Jump to content
Alexander Andrusenko

Reval-Sport POWERLIFTING TEAM: Kaido Leesmann surus lamades 320kg !

Recommended Posts

Järelkaja ka siis minu poolt Eesti MV-lt lamades surumisest.

Nagu ka Laura, vahetasin ka mina kaaluklassi, aga ülespoole: -63kg. Seda just eelkõige seetõttu, et surumissärki saada parajaks.
Trennide ajal oligi särk paras, kus kaalusin 62-63 kg vahemikus ja üle sellegi. Trennid läksid tõusvas joones ning 85+kg polnud mingi probleem suruda, sest särk istus seljas kui valatult, oli vaja pingega alla tõmmata ja läks ka pingega üles kergelt.

Võistluspäeval kaal 61.15kg, mis oli endagi üllatuseks liiga madal, sest nädalaga oli läinud koos väikse külmetusega üle 2 kg maha. Seekord võrreldes eelmiste kordadega olin ilusti söönud olles -63kg kategoorias, seevastu -57kategoorias olin nö dieedil ega näinud enam edasiminekut suures särgis, olles defitsiidis, -57kat jäi väikseks, kuna lihasmass tungis peale.

Esimene ehmatus sai selgeks esimesel katsel, kus oli tunda, et surumissärk on suureks jäänud, kang tuli ilma takistuseta rinnani ning sinna ta jäigi. Teisel katsel proovisin hoida pinget, sest teadsin, et särgiga on mul VSJOO ning enamjaolt oli tunda RAW surumist. (Sest eelnevatelgi võistlustel on särk suur olnud, nö muide seljas olnud ja RAW surumist tehtud väikse abiga +2,5-5kg). Kolmandaks katseks sai pandud 90,5 kg, kuid oli juba aimdus, et sellest särgist madala kehakaaluga enam asja ei ole, ning sinna rinnale see kang jäigi koos sündimata rekordiga ja võib-olla abs.-iga.

Nädal enne võistlusi oli enam-vähem teada, mis vorm kellegil on, eelkõige arvestasin ikka Lauraga jahtides absi, mis oleks olnud käega katsutav SEEKORD. Aga kuna olin otseses mõttes "loll" ja mängisin omad võimalused maha, siis loodan novembris targem olla ja end realiseerida. Noor ka veel, kogemust vähe, aga just läbi eksimuste ja rumalate sammude karastabki end.

Seekord oli konkurents ja numbrid üllatavalt suured. Väga tasavägine võistlus.
Kuigi arvestades eelmise aastaga on arengut olnud ning üks parimaid võistlussaavutusi surumises seni avatud klassis. Siiski oli see minu jaoks üks enim pettumust valmistavamaid võistlusi, sest olin arvestanud tunduvalt parema vormiga.

Tänud Revali tiimile, kes aitasid võistlusettevalmistusel ning viitsisid minu peale aega raisata. :)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Täna sai siis käidud trennis vahelduse mõttes Spartas, kus oli lahtiste uste päev ja aeroobikakuninganna valimine.

Saalis sai tehtud surumist (kang oli varajase kellaaja kohta ikka mega raske :D ), triitsepsi ja õlga.

Mõned harjutused ka videos:

Pärast trenni vaatasime võistlust ka, mis oli meelelahutusliku poole pealt väga hea. Nägime kõvasti kargamist ja igasuguseid põnevaid esinejaid :D

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ajan veidi mulli. B)

Sain oma esimesed nö jõutõstmise saapad kätte- lõpuks ometi.
Eelnevalt olen teinud pehme jooksutossuga nii trennis kui ka võistlustel. Väga suur erinevus on, mida ka esialgu ei tahtnud uskuda, kuni tänaseni, mil proovisin ESIMEST korda nendega kükkida. Kui varem tõusin varvastele ja tald vajus läbi, siis nendega seda muret pole, samuti on seetõttu tehnika parem ja kergem kannal püsida.

Ausalt öeldes on mul tehnika siiani väär, sest olen alustanud enda käel ja vale tehnika sisse õppinud. Nii pagana raske on ümber õppida, kuigi tean, kuidas tegelikult peaks kükkima, teha on hoopis teine asi.

Täna sain veel kinnitust, et selg on mul väga kõver, võin küll seista nii ,et varbad ühel joonel, aga kang on risti seljas. Seetõttu minu special stiil on seista kükipuuris väikse nurga all risti, mitte otse nagu tavaliselt, muidu lihtsalt kaon puuri sisse ära.
Samuti kui kükkimisel üles liikuda, siis selg teeb sinka-vonka nagu S-täht.

Samuti soovitan asjalikematele tavaharrastajatele jalatsipaar soetada, sest tõesti, õige jalanõu võib väga palju muuta! ;)
Mis eelkõige väga meeldiv oli, et sai kohapeal proovimas käia, sest jalga istuvus on väga tähtis. Uurisin ja mehkeldasin välismaa poodidega ka, aga seal nullib toote ära, kas siis kõrge postikulu või tollimaks, samuti puudub proovimisvõimalus. Kes siis ikka hane kotis ostab. Välimus ka täitsa stiilne, ikkagi Adidas. :D

Veidi reklaami ka:
Jõutõstejalatsid soetasin FitShop Spartast.

Omades kliendikaarti on ale -10% ning üle 100 eurose ostuga saab kaasa hetkel pakkumises oleva hitttoote!

Toode ja informatsioon saadaval: http://fitshop.fitness.ee/trenazoorid/3/readmore/995/Adidas-Power-Perfect-2.0-/

pDSP1-16230579dt.jpg

Edited by eliviielo
  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Eli, homme näeb siis norm kükki! :D

Mul omal ka trennides pehmed tossud jalas ( nike shox ), kükkides kuni 160kiloni ei ole hullu, peale seda on paljajalu parem teha.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ajan veidi mulli. B)

Sain oma esimesed nö jõutõstmise saapad kätte- lõpuks ometi.

Eelnevalt olen teinud pehme jooksutossuga nii trennis kui ka võistlustel. Väga suur erinevus on, mida ka esialgu ei tahtnud uskuda, kuni tänaseni, mil proovisin ESIMEST korda nendega kükkida. Kui varem tõusin varvastele ja tald vajus läbi, siis nendega seda muret pole, samuti on seetõttu tehnika parem ja kergem kannal püsida.

Ausalt öeldes on mul tehnika siiani väär, sest olen alustanud enda käel ja vale tehnika sisse õppinud. Nii pagana raske on ümber õppida, kuigi tean, kuidas tegelikult peaks kükkima, teha on hoopis teine asi.

Täna sain veel kinnitust, et selg on mul väga kõver, võin küll seista nii ,et varbad ühel joonel, aga kang on risti seljas. Seetõttu minu special stiil on seista kükipuuris väikse nurga all risti, mitte otse nagu tavaliselt, muidu lihtsalt kaon puuri sisse ära.

Samuti kui kükkimisel üles liikuda, siis selg teeb sinka-vonka nagu S-täht.

Samuti soovitan asjalikematele tavaharrastajatele jalatsipaar soetada, sest tõesti, õige jalanõu võib väga palju muuta! ;)

Mis eelkõige väga meeldiv oli, et sai kohapeal proovimas käia, sest jalga istuvus on väga tähtis. Uurisin ja mehkeldasin välismaa poodidega ka, aga seal nullib toote ära, kas siis kõrge postikulu või tollimaks, samuti puudub proovimisvõimalus. Kes siis ikka hane kotis ostab. Välimus ka täitsa stiilne, ikkagi Adidas. :D

Veidi reklaami ka:

Jõutõstejalatsid soetasin FitShop Spartast.

Omades kliendikaarti on ale -10% ning üle 100 eurose ostuga saab kaasa hetkel pakkumises oleva hitttoote!

Toode ja informatsioon saadaval: http://fitshop.fitness.ee/trenazoorid/3/readmore/995/Adidas-Power-Perfect-2.0-/

pDSP1-16230579dt.jpg

Eile jäid mulle need saapad su jalas silma, kui venitusalas kohtusime ja just mõtlesin ,et ei ole sind varem tõstesaabastega näinud... ;)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Pikka aega vaikus olnud siin... Mõtlesin, et parandan seda ja kirjutan natuke tegemistest :)

Pühapäeval tegin väikse ühistrenni ühe toreda spordi-blogija Heidiga, kelle blogi leiad siit: http://heidi.tarkpea.ee/

Kuna Heidi väga jõusaaliga tuttav polnud, siis tutvustasin talle sumo jõutõmmet, tegime lisaks veel sirge jalaga jõutõmmet, plokitõmbeid ja mõningaid harjutusi veel.

Oli väga tore koos teha, õpilane kuulas ja sai ilusasti kõigest aru :D

Pärast jõusaali oli kohustuslik osa ka Revali veekeskuses, kus jätkuvalt mu lemmikuks on Jaapani saun kõrvalasuva 16kraadise basseiniga :P

Mõningaid pilte ka meie ühistrennist:

post-20384-0-89487700-1384889445_thumb.j

post-20384-0-05877900-1384889447_thumb.j

post-20384-0-47056000-1384889449_thumb.j

post-20384-0-08015100-1384889450_thumb.j

Lõpus biitsad punni ka :P

post-20384-0-99858400-1384889450_thumb.j

Share this post


Link to post
Share on other sites

Pole juba väga ammu kirjutanud, aga tuleb see viga parandada.

Alustaks sealt kus blogimine pooleli jäi, ehk siis 80% kava lõpp ja EMV.

80% kava viimane nädal kus oli plaanis maximumi proovida läks täiesti nässu, sest eelnev päev sellele oli kurnav ning kahe toidukorra vaheline paus venis väga väga pikaks ja järgmisel päeval andis ka keha sellest kohe märku. Ma täpselt ei mäletagi mis ma ära tegin aga midagi ilusat seal polnud. Järgmisel nädalal proovisin uuesti, tunne oli parem, aga oodatud tulemust siiski ei tulnud, pidin leppima 225ga, aga edasiminek seegi. Peale raw surumise oli viimases 3-s rinna trennis ka särgiga surumine sees, sest EMV oli kohe kohe tulemas.Aga kahjuks ega nendes trennides midagi erilist korda saata ei suutnud. Kui aus olla siis läksin EMV-le nii, et polnud trennis ühtegi korraliku katset kirja saanud. Kuna õnneks kogemust juba natuke on, siis sellepärast väga ei muretsenud, sest puhkus on tavaliselt lisa toonud ja panustasin sellele ka seegikord. Paraku aga õnnestus just nädala alguses haigeks jääda 3 päeva nõrkust ja alles reedel oli esimest korda selline parem enesetunne. Ka võistluspäeval ei saanud millegi üle kurta, aga eks haigus oli ikkagi oma töö ära teinud.

EMV-l valisin algraskuse 280kg, sellest piisas, et kindlustada absoluudi 2-ne koht, Raigo on paraku hetkel ikka kaugel ees ja ABS tiitli heitlus oli peale Raigo teist katsest ka läbi, seega keskendusin abs 2-sele kohale ja korraliku võistluse tegemisele.

Algraskus õnnestus kenasti, seega olid kohe pinged maas ja elu oluliselt kergem. Teiseks katseks valisin isikliku rekordi kordamist tähistava 287,5 see oli juba korralik pingutus, aga õnnestus siiski ära suruda. Viimaseks katseks 290 ja sellel katsel kahjuks ebaõnnestusin, väga vähe jäi puudu, ei jõudnud kahjuks lukustada.

Tasuks siis esimene surumise kuld meeste klassis, sest varasematel aastatel olen pidanud Rene ja Kaido paremust tunnistama.

Kui aus olla, siis tegelikult oli sügishooaeg suunatud puhtalt MMile, aga selle osalemine läks nii mõnegi asja taha, esimene ja vb ehk kõige suurem probleem oli kükitrikoo, selle tellisin juba veebruari kuus Soomest, aga kätte ei saanud, peale pikka pikka sõda ja korduvaid kõnesi Metalile saadeti mulle mingi kärakas :D . Selle sain kätte lõpuks septembri lõpus aga oh üllatust, see oli nii suur, et sellega polnud midagi peale hakata, tuli sammud seada õmbleja juurde kes selle väiksemaks õmbleks, et asi õige saaks, aga kuna see kõik võttis aega, siis oleks jäänud 2 trenni ennem MM trikooga, mis on ilmselgelt liiga vähe, et minna nii suurele võistlusele ja kuna see haigus ka veel oma põntsu pani, siis tuligi paraku loobuda, sest kui korrliku tulemust ei tee pole ka mõtet lõbureisile sõita.

Seoses MMi-ga oli muidugi üks positiivne asi ka, nimelt kõik MMil osalevad sportlased pidid täitma ADAMS programmi ja seoses sellega kutsus ka Eesti Antidopingu liit kontrolli andma, mille üle on mul hea meel, sest viimati käisin ma 2010ndal aastal, seega oli juba tekkinud päris pikk vahe ja alati on hea kui saad tõestada, et ka puhtalt on võimalik suuri raskusi liigutada.

Hetkel olen aga põhjaladumise tsükli alguses, teen pikki seeriaid, proovin teha rohkem tunnetuslikumalt tänu sellele on lihased juba trennis korralikult piimhapet täis, aga see on hetkel mõnus ja ma täitsa naudin seda. Järgmised võistlused on alles kevadel seega aega veel on, aga eks vaikselt peab ka raskusi suurendama hakkama, et kevadel ikka konkurentsi pakkuda.

Toidulisadest kasutan hetkel HT-r, Hera80 ja dextro peale trenni, ennem trenni shock ja trenni ajal intra.

Lisan ka video sellest Raw surumise maximumist.

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Seda trikood, mis sulle suur on tahaks näha.... :D . Mäletan ,et ämm kinkis mulle kunagi T-särgi (mingi 3 xxl) see oli reaalselt nii suur, et läksime sinna kahekesi sisse Nataliaga.... :D Kinkisin Siimule ja talle oli see paras.... :D (uus särk, prügikasti ei viska ju, seinavaibaks oleks ka sobinud).

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma ei saa aru, miks sind see absoluut huvitab? See on ikka no kõige p....m asi üldse. Sa oled selgelt praegu Eestis särgiga surujatest IPF liigas parim, siin ei ole midagi vaielda (kilod loevad).

Aga ju me peame siis Kaidoga tagasi tulema, et sulle säru teha. Minust muidugi enam numbrites võistlejat ei ole :-) - õlaoperatsioonil lõhuti see tegelikult arsti poolt totaalselt ära ja 200 + kilo juures ilma särgita annab õlg alla. Ebapädev arst oli lihtsalt ja lõikas valed asjad ära- dr Kalvet ortopeediakeskusest, ärge tema juurde kunagi mine, kes sporti tahavad teha.

Aga igatahes edu ja loodan, et ka 300 ei ole kaugel.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma ei saa aru, miks sind see absoluut huvitab? See on ikka no kõige p....m asi üldse. Sa oled selgelt praegu Eestis särgiga surujatest IPF liigas parim, siin ei ole midagi vaielda (kilod loevad).

Aga ju me peame siis Kaidoga tagasi tulema, et sulle säru teha. Minust muidugi enam numbrites võistlejat ei ole :-) - õlaoperatsioonil lõhuti see tegelikult arsti poolt totaalselt ära ja 200 + kilo juures ilma särgita annab õlg alla. Ebapädev arst oli lihtsalt ja lõikas valed asjad ära- dr Kalvet ortopeediakeskusest, ärge tema juurde kunagi mine, kes sporti tahavad teha.

Aga igatahes edu ja loodan, et ka 300 ei ole kaugel.

Ei ole sul häda midagi. Sa oled nii noor veel, et jõuad kõike teha (kui sa niipalju projekte ette ei võtaks).

Siim tegi muidugi RAW-s väga korraliku edasimineku. Sinna läks palju energiat ja kindlasti oli potensiaal suurem, kui EMV-l näidatud tulemus.

Aga siit annab alati edasi minna, põhi on praeguseks tõusnud palju kõrgemale.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Natukene trennijuttu ka.

Olen siin viimasel ajal võtnud vabamalt, aga liiga vabalt ei taha ka võtta - muidu kaob mot. saali tulemiseks.

Seega alustasin 3 nädalat tagasi 80% kava, et hoida sees mõnusat toonust.

Täna tegin siis 6x5x165. Iseenesest oli kõik kerge, aga laupäevane abistamine oli veel sees (sidusin 2-ed põlved ja aitasin 4 särki selga).

Neljandast seeriast väike videomaterjal:

Share this post


Link to post
Share on other sites

Laupäeval olin Tartus, kus esimese võistluse poole sain istuda lauas võistlejate kaarte ringi ratast paigutades ning teadvustades :D

Teise poole ajal aitasin natuke Hendrikut, kelle põlvi ma sidusin. Mul olid trenniasjad ka kaasas, aga väga mingit isu trenni teha polnud. Tegin 2. korrusel kolm harjutust ülaseljale ja aitas kah :D

Täna aga see-eest oli hea tunne trenni suhtes ;) Saali jõudes sain kõigepealt proovida uusi pudingu maitseid, mida Ott rõõmsalt pakkus. Mulle meeldis täiega piparkoogimaitseline. Seda pakki tahaks omale koju küll.

Hakkasin siis aga tõmbama...

Alustasin kaheksaste kordustega, siis kuuesed ning üks viiene ja kolmene.

Nimelt õnnestus teha isiklikke rekordeid sumo tõmbes.

Kõigepealt 135kgx5

Ja siis 145kgx3 (peale esimest kordust enam nii ilusad katsed polnud, aga vähemalt tõmbasin kõik lõpuni)

Fitshopist võtsin sellise huvitava asja ka nagu seda on vedel magneesium:

post-20384-0-61097000-1385404129_thumb.j

Päris huvitav asi tundub, kasutan seda siis õhtuti, pihustan kõhule ja reitele. Korraks paneb naha kergelt kipitama ka :D

Share this post


Link to post
Share on other sites

minu arvamus renku postitusele "parim"suruja..

Mina arvan siiski,et parim särgiga suruja eestis on hetkel Raigo! Mees,kes suudab ühel ja samal aastal tuua kulturismis pronksmedali,ning sügisel juba algraskusega kindlustada absoluudi võit lamades surumises-on ülikõva asi! Samas kui konkurendid valmistuvad aastaringi ainult jõutõstmiseks.Siim on muidugi kõva tegija kuid siiski üks mees oli parem,kuid rohkemate võistluste eest enam punkte teeninud sportlane on aasta parim.Kuid kui lugesin foorumist järgmist-"...Raigo on hetkel ikka kaugel ees ja ABS tiitli heitlus oli peale Raigo teist katset ka läbi,seega ...",kes siis on parim hetkel?Minu arust siiski Raigo,sest kilode eest eraldi parima tiitleid ei anta

võibolla sain ma renku "parima" tiitlist mõistest valesti aru,kuid oleme sõbrad edasi ;)

  • Upvote 5

Share this post


Link to post
Share on other sites

minu arvamus renku postitusele "parim"suruja..

Mina arvan siiski,et parim särgiga suruja eestis on hetkel Raigo! Mees,kes suudab ühel ja samal aastal tuua kulturismis pronksmedali,ning sügisel juba algraskusega kindlustada absoluudi võit lamades surumises-on ülikõva asi! Samas kui konkurendid valmistuvad aastaringi ainult jõutõstmiseks.Siim on muidugi kõva tegija kuid siiski üks mees oli parem,kuid rohkemate võistluste eest enam punkte teeninud sportlane on aasta parim.Kuid kui lugesin foorumist järgmist-"...Raigo on hetkel ikka kaugel ees ja ABS tiitli heitlus oli peale Raigo teist katset ka läbi,seega ...",kes siis on parim hetkel?Minu arust siiski Raigo,sest kilode eest eraldi parima tiitleid ei anta

võibolla sain ma renku "parima" tiitlist mõistest valesti aru,kuid oleme sõbrad edasi ;)

Minu arust on asi lihtne, renku jaoks on parim ikkagi inimene, kes surub kilodes kõige rohkem, ükskõik kui palju see wilksi punktide põhjal alla jääb kergemale inimesele kes selle wilksi koefitsendi järgi rohkem surub. Samuti oleks tobe anda aasta suruja tiitel inimesele, kes ei tegele täiskohaga jõutõstmisega ning väga valivalt teeb võistlusi kaasa.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Rain, mina kahjuks aasta parima valimise punktisüsteemi pole teinud. Kuna parim selgitati punktide alusel mida jagatakse kodustel ja välisvõistlustel, siis aasta lõikes kogusin ma rohkem punkte ja sellega sain ka parima suruja tiitli.

Iga mees paneb oma aasta plaanid varem paika ja seab endale prioriteedid, peale võistlust rusikatega ei vehita.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Rain, mina kahjuks aasta parima valimise punktisüsteemi pole teinud. Kuna parim selgitati punktide alusel mida jagatakse kodustel ja välisvõistlustel, siis aasta lõikes kogusin ma rohkem punkte ja sellega sain ka parima suruja tiitli.

Iga mees paneb oma aasta plaanid varem paika ja seab endale prioriteedid, peale võistlust rusikatega ei vehita.

Rain mõtles ikka seda, et lamades surumise tulemuse poolest on Raigo tema arvates parim lamades suruja. Ta ei mõelnud siin üldsegi seda, et kes on aasta lõikes kogunud kõige rohkem punkte vms..Vähemalt nii sain mina aru.

Kuna juba mingi lause siin kirjutasin, siis lisan ka enda tagasihoidliku isikliku arvamuse, milleks on see, et parimaks lamades surujaks(tulemuse poolest, mitte aasta lõikes) pean minagi ikka wilksi punktide alusel võetud tulemust, mitte raskuse alusel. Aga eks see arvamus ole mõjutatud meil kõigil ikka oma kehakaalust ka(ise olen madalama kaalukategooria võistleja; samas tean veel inimesi, kes peab sisiki raskust kõikse tähtsamaks :P ).. Aga see selleks, oleme sõbrad edasi! :D

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Inimestel on õigus hinnata seda mis neile isiklikult rohkem meeldib: mõnele meeldivad wilks'id (inimese poolt koostatud valem), mõnele max raskus, mõni hindab kaalukategooria võitu enam, kui võitu abs arvestuses. Siin ei tohiks midagi kellegile pahaks panna.

Minu veendumus on see, et head tulemust tuleb hinnata ja tunnustada (mitte hakata võrdlema); on see siis Aimari 220kilo (surutud 80 kilosena), Raigo abs võit EMV-l või Siimu parima tiitel aasta lõikes!

Kõik need mehed on kõva töö teinud ja väärivad tunnustamist. Kui me ise ei õpi austama oma parimaid, siis ei tee keegi seda väljaspoolt ka.

  • Upvote 3

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tere. Mul ei ole midagi selle vastu, kui keegi kedagi isiklikult parimaks peab, aga eeldades, et "p....m" midagi ilusat ei tähenda, siis sellise ütlemise vajalikkus jääb mulle küll mõistmatuks. Mis puudutab surumist ja wilksi, siis need wilksi punktid ei ole loodud surumise, vaid kolmevõistluse jaoks. Selleks, et võrrelda ja seada paremusjärjestusse erinevate kaaluklasside sportlasi kolmevõistluse põhjal. Näiteks peab teatud raskuste juures väikestes kaaluklassides 5 kg raskem sportlane suruma 15 kg rohkem, et saada suurem punktisumma. Suurte kehakaalude juures piisab 50kg raskemal sportlasel võiduks samuti 15 kg rohkem suruda. Sellises olukorras on mul endalgi raske seisukohta võtta, kas nüüd olulisemad on kilod või wilksid. Mina isiklikult vaatan, kes on maailmatasemele kõige lähemal ja teen oma pingeread selle järgi. Samuti ei saa ainult kilode või wilkside alusel objektiivselt hinnata ka kükki ja jõutõmmet. Kas 1kg parem tulemus on piisav, et 20, 50 või 80 kg suurema kehakaalu juures olla kergemast mehest parem? Kui keegi arvab enda jaoks, et jah, siis on tal see õigus. Aga kindlasti on õigustatud arvata ka vastupidi.

Mis puudutab "Parim ..." tunnustuse karikaid, siis neid on jagatud küll ühte ja küll teistmoodi ja üsna tihti on seal üks või teine vaieldav koht. Tean isiklikest vestlustest, et mõned sportlased võtavadki eesmärgiks see karikas võita ja kulutavadki oma raha ja aega ka välisvõistlustel käimisele ja punktide kogumisele. Kui süsteem on enne teada, siis võib igaüks ise otsustada kui väga ta seda tahab ja mil moel ta selle välja teenib. Ja kindlasti on ka neid kes käivadki ainult enda jaoks võistlemas ja saavad selle tunnustuse ja karika üllatusena. Ega siis keegi sellest loobuma ei pea või jätma võistlustel käimata. Sportlane ajab oma rida ja kui liit teda tunnustada tahab, siis tuleks asjalik kriitika ja ettepanekud suunata pigem liidu juhatusele.

  • Upvote 2

Share this post


Link to post
Share on other sites

Arturiga igati nõus. Olulisem on ennast ikkagi maailmaga võrrelda (,et ei juhtuks midagi sellist nagu näiteks Eesti korvpallis on juhtunud, et arvame, et oleme kõvad aga pole tegelikult mitte keegi maailma ega isegi Euroopa mõistes). Lihtne valem mida olen ka varem välja pakkunud oma taseme arvutamiseks: kolmevõistluses 600-enda wilksi punktid ja lamades surumises 180- enda wilksi punktid (lamades surumises on tase tõusunud ja varasema 170 punktiga ei ole enam selles konkurentsis pädev number).

  • Upvote 3

Share this post


Link to post
Share on other sites

Aasta alguses olid õigile selged punktikogumissüsteemid. Võidab rohkem punkte kogunud isik. Tulla täna rääkima, kes on tegelikult Liivimaa kõveim mees, devalveerib karika saajaid, lisaks on see rumal. Rumal on ka seda kõike Revali blogis jahuda. Selleks tehke ettepanekud Jõutõsteliidule!!!

Minu poolt õnnitlused võitjatele!

Edited by tarmop

Share this post


Link to post
Share on other sites

Annan ka tagasisidet Eesti noorte, juunioride ja veteranide meistrivõistlusest jõutõstmisest, mis toimus Tartus 23.11.2013. Tegemist oli varustusega jõutõstmise võistlusega.

Seekord oli naistest sõelale jäänud lõplikuks registreerimiseks 4 võistlejat: 1 noor- Luik – 72kg kategoorias, 1 juunior- mina- 63kg kategoorias, 2 veterani (Aus- 47kg, Sügis- 63kg) erinevates kategooriates.

13. november õnnestus mul haigeks jääda, ning alates 14-ndast ei teinud trenne kuni võistluseni kuna tervis ei lubanud. Enne seda oli tööd tehtud korralikult. Palavik kõikus 38 kraadi kandis ja üle selle, olin kusagil külma saanud... Ausaltöelda on praeguseni haigusevimm sees. Varasemalt olen ka haigena trenne teinud, kuid seekord otsustasin pigem tervist säästa, sest ega näitajad trennis haigena paremaks minna saa. Pigem käib nõnda motivatsioon ja kesknärvisüsteem alla, mida oli juba esimeses trennis haigena tunda.

Kuigi võistlus oli varustusega, siis ise kasutasin abivahenditena ainult surumissärki ja põlvesidemeid. Kuigi surumissärki pole just kõige istuvam seljas, siis mingi tulemuse sain kirja, mis enda jaoks oli ametlikult isiklik rekord surumises -87.50kg. Algraskus- 77.50kg - OK, kolmas katse ebaõnnestus ”vist” tehnilistel põhjustel, mis oleks olnud avatud klassi naiste rekord 90.50kg. Plaanid siis särgiga midagi edaspidi peale hakata. Kuigi alguses mõtlesin hoopis RAW suruda, siis ei tahtnud jääda alla enda kaalukategoorias võistelnud veteranile, kes kasutas täisvarustust, seega lasin ka särgi selga visata, kuigi sellega eesmärke polnud. Aitäh Revali tiimiliikmetele, kes viitsisid särgiga mul jännata ja nõu andsid!

Hetkel just ongi probleem pigem varustuse taga, sest varustus pole istuv- paras ning ei ole motivatsiooni teha kui RAW näitajad on samad nii kükis kui tõmbes varustusega.

Kükk on mul alati väga ebakindel ala, sest selja peale ei julge ma kunagi loota. Küki algraskuseks panin 90kg ilma varustuseta, mis ei läinud kirja, istusin vist kinni end närvist. Teiseks sidemetega 100kg- OK, kolmandana 110kg sidemetega, mis vist jäi kõrgeks- sai üle pika aja sellist raskust esimest korda õlule võetud. Raske just ei olnud, aga sidemetega ei oska veel sügavust tunnetada.

RAW tõmme oli mulle endalegi tõsiseks üllatuseks, sest trennis ei ole see määrustepäraselt üles tulnud. Kuigi olin haigusest niidetud, siiski usun, et see poolteist nädalat, mis ma ”puhkasin”, andiski selle taastumise juurde tõmbeks. Sain siis kirja 140kg jõutõmbes, mis märkis naisjuunioride rekordit. Samas varustusega naiste rekord samas kaalukategoorias on 150kg. RAW 150-ni on veel mul minna 10kg. Kui saaks ka varustusega joonele, siis ei oska ennustada, mis varustusega numbrid oleksid. Aga jah, algraskus 125kg- oli raske, teine katse 135kg- oli kerge, kolmandaks otsustasin panna rekordi 138, kuid mõtlesin riskida ja panin 140kg, mis imestuseks polnudki kõige raskem. Igatahes oli see kergem kui minu eelmine tõmmatud 135kg rekord.

Aga jah, kehakaal oli seekord kilo raskem kui EMV lamades surumisel, kuna võtsin tiimiliikme TARMO juttu kuulda, et ma mingit JAMA ei korraldaks enne võistlust JÄLLE. Siis seekord ei võtnud mingeid kaalulangetusi ja aeroobset tegevust ette ning sõin ilusti eelneval õhtul ja võistluspäeva hommikul. Jämedaks olen läinud, aga pole hullu, suvi veel kaugel.

PS. Kükis ei taha selg hästi vastu pidada ja seal näen probleemkohta.

Foto: Marko Terasmaa

post-27306-0-36585400-1385540348_thumb.j

Edited by eliviielo

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tere. Mul ei ole midagi selle vastu, kui keegi kedagi isiklikult parimaks peab, aga eeldades, et "p....m" midagi ilusat ei tähenda, siis sellise ütlemise vajalikkus jääb mulle küll mõistmatuks. Mis puudutab surumist ja wilksi, siis need wilksi punktid ei ole loodud surumise, vaid kolmevõistluse jaoks. Selleks, et võrrelda ja seada paremusjärjestusse erinevate kaaluklasside sportlasi kolmevõistluse põhjal. Näiteks peab teatud raskuste juures väikestes kaaluklassides 5 kg raskem sportlane suruma 15 kg rohkem, et saada suurem punktisumma. Suurte kehakaalude juures piisab 50kg raskemal sportlasel võiduks samuti 15 kg rohkem suruda. Sellises olukorras on mul endalgi raske seisukohta võtta, kas nüüd olulisemad on kilod või wilksid. Mina isiklikult vaatan, kes on maailmatasemele kõige lähemal ja teen oma pingeread selle järgi. Samuti ei saa ainult kilode või wilkside alusel objektiivselt hinnata ka kükki ja jõutõmmet. Kas 1kg parem tulemus on piisav, et 20, 50 või 80 kg suurema kehakaalu juures olla kergemast mehest parem? Kui keegi arvab enda jaoks, et jah, siis on tal see õigus. Aga kindlasti on õigustatud arvata ka vastupidi.

Mis puudutab "Parim ..." tunnustuse karikaid, siis neid on jagatud küll ühte ja küll teistmoodi ja üsna tihti on seal üks või teine vaieldav koht. Tean isiklikest vestlustest, et mõned sportlased võtavadki eesmärgiks see karikas võita ja kulutavadki oma raha ja aega ka välisvõistlustel käimisele ja punktide kogumisele. Kui süsteem on enne teada, siis võib igaüks ise otsustada kui väga ta seda tahab ja mil moel ta selle välja teenib. Ja kindlasti on ka neid kes käivadki ainult enda jaoks võistlemas ja saavad selle tunnustuse ja karika üllatusena. Ega siis keegi sellest loobuma ei pea või jätma võistlustel käimata. Sportlane ajab oma rida ja kui liit teda tunnustada tahab, siis tuleks asjalik kriitika ja ettepanekud suunata pigem liidu juhatusele.

See on ikka no kõige p....m asi üldse= sellest on ikka täiesti ükskõik.

Kui siit midagi koledat leiad, siis palju õnne :-)

Edited by renku

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma hakkasin ka suurest uudishimust punktide asemele tähti kombineerima. No kohe kuidagi ei leidnud ilusat sõna, mis sinna sobiks. Aga ju ma pole siis kuigi sõnaosav :D.

Renkule edu paranemisel.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×