leebesiiam

Raskused Bodypumpi trennis

43 postitust selles teemas

  • Olen käinud bodypump trennis vahelduva eduga paar aastat. Minu mureks või pigem küsimuseks on, et kas on kummaline, et kangile asetatavad raskused on tagasihoidlikud ning edasiminek tuleb väga aeglaselt - no umbes poole aastaga. Ning minu poolt kasutatavad raskuste hulgad ei ole kooskõlas treeneri poolt soovitatavatega. Et siis ise olen 30 aastane naine, pikkust 172cm ja kaal u.61kg. Ja trennis kasutan soojendusel 2x1,25kg, kükid 2x2,5kg, rind 2x2,5kg, selg 2x3,75kg, väljaasted ilma millegita, õlg 2x1,25kg ja biitseps 2x1,25kg (viimane trenn tegin2x2,5kg suure pingutusega). Algul olid raskused üldse kõik 2x1,25kg va. selg, see oli siis 2x2,5kg. Nii palju kui trennis ringi olen vaadanud, siis pole kunagi kedagi nii kergete raskustega trenni tegemas näinud. Ega mind ei häiri, et ma kõige kergemaid raskusi kasutan, sest võrreldes paljude teistega tundub mulle endale, et harjutuste juures kasutatav tehnika on mul korrektsem. Ise usun, et pigem väiksem raskus ja korrektne tehnika kui suur raskus ja vale tehnika. Aga minu küsimus on, et kas ma ei pinguta piisavalt - olen laisk- või miks ma ei suuda raskusi suurendada. Kui panen suurema raskuse peale, siis ma ei suuda kogu seeriat lõpuni teha. Ja mulle tundub peale seeriat siis, et tööd on teinud kõik muu aga mitte see lihasgrupp, millele harjutus suunatud oli. Ise olen veel mõelnud, et järsku on minu jaoks on lihtsalt ka üleminekud liiga suured, et 2x1,25kg pealt 2x2,5kgni näiteks aga no muud valikut ju pole - ketaste kaalu valik on lihtsalt selline. Teine asi mis minus küsimust tekitab on see, et kükkidel on nii väike raskus. Kükkidel 2x2,5kg jõudsin hiljem kui rinna puhul. Ja no väljaasted on minu surm. Kas ma peaks end rohkem sundima või on see miski minu eripära? Nö. nõrgad jalad siis. Visuaalselt muidugi jalad näevad kõige kehvemad välja ka. Jalalihaste mingisugust kujunemist hakkasin pigem peale spinningu trennis käimist nägema. Et milline erinevus on jalalihaste puhul näiteks spinningus käimisel ja bodypumpi kükil ning väljaastel? No sellised tagasihoidlikud küsimused siis.

     

    0

    Jaga seda postitust


    Viita postitusele
    Jaga teistes saitides
    Olen käinud bodypump trennis vahelduva eduga paar aastat. Minu mureks või pigem küsimuseks on, et kas on kummaline, et kangile asetatavad raskused on tagasihoidlikud ning edasiminek tuleb väga aeglaselt - no umbes poole aastaga. Ning minu poolt kasutatavad raskuste hulgad ei ole kooskõlas treeneri poolt soovitatavatega. Et siis ise olen 30 aastane naine, pikkust 172cm ja kaal u.61kg. Ja trennis kasutan soojendusel 2x1,25kg, kükid 2x2,5kg, rind 2x2,5kg, selg 2x3,75kg, väljaasted ilma millegita, õlg 2x1,25kg ja biitseps 2x1,25kg (viimane trenn tegin2x2,5kg suure pingutusega). Algul olid raskused üldse kõik 2x1,25kg va. selg, see oli siis 2x2,5kg. Nii palju kui trennis ringi olen vaadanud, siis pole kunagi kedagi nii kergete raskustega trenni tegemas näinud. Ega mind ei häiri, et ma kõige kergemaid raskusi kasutan, sest võrreldes paljude teistega tundub mulle endale, et harjutuste juures kasutatav tehnika on mul korrektsem. Ise usun, et pigem väiksem raskus ja korrektne tehnika kui suur raskus ja vale tehnika. Aga minu küsimus on, et kas ma ei pinguta piisavalt - olen laisk- või miks ma ei suuda raskusi suurendada. Kui panen suurema raskuse peale, siis ma ei suuda kogu seeriat lõpuni teha. Ja mulle tundub peale seeriat siis, et tööd on teinud kõik muu aga mitte see lihasgrupp, millele harjutus suunatud oli. Ise olen veel mõelnud, et järsku on minu jaoks on lihtsalt ka üleminekud liiga suured, et 2x1,25kg pealt 2x2,5kgni näiteks aga no muud valikut ju pole - ketaste kaalu valik on lihtsalt selline. Teine asi mis minus küsimust tekitab on see, et kükkidel on nii väike raskus. Kükkidel 2x2,5kg jõudsin hiljem kui rinna puhul. Ja no väljaasted on minu surm. Kas ma peaks end rohkem sundima või on see miski minu eripära? Nö. nõrgad jalad siis. Visuaalselt muidugi jalad näevad kõige kehvemad välja ka. Jalalihaste mingisugust kujunemist hakkasin pigem peale spinningu trennis käimist nägema. Et milline erinevus on jalalihaste puhul näiteks spinningus käimisel ja bodypumpi kükil ning väljaastel? No sellised tagasihoidlikud küsimused siis.

    Võib-olla on asi toitumises, selles mõttes, et pole lihtsalt piisavalt energiat, et teha suurema raskusega või siis lihas ei arene lihtsalt nii kiiresti, sest jällegi valgust ja süskaritest jääb näiteks puudu :rolleyes:

     

    0

    Jaga seda postitust


    Viita postitusele
    Jaga teistes saitides

    Ise olen mõelnud, et mis mu trenni eesmärk on. Olles ringi vaadanud siin lehel, lugenud foorumit ning artikkleid. Ma nagu otseselt ei taha nii väga lihast kasvatada, vaid pigem seda voolida. Samas siin ringi vaadates olen aru saada, et ega lihas nii naljalt kasvada ei tohiks. No ja kui ma vaatan oma trennikaaslasi naisterahvaid, kel raskused aasta jooksul kõvasti kasvanud aga visuaalselt lihast pole, siis ma mõtlen, et kuidas kogu see keha ehituse süsteem ikkagi toimib. No mõnel neist võib lihas rasva all peidus olla ja osad kilod on raskustes juures tehnika hinnaga aga ikkagi.

     

    0

    Jaga seda postitust


    Viita postitusele
    Jaga teistes saitides

    Pumbi puhul teeb sitkem ja vastupidavam "kollimale" raskuste osas sageli ära küll. Miks ei peaks?

     

    0

    Jaga seda postitust


    Viita postitusele
    Jaga teistes saitides
    Olen käinud bodypump trennis vahelduva eduga paar aastat.

    Selles võib peituda ka konks. Järjekindlus viib tihti sihile, kui midagi teha vahelduva eduga, siis ei kipugi arengut tulema. Katsu mõned kuud käia järjepidevalt ja kasvavad ka raskused ja nii edasi :rolleyes:

     

    0

    Miski pole lollikindel, sest lollid on äärmiselt leidlikud... :P

    Jaga seda postitust


    Viita postitusele
    Jaga teistes saitides

    Vahelduva eduga kirjutasin sellepärast, et suvel olin kodust kaugel ja 2 kuud treenisin end nö ise, abimeheks vaid matt ja soojendusel hüppenöör. Tegelikult raskuseid suutsin just suurendada peale seda pausi - ise arvan, et eelkõige kätekõverduste tulemusel.

    Lihaste suurusest, nähtavast või varjatust, rääkides, sis viimane trenn vaatasin minust ühel ja teisel pool treenivaid põliseid trennikaaslannasid, kes tegid mõlemad biitsa 2x5kg ja no ühel ei joonistunud ühtki lihasjoont seeria ajal välja ning teisel samuti suht tagasihoidlikult. Esimene neist on küll minust lyhem ja teine suht-koht minu pikkune ja julgeks arvata, et mõlemad minuga samas pikkuse-kaalu suhtes. Minul on küll lisaks veel väike päästerõngas ümber.

    Ning tegelikult ei ole ma kindel kas on õige biitsa raskust t6sta- ikka see naiselik hirm, et käed kole jämedaks järsku muutuvad nii. Isegi kui kogu seeria ilma raskusteta teen, siis näen ja tunnen ikkagi, et lihas töötab. Teen seeriaid ühtlaselt, pinge ei kao seeria vältel ning küünarnukk ei liigu. Need neiud aga näiteks teevad pigem hooga, pausiga. Ma ei tea kas on arusaadavalt seletatud.

     

    0

    Jaga seda postitust


    Viita postitusele
    Jaga teistes saitides

    Mida tähendab, et "ei suuda harjutust lõpuni teha"? Mis ja kus tekkiv tunne sunnib kangi maha panema kui raskust suurendada? Mis hetkel otsustad, et jätad pooleli?

    a) tunne, et läheb raskeks ja ehk ei jõua järgmist harjutust muidu teha

    :rolleyes: põletav tunne treenitavas lihases, kuid talutav

    c) väljakannatamatult põletav tunne treenitavas lihases, mida ei ole võimalik taluda

    d) pulss ja hingamine kiirenevad sedavõrd, et hingeldad

    e) pulss ja hingamine kiirenevad sedavõrd, et ei ole võimalik enam hingata

    f) põletavat tunnet ei ole, hingeldust ei ole, kuid raskus ei liigu viimaste korduste ajal enam isegi mitte mingisuguse tahtepingutusega, käed/jalad värisevad pingutusest

     

    0

    Jaga seda postitust


    Viita postitusele
    Jaga teistes saitides

    Kükkide puhul variant f), väljaastete puhul on isegi ilma raskusteta seeria lõpuks vahel jalgade värin lihtsalt nii suur, et no 90 kraadise nurga asemel on see pigem 120 kraadi. biitsa ja triitsa puhul raskustega tehes ei suuda enam hingamist kontrollida ning värinat kätes pole aga kang lihtsalt üles ei liigu, kui hakkan hooga tegemamitte keha kontrolli all hoides, siis pean veidi veel vastu. ja no triitsa puhul ei istu mullekohe üldse püsti tehes kukla taha kõverdused, pea hakkab nagu ringi käima. Selja puhul vajuvad õlad ette ning siis ei tunneta enam, et selg tööd teeks.

    Järgmiste harjutuste pärast ma üldse ei muretse, üks asi korraga. Kui kava juba tuttavam, siis läheb ka pingutamine lihtsamaks - mind aitab kui tean ette kui palju kordusid jääänud, siis suudan end sundida kauem vastupidama. Häirib kui on järsud, kiired üleminekud - kätekõverdustelt hantliga harjutustele näiteks - siis läheb alguses rütmi paika saamisega aega ja kogu seeria kannatab.

     

    0

    Jaga seda postitust


    Viita postitusele
    Jaga teistes saitides
    Kükkide puhul variant f), väljaastete puhul on isegi ilma raskusteta seeria lõpuks vahel jalgade värin lihtsalt nii suur, et no 90 kraadise nurga asemel on see pigem 120 kraadi. biitsa ja triitsa puhul raskustega tehes ei suuda enam hingamist kontrollida ning värinat kätes pole aga kang lihtsalt üles ei liigu, kui hakkan hooga tegemamitte keha kontrolli all hoides, siis pean veidi veel vastu. ja no triitsa puhul ei istu mullekohe üldse püsti tehes kukla taha kõverdused, pea hakkab nagu ringi käima. Selja puhul vajuvad õlad ette ning siis ei tunneta enam, et selg tööd teeks.

    Järgmiste harjutuste pärast ma üldse ei muretse, üks asi korraga. Kui kava juba tuttavam, siis läheb ka pingutamine lihtsamaks - mind aitab kui tean ette kui palju kordusid jääänud, siis suudan end sundida kauem vastupidama. Häirib kui on järsud, kiired üleminekud - kätekõverdustelt hantliga harjutustele näiteks - siis läheb alguses rütmi paika saamisega aega ja kogu seeria kannatab.

    Oot, väga huvitav variant, mida ma küll ei oodanud. Biitseps ja triitseps on sellest komplektist kõige väiksemad lihased ja nende puhul üldiselt saab suure raskuse puhul limiteerivaks teguriks energia lõppemine lihases või piimhape. Aga biitsepsi puhul hingeldamine, samas jalgade puhul, mis on suuremad lihased, mitte ...

    Oled sa tegelenud või hiljuti proovinud nt. joosta? Näiteks 3-5 kilomeetrit? Millise aja ja pulsiga? Või enne trenni mõnikord näiteks proovinud sõude-ergomeetril teha? Oled sa lasknud teha omale näiteks koormustesti?

    Praegu kirjeldatud olukord on väga ebanormaalne, üks kahest - tegemist on reaalse meditsiinilise või füsioloogilise probleemiga või siis tegelikult ei valinud sa õigeid kirjeldusi oma kannatuste kirjeldamiseks.

     

    0

    Jaga seda postitust


    Viita postitusele
    Jaga teistes saitides

    Jooksmine pole mulle kunagi meeldinud. Jooksen end kiirelt hingetuks mitte üldse suure kiirusega. Joosta proovisin mõned aastad tagasi suvel, just muude treenimisviiside puudumise tõttu. Suutsin distantsi venitada 7 kilomeetrini aga aega ei mäleta. Koormustesti olen teinud kahel korral. Sellist lihtsat spordiklubis tehtavat testi. Tulemused on kodus, saan hiljem konkreetsemalt lisada. Mäletan, et vastupidavus oli väga kehv ehk siis võhma pole. Seetõttu sai ka spinning treeninguks võetud.

     

    0

    Jaga seda postitust


    Viita postitusele
    Jaga teistes saitides
    Jooksmine pole mulle kunagi meeldinud. Jooksen end kiirelt hingetuks mitte üldse suure kiirusega. Joosta proovisin mõned aastad tagasi suvel, just muude treenimisviiside puudumise tõttu. Suutsin distantsi venitada 7 kilomeetrini aga aega ei mäleta. Koormustesti olen teinud kahel korral. Sellist lihtsat spordiklubis tehtavat testi. Tulemused on kodus, saan hiljem konkreetsemalt lisada. Mäletan, et vastupidavus oli väga kehv ehk siis võhma pole. Seetõttu sai ka spinning treeninguks võetud.

    Ega tegelikult kaugelt diagnoosi panna ei saa, kuigi paistab olevat tegu tõesti tugevalt piiranguga aeroobse töö võimekuse osas. Põhjusi võib olla aga tohutult erinevaid - siin oleks hea idee konsulteerida näost-näkku mõne spordiarstiga (nt. Vomax, http://www.vomax.ee) ja kurta muret. Neil on vajalikud vahendid, et asja algpõhjuseni jõuda.

    Kui aga tegemist on puhtalt sellega, et hapniku tarbimise võime ehk aeroobse töö võimekus on nõrk kuna nt. jooksmine pole kunagi meeldinud, siis paraku 30 aastaselt seda enam sellisel määral ei tõsta ka nagu noorelt saaks.

    Eraldi teema on, et miks üldse oleks vaja nt. BodyPumpis raskusi suurendada. Kui see on puhtteoreetiline küsimus, siis ilmselt vastus on olemas - sul on tugev piirang aeroobsel lihasvastupidavusel. Kogu töö toimub isegi nende raskustega juba viimse piiri peal. Aeroobse töövõime arendamine võtab aga sellises vanuses juba väga kaua aega ja selle arendamisel on juba suhteliselt selged piirid ees.

    Muidugi, kui eesmärk ei ole lihtsalt "tahan suuri raskusi tõsta" nagu enamasti meestel, siis selge see, et mida suuremad raskused on võimalik BP-s korrektse tehnikaga ära liigutada, siis seda suurem on ka trennis näiteks põletatud energia.

    Nii et selles osas on täiesti mõistetav soov raskusi suurendada ka naistel.

    Muidugi mingi lihastreeningu peaksid alati alles jätma. Nii et päris nurka visata ei maksaks BodyPumpi. Sa võid aga proovida teha võimalusel enne BodyPumpi eraldi soojenduse aeroobse töö režiimi "üles äratamiseks". Näiteks sõude-ergomeetril, stepperil, jooksulindil, rattal. Soojenduseks nt. 15 minutit sellise tempoga, et ei hingelda, kuid soojenduse lõpuks tunned, et hakkad higistama.

    Seejärel mine kohe BodyPumpi (kui vahe on üle 10 minuti, siis ei ole soojendusest kasu) ja proovi, kas on erinevus.

     

    1

    Jaga seda postitust


    Viita postitusele
    Jaga teistes saitides

    Spinning ja bodypump. Võib-olla oled sa mõlemas liiga suurel koormusel ja lihtsalt vägisi pressid ennast tagant, kuigi tegelikult töötad 101% võimsusega? Loomulikult mängib siin rolli ka aeroobne vastupidavus - see mõjutab ka su jõuvastupidavust.

    Jõusaali näitel on vahest vaja jõu arengu kinni jooksmisel raskust paariks nädalaks vähendada, et peale seda jälle hooga edasi panna. Olen ise seda edukalt ka teinud.

    Ehk raskuse lisamiseks peab vahest julgema neid ka vähemaks võtta, kui areng pikaks ajaks kinni jookseb.

     

    0

    Head nõuanded tervise säilitamiseks teiping.ee facebooki fännilehelt!
    Soodne ja kvaliteetne massaazh, füsioteraapia jm diplomeeritud füsioterapeudilt. Küsi lisa georg@teiping.ee või vaata www.teiping.ee

    Jaga seda postitust


    Viita postitusele
    Jaga teistes saitides

    Sa pole sõnakestki oma toitumisest siin rääkinud.Vb on keha täitsa tühi ennem trenni?

    Argo

     

    0

    What will you do if all your problems aren't solved by the time you die?

    Jaga seda postitust


    Viita postitusele
    Jaga teistes saitides
    Spinning ja bodypump. Võib-olla oled sa mõlemas liiga suurel koormusel ja lihtsalt vägisi pressid ennast tagant, kuigi tegelikult töötad 101% võimsusega? Loomulikult mängib siin rolli ka aeroobne vastupidavus - see mõjutab ka su jõuvastupidavust.

    Jõusaali näitel on vahest vaja jõu arengu kinni jooksmisel raskust paariks nädalaks vähendada, et peale seda jälle hooga edasi panna. Olen ise seda edukalt ka teinud.

    Ehk raskuse lisamiseks peab vahest julgema neid ka vähemaks võtta, kui areng pikaks ajaks kinni jookseb.

    Siiski-siiski. Vaadake küsija raskusi. Sellised raskused on tõesti tugevalt alla keskmise. Heas vormis (ja mitte sportlase tasemel) naistel võiks pumpis kükis olla kangil ikka ca 2x10 kg. Käärkükk on aga enamasti naiste "leivanumber", siin liigutatakse reeglina raskusi pea võrdselt meestega (kes jõusaalis enamasti ülakeha treeninud ja autoga tööl käivad, samal ajal kui naine toidukottidega jookseb). Selliste raskuste puhul tekiks mul ka küsimus, et mis viga on.

    Väheusutav, et küsija igasse trenni tuleb täiesti tühjana. Kui muidu kõik korras, aga tuled trenni kokkukukkumise äärel, siis reeglina esimesed harjutused jõuad ära teha, edasi aga kukud mõnes harjutuses järsku ära, sest oled tühi.

     

    0

    Jaga seda postitust


    Viita postitusele
    Jaga teistes saitides

    Bodypumpis võib teinekord raskuste valikuga haledalt alt minna...eriti uute kavadega. Kahjuks päris tihti pannakse peale liiga suured raskused ning harjutuste teisel poolel unustatakse korralik tehnika ning sisse tuleb ohtlikuid elemente. Kui tõesti enam ei jõua, siis tuleb vajadusel hoog natukeseks maha võtta ja teinekord kergema raskuse valima. :rolleyes:

     

    0


     

    Jaga seda postitust


    Viita postitusele
    Jaga teistes saitides

    Nii, otsisin üles siis oma kunagiste koormustestide näitajad. nov.2008 (58,2kg) / aprill 2010 (66,3kg). Maximum HR 188/188, anaerobic threshold 163/162, aerobic threshold 137/137, lower limit of aerobic zone 112/111. VO2max 9,5/8,5 METs. Rasva% 22,7%/28,8%, lihas 32,9%/31% Mõlemal korral tehtud samas spordiklubis st. samade masinatega erinevate inimeste juhendamisel. Esimesel korral pöörati mu tähelepanu sellele, et kui koormus maha võeti, siis pulss ei kukkunud kohe vaid kukkus 137 peale ja siis lainetena jäi 125 juurde pidama. Perearst ei arvanud sellest jutust miskit.

     

    0

    Jaga seda postitust


    Viita postitusele
    Jaga teistes saitides

    Toitumisest.... no tunnistan ausalt, et hoolimata siinsete nõuannete lugemisest olen ikkagi teie mõistes rämpstoidusööja ehk küll mitte päris põhja kiht. Vähe ei söö, pigem palju. Söön korralikult hommikul, lõunal, õhtul ja tavaliselt on mingid vahepalad ka. Kui ma süüa ei saa siis hakkab mul lihtsalt halb mingi hetk kui vahe liiga pikaks läheb. Usun, et valkude, süskarite ja rasvade tasakaal on rohkem tasakaalus kui paljudel nö. keskmistel. Valkude osakaal on kindlasti siinse keskkonna mõjul tõusnud. Kevadel proovisin ka teadlikult kõvasti tõsta valkude osakaalu toidus ja just hommikupoole, et nagu loetu põhjal aru sain, siis peaks nii vähenema magusa isu (võimalik, et valesti aru saanud) aga no minu puhul ei toiminud. Ehk siis peale suurema valgukoguse oli magusaisu jätkuvalt muutumatult suur. Endale tundus, et lihased hakkasid suuremaks paisuma aga mitte raskused trennis. Peale 1t kuud lõpetasin sellise just hommiku poole päevast valkudele rõhumise ja olen püüdnud pigem nüüd iga toidukord neid tasakaalus hoida. Minu rämpstoidu osa seisnebki magusas - ei ole asja, mis mulle magusatest asjadest ei maitseks. Magusa söömisest endal hingepiinu ei teki ja olen nõus pigem rohkem trenni tegema kui magusast täielikult loobuma.

    Ja tahtsin tänada asjaliku ning põhjaliku tagasiside eest.

     

    0

    Jaga seda postitust


    Viita postitusele
    Jaga teistes saitides
    Et siis suurem lihas ei liigutagi suuremat raskust :rolleyes: ?

    Nii et nt. biitsa ümbermõõdu järgi on võimalik raskusi arvutada?

     

    0

    Jaga seda postitust


    Viita postitusele
    Jaga teistes saitides
    Nii et nt. biitsa ümbermõõdu järgi on võimalik raskusi arvutada?

    Päris huvitav mõte, muidugi on siinkohal statistilisi näitajaid veel vaja - esimesena tulevad pähe rasva% ja lihasmassi osakaal aga eks neid ole veelgi.

    Edited by htilga

     

    0

    Jaga seda postitust


    Viita postitusele
    Jaga teistes saitides
    Nii et nt. biitsa ümbermõõdu järgi on võimalik raskusi arvutada?

    Display of "strength" (e.g. lifting a weight) is a result of three factors that overlap: physiological strength (muscle size, cross sectional area, available crossbridging, responses to training), neurological strength (how strong or weak is the signal that tells the muscle to contract), and mechanical strength (muscle's force angle on the lever, moment arm length, joint capabilities).

    Vertebrate muscle typically produces approximately 25 N (5.6 lbf) of force per square centimeter of muscle cross-sectional area when isometric and at optimal length.

    The strength of any given muscle, in terms of force exerted on the skeleton, depends upon length, shortening speed, cross sectional area, pennation, sarcomere length, and myosin isoform.

    Kui ultraheliga arvutad lihase ristlõike pindala siis jah, mõõdulindiga ei.

    Edited by gmaster

     

    0

    Head nõuanded tervise säilitamiseks teiping.ee facebooki fännilehelt!
    Soodne ja kvaliteetne massaazh, füsioteraapia jm diplomeeritud füsioterapeudilt. Küsi lisa georg@teiping.ee või vaata www.teiping.ee

    Jaga seda postitust


    Viita postitusele
    Jaga teistes saitides
    Display of "strength" (e.g. lifting a weight) is a result of three factors that overlap: physiological strength (muscle size, cross sectional area, available crossbridging, responses to training), neurological strength (how strong or weak is the signal that tells the muscle to contract), and mechanical strength (muscle's force angle on the lever, moment arm length, joint capabilities).

    Vertebrate muscle typically produces approximately 25 N (5.6 lbf) of force per square centimeter of muscle cross-sectional area when isometric and at optimal length.

    The strength of any given muscle, in terms of force exerted on the skeleton, depends upon length, shortening speed, cross sectional area, pennation, sarcomere length, and myosin isoform.

    Kui ultraheliga arvutad lihase ristlõike pindala siis jah, mõõdulindiga ei.

    Ma üldse mitte paha pärast, aga kuidas sa seletaksid neid kleenukesi, kellel karujõud on? Erand või?

     

    0

    Jaga seda postitust


    Viita postitusele
    Jaga teistes saitides
    Ma üldse mitte paha pärast, aga kuidas sa seletaksid neid kleenukesi, kellel karujõud on? Erand või?

    Nimekirjas oli ka ära toodud nn neuroloogiline jõud ehk närvisüsteemi võime kaasata pingutusse maksimaalselt lihaskiudusid. Kui lihaskiudude koostöö v ajastus on parem, on tekitatud jõud suurem. - Jõutõstjatel on see väga hästi arenenud.

    Lisaks mängib sellisel juhul rolli ka kogu keha kohanemine koormusega - neil on tihti ka sidemed ja kõõlused kohanenud vastava töö režiimiga ja võimendavad lihaste funktsiooni, näiteks küki allfaasist põrgatades.

    Ja tõesti, selliste inimeste puhul tavalised jõu arvutamise valemid ei pruugigi toimida. Aga jah, pigem ikkagi erand.

    *Muidugi tuleb selliste "kleenukeste" puhul arvesse võtta ka seda, et väga paljudel on rasva protsent väga madal - ehk kui neil neil rasvaprotsent oleks keskmine, siis nad niiväga kleenukesed polekski?

    Edited by gmaster

     

    0

    Head nõuanded tervise säilitamiseks teiping.ee facebooki fännilehelt!
    Soodne ja kvaliteetne massaazh, füsioteraapia jm diplomeeritud füsioterapeudilt. Küsi lisa georg@teiping.ee või vaata www.teiping.ee

    Jaga seda postitust


    Viita postitusele
    Jaga teistes saitides

    Ma tahaks omal raskusi veidi tõsta, sest praeguse kava pingipeale käte osa on muutunud selliseks kangiviskamiseks. Aga juba kõige väiksema ketta võrra raskuse tõstmine tekitab randmetele meeletu põletava valu.

    Üritasin mingied tehnikapilte vms leida, et ehk ma saan mingit infot kuidas tehnikat parandada aga ei leidnud/osanud otsida midagi asjalikku.

    1. Keegi oskab mingit lugemist/pilte soovitada?

    2. Palju siin randmetoestusega kinnastest reaalset abi on?

     

    0

    Jaga seda postitust


    Viita postitusele
    Jaga teistes saitides

    Please sign in to comment

    You will be able to leave a comment after signing in



    Sign In Now

    • Viimati Sirvimas   0 liiget

      No registered users viewing this page.