Jump to content
Menthat

Jooks ja pulss

Recommended Posts

Tegelen parasjagu oma kaalu langetamisega ja jooksmine on selle kaasa aidanud. Olen kuulnud, et kaalu langetamiseks on hea pulsivahemik 60-70%max. Olen 25a ja minul jääb selline see 110-130 löögi vahele. Proovisin seda vahemikku hoida, aga isegi sörk viib pulsi 160 löögini. Kas peaksin kiirkõnni peale üle minema?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ei soovitaks joosta kui soovid kaalust alla võtta. Kindlasti üks parimaid kaalu langetamisviise on kiirkõnd, sellega suudad sa hoida oma pulsisagedust alla 130 mis ka mõjub kõige effektiivsemalt. Endal mõjus ka see kõige paremini, isegi stepper oli väga kehv kuna puls oli pidevalt yle 140!

Share this post


Link to post
Share on other sites
Guest

RainerB soovitus väga OK. Kui alustad mõnusa kiirkõnniga kuni 60 minutit, siis mõne aja pärast oled võimeline ka aeglasele slrgile üle minema ilma et pulsi kohe lakke lööks:)

Kõike paremat soovides,

leelia

Share this post


Link to post
Share on other sites

Proovisin ja pulsisagedus püsib ilusti alla 130. Kaal langeb ka päris hästi. Kuna kiirkõnd põlvi ära ei tambi, siis olen nädalas viis korda treeninud ca 45-60min korraga. Küsimus lihtsalt, et kas viis korda ei ole äkki liiga palju nädalas (muud trenni praegu ei tee)?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kuule Menthat! 1.sept küsid nõu ja 4.sept kaal juba langeb ilusti !!! Pea nüüd hoogu, sa kas nälgid või teed ülemõistuse palju, keegi ei alusta tunniste treeningutega kaalu maha võtmiseks. Varsti oled üle keha valus, järjest hakkavad valutama põlved, puusad, hüppeliiges

ja 1 kuu pärast(20-25trenni) oled sellest kõigest

nii väsinud, et sinust saab spordivihkaja. Kui ainult sörk viib pulsi 160 l/m siis on sul südamelihas ikka väga nõrk ja hapnikutarbimisvõime olematu. Minu nõuanne:

kui kõnnid, alusta üle päeva 15-20 min. kaupa ja nii 3nädalat järjest, siis lisa iga järgneva 3 nädala kohta 5 min., ainult nii ei koorma sa südant ja mis kõige tähtsam liigeseid ja kõõluseid üle. Sest teatavasti on kõõlustes ainevahetus kordades aeglasem võrreldes lihastega ja Sinu puhul vigastuste oht väga suur. Alles 6 - 8 kuuga

pead jõudma koormusteni, millega sina alustasid ja selleks ajaks on sul kaal kah nagu imeväel õigeks loksunud. Ära unusta peale treeningut kerget venitust. Vahelduseks sõida ka ratast, nädalas korra käi ujumas ja talvel suusata, nii ei tapa rutiin Sind ära. JÕUDU!

Share this post


Link to post
Share on other sites

Sai vist tõesti natuke ahneks mindud selle kaalu langetamisega, kuna kahe nädalaga langes kaal 95lt 91 peale, siis tundus, et võiks lõputult samas tempos edasi panna ja eesmärk oleks kiirelt käes. Tänud nõuannete eest. Teen tõesti mõned puhkepäevad sisse ning jätkan madalama koormuse ja vaheldusrikkama treeninguga, kuna eile trenni tehes olid jalad ka juba üsna väsinud ja tsipa valusad.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Palun vastust küsimusele, kas pulsikella näidu järsk hüpe üles ja alla võib olla põhjustatud pulsikella veast või on tegu südame rütmihäirega?

Jooksen 1 tund pulsisagedusel 120-140 (enamasti hoian 130 peal, soojendus 110-120, lõpetuseks ka madalam). Aeg-ajalt jooksu ajal on pulsikellanäit äkki 170 või 168 ja nii paar minutit, kuigi ma jooksutempot ei muuda, seejärel jälle tavaline 120-130. Viimasel kahel jooksukorral on asi vastupidine - ühtlane pulss 120-130 kaob äkki ja paar kuni 5 minutit näitab pulsikell kas 89, 68 või paar korda lausa 46 ringis.. Küsimus: kas tegu võib olla ülekoormusest (praegune soe ilm, liiga sage ja intensiivne trenn, keha ei taastu piisavalt) põhjustatud südame rütimhäirega või on tõenäolisem, et tegu pn pulsikella veaga? Nt mäkketõusul või tempo lisamisel suureneb pulss ühlaselt 130,131,132.. jne. Need ülikõrged (178) ja ülimadalad (46-89) pulsikellanäidud aga kaovad äkki - st 89 ei suurene järgnevate numbrite kaupa, vaid 89 muutub ühekorraga 125ks.. Kas on põhjust kontrollida südant või on tegu tehnika apsuga?

Taustaks: Sel aastal jooksen regulaarselt alates aprillist (st eelmine suvi jooksin ka regulaarselt, talviti tegelen intensiivse jooga vormiga, asthanga), keskmiselt jooksen suvel 3-5 korda nädalas, 45 min- 1 tund 10 min, pulss 120-140 ringis. Kilomeetreid ei tea, aga arvan et 10 km kanti.

Mul on Polari pulsikell. Vanus 38. Jooksnud olen 10 aastat, kuid paraku mitte regulaarselt kõik need aastad, viimane regulaarne mitmekuune trenn oligi eelmisel suvel. Treenitust hindan hetkel keskmisest (olin eelmise suve lõpuks paremas treeningvormis kui praegu).

Ei leidnud selle kohta ei siit foorumist ega Internetist infot. Aitäh!

Share this post


Link to post
Share on other sites

Pulsikell paneb võssa (minu arvamus, millele olen hetkel kindlaks jäänud). Mul on saalis vahel näha alla saja ja mõnikord üle kahesaja, mõlemad on kaunis ebareaalsed eriti arvestades seda, et saab ka ise südametööd tunnetada või üle kontrollida antud momendil.

Kasutan F7 Polarit ja ilmselt hakkab lihtsalt hapuks minema, reageerib pulsivöö lähedusele aeglasemalt/mitte alati kellaaega kontrollides jm.

Vatti on saanud niipalju, kui circa 150 trennikorda.

Edited by haubits

Share this post


Link to post
Share on other sites

suur aitäh vastuste eest! kohe süda rahulikum, et asi pole südames :), kui ka mõnel teisel kell nii käitunud on. lasen kella kontrollida, see miski 2 a vana.

Share this post


Link to post
Share on other sites
suur aitäh vastuste eest! kohe süda rahulikum, et asi pole südames :), kui ka mõnel teisel kell nii käitunud on. lasen kella kontrollida, see miski 2 a vana.

Kõigepealt kontrollige kella ja vööanduri patareid, kui need on piisavalt tühjenenud, siis tekitavad samuti näitudes hälbeid.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Pulsikella sisse on integreeritud pulsivöö signaalide vastuvõtja, seega võib kell võtta signaale vastu ka muialt kui ainult vöölt. Vaata, ega su läheduses pole elektriliine, taskus pole äki mobiili(paljudel on see, kuiigi paha võib joosta olla), ja kui koos sõbraga näiteks jooksed ja tal ka pulsikell on , siis kasuta kaugemal käel või hoia temaga distantsi. Linnas võivad segada foorid, automootorid, jalgrattaarvutid. Teleka läheduses ei tasu ka joosta :D :D

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tere

Lugesin mõni aeg tagasi ajakirjast Jooksja, kuidas Kristel Vallaste alustas jooksmist pulsiga kuni 130 lööki minutis. Püüan aru saada, kuidas see üldse on võimalik? Sooviksin seda sellpärast teada, et olen omale sel aastal plaani võtnud osaleda erinevatel 10 km distantsidel, kuid kuidas seda teha nii, et ma jaksaks lõpuni vastu pidada?

Olen spordiga tegelenud aastaid, ujumine, kergejõustik: kõrgus-kaugushüpe, korvpall, viimasel ajal body-pump ja jooksmine.

Nüüd siis lähemalt jooksmisest. Tõsi on see, et ma olen oma jooksuretkede järel päris läbi ja seega eile proovisin sellist taktikat. Võtsin ette oma tavapärase õhtuse teekonna 5,4 km. Püüdsin hoida südamelööke 130 ligi ja jooksusammuks seda küll nimetada ei saa, sarnanes rohkem kiirkõnniga. Kuid enesetunne oli pärast trippi väga hea.

Kummaline on aga see, et sama teekonna jookstes läbisin vaid 5 min kiirema ajaga, ja hing kinni, järgmisel päeval lihasvalu jne jne. Kui eelmistel kordadel jooksin, siis näitas pulsikell hulle numbreid vahest lõi südamelöögi 220-240ni, kas see on võimalik/normaalne või on kellaga midagi viga? Aaa jaa..., mul on aastaid tagasi diagnoositud ekstrasüstolia - süda jätab lööke vahele, kas see võib ka kuidagi mõjutada? Või äkki peaksingi südame säästmiseks pigem kiirkõnniga tegelema?

Loodan, et ma sõnastasin oma teema arusaadavalt ja ehk teadjad jooksueksperdid saavad aidata, nõu anda mulle ;)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Pulsikell võib näidata valesti kui pulsivöö ei saa hästi kontakti. Võib näidata ka valesti, kui südamerütm ei ole selgelt loetav ehk juhul, millele ise ka vihjad.

Joostes on pulssi nii madalal võimalik hoida, kui juba rahuoleku pulss on piisavalt madal ehk süda on heas konditsioonis aeroobse tegevuse jaoks. Teiseks peavad lihased olema piisavalt hästi ette valmistatud aeroobseks tööks ehk kapillariseeritud. Kolmandaks peab jooksutehnika olema piisavalt ökonoomne, et lihastel ei oleks vaja mõttetut energiat juurde saada. Neljandaks peab lihaste energiatootmine olema võimalikult rasvade põhine. Neid komponente arendataksegi erinevate treeningutega ja erineval viisil. Kergejõustikust võib kõrgus-kaugushüppe küll jooksu mõttes maha kanda. BodyPump arendab aga hästi lihaste verega varustatust.

Tõepoolest, kui hetkel ei saa 130-140 pulsiga liikumist jooksuks nimetada, siis ei ole suurt abi kui püüda liikuda rangelt pulsi järgi selles vahemikus. Tulemuseks on nagu ütled, kiirkõnd. Jooksmise tõhustamiseks tuleb tööd teha kõikide elementidega. Kuid ega see ilmselt üleöö tule. Ise olen nüüdseks tegelenud aastaid samuti BodyPumpi, BodyCombati, jooksmise ja rattasõiduga. Lisaks ka jõutreening. Kuid lõpuks olen saanud hetkel pikamaajooksul kilomeetrit 5 minutiga joostes pulsiks max 150. Ajaga 4:30 joostes ei ole aga pulss palju kõrgem, ikkagi ca 155 peal. Samas rahuolekus pulss 43-45.

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tänan vastusse eest. Huvi pakub teine lõik.

Pulsikella osas on mul võimalus veel mehe pulsikllaga testida! Kuigi Pumpi ajal pole kell küll valesti näidanud.

BodyPump ja jooks (omal moel) on olnud mul ka viimased aastad sporditegevuseks ning viimasel ajal AB ripper ka veel lisaks.

Ja olen koguaeg arvanud, et lihased on mul piisavalt hästi ette valmistatud. Jooksutehnika paigas, kuid kas ökonoomne...nüüd küsitav? rasvadepõhine energiatootmine lihaste jaoks...kuidas seda saavutada?

Olen endale sellise treeningplaani teinud, et 3 korda nädalas jookus+AB ripper ja 1-2 korda BodyPump. Kuid kõige selle juures enam sooviksin jooksta nii, et jaksu oleks - vastupidavust. Pean vist oma kiirkõnniga jätkama ja siis vaikselt edasi sörkima hakkama, mõõdukalt jooksma jne.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ekstrasüstoolia võib kindlasti mõjutada, selle "löökide vahele jätmise" suhtes ma nii kindel poleks, kas mitte löök lihtsalt liiga vara ei toimu?

See võiks seletada ka muide neid müstilisi numbreid, nimelt pulsilugeja loeb pm aega löökide vahel ja ennustab selle järgi pulsisagedust, kui ekstrasüstoli tõttu 2 löögi vahe liiga lühike on siis kell "arvabki" et äkki süda ongi kohutavalt taguma hakanud, kuigi peale seda ekstrasüstolit võib pulss normaliseeruda.

Igatahes mina ütleks, et mingi südameprobleemi taustal on alati parem treenida alt üles, st alguses laduda hea baas. Ja tõesti, paljude jaoks ongi algus just kiirkõnd..

Nimelt väga paljud ALUSTAVAD oma aeroobseid treeninguid jooksmisega, kuigi peaksid hoopis kiirkõndi tegema.. tulemusena tihti trambivad ühe koha peal või valavad jube palju verd-higi-pisaraid, et väikestki sammu edasi teha sooritusvõimes.. või siis annavad üldse alla.

Ma ütleks, et proovi seda kiirkõnni varianti, aga vahemaid võid vaikselt pikendada VÕI kiirust väga natuke tõsta. Mitte mõlemat korraga. Ja siis mingi aja pärast proovi kiiremalt joosta, kui sul on mingid võrdlusmomendid olemas, siis saad võrrelda, kas sooritusvõime paranes või mitte.

hope this helps :D

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma ütleks, et proovi seda kiirkõnni varianti, aga vahemaid võid vaikselt pikendada VÕI kiirust väga natuke tõsta. Mitte mõlemat korraga. Ja siis mingi aja pärast proovi kiiremalt joosta, kui sul on mingid võrdlusmomendid olemas, siis saad võrrelda, kas sooritusvõime paranes või mitte.

hope this helps :D

On veel üks komponent selles valemis - aeg (teepikkus,kiirus). Ja nüüd arutle uuesti, vaata, mis saad. :rolleyes:

Edited by ROtter

Share this post


Link to post
Share on other sites

On veel üks komponent selles valemis - aeg. Ja nüüd arutle uuesti, vaata, mis saad. :rolleyes:

Kui vahemaad pikendada ilma kiirust tõstmata siis loogiline, et selleks kulub rohkem aega

Edited by gmaster

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ole hea, täpsusta, mida selle "aja" all mõtled?

Kas mõtled seda et kui enne kestis treening näiteks 45 minutit, siis järgmine tase oleks 50 minutit?

Südame ja lihaste võimekuse arenedes pead ju tegema jalgadega kiiremaid liigutusi, et hoida pulssi 130 -140 löögi juures, järelikult suurenevad nii kiirus kui ka teepikkus.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ei vaidle vastu, lähtusin lihtsalt üldistest soovitustes intensiivsust ja mahtu samaaegselt mitte tõsta.

Kui pidev tagasiside pulsikella näol olemas, siis on muidugi teine lugu.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tänan teid nõuannete eest.

Täna just proovisingi 5,4 km kiirkõnnile vahele teha jooksu, kui hingeldama kiskus, siis tegin jälle kõndi jne. Säilitasin pulsi jooksu ajal 130-165 vahemikus ning jookus lõppedes oli keskmine 141, loodan et nii on normaalne? Mulle täitsa sobis, proovin nii jätkata paar nädalat ja siis ehk muudan taktikat (pikendan distantsi vms).

Ja täna 1 kord kell lõi segast pulssi 200 :(, aga siis mõne hetke möödudes normaliseerus jälle. Mingi müstika ikka toimub...

Share this post


Link to post
Share on other sites

See, et algajal lööb juba 2 minutit kerget jooksu pulsi üles, polegi nii ebatavaline. Kui füüsiline vorm pikka maad joosta ei luba, on alternatiiviks aeglase sörgi vaheldumine kõnniga. Näiteks 30 sekundit sörki, 30 sek kõndi, või 1 tänavavalgustuslaterna postivahe jooksu ja teine kõndi. Hiljem, kui vorm lubab, venitada sörgi osa pikemaks. Alustada võiks nii umbes kahest-kolmest kilomeetrist või poolest tunnist, 5,4 km on minuarust liiga palju. Mahu ja intensiivsuse samaaegne tõstmine pole õige isegi mitte pulsikella omamisel, sest jooksuga kohanemist vajavad ka muud süsteemid peale südame-veresoonkonna.

Kui tundub, et pulsikell paneb hullu, proovi laenata teist kella. Näidu õigsust saab ka käsitsi kontrollida. Aeroobset vahemiku kasutamist näitab ka see, et suudad jooksmise ajal nina kaudu hingata ja kaaslasega hingeldamata rääkida - kui sa ikka suuga õhku ahmid, tuleb tempot maha võtta. Kas sa paned pulsikella rihma ikka niiske ihu peale? Bodypumpis on numbrid võibolla normaalsemad selle pärast, et keha on higine ja anduritel on hea kontakt. Odavama kella puhul võib tekitada vigu see, kui teine sama marki kella omanik väntab/jookseb läheduses. Näiteks populaarsel kellaajal kakumäe ringi joostes võid mitmesuguste erinevate kelladega "kohtuda".

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kiirkõndi tehes on 5,4 km täitsa ok pikkus, lühemat küll ei tahaks ;) läbisin selle täna 38 minutiga.

Täna jookussammu sisse tuues proovisin ka rääkida, vo natuke ikka hingeldasin. Aga suudan seda kontrollida edaspidi, nii nagu soovitasite, et kui liiga hingeldan võtan tempot maha.

Pulsikella panen ikka niiskele ihule, tõmbasin ka rihma rohkem pingule ja täna viskas vaid 1 korra seda hullu numbrit :)

Meil on mõlemal Sigma pulsikellad, kuid erinevat marki. Mul PC9 ja mehel PC15.11, kas tõesti lähestikku jookstes võivad nad sassi minna?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Sa pulsikella igaks juhuks taatlemisele pole plaaninud viia? Ma kahjuks ei tea kus ja kes Sigma omadega tegeleb, sest mul endal on Polari oma.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×