Jump to content
Guest Paks!

Kõiki meetmeid kasutades..

Recommended Posts

Liigne kaloraaž põhjustab rasvumist, mitte otseselt ühe või teise Makro-toitainega liialdamine. Asi on väga lihtne, kuid ma pean veidi mõtlema, kuidas seda lihtsustatult ära seletada.

Alates millisest kogusest on liigne kaloraaž liigne, mis põhjustab rasvumist?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Alates millisest kogusest on liigne kaloraaž liigne, mis põhjustab rasvumist?

Igasugune "liigne" kaloraaž põhjustab rasvumist, kui puudub treening. "Liigse" all pean siis silmas mistahes koguseid mida keha ei ole võimeline ära kasutama teatud perioodi jooksul. (Näiteks üks päev - kuna räägime üldiselt siiski päevasest kaloraažist)

Treeningu olemasolul tekib aga olukord, kus "Liigne" kaloraaž võidakse suuremal või vähemal määral ära kasutada lihaste ehitamiseks.

Probleem selle kõige seletamises tekibki sellest, et tegemist pole just kõige lihtsamalt jälgitava protsessiga. Keha sekundeid ei loe millal päev lõpeb ja "ülejääk" rasvadeks salvestatakse või lihasteks tehakse. Tegemist jooksva protsessiga.

Seega on suhteliselt raske öelda, mis kalorite hulk teatud ajahetkel on selline, mis põhjustab rasvumist. Tihti on olukord selline, kus inimese päevakaloraaž on küll suur, kuid makro-toitainete vahekorrad ning ajastamine on selline, et ainevahetuse protsessid mõjutavad ka veel järgmist päeva. Ehk asi muutub veelgi segasemaks.

Aga teaduslike meetoditega on kindlaks tehtud, et mis puutub süsivesikutesse siis on see kogus sinna sadade grammide juurde, alates millest ületab energia sissevool tarbimist ja varude mahutamisvõimet ning ülejääk salvestatakse rasvadena. Sportlaste puhul on see number arvatavasti veelgi tunduvalt kõrgem.

Ehk siis "akuutset" süsivesikute salvestamist rasvadeks kogeme alles tuhandete kalorite tarbimise puhul - ja seda kõike siis praktiliselt ainult süskarite tarbimise puhul Suht ebareaalne olukord enamikele inimestele.

Vähe sellest - akuutne rasvade salvestamine ei oma erilist tähtsust, kui vaatame suuremat pilti ning näeme, et ülejäänud päeva jooksul toidu sissevool puudub ning keha langeb defitsiiti ning põletab üleliigse salvestatud kaloraaži, ning võib päeva lõpuks isegi miinusesse jääda - olgugi, et akuutselt salvestati võibolla väga suures koguses rasvu isegi. (ekstreemne olukord).

*** Seega Rotter... ei oska täpsemini vastata. Kipub selline küsimus olema, et...

Plurium interrogationum / Many questions

This fallacy occurs when someone demands a simple (or simplistic) answer to a complex question.

"Are higher taxes an impediment to business or not? Yes or no?"

Edited by Archangel

Share this post


Link to post
Share on other sites

Igasugune "liigne" kaloraaž põhjustab rasvumist, kui puudub treening. "Liigse" all pean siis silmas mistahes koguseid mida keha ei ole võimeline ära kasutama teatud perioodi jooksul. (Näiteks üks päev - kuna räägime üldiselt siiski päevasest kaloraažist)

Nii, et siis mõnikümmend grammi süsivesikuid valel ajal põhjustab rasvumist. M.O.T.T. :rolleyes:

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Nii, et siis mõnikümmend grammi süsivesikuid valel ajal põhjustab rasvumist. M.O.T.T. :rolleyes:

Nüüd sa norid niisama juba.

Halvimal juhul põhjustab mõnikümmend grammi süsivesikuid kaudselt rasvumist, kui nende süsivesikute tarbimine põhjustab kaloraaži tõusu üle "null-piiri". Kuid seda mitte läbi otsese rasvadeks salvestamise, vaid nagu juba öeldud - läbi rasvade põletamise pärssimise.

Share this post


Link to post
Share on other sites

philosoraptor.jpg?1291090164

Kui rasvad, süsivesikud ja valgud ei tekita rasvumist, mis siis veel?

Las Kirp räägib oma kogemustest kuidas ta pärast võistlusi mitu kilogrammi vedelat peale sai.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Loen ja imestan .. Inimesed räägivad kõik sama juttu , aga millegipärast vaidlevad .. keegi loeb ka ? Või ainult kirjutate?

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ehk siis "akuutset" süsivesikute salvestamist rasvadeks kogeme alles tuhandete kalorite tarbimise puhul - ja seda kõike siis praktiliselt ainult süskarite tarbimise puhul Suht ebareaalne olukord enamikele inimestele.

Ma koostan inimestele toitumiskavasid ja alati lasen neil enne ära kaaluda päeva jooksul söödud toidukogused nädala jooksul ning neid siis analüüsinud. Ma ei ole veel kellelgi leidnud, et süüakse üle tuhandeid kcal, ikka paar-kolmsada. Mõnel on piisanud isegi kellaaegade paikapanemisega kehakaalu normaliseerida, ja mõnel paarikümne grammi süsivesiku vähendamisest. See on praktika.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mida peab valguga koos sööma, et pärisiks söögiisu? Ma teen jätkuvalt trenni, lihas areneb, aga kaal ei alane. Vormist nii palju, et - pekki ikka jagub. Just kõhul. Energiavajadus on koguaeg meeleeetuuu! Söön (halbu) süsikaid meeletus koguses. Ja paisun ka, hoolimata et teen palju trenni. Kogemus! Uskumatult nõrk on ikka iseloom - tahan vormi, aga magusast loobuda ei suuda:D Püüan palju valku süüa.. Samuti ei ole midagi vahel kooli süüa kaasa võtta nii, et lepin koolisöögiga, mis on megarasvane. Mis oleksid mugavad toidud mida karbiga kaasa võtta?

Arvuta oma päevakaloraaž välja ja kirjuta, mida sööd.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Loen ja imestan .. Inimesed räägivad kõik sama juttu , aga millegipärast vaidlevad .. keegi loeb ka ? Või ainult kirjutate?

Minu arust ka. Rotter nagu ei vaidlusta ühtegi minu punkti vaid vaidleb hoopis teise nurga alt. :P

Ma koostan inimestele toitumiskavasid ja alati lasen neil enne ära kaaluda päeva jooksul söödud toidukogused nädala jooksul ning neid siis analüüsinud. Ma ei ole veel kellelgi leidnud, et süüakse üle tuhandeid kcal, ikka paar-kolmsada. Mõnel on piisanud isegi kellaaegade paikapanemisega kehakaalu normaliseerida, ja mõnel paarikümne grammi süsivesiku vähendamisest. See on praktika.

Saa aru Rotter, ma ei vaidlusta seda, et inimene võib pekki minna isegi siis, kui sa talle 1g jagu süsivesikuid juurde lisad tema "null" kaloraažile. Ilmselgelt, kui süüa rohkem, kui kulutad siis lähed pekki. See kui kiiresti, sõltubki ülekaloraaži suurusest ja tihedusest.

Asi lihtsalt selles, et Süsivesikud "otse" rasvadena üldjuhul tavaolukordades ei salvestu(vähemalt mitte märkimisväärses koguses). Seega on väär öelda, et süsivesikud või valgud teevad paksuks. Ei tee. See on väär. Ülekaloraaž teeb paksuks. Ning see ülekaloraaž võib tekkida mistahes makro-toitainete vahemikest. Seni kuni kaloraaž ületab tarbitavat, lähed paksuks ning seni kuni ei ületa, võid kasvõi kogu kaloraaži väärtuses suhkrut sisse ajada ning paksuks ei lähe.

Ma hästi ei näe, mida minu väidetes vaidlustamist vääriks? :)

Ühegi makro-toitainega liialdamine ei põhjusta rasvumist, kui seda ei toeta vastav kaloraaž. Ning isegi ülekaloraaži puhul on teatud makro-toitainete salvestamine rasvarakkudesse praktiliselt välistatud. Toimub lihtsalt metabolismi korrigeerimine vastavalt toitainete sissevoolule ning keha reguleerib oma sisemist energiatarvet ja kulutamist vastavalt olukorrale. Muutuvad vahekorrad kui palju kasutab keha üht või teist makrot energiavajaduste rahuldamiseks.

Ma tõsiselt vihkan paljusid Treenereid, kes on lasknud endale aastaid mulle pähe ajada ning käituvad ise samamoodi teistega edasi ning levitavad kuulujutte.

Lihtsalt mõistmatu, kuidas keegi saab nii pealiskaudsete teadmistepagasiga olla, et arvab tõsimeeli, et väljaspool trenni-aega söödud süsivesikud salvestatakse rasvadena kuna kehal pole neid vaja. Kehal on neid ALATI vaja. Süsivesikute kasutamine energiavajaduste rahuldamiseks on pidev. Olenevalt ajahetkest kas suurem või väiksem, aga keha kasutab neid pidevalt. Seega leiab keha neile alati kasutust, kui neid sisse tarbid.

Et ületada keha võimet neid kasutada peaks - nagu juba enne olen öelnud - sisse sööma neid ulmelistes kogustes. Mis ei ole aga reaalne olukord.

Lihtne? :)

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

MIs vahet sel on kas liigsed SÜSIKAD või LIIGNE kaloraaz.Tavainimese puhul võib kindel olla,et üleliigne süsivesikute tarbimine toob kaasa ka rasvumise kuna kaloraaz on neil niikuinii kaugelt üle normi.See kui kiiresti rasvumine toimub sõltub juba paljudest teguritest.Sõna LIIGNE ütleb ju kõik??

Nagu OKK ütles,et inimesed räägivad sama jutt aga ikka vaidlevad.

Tundub,et järjekordne teema kuis käib lihtsalt võimuvõitlus ning vajadus peale jääda ning öelda viimasena oma sõna.Kummaline,et lihtsalt sõnastus on juba piisav,et vaidlema kukkuda hahaha.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Archangel, kuidas sa selgitad asjaolu, et paljud söövad kõvasti alla oma normi, aga sellegi poolest lähevad paksuks? On ju piisavalt palju näiteid, kus inimene sööb kord päevas jogurtit ja õuna, aga on paks ja jääb paksuks.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Archangel, kuidas sa selgitad asjaolu, et paljud söövad kõvasti alla oma normi, aga sellegi poolest lähevad paksuks? On ju piisavalt palju näiteid, kus inimene sööb kord päevas jogurtit ja õuna, aga on paks ja jääb paksuks.

Vat seda juttu mina ei usu.

Share this post


Link to post
Share on other sites

No minul on juba oma tutvusringkonnast näiteid tuua. Süüakse kord päevas suppi ja päeva jooksul näksitakse paar õuna ja 1 väikese jogurti, kaaludes ise 80+ kg. Kaal ei alane grammigi. Uskuge või mitte. Kaloraaž kõvasti alla BAV ja räägitakse, et pole isu süüa, aga kaal ikka ei lange. Minu arust on selliseid näiteid siin foorumis ennegi olnud.

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Jep tean isegi mõnda sellist.selleks,et nemad kaalu kaotama hakkaksid peaks nad oma paar õuna ja 1 jogurti ka ära jätma ning sisuliselt vee ja paari leivakoorukese peal olema.

küll siis koonduslaagri näljalise pilt peeglist vastu ka vaatama hakkab üsna pea.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Jep tean isegi mõnda sellist.selleks,et nemad kaalu kaotama hakkaksid peaks nad oma paar õuna ja 1 jogurti ka ära jätma ning sisuliselt vee ja paari leivakoorukese peal olema.

küll siis koonduslaagri näljalise pilt peeglist vastu ka vaatama hakkab üsna pea.

Olen inimestel kaalu langetanud, suurendades kaloraaži, tõstes ümber toidukordi ja muutes toitainete vahekordi.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Olen inimestel kaalu langetanud, suurendades kaloraaži, tõstes ümber toidukordi ja muutes toitainete vahekordi.

Just. Seda ma tahtsingi rõhutada. Küsingi, et kuidas see Archangeli teooriatega kooskõlas on?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Piisavalt keerutades ja hämades leiaks mingi põhjuse ja seletuse ikka :D .. ma oleks väga pettunud temas kui EI leiaks :D

Share this post


Link to post
Share on other sites

No minul on juba oma tutvusringkonnast näiteid tuua. Süüakse kord päevas suppi ja päeva jooksul näksitakse paar õuna ja 1 väikese jogurti, kaaludes ise 80+ kg. Kaal ei alane grammigi. Uskuge või mitte. Kaloraaž kõvasti alla BAV ja räägitakse, et pole isu süüa, aga kaal ikka ei lange. Minu arust on selliseid näiteid siin foorumis ennegi olnud.

Oled nende inimestega 24/7/365 koos olnud, B)

Ma olin ise kunagi üks neist, kes vigises et kaal ei lange, kuigi midagi ei söö.No ei ole see päris nii ikka.Mitte midagi mitte millestki ei teki.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kõigiga ei ole, aga ei peagi olema selleks, et teada saada, kas kaloraaž on üle BAV või alla.

Sel juhul on põhjuseks söömise tihedus ja see, mida süüakse ...

kuigi, nagu ma aru saan, uusimate kenjaalseimate D-oorjate järgi on taoline asi ilmvõimatu, :P

Share this post


Link to post
Share on other sites

Just. Seda ma tahtsingi rõhutada. Küsingi, et kuidas see Archangeli teooriatega kooskõlas on?

Väga lihtne.(okei, mitte just lihtne :D) Inimese keha on ülimalt kohanemisvõimeline. Üldiselt kipub keha leidma endale sobiva kaalu ning ei taha seda alati just väga suure heameelega muuta.

Üldiselt võite uurida selliseid väljendeid nagu TEF (Thermic effect of food), NEAT (Non-Exercise-Activity-Thermogenesis) + muidugi muutused BAV's. Kõik on siinkohal olulised.

Kui võtame sinu näite, kus inimene sööb paar õuna ja kausi suppi päevas ning kaal ei kuku, siis oleme tema puhul jõudnud punkti, kus keha on reguleerinud oma BAV'i niivõrd madalaks, kui vähegi võimalik, et kohaneda piiratud toitainete sissevooluga. Samuti on alateadvuslikult tiritud igasugune kehaline aktiivsus miinimumi.(NEAT) Samuti on vähenenud toidu töötlemisele kuluv energia, kuna sissesöödavad kogused on väiksemad. Ehk kokkuvõttes jõuame punkti, kus isegi 1000kcal võib olla täiesti piisav kogus baas-energiavajaduste rahuldamiseks. - Ning piisavalt kaua sellise režiimi peal tiksudes harjub keha ka sellega ära ning see muutub vähemal või suuremal määral "normaal-staadiumiks" tema jaoks. See aga tähendab seda, et kui veel kaalu kaotada tahetakse siis isegi veel alla tõmmates ei pruugi keha tahta kaalu kaotada.

Mis tähendab seda, et kui on soov olla terve, energiline ning oma kaalumuutusi esile kutsuda "normaalsetel" meetoditel - oleks targem stabiilselt süüa pigem "kõrgema otsa" kaloraaži, kui et metsikult oma kaloraaž alla tirida ning sundida keha kohanema "näljaga", mis ei ole tegelikult meie toidu üleküllusega maailmas mõtekas ega tervislik.

Uuringud on näidanud, et kui Kaloraaž langeb alla 1000kcal päevas siis kipub inimestel kaduma näljatunne. Ei teagi, miks see nii on. Aga on.

Ilmselgelt on keha suutnud oma sisemised protsessid niimoodi ära reguleerida, et saadakse hakkama minimaalse energia sissevooluga. Olgu inimene aga nii eriline, kui tahes - füüsikaseadustele ta vastu ei saa.

Energia elutegevuseks peab kuskilt tulema. Kui kaal ei vähene, siis tähendab, et sissesöödav energia on piisav keha protsesside varustamiseks.(mis ei pruugi aga olla tervislik)

Muud varianti siin põhimõtteliselt ei ole. Õhust ja Armastusest kahjuks keha ei tööta. :D

Evolutsiooniliselt on asi loogiline, kuna lühikesed näljaperioodid oleksid meie rassi ammu juba hävitanud, kui keha ei suudaks kohaneda olukordadega, kus toidu olemasolu oli puudulik.

Siinkohal tuleb kindlasti ka mängu geneetika. Olenevalt inimesest võivad teatud inimeste kehad suurema kergusega minna rasva-varude kallale ning kaal kukub suhteliselt kergesti, kui kaloraaži vähendatakse. See on tugevalt NEAT'ga seotud ja BAV'ga. Samas kui mõnedel on see "piir" hoopis teine. Keha reguleerib enne elutegevuseks vajalikku energia nõuded niivõrd madalaks kui võimalik enne kui alustab rasva-varude põletamist.

Evolutsiooni koha pealt on spekuleeritud, et lugematu hulk aega elasime olukorras, kus ellu jäid need, kes suutsid kõige enam rasva naha vahele koguda ja kõige vähem põletada. Ehk need, kes vajasid võimalikult vähest kaloraaži, et ellu jääda ning funktsioneerida ning võimalikult väikest tõusu, et rasva minna.

Öeldakse, et enamik inimkonda on sellise geneetikaga.

Mistõttu kogeme nüüd ka lõpuks totaalset Buumi rasvumises üle terve maailma tsiviliseeritud maades. Geneetika eelistab ikka toidu ülejääke rasvadeks salvestada ega pole kohanenud uue ajastuga, kus toidupuudust enam praktiliselt karta pole vaja.

Anomaaliad on need, kelle kehad mingil põhjusel toidu ülekülluse puhul löövad oma NEAT'i lakke ning põletavad suure osa sissesöödud lisa-energiast lihtsalt ära oma elutegevuseks.(Igasugu nö. Ektod nagu rahvale neid kutsuda meeldib) Ei tea, kas praegu mingi loogiline seletus sellele nähtusele on või mitte.

----------

Lõpetuseks ütlen niipalju, et kõik mida meie keha teeb on loogiline. Piiratud on vaid meie võime mõista toimuvat. Ning tihtipeale ei suuda me ka parima tahtmise juures lihtsalt "peale vaadates" leida põhjusi keha käitumisele vaid peaksime seadma sammud kuskile Laborisse või Haiglasse. :)

On nähtud ka selliseid, kelle kaal püsib sama - söögu ta 1000kcal või 3000kcal. :) - Teaduslikult seletatav, kuigi suhteliselt ekstreemsed juhtumid.

Edited by Archangel

Share this post


Link to post
Share on other sites

kuidas sa selgitad asjaolu, et paljud söövad kõvasti alla oma normi, aga sellegi poolest lähevad paksuks? On ju piisavalt palju näiteid, kus inimene sööb kord päevas jogurtit ja õuna, aga on paks ja jääb paksuks.

Mitte et Archangeli nimetatud põhjused valed oleksid. Kuid on ka veel üks tegur. On leitud, et on tõesti olemas inimgrupp, kes ei suuda tegelikult tajuda kõike, mida nad möödaminnes sisse söövad. Isegi siis, kui neil palutakse kogu päeval söödav üles märkida. Kui aga hakati kõrvalt jälgima neid "natuke suppi söön ... ja paar õuna ... ja noh jogurtit ka" leiti, et osad neist ei suuda registreerida nt. iga kord kommikausi juurest mööda kõndides põske pistetut, kohvitassi juures sisse segatud 3tl suhkrut, tükki sokolaadi jne. jne. Ja kui need tükid kõik kokku lüüa, siis saab enam kui piisava koguse ... süsivesikuid.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Guest
You are commenting as a guest. If you have an account, please sign in.
Reply to this topic...

×   Pasted as rich text.   Paste as plain text instead

  Only 75 emoticons maximum are allowed.

×   Your link has been automatically embedded.   Display as a link instead

×   Your previous content has been restored.   Clear editor

×   You cannot paste images directly. Upload or insert images from URL.


  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×