-night.html

post-33242-0-74588000-1395955661_thumb.j

Järgmine võistlus: MMA RAJU 13!

Share this post


Link to post
Share on other sites

Teised kas võistlesid või olid nurgas, mina...mina tegelesin enda õlaga. Kuna õlg tekitas vahepeal rohkem muret, siis tegin mõnenädalase sparringu- ning kõvema treeningu pausi. Viimased nädal aega üritan aga vaikselt tagasi ree peale saada.

Eelmisel laupäeval Jorgeni sünnipäeva tähistades sai tehtud esimesed BJJ sparrid-rullid (jah, niimoodi peabki sünnipäeva tähistama!) ning ptuiptuiptui, õlg jäi ellu. Järgmine päev oli loomulikult kergelt kange, nagu ennustas ka minu lemmiksuperkangelane Captain Obvious.

20070526081818!CaptainobviousChooseOptio

(Ootan, et kinodesse tuleks tema film ka.)

Lisaks sellele tegin kolmapäeval esimese korraliku maadlustrenni üle pika aja Kristjan Pressi käe all. Tulemus – kui pole jõudnud 5 nädalat korralikult maadlema (haiguse ja sellele järgnenud õlahäda tõttu), siis on see päris väsitav ning raske.

664005-deadpool_commonsense.jpg

(Parim supervõime üldse!)

Maadluse teemat jätkades – praegu lõppeb Võimla uue lähivõitluse baaskursuse teine nädal kümnest. Baaskursuslased on tublid, minu ja Alari käe all on juba õppinud üksteist loopima nii ühes kui ka teises suunas. Nagu ikka, õpetades õpid ka ise. Mida mina olen õppinud? Võrreldes eelmise baaskursusega pean hakkama varem praeguste õpilastega sparre kaasa tegema. Kuna baaskursuse treeningule eelneb ka enda treening, siis on lihtne visata jalad seinale ja öelda, et teie tehke nüüd, mina vaatan.

Mis sel lähenemisel üldse häda on? Eelmisel baaskursusel õpetasime Alariga neid vist liiga hästi (ajan siinkohal rinna demonstratiivselt kummi) ning kui kursuse lõpupoole hakkasin sparre kaasa tegema, siis oli maadlussparr oodatust raskem. (Muideks – Alari postituses oleval pildil on kuldmedalist Kaupo tollelt baaskursuselt pärit.) Üks põhjus, miks sparringud lähevad baaskursuslastega järjest raskemaks, on kindlasti detailide olulisus – kui korrigeerin õpilase kehaasendit või kaitseliigutust poole sentimeetri ja grammi võrra, siis tean juba ette, et järgmise sparringu ala on teda raskem maha väänata. Ühest küljest hea – õpilased õpivad, mina ilmselgelt tean, mida ma räägin jne. Teisest küljest on see halb – mul on nõrk ego ning mismõttes minu õpilane hakkab mind maha väänama???

animals-polar_bear-bear-bipolar-mental_h

(Jorgenil on panda, minul on...)

Tegelikult oli see viimane lause rohkem halb huumor - kui enda õpilased suudavad mulle maadluses probleeme valmistada, siis on see ainult positiivne, nn endale sobivate treeningpartnerite „kasvatamine”.

All in all, elu on lill.

P.S. Kes soovib mind elusuuruses näha ja elust-olust rääkida, siis võib mind kohata 3. aprillil Maaülikooli spordihoones, teemaks FASTi degusteerimine!

Edited by MatuO

Share this post


Link to post
Share on other sites

Eile, ilusal aprillikuu esimesel päeval, pükisin oma kimonolt tolmu ja tegin ca üle nelja kuu esimest korda kaasa Brasiilia jiu-jitsu treeningu, Martin Aedma juhendamisel. Kartsin küll oma haige käe pärast, aga tänu mõistvatele ja abivalmis treeningpartneritele, sain siiski ilusti treenida, ja oi, kuidas ma seda nautisin. Viimased kaks kuud treenisin poksi ning seda ainult oma esimese käega. Areng esimese käega mängul, tehnikal ja jõul on olnud silmmärgatav ning ootan juba kui saan seda 100% realiseerida. Treeningutel on abiks Pro Series Workout INTRA apelsini, mille maitse mulle ühe enam meeldima on hakanud.

Ühte sõpra tahan veel tutvustada, külmpressitud kookose rasv, mida tarbin igapäevaselt. Mõnus kookose maitse ja kasulik rasv üleüldse. Tarbin seda, kas lihtsalt lusikaga süües või lisan seda hommikukohvi sisse. Kohvile annab kergelt rasvase ja kookose maitselise meki.

post-15103-0-64283400-1396465037_thumb.j

Eile küll oli naljapäev ära, kuid lisan veel mõned pildi. Aastaid tagasi, siis kui veel vanusenumber 17 oli, kaalusin oma tippajal ca 95kg ja üleüldse sain vist inspiratsiooni väljanägemise kohta kloun Krusty`lt. Sarnasus on märgatav! Aastaid hiljem, vanema ja targemana, sain rohkem aimdu iluideaalidest ja tegin läbi väikese muutuse. Järgnevad pildid aastatest 2007-2012. Seniks aga ilusat ja tegusat nädalat!

Krusty ja mina!

post-15103-0-02226100-1396464805_thumb.p

post-15103-0-12929600-1396464824_thumb.p

Edited by Chilldog

Share this post


Link to post
Share on other sites

Sel nädalal olen ise vähe saanud trenni teha, pigem on muud asjad-tegevused esiplaanil olnud.

Esiteks on sel nädalal baaskursus täiesti minu käes, sest Alar on metsas. Või kusagil.

Teiseks olin neljapäeval Eesti Maaülikooli Spordihoones Eleri Õisma väike abiline, kus me pakkusime Fasti tooteid degusteerida.

10150624_811137562248448_1690863201_n.jp

(Rohkesti head-paremat-maitsvamat!)

Hera80 uus laimi ja valge šokolaadi maitse on väga hea! Kooreküpsise maitse on ka loomulikult hea, aga laim+valge šokolaad oli üllataja. Degusteerijate seas olid populaarseimad tooted loomulikult smuutid ning batoonid.

Kolmandaks - reede hommikul võis mind näha Lõunakeskuses koos Raju puuriga ning suure hulga MMA-võitlejatega. Toimusid - või õigemini toimuvad laupäeval kuni 22.00 - Raju 13 demopäevad, kus oli võimalus näha nii MMA- kui ka maadlustreeninguid ja sparre. Lisaks ka oli huvilistel võimalus ise kaasa lüüa, kas siis puuris maadelda, lüüa lapasid, sangpommi rebida jne. Igav ei hakanud igatahes - ise sain nii puuris lukumaadlust teha, väljaspool puuri inimestega juttu ajada ning spordiala tutvustada ning kui trennikaaslased sparrisid, sain hüüda nurgast õpetussõnu jms. Kuna ma olin seal hommikul vara ning ma kipun hommikusöögi arvelt uneaega juurde näpistama, oli abiks kaasas Block (mündišokolaadi maitseline), segatuna piimaga.

1977299_811137628915108_1379128468_n.jpg

(Mina ja Sten "Krusty" Saaremäe. Taustal sinise särgiga Raju peakorraldaja ning võitleja Ott Tõnissaar.)

Selle nädala maadlustreeningu(te) ajal oli juba natuke lihtsam - kehale tuleb meelde, mida peab tegema. Maadlusspetsiifiline võhm on muidugi kehva, kuid mis muu selle puhul aitab kui rohkem maadlust (ja vähem vingumist). Kahjuks on ka suured varbad jälle natuke probleemiks. Mingi nõme pisike vigastus, mis 95% ajast tunda ei anna, aga kui üks kerge kehvema nurgaga löök tuleb varbale, siis ajab ropendama ning tõmbab motivatsiooni täiesti maha. Maadluses esineb seda vähem (ptuiptuiptui), kuid jalalöökide löömine on praegu üks asi, mida kipun vältima. Mis ikka, pöiaharjutused peale. Nagunii on nii pikivõlvid kui ka ristivõlvid kehvad. :)

Võistlusplaanid on ka natuke selgemad!

26. aprill toimub 3D Rull (nogi) Tallinnas, kust soovin osa võtta. Praegu olen keskendunud rohkem kimonoga treenimisele, kuid enne võistlusi on gi pealt no-gi peale minna minu arust lihtsam kui vastupidi. Võistlen kaalukategooriad 79.5, mis on hetkel üsna ligilähedane ka minu ringikõndimiskaalule.

10. mai toimub Finnish BJJ Open, kust plaanisin osa võtta, kuid kahjuks ei saa - täpselt sel päeval on mul eksam. Nukker.

Aga pole muret, võistlen hoopis 24. mai Eesti meistrivõistlustel brasiilia jiu-jitsus Tallinnas. Esialgsete plaanide põhjal võtan osa kaalus -82.3kg (see kaal on siis koos kimonoga).

Jooksvalt saab näha, kuidas ettevalmistused võistlusteks edenevad - muu elu ning pisivigastused on hetkel segavad faktorid. Meeleolu on aga positiivne!

Edited by MatuO

Share this post


Link to post
Share on other sites

Pääsesin üle pika aja taas blogima – kiire kevad. :)

Märtsi viimasel nädala sain Tartus trenni teha ja ise trenne anda (algas lähivõitluse baaskursus). Oli tegus nädal, millest pooled treeningud sain BJJ-le keskenduda. Maasvõitlus kipub üldpildis tagaplaanile jääma aga õnneks sain märtsi viimase nädala natukene rohkem maasvõitlusele pühenduda. Loodetavasti õnnestub seda ka tulevikus rohkem teha.

Kerge trenn enne laagrit Sõjakooli matisaalis. Trennikaaslasteks Jorgen, väike Viu ja Kadri (teeb pilti).

post-33317-0-56786400-1396962572_thumb.j

Aprilli esimene nädal möödus laskelaagris. Treeningutest ei tulnud ilmselgelt midagi välja, rääkimata puhkamisest. Õnneks olid Tartus nädalavahetusel RAJU13 demopäevad, kus sain Eesti parimate poegade ja tütardega trenni teha. Kohal olid nii Tallinna spordiklubi 3D Treening sportlased kui ka Tartu klubi Võimla parimad. Kogu tegevus käis kindla ajakava järgi - igale sportlasele olid määratud kindlad ajad, mil ta teise võitlejaga puuri läks ja siis kas sparris, õppis või õpetas.

Pean nõu kahe vabavõitlejaga. Ise all vasakul väljaspool puuri täitmas mõningal määral nurgamehe rolli.

post-33317-0-59811100-1396963018_thumb.j

Väsimus laagrist ja intensiivsed demopäevad viisid kahjuks selleni, et olen hetkel haige (õnneks ei midagi tõsist – nohu, kurk valus jne). Loodetavasti saan varsti terveks ja tagasi treeningsaali. Raju13ni ei ole enam palju aega ja seega ei ole aega ei puhkamiseks ega haigeks olemiseks.

Taaskuulmiseni!

Share this post


Link to post
Share on other sites

Hei!

Minu nimi on Sten ja olen vahva ebaõnnesõdur ehk pühapäeval treeningu lõpus kergelt poksikotti lüües, tegin tagasi sammu ja minu hüppeliigesest käis läbi korralik nõks. Pilt läks mustaks, hetkeks oli jalg tundetu ja paistetas kiirelt ülesse. Pikalt korvpalli mänginud, on mul neid hüppeliigeste vigastusi olnud ikka omajagu, kuid see tundus kuidagi veider. Läksin oma lahkete treeningkaaslastega EMOsse, kus tehti röntgen ja tuli välja, et hüppeliigese sidemed on venitunud ja on ka kerge rebend. Jalg pandi kipsi (õnneks oli mul kaasas ka kimono püksid, mis mahtusid kenasti kipsi peale nagu pildil näha), mis mulle oli täieti uus kogemus kuna pole elus kordagi kipsi veel kandnud. Juba ülejärgneval päeval sain vabalt varvastele toetuda ja karkudega käimine ja kipsi kandmine oli tüütu (kusjuures karkudega käimine mõjub mu haigele paremale randmele väga laastavalt). Eile sain rohelise tule, et võin kipsi ära võtta ning asendada selle hüppeliigese toega. Hetkeseis ongi siis selline, et käin hüppeliigese toega, kuid kasutan ka kergelt karke. Loodan, et suudan ruttu paraneda ja varsti tagasi mattidel olla.

Emotsionaalselt oli see küll paras põnts, niigi on ranne tuksis ja siis lendab peale veel uus vigastus, nõme, nõme, nõme! Mõtlen, aga nii, et kunagi ei tea, milleks jälle see vigastus hea võis olla ja töötan edasi oma eesmärkide poole.

Püsiklient EMOs:

post-15103-0-60286800-1397212505_thumb.j

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kõik maadlevad, aga mina seda praegu ei tee. :(

Miks siis nii? Esimeses postituses mainisin enda (lapsepõlve) õlatraumat, mis on hiljuti rohkem häda teinud kui võiks. Milles see trauma siis seisneb?

10003937_801159516579586_1488076387_n.jp

(Leia 5 erinevust vasaku ja parema poole vahel)

1506843_801159526579585_636112812_n.jpg

(Leia veel 5 erinevust parema ja vasaku poole vahel)

Mis siis juhtus? Umbes 5-6 aastasena kukkusin ratta pealt asfaltile maha, otse külje suunas. Kukkusin küünarvarrele ning tulemuseks oli kipsis parem käsi - elu esimene ja seni ka viimane. Kahjuks kukkumisviis oli täpselt selline, mille puhul nüüd tean, et tegu on korraliku õlapurustajaga. Aga vanad head ajad, õlaosa keegi ei vaadanud. Pisi-minu suurim probleem sel hetkel oli tõsiasi, et ma pean mõnda aega legosid vasaku käega kokku panema.

Ülikooli ajal aga hakkas kehaline koormus suurenema ning vana vigastus hakkas rohkem välja lööma. Selle aastanumbri sees olen suutnud teha talle nõndavõrd häda, et maadluses althaakide kaevamine võib meheliku pisara silma võtta ning kui lukumaadluses keegi juba vaatab kurjema pilguga minu õla poole, siis patsutan ära.

Konkreetsemalt - probleemiks on õla liigesliikuvus ning suuremal pingutusel valu. Häirib ka liigutuse kompenseerimine läbi õla elevatsiooni. Nädal-kaks tagasi tuli käsi heal juhul fleksiooni suunas 140-150 kraadi, pärast seda puhas kompensatsioon. (Goniomeetriga ma endale kallale ei viitsi minna, sorri.) Enam-vähem sama asi on ka abduktsiooniga. Lisaks on piiratud õla siserotatsioon, mis on ka üks valulikematest liigutustest. Siinkohal ka näide - Kaspari püstivõitluse seminaril, mis toimus eelmisel nädalavahetusel sain põõõõhimõtteliselt kõike teha, kuni pidin kõrvale suunama vastase tagumist otselööki jalaga. Siserotatsioon ning jõu genereerimine abduktsiooni suunas ei ole hea kombinatsioon. Lihaste jõudluse poolest on varem (ca pool aastat tagasi) ära hinnatud tuttava füsioterapeudi poolt, et jõud on langenud oluliselt trapetsi alumistes kiududes ja lailihases. Veidi vähem on langenud rinnalihases (maj) ning subscapularises. Õnneks tuttava ortopeedi sõnul on liigesed-luud ilusad. Kahjuks on abaluude liikumine bilateraalselt naljakas ning kehv.

Aga mida teha?

970582_801159539912917_1137004886_n.jpg

(Sõber Pomm, sõber Kumm)

Eks ma ikka teen trenni. :)

Olen praegu saanud natuke regulaarsemalt teha õlaspetsiifilisi harjutusi ning tulemus on parem. Õlg liigub vabamalt, kuid naljakatel hetkedel on jõu genereerimine ikka äärmiselt ebameeldiv. Selle tõttu väldin hetkel sparrimist ning kõvemaid drille, keskendun sel ajal hoopis rotaatormanseti jõule, abaluude stabilisatsioonile jne.

Peamine mure on nüüd küll see, et ma jään neid harjutusi regulaarselt tegema. Kui ma oleksin iseenda patsient, siis ma ei jõuaks end ära kiruda - kui ei valuta, suva, kui hakkab valutama, teeme seni, kuni hullem osa läheb üle. Võeh. Mulle meeldib pigem olla see, kes sõrmega roietesse torgib, mitte see, keda sõrmega roietesse torgitakse. :)

Tegu on siiski pikaajalise projektiga, nii et huvilised võivad vahepeal kontrollida - üritan ka positiivseid tulemusi postitada.

Tere

Kui viitsid, mis harjutusi sa teed oma õlaliigese probleemi paremaks tegemiseks? Mõni kava - link?

Mu abaluude osa tagantvaade peaks suhteliselt sarnane välja nägema (rasva ehk on vähem :D:D) - vasak "vähemtoonuses" - subjektiivselt isehinnates. Jalgrattalt auto kapotile - täpselt küünarvarre ülaosa/õlaga.. samuti, midagi ülihullu ei olnud, aga närib siit-sealt.

Tänan

Edited by Marxengel

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tere

Kui viitsid, mis harjutusi sa teed oma õlaliigese probleemi paremaks tegemiseks? Mõni kava - link?

Mu abaluude osa tagantvaade peaks suhteliselt sarnane välja nägema (rasva ehk on vähem :D:D) - vasak "vähemtoonuses" - subjektiivselt isehinnates. Jalgrattalt auto kapotile - täpselt küünarvarre ülaosa/õlaga.. samuti, midagi ülihullu ei olnud, aga närib siit-sealt.

Tänan

Hei! Vabandust, et vastamisega nõnda hilja peale olen jäänud, kuid lootsin leida kooli kõrvalt hetke, kus saaks pilte teha. Kahjuks seda hetke ei tekkinud ning koolitöö nõudis ka rohkem aega kui algul arvasin. Selle tõttu kasutan vana hea guugli abiga leitud pilte. No hard feelings, loodetavasti. :)

Disclaimer: Need harjutused on mul jooksvalt enda hädade ja probleemide põhjal kokku pandud ning ei pruugi kõigile sobida. Kõige kindlam variant on lasta end lähemailasuva füsioterapeudi poolt üle hinnata ning tema käest spetsiifilisemad harjutused saada.

Igatahes! Nagu mainisin, siis peamiselt tegelen rotaatormanseti lihastega ning abaluu stabiilsusega. Parim sõber on sel puhul kummilint, mida on lihtne visata kotti ja kaasas tassida.

Esimene harjutus on band pulldowns (Pilt: http://www.thera-bandacademy.com/elements/clients/images/11-4408-9__072708_183718.jpg) Harjutuse ajal keskendun ülemises osas sujuvale laialitõmbele ning alla tõmmates abaluude sümmeetrilisele liikumisele. Paljud harjutused ongi sellised tunnetuse poolest paika pandud mul, st väiksem koormus, aga hästi kontrollitud tegevus.

Teine on supraspinatuse tugevdamine (PIlt: http://www.nhs.uk/Livewell/fitness/PublishingImages/lateral-raise.jpg) Minu variant on küll 45-kraadise nurga alla, peopesad ees ning isomeetrilise hoidmisega, kuid pilt ja põhimõte jäävad samaks.

Infraspinatuse jaoks on õlavarre välisrotatsioon (Pilt: http://img.webmd.com/dtmcms/live/webmd/consumer_assets/site_images/media/medical/hw/h9991473_002.jpg) Ise hoian peopesa üleval ning teen seda harjutust kummilindiga mõlemas käes. Seletan täpsemalt - käed küünarnukist 90 kraadi, peopesad lae poole, võtan kummilindist kinni ning mõlemapoolselt välisrotatsioon. Lisaks sellele meeldib seda harjutust seina ääres teha - saan enne välisrotatsiooni abaluud "paika sättida" ning siis jälgida, kuidas stabilisatsioon hoiab.

Subscapularis läheb ka kummilindi kapsaaeda. (Pilt: http://www.active.com/AssetFactory.aspx?did=43282 VASAKPOOLNE) Mulle ei meeldi küünarnukk-keha-kõrval siserotatsioon, kuna leian, et väga lihtne on rinnalihasega hakata sohki tegema.Kui pole mingit kõrgemat kohta abiks võtta, kuhu kummilint siduda, siis on võimalusi ka kummilindi ümber käe sidumiseks, et sama efekti saavutada. Kahjuks on mõistus nädalavahetusest üsna väsinud ning kardan, et ma hakkaksin siin sogast ajama. :)

Need on peamised harjutused, mida ma kummilindiga teen igapäevaselt. Paar korda nädalas (see on vabama graafikuga) teen läbi ka veidi kõvema treeningu õlgadele, kus on sees sangpommi rebimine ja tõukamine ning erinevad harjutused kätelseisus. Jällegi, väldin intensiivsusele keskendumist, vaid pigem jälgin, kuidas abaluu töötab sel hetkel. Tunnen, et kui ma sellele ei keskenduks, siis hakkangi kohe (vabandust väljenduse pärast) poole persega neid harjutusi tegema. :)

Loodan, et said vähemalt mingigi vastuse enda küsimusele, lähipäevil üritan kirjutada osadest harjutustest ning enda õla seisukorrast veidi täpsemalt, hea õnne korral ka lisan pildimaterjali!

Share this post


Link to post
Share on other sites

Suur tänu. Kindlasti kasu neist ka. Jälgin küll analoogseid asju Cressey postitustest aga erivatest ideedest nopib kokku paketti.

Lähimalasuv füsioterapeut...njaah, neid on kogu riigis paar tükki, kellelt reaalselt tuntavat abi saada võib, lisaks abile 30 eur ilmajäämises :)

Oled ise ka FT? Lisa materjal/pildid - oodatud.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Raju jõuab üha lähemale ja lähemale... Õnneks on valmistumine kujunenud küllalt hästi. Enamus võistluste jaoks ei ole ma spetsiaalselt valmistunud. Miks? Püüan treenida samas mahus olenemata kas võistlused on tulemas või mitte. Järjekindel kindlate sihtidega töö viib tulemusteni! Kristjan Pressi käe all paraneb maadlus iga treeninguga, samuti maasvõitlusoskused Martin Aedmaga (peaaegu igapäevaselt koos treenides). Tunnen, et viimastel nädalatel on kogu "maasvõitlusmäng" muutunud üha loogilisemaks. Isegi peale 5,5 aastat treenimist avastan uusi detaile mis ühe või teise tehnika omavahel paremini seob.

Võistlusnädalatel on kaalu allasaamiseks enda kehatüübile vajalikud tehnikad välja kujunenud. Vahel läheb sellega lihtsamalt, vahepeal raskemalt... Mugavaks ei kujune see kaaluvõtmine iialgi, kuid pikapeale harjub sellega täitsa ära. Näiteks väsinud olekuga neljapäeval ning reedel. Seega olen nendeks päevadeks tavapärasest vähem tegevusi/kohustusi võtnud.

Peale Raju mõned kohustuslikud puhkepäevad. Tavaliselt ei tule sellest aga midagi välja, kui avastan paar päeva hiljem juba päeva teist trenni tegemas. :D Kaalu võttes on magusa söömine otseloomulikult välistatud. Pühapäeval luban endale väljateenitud preemia. Seekord nussasai! Miks just selline valik? Kaalu võttes jalutan millegipärast ALATI sellest letist mööda tundes, kuidas ilanäärmete aktiivsus üha kasvab ja kasvab :D


RAJUNI!

Share this post


Link to post
Share on other sites
Elu, miks sa segad nõnda kirjutamist?
Nagu eelmises postituses lubasin, kirjutan natuke täpsemalt enda õlast. Praegu olen saanud päris hea joone peale, tegeledes igapäevaselt enda õlaga, peamiselt tehes eelnevas postituses mainitud harjutusi. Nagu ütlesin, kummilint on alati kaasas ning kergelt kottivisatav. Mis siis praegu muutunud on? Siserotatsioon on oluliselt parem ning palju pisikesi asju on paremaks läinud. Siinkohal peab paar näidet tooma. Kui varem köögilaua alt juhet pistikupesast ära võttes kadus käest jõud ära ning tekkis kerge valu, siis nüüd seda enam ei esine. Kui varem ei saanud/tahtnud parema külje peal magada, teades, et see lööb õla kangeks, siis nüüd saan magada parema külje peal + tüdruksõber on ka veel kaisus. Win-win. Seljakotti selga pannes ei pea enam tegema naljakat nägu, kui üritan paremat kätt sellest...noh...kurat...seljakotipaelast läbi panna.
Aga elu pole kunagi lill! KUNAGI! Üle-eelmisel kolmapäeval (st. 2. aprill) sain teada, et teen kahejalahaardega mahaviimist täiesti valesti. Mis on veidi nukker, sest seni on see päris hästi toiminud mul. Ott Tõnissaar (Raju peakorraldaja, kes teeb laupäevasel Rajul ka ise matši!) imestas ka, et ma võtan praeguse minekuga enda mahaviimiselt jõu ära, aga ikka suudan ära lõpetada. Mis ikka. Mis sitasti, see....see vajab harjutamist. Hakkasin harjutama ning aeglaselt-rahulikult tegema. Ning siis ühel hetkel oli reie nelipealihases kerge valu. Ei mõelnud sellele väga midagi, aga kui järgnevatel päevadel proovisin ka sama harjutust, siis see valu ikka püsis.
Eelmisel kolmapäeval oli õudne hetk - harjutasime plahvatusega kahejalahaardeid ning esimene katse mul lõi sellesama valu oluliselt hullemaks. Valu on nõnda konkreetse koha peal ning vajab ägestumiseks teatud venituse ja puraka vahekorda, et kõike muud lubab teha - elada, kõndida, lukumaadlust teha(!) - aga kui üritan minna mahaviimist tegema, siis tõusen kohe püsti ning kekslen ühe jala peal seina poole, et seda rusikaga lüüa. Rõve valu, rõve valu.
Mida ma siis sel puhul teen? Kinesioteip, venitused, vahurull. Kergelt jätkan trennidega ka, aga baaskursusega maadlust kaasa ikka praegu ei tee - teisipäevane katsetus lõppes ka üsna nukralt.
Lubasin ka rohkem pildi-videomaterjali harjutuste kohta, kuid kahjuks (nagu postituse alguses mainisin), elu segab kahjuks. Aga igav vähemalt ei hakka! Sest juba sel laupäeval on Tallinnas Saku Suurhallis RAJU 13, kus minu roll jääb seekord "vaid" käte sidumise peale - meie treenerid Jorgen Matsi ning Martin Aedma on nurgameeskonnas. Pärast seda on siin teemas kindlasti palju lugeda, küsida, uurida ning tähistada.
Peale selle on 26. aprill 3D Rull (nogi), kus plaanin võistelda kehakaalus 79.5. Õnneks seekord ei pea (loodetavasti) üldse kaalu tõttu muretsema, sest igahommikune kaal tiksub praegu 78-79 vahel, mõnikord näidates kaaluekraanil isegi 77,__. :) Köögiviljad aitavad.
Eat+your+veggies+kids_381012_4856832.jpg
(Spargelkapsas, mu motivatsioon.)
Edited by MatuO

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tere

Tore oli jõuda tagasi Tartu ja mitte olla metsas. Jah, mu Raju13-eelne nädal möödus välilaagris.

Trenni sain teha nii palju, et kõndisin suhteliselt palju raskel maastikul. Õnneks ei oleks võistluseelne nädal ka Tartus raskete treeningute saatel möödunud – tähtis on puhata ja vigastustest hoiduda. Laager ei olnud õnneks füüsiliselt raske (välja arvatud 2.päev) ja sain täiesti rahuldaval hulgal magada. Neljapäeval ja reedel sain veel Tartus ja Kosel puhata ja end koguda.

Metsas oli toitumine taaskord problemaatiline – veelaadimine koos süsivesikute vaba (väga vaene) toitumine. Õnneks olid kaasas ahjuõuna ja mustika/valgešokolaadi pudingud. Väike toidu hulk ja pikad päevad väljas ei sobi väga – eriti kui kehas on palju vett ning kehatemperatuur seetõttu langeb. JÄIN ELLU J

Kehakaalust ei olnud mul metsas aimugi – laadisin vett ja proovisin arukalt toituda. Pühapäeva hommikul enne laagrisse minekut oli kaal 69,4 kg. Neljapäeva hommikul Tartus kaalusin 66,7 kg ja reedel Raju13-e ametlikul kaalumisel 65,65kg. Reedel sain isegi hommikusöögiks paar ampsu süüa ja paar lonksu vett. Kaalu võtmine läks ÜLLATAVALT kergesti seekord.J

Raju13 tiksus ikka mõtetes. Ei jõudnud puuri astumist ära oodata – olin oma oskustes kindel ja teadsin, et kui kõike õigesti teen, siis jään oma esitusega rahule. Kõige tähtsam on teha oma asju õigesti ja sportlasena areneda. Ma ei väida, et võit ei ole tähtis – amatöörina on mulle tähtsam teha matše, mis toovad välja mu puudujäägid või annavad mõnd muud moodi konstruktiivset tagasisidet. Enne Raju13-t lootsin, et suudan anda korraliku lahingu ja et jään oma sooritusega rahule.

Laupäev möödus õe juures vaikselt lebotades ja vee joomisega (kerge janu oli reedest jäänud ja seega otsustasin laupäeval keha veega kostitada). Mingit kindlat „pealekaalumistmenüüd“ mul välja pole kujunenud ja seega söön seda, mille järgi isu. Peamine on saada kehasse tagasi süsivesikud ja vesi! Kadri kaudu sain pidevalt infot Raju13 amatöörüritusel toimuvast – Võimlat esindas amatöörüritusel 5 tubli sportlast, kellele kaasa elasin.

Võistluspaika sattusin esimesena – vähemalt alla riietusruumi. Sain koheselt arstliku kontrolli läbida ja peale seda käsi siduma minna. Mul oli õhtu 3. matš. Enne soojendust oli korralik närv sees, õnneks ei midagi ulmelist – olin oma oskustes kindel ja muidu rahulik meel oli ka seekord abiksJ. Sooja tegema hakates kadus kõik muu mõtetest – proovisin teha asju õigesti ja mõtlesin erinevate tehniliste nüansside peale – Võimla klubi poolt oli sportlaste soojendamisel abis Villu, kes minu arvates tegi fantastilist tööd! Sain korralikult esimese higi lahti ja hingamise samuti. Varsti saabuski aeg puuri minna.

Puuri poole liikumine enda poolt valitud loo ja publiku, eriti VÕIMLA FÄNNISEKTORI kaasaelamise saatel on midagi uskumatut. Sain sellest nii palju jõudu ja tuge juurde – see oli väga äge tunne. Puuri jõudes olin rahulik ja kindlameelne – teadsin, mida pean tegema ja et mul on nurgas Eesti parimad! Jorgeniga „kokku lepitud“ gameplan oli vastase oma löökidega seina surumine, sealt maha viimine ja maas alistuse otsimine. Lisaks oli mul veel nurgas Võimla maasvõitluse treener, kurikuulus Martin Aedma, kellega enne matši rääkides tuli Martini poolne nõuanne otsida alistusi, mille ebaõnnestumine ei tähendaks mulle dominantse positsiooni kaotamist (ntx RNC e. tagantkägistus või sidechoke).

Matš kestis kokku 53 sekundit. Peale vastasega rusikate kokku löömist tegi vastane üksiku highkicki õhku ja jäi veidi eemale paigale. Otsustasin teda löökidega seina suruda. Ma ei mäletagi, kas ma jõudsin lööke teha või mitte, igatahes nägin, et ta käed olid väga kõrgel ja läksin mahaviimist otsima. Põrkusime seina, kus ma sain mõlemad käed ümber ta jalgade seongusse, mille peale ta kukkus maha, liikusin kohe mounti (tema peale dominantsesse positsiooni), vastane keeras mulle oma selja. Hakkasin koheselt ühte kätt talle lõua alla ajama ja teisega hoidsin althaaki, et ta ära ei saaks põgeneda. Saingi varsti parema käe sügavale ta kaela ümber ja alistus tuli kiiresti. Ülevoolav tundepuhang, rahulolu ja pingelangus. Päris palju tundeid korraga ja enesetunne oli super. Jäin oma esitusega rahuleJ

post-33317-0-34276700-1398026955_thumb.j

Edasi tavatreeningud muude kohustuste kõrvalt (tulev nädal taas välilaagris). Proovin oma oskusi lihvida ning saada paremaks. Tulevikus tulevastest võistlustest hetkel ei tea – tean vaid, et kui on võimalus võistelda, siis seda ma ka teen!

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

SomethingSomethingEluOnKiire.

Asjalik aeg jälle olnud! Kui koolitöö ja muu elu kõrvale jätta, siis muidugi peab mainima Raju 13 ja 3D Rulli!

Rullist ma ei hakka siin pikalt rääkima, pigem panen siia enda blogi lingi (kus ma kirjutan igast matšist lähemalt), tl;dr variandi ning väheke illustreeriva pildi.

Siit saab lähemalt lugeda.

Tl;dr : 1 võit, 2 kaotust, kaalusin -79.5kg kategoorias 76.7kg, enesetunne hea. Enda kategoorias hõbemedal. Kaaluvõtmist polnud, kuid abiks....

10178041_826896824005855_622289574176330

(NOM! NOM! NOM! Also, täpne kaalumine on elu alus.)

Lähemalt võtaksin aga kokku VÕIMLA esitluse Raju 13'l. Nagu Jorgen tõi väga vinge faktikese välja - viimasel kolmel Eesti MMA üritusel on olnud VÕIMLAl kõige suurem meeskond. Raju 13'l tähendas see päevasel üritusel 5 amatööri, õhtusel üritusel aga 3 amatööri ning 3 professionaali. Päevasel üritusel suutsime võtta kaks võitu alistustega, kuid see tähendas kahjuks kolme kaotust. Õhtusel üritusel aga võitsid kõik meie amatöörid alistustega ning professionaalid tõid koju kaks võitu ning ühe kaotuse. Ise piirdusin sel Rajul tagasihoidliku kätesiduja rolliga (olles ka ühe matši ajal nurgameeskonnas abiks), mille tõttu ma ei pea sündsaks hakata väga palju lähemalt kirjutama selle ürituse kohta (jätaks selle teistele poistele, kes olid päeva jooksul palju olulisemad jupikesed Raju jaoks), kuid selle võrra sai rohkem kaasa elatud! Pean välja tooma ka matšidele eelneva ülipositiivse meeleolu, mis valitses meie riietusruumis. Peamatši teinud Henri Hiiemäe kiitis meie riietusruumi külastades seda õiget higilõhna ning nalja, mis seal toimus.

Kokku 7 võitu ning 4 kaotust ühe ürituse peale. Pole üldse paha, või mis?

Edited by MatuO

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tere taas

Vahepeal on möödunud 2 kiiret nädalat Raju13-st. Esimene nädal peale Raju13-t möödus metsas laagris. Õnneks ei olnud tegemist väga intensiivse laagriga ja sain ka natuke puhata ja taastuda. Tartusse tagasi jõudes alustasin vaikselt treeningutega – ülirahustav tegevus minu jaoks, eriti peale sellist pikka pausi võistluse ja metsalaagri tõttu.

Ilmad on ka nii superhead olnud ja nädala alguses tegime Ott Tõnissaarega selle suve treeninghooaja avamise auks esimese treeningu õues. Algul traditsiooniline sörk ümber Anne kanali ja seejärel lõime poksikinnastega lapasid ja pärast ka kergelt low-kicke teineteise jalgadesse. Siinkohal tooksin välja, et FRONTKICK ≠lowkick (märkus OttileJ).

post-33317-0-12107300-1399206737_thumb.j
Suhteliselt suur osa eelmise aasta suvest möödus väljas, muruplatsil treenides A Le Coq Spordihoone taga. Lisaks minule ja Ottile olid pundis veel Sten Saaremäe ja Kaspar Kraav ning maadlusalaseid treeninguid juhendas Kristjan Press. Loodetavasti tuleb ka see suvi väga trennirohke ning suudan oma oskusi lihvida ja ise võitlejana areneda.

Möödunud nädal möödus kergete trennidega ja põhiliselt väikese füüsilise tegevusega, sest tekkis plaan laupäeval, 03.05 Soome võistlema minna. Tegemist oli Hyvinkää kohaliku MMA klubi RNC korraldatava võitlusega amatöörsportlastele.

Kaalu ma seekord ei võtnud, võistlesin kehakaalus -70,3 kg. Kahjuks tuli vastu võtta kaotus läbi kohtunike otsuse. Kokkuvõte võitlusest – vastane ei võitnud matši, ma ise kaotasin selle. Täiesti vastandlik sellele, mis toimus Raju13-e matšis. Pettusin oma esituses ning ei tea siiani, miks midagi juhtus või ei juhtunud. Üks on selge – tagasi trenni higistama. Kõigepealt muidugi väike puhkus (võibolla) ja kerge eneseanalüüs.

Soomes osales ka teisi Eesti sportlasi. Klubist Võimla peale minu veel Sten Anslan ja Hendrik Orion ning klubist 3D Treening Herman Vesiaid ja Ronald Sookael. Viie peale pidasime maha 6 kõva lahingut, millest 2 võitsime (mõlemad võidud saavutas Sten Anslan).

Nüüd siis jään ootama Tartus juuni alguses toimuvat 3D Liiga14(Tartu) amatöörvõistlust. Kindlasti tõusevad päevakorda jooksutrennid, võimlemiskavad ning palju tehnilisi treeninguid.

Liigani J!!!

Share this post


Link to post
Share on other sites

Heihei!

Viimased nädalad on kulgenud rahulikult, tänu vigastatud hüppeliigesele. Hetkel teen ikka oma võimlemiskava „ahvist inimeseks“ ja lisaks harjutused hüppeliigesele, et võimalikult ruttu tagasi treenima saada. Esmaspäeviti ja reedeti viin, Tartu Vanglas, läbi MMA treeninguid, Tartu gümnaasiumide noortele ning kolmapäeviti püstivõitluse treeninguid oma klubis VÕIMLA. Eriti positiivne on see, et operatsioonini on jäänud veel kuu aega, ootan seda juba pikkisilmi. Nagu Alar kirjutas, möödus meie eelmine suvi A. Le Coq spordimaja juures väljas ja siseruumides treenides. Kahjuks minul jääb see suvi küll vahele, kuid sügisest, kui olen taastunud, panen selle treeningratta uuesti täisaurudega käima.

Esimesel päeval tegime Otiga võimsa trenni ja kui Jorgen seda kuulis, ostsustas ta ka järgmisel päeval meiega ühineda:

post-15103-0-58043400-1399372292_thumb.j

Siiski ühel toredal sündmusel, ma viimasel ajal olen osalenud. Jooksurahva pühal, 1.mail, kogunevad tuhanded inimesed minu kodulinna, Viljandisse, kus läbitakse rõõmsalt 12km pikkune distants ümber maagilise Viljandi järve. 85. Suurjooks ümber Viljandi järve tõi starti üle 3500 inimese. Minu jaoks oli see 6. kord järjest läbida seda distantsi, selline väikene traditsioon. Kiireim aeg, millega olen 12km läbinud on 50m 54s. Ilm küll oli veidi nukker, sadas kergelt vihma ja oli üpris külm, õnneks polnud tuult! Mõnusalt veedetud 1. mai hommikupoolik.

Sõpradega väike ühispilt:

post-15103-0-41651500-1399372335_thumb.j

Mõnusat kevade jätku! ;)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Trenni poolest jäi minu nädal nüriks, semester hakkab lõpupoole jõudma ning õppimine on prioriteet. Siiski jõudsin mõnel korral ikka BJJ trenni ka, sest 24. mai on Eesti meistrivõistlused brasiilia jiu-jitsus., mis toimuvad Tallinnas, Kristiine Judokeskuses. Võistlema lähen -76kg kaalukategoorias, sest kaal oli mõnusalt alla tõmmanud. Hommikuti ärkasin üles vahemikus 75.8-76.3. Et saada kaalu, pean muidugi kimono kaalu jagu (~2kg) veel alla võtma, kuid see kaaluvõtmine on juba üsna nohu. (Nng jääb enda "max 3kg kaaluvõtmist" limiidi alla.)

Muidugi nädal aega puhast õppimist ja hooletut söömist jätsid jälje – emadepäeva hommikul näitas kaal numbreid 77.6. Ma muidugi ei usu, et ma võtsin nädalaga suvalt lihtsalt poolteist kilo juurde. :) Pigem on see hea meeldetuletus, et nädala vältel võib see number kaaluekraanil muutuda kõvasti nii ühes kui ka teises suunas.

Lisaks söömisele tegin veel natuke teadust sel nädalal!...olles katsealune muidugi. Käisin vana kursavenna magistritöö katsetel, mille eesmärk oli hinnata multifidus lihaste aktiveerimist kehatüve stabiliseerimisel (seljavaluga) meestel. Kuna minul selg ei valuta (kui kõrvale jätta kangus pärast paaritunnist autosõitu), siis mina läksin kontrollgruppi. Katse ise oli lihtne – elektroodid peale, vastaskäsi-vastasjalg sirutus toengpõlvituses koos kiloste raskustega ning hoia suutlikkuseni.

1456784_834279243267613_3237892647187586

(Elektroodid olid suurel tuharalihasel, kõhu sirglihasel, kõhu välimisel põikilihasel ning selja peal L2 ja L5 tasemel (2. ja 5. nimmelüli tasemel).)

Tulemused olid huvitavad. Jõudsin hoida parem käsi – vasak jalg 3 minutit täpselt, vasak käsi – parem jalg 2.20. Selg ja jalg oli kõik ok, aga õlad olid just need osad, mis andsid alla. Õla rehab jätkub, pole midagi! Aga lähen teemast kõrvale – tulemused olid huvitavad, sest L2 ja L5 taseme lihaste aktivatsioon oli mul seljavalutajatega sarnane. St L5 tasemel oli aktivatsioon madal, L2 tasemel oluliselt kõrgem. Töötan valesti, noh! Eks see näitab, et mul on mingi potentsiaal seljavaludeks ikka olemas, aga ptui-ptui-ptui, jätkame samas vaimus ja võtame ikka õlga(sid) kui kõige suuremat probleemi.

Sellest tingituna tuli inspiratsioon kirjutada lähemalt multifidustest, nende rollist ning nende tugevdamisest, kuid see peab kahjuks ootama järgmist korda. Täna on ikka emadepäev! :)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Hei!

Veidi ka minu tegemistest... Peale viimast võistlust Rajul olen järjepidevalt treeninud ning pingsalt oodanud sõitu Iirimaale ja Inglismaale. Eelmisel aastal veetsin 5 nädalat SBG treeningsaalis Dublinis. 5 nädalat sain treenida mitmete MMA kuulsustega. Otsustasin reisi ette võtta ka sellel aastal, kuid silmaringi laiendamise mõttes veedan 3 nädalat ka Inglismaal (samuti SBG treeningsaalis). Asjad on pakitud ning aasta aega oodatud väljakutse on kohe-kohe algamas. :)

Reisist lähemalt saab lugeda blogis: http://kaspu3.blogspot.com/ Püüan teha postitusi nii palju, kui jõuan. Kuidas läheb? Millisel tasemel on sportlased, treeningmetoodikad ja muu... õige pea!

Treenides 2x päevas tuleb pöörata suurt rõhku ka toitumisele. Intensiivsete treeningute ajal kasutan Intrat. Taastumisele aitavad kaasa Recovery ja Hera 80. Magusaisu täidan valgurikka Pudinguga. :)

post-33242-0-21926400-1400184545_thumb.j

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tere

Postitus üle pika aja – kiire kevadaeg, mis muud J

Mida vahepeal teinud? Kooli lõpetamisega tegelenud, natuke puhanud, natuke trenni teinud ja ega muuks väga aega jäägi.

Treenigutel on saanud päris palju maadlussparre teha (täpsemalt Kreeka-Rooma maadluse põhiselt) ja DEAM, maadlus on lahe. Põhiliselt saan harjutada oma maadluskaitset, kuid hea on tõdeda, et siit-sealt hakkab ka mõni rünnak näppu ja suudan neid realiseerida. Olen õppinud, et maadluse puhul on väga tähtis aru saada jõuõlgadest ja nende muutmisest liigutades oma keha õigetesse asenditesse. Olen nüüd mõnda aega harjutanud minu jaoks veidi võõraks jäänud tehnikat – peast haardega mahatõmbamine. Olen hakkanud aru saama, kuidas seda asendit kontrollitakse ja mida ründaja tahab teha seda asendit hoides. Seda teades on muutunud selgemaks ka oma kaitsetegevus sellisesse asendisse sattudes (ja ma satun sinna natuke tihti).J

Sparrid on teinud huvitavaks kahe täiesti erineva maadlusstiiliga treeningpartneritega maadlemine. Ott on ründav, plahvatuslik ja väga suure tehnilise pagasiga maadleja, kellega maadeldes tekib vahel tunne, et teda on mitu. Jorgen mängib kindlate asjade peale, mis tal hästi välja tulevad (eriti minu vastu). Ta teeb tehnikaid tema jaoks kontrollitud asenditest ja otsib pidevalt midagi, teeb tööd ja kui ma millelegi vastumürki hakkan peas otsima, siis leian ennast suhteliselt kiiresti seljatatuna matilt. Aga see kõik on rikastav ja saan harjutada erinevaid asju.

Maadluse kõrvalt olen jõudnud ka veidi maasvõitlusega tegeleda. Eriti hea on õppida GI-ga (Brasiilia Jiu-Jitsu e. BJJ jaoks kohandatud kimono, mille varrukad on rohkem jäsemete ümber, et vastast raskem haarata oleks kui näiteks tavalise Judo kimonoga) maadlust ja maasvõitlust. GI-ga on tehnilisi võimalusi palju ning sparrides ei ole just lihtne ennast mõnest halvast olukorrast välja libistada nagu seda ilma GI-ta tihti juhtubJ.

Poks ja üldse püsti löögidistants on kahjuks vahepeal täiesti puutumata jäänud teema – kõige jaoks ei jagu lihtsalt aega. Õnneks nädalavahetusel sain koos kahe teise Võimla sportlase ja klubi 3D Treeningu võitlejatega võtta osa väikesest poksilaagrist Tallinna. Oli põnev ja õpetlik. Mul on palju õppida ja harjutada. Back to the drawingboardJ Õnneks sain juhtnööre, mida eelisjärjekorras arendada ja ehk saab asjagi...

Lisaks poksitreeningutele käisin ka Eesti Meistrivõistlusi Brasiilia Jiu-Jitsus vaatamas. Nägin palju üllatusrohkeid matše. Võimla oli tugevalt esindatud ja sain omade võidukatele matšidele kaasa elada. Kahju, et ise osa võtta ei saanud aga eks vahel tuleb teha valikuid.Siiski, äge võistlus oli ja nägin ilusat ning tehnilist jitsi.

Järgmise võimaliku MMA matši teen võibolla Tartus 3D-Liiga14-l. Võistlus toimub 7. Juunil ja seekord Tartus nagu ma varem mainisin. Vastastest midagi ei tea – mis kaalus, kust riigist mis taustaga mees vastu võib tulla aga ega see mind väga morjenda. Lähen oma asja tegema.

Nüüd väike puhkus poksilaagrist ja siis tagasi trenni!!!

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tuhat vabandust lugejate ees! Olen lubanud rohkem õlaharjutustest kirjutada, multifidustest kirjutada jne, aga huiatkI! Käisin võistlustel ning sain ühe ülistressika nädala osaliseks, nii et praegu ei ole tootlikkus see kõikseparem.

Mis siis täpsemalt.

Käisin ju võistlemas! Eesti Meistrivõistlused brasiilia jiu-jitsus! Teeme ikka tl;dr ka - enne võistlusi kimonoga 75.5, enda kaalukategoorias üks võit ja üks kaotus (kuldmedalistile!) ning absoluudis üks kaotus. #raskeelu.

Lisaks sellele oli kiire õppimisnädal. Stresirohke jne. Abiks olid Fast pudingud ning Giant valgubatoonid! Sai proovitud uusi pudingumaitseid, Cookie Cream ja Lime&Cheesecake! Mulle meeldivad pudingud kõige rohkem keefiriga ning nendega sai siis ka neid mekitud. Vaheotsus enne järgmist proovimist - mõlemad on head, aga kui pean valima, siis PIGEM Cookie Cream keefiriga.

Võistluste koha pealt veel nii palju, et enne matše oli abiks ka maasika HT-R, mis oli nii minul kui ka Jorgenil shakeri sees.

10152512_849478181747719_102696385002585

(#nom, pilt Mariel Mõisavald)

Mis aga edasi? Suvel on plaanis mitu laagrit läbida - suur suvelaager Pärnus juuli algul ning SBG Euroopa laager Tallinnas augustis. Mõlema laagri jaoks on töö juurest puhkus ja puha. Lähematest plaanidest on aga sel laupäeval 3D Liiga Tartus, kus plaanin ise taaskord nurgas karjuda mitmesuguseid naljakaid asju, nagu "Ära lase!" ja "Tule ära sealt!" Üritus toimub Ujula 4 poksisaalis, kõik vaatama!

Share this post


Link to post
Share on other sites

Hellou

Oma tänase postituse alustaksin just toimunud 3D Liiga14-st. Esimest korda alates 3D Liiga9-st ei saanud ma Liigal võistelda - L. Hea ja uudne kogemus oli olla üritue korraldamisel abiks. Samuti sain Koos Sten Saaremäega olla ühe Võimla sportlase nurgas, sest ta võistles teise Võimla sportlase vastu. Tihti on juhtunud, et Võimlal on MMA amatöörüritustel väga suur ja korralik esindus ning teiste klubide sportlasi ei jagu või ei ole neid sobilikus kaalus, et iga Võimla sportlane saaks omale vastase väljaspoolt klubi. Olen ju isegi ühe oma klubikaaslasega(Steniga) 3D Liiga11-l mõõtu võtnud. Andsime võistlusel mõlemad endast maksimumi, et teist võita ning peal võistlust tegime koos sõpradena trenni edasi J.

post-33317-0-89662000-1402232708_thumb.j Seekord jäime viiki :)

post-33317-0-78629400-1402232561_thumb.j Võimlakad 3D Liiga14-l

Põhjus, miks ma ei saanud võistelda - mu vasak õlg hakkas treeningutel tugevasti valutama ning selgus, et mul on limapauna põletik. Õlg vajab puhkust, väikest põletikuravi ja kerget võimlemist liikuvuse säilitamiseks. Praeguseks on valu juba tunduvalt taandunud ja saan segamatult võimelda ja loodetavasti varsti ka tavatreeningutega edasi minna. Olen ainult lühikest aega treeningutest eemal olnud aga isu teistega maadelda, lööke vahetada ja jitsida aina kasvab. Päevad ilma tugevate treeninguteta tunduvad teistsugused aga kindlasti mitte tähtsusetud. Viise enda arendamiseks on palju...

Lisaks õlale on praegu teemaks ka hüppeliigeste, oma alaselja ja ülaselja tugevdamine erinevate harjutustega. Selline paus tavatreeningutest annab võimaluse kehal veidi taastuda (väljaväänatud varbad jne saavad puhkust) ning ajapuuduse tõttu tähelepanuta jäänud kehaosade arendamiseks / tugevdamiseks.

Vahepeal õnnestus mul süüa ka Fast Giant Metsapähkli-karamelli 90g batooni. Tegemist on ikka korraliku ampsuga, mis on tõsiselt hea maitsega.

post-33317-0-70025300-1402232680_thumb.j Yummmi :P

Tuleval nädalal võimlen sel ajal, kui teised tavatreeninguid teevad ja proovin mingil määral kõrvalt jälgida ja aru saada, mida teised teevad / õpivad. Lihtsalt kodus olla või millegi muuga kuskil mujal tegeleda ei tule kõne alla. Harjumus saalis käia ning seal areneda on tähtis ja vajalik, et mitte laisaks muutuda. Tahe MMA-s areneda ja uusi asju õppida on suur ning tulev suvi annab selleks kindlasti palju võimalusi J.

Et siis edasi täie hooga ja uute raskuste ületamiseni!

Share this post


Link to post
Share on other sites

MatuO on korralikult "siniseks" pekstud.

rPLI7a2.png

Siniseks, roosaks, kollaseks ja mis iganes muuks värviks, mida loobiti Wow Runil, mis toimus eile Tartus. :)

Tegu oli siis 5km jooksuüritusega (mitte võistlusega!), kus iga kilomeetri tagant loobiti sind mingi uue värviga. Sattusin sinna kursaõdede moosimise tõttu - meeskonnast oli üks liige puudu. Osavõtt sai lubatud juba paar kuud tagasi ning kui reede õhtul tuletati meelde, et näe, pühapäeval jookseme, siis...noh, ega ei olnud meeles küll. Aga üritus oli tore!

Pildi seletuseks - kursavennaga mõtlesime, et niisama 5km joosta on igav, pigem sadat sorti kino teha. Võimalikult värvilised/nilbed riided selga (jalas on UK tootja Scramble "vikerkaareliibukad", ülimõnusad trennis kandmiseks), võimalikult nilbed-rõvedad tantsuliigutused selgeks (abiks

) ning võimalikult lärmakas-energiline osavõtt. Kui oleks olnud võimalik seda üritust kinni panna, siis me oleksime seda teinud. Intervjuu Õhtulehega, parimate kaasaelajate (lärmajate?) auhind, peamine fotoobjekt jne. Ütleme nii, et mina kui tähelepanuhoor jäin rahule. :)

Pärast sellist üritust peab muidugi endale midagi preemiaks ka lubama, tol hetkel valisin Fast GIANT batooni. Julgen öelda, et see on üks minu lemmikumatest toodetest - alati käepärast, maitseb hea, täidab kõhtu ning hoiab seda täis.

10372291_853766937985510_155880123539733

(Promoshot like a boss!)

Nüüd järgmisel päeval....kurat, see roosa värv ei taha kuidagi maha tulla. #raskeelu

Lisaks sellele toimus loomulikult 3D Liiga Tartus, nagu Alar juba rääkis. Minupoolne panus jäi jälle kätesidumise ning nurgameeskonna tasemele. Kõik meie võistlejad olid debütandid ning ürituse vältel nägi väga meelelahutuslikke matše. Pean ka välja tooma, et Alari poolt mainitud Võimla vs Võimla matšis olin mina vastasmeeskonna nurgameeskonna "pealik". Teate küll. Selle võitva meeskonna. Siinkohal naeran stiilis "Hohhhohhhhohhh", hoides kahe käega kõhust kinni. Inspiratsiooni ammutasin

, kuigi tegu on veidi..noh...vale aastaajaga.

Eelneval nädalal alustas ka uus suvine maasvõitluse baaskursus. Meie mustavöösensei Martin Aedmaga sai kokku pandud ka uuendatud kava baaskursuslaste õpetamiseks - alati ikka paremuse poole! Täpsemaks! Lihtsamaks! Arusaadavamaks!

/viimase aja kokkuvõte

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now
Sign in to follow this  

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×