Jump to content
Janika Aavamägi

Ebaaus oma tervise suhtes

Recommended Posts

Dopingu tagajärjed: vuntsidega naised ja suguvõimetud mehed

Hoiatus dopingutarvitajatele: keelatud ainete kasutamine ei ole ebaaus mitte ainult konkuren­tide, vaid ka oma tervise suhtes, kuna see võib tuua kaasa pöördumatud tervisekahjustused või lõppeda surmaga.

post-18819-1292934558_thumb.jpg

Lyle Martin Alzado elas suurepärast elu. Ta mängis Ameerika jalgpalli ühes USA enim tasustatud spordiliigas NFL ning tema intensiivne ja kohati lausa hirmuäratav mängustiil lõi talle austusväärse kaitseliinimängija kuvandi. Karjääri lõpetanuna kukkus aga kõik kokku – tal diagnoositi ajukasvaja ja ta suri vaid 43-aastasena. Surm on vahel ebaõiglane ja võtab meie kõrvalt inimesi sõltumata vanusest, rassist, soost ja eluviisidest, kuid Alzado hävitas ennast ise. Alguses teadlikult, pärast sõltuvusest.

Alzado oli tuntud ka ühe esimese suure nimena, kes tunnistas Sports Illustratedi veergudel anaboolsete steroidide kasutamist. Ta elu oli muutunud kohutavaks.

«Alustasin anaboolsete steroidide kasutamist 1969. aastal ega lõpetanudki. Olin sõltuvuses, vaimselt sõltuvuses. Nüüd olen haige ja hirmul. 90 protsenti sportlastest, keda tean, kasutavad seda jama. Me ei olnud loodud sündides kaaluma 140 kilo ja hüppama 9,1 meetri kõrgusele, kuid steroidid panid mind paremini mängima. Muutusin väljakul vägivaldseks ja tegin asju, mida teeb ainult hull inimene. Ükskord kriipis üks mees kogemata mu autot ja peksin ta vaeseomaks,» rääkis Alzado enne surma.

«Aga vaadake mind nüüd, mu juuksed on läinud, ma räägin kokutades ja kõndides vajan kellegi abi. Lisaks on mul probleeme mäluga. Minu viimane soov oleks, et keegi teine ei sureks nõnda nagu mina,» lisas Alzado.

Sellistest lugudest hoolimata ei lakka atleedid keelatud aineid kasutamast. Mõnest vahelejäänud jalgratturist kuuleb maailm peaaegu iga päev, teiste spordialade esindajatest samamoodi.

SA Eesti Antidopingu kodulehel on selgelt kirjas keelatud ainete kasutamise võimalikud halvad tagajärjed. Anaboolsed steroidid, mille hulgas ka stanosolool, mille tarvitamise tõttu said võistluskeelu kulturist Argo Ader ja sprinter Žanna Vladimirova, võib tuua sportlasele kohutavaid tagajärgi.

Hullematest kõrvalnähtudest võib meestel esineda näiteks munandite kahanemist, suguvõimetust ja rindade suurenemist, mis ei pruugi taastuda. Naistel võib ära jääda menstruatsioon, tekkida liigne karvakasv või kiilaspäisus.

Mitme sportlase karjääris komistuskiviks saanud erütropoetiin (lühidalt EPO) võib aga kaasa tuua eriti hulle tagajärgi. SA Eesti Antidopingu veebilehel seisva info põhjal toob EPO kaasa vere paksenemise, mis võib tekitada ummistused ehk trombid. Veresoonte ummistumise tagajärjel võib tekkida südame-, kopsu- või ajuinfarkt, mis halvemal juhul lõppeb surmaga.

Karjääri jooksul kolm korda keelatud ainetega (metaaniga) vahele jäänud kulturist ja eluaegse võistluskeelu saanud Marek Kalmus, kes tohib nüüd võistelda ainult teatud liigades, ei osanud öelda, miks mõned sportlased keelatud ainete manustamisega üle piiri lähevad.

«Inimesed on erinevad, erinev on ka psüühika, mis on mõnel nõrgem kui teisel. Võib-olla on see põhjus, miks mõned ei suuda lõpetada ja aina rohkem seda jama endasse pumpavad,» arutles Kalmus. «Eriti mõttetu on muidugi see, kui lihtne jõusaali jõmm, kes kunagi mitte kuskil võistelda ei plaani, kasutab neid aineid. Sellest ei saa ma absoluutselt aru.»

«Profitasemel on raske teemat kommenteerida. Tean, et mõned mehed kasutavad maksimaalsetest doosidest rohkem kui kümme korda suuremaid,» jätkas Kalmus, kelle sõnul pole tema tarvitatud ained tervisele kuidagi halvasti mõjunud, kuid ta teab, et nii mõnedki kulturistid on sellega oma elu ära rikkunud. «Põhjuseks on see, et kasutatakse väga tugevatoimelisi steroide, ja mitte väikestes kogustes, lootes kiiresti kolliks kasvada. Maailmas on olnud mitmeid, kes isegi maha surnud, kuid selle põhjuseks pole kordagi toodud steroide, vaid pigem diureetikume, mis muidugi ka dopinguainete nimekirjas.»

SA Eesti Antidopingu nõukogu liige ja Tallinna Ülikooli terviseteaduste ja spordi instituudi direktor, dotsent Kristjan Port lükkas aga ümber väite, et suurtarbijaga võrreldes aineid üsna vähe manustav sportlane oma tervist ei riku.

«Dopinguainete olemuseks on arenguhüppe stimuleerimiseks ületada kordades meie normaalseid bioloogilisi tasemeid – seega on kogused alati liiga suured, ulatudes tuhandekordseteks ja enam. Seetõttu ei ole vahet, kas kasutaja on nii-öelda väiketarbija, sest ta kasutab alati ebatavaliselt suuri koguseid,» kommenteeris Port. «Terviserisk suureneb peamiselt koos kordade arvuga. Ja enamikul juhtudest ei piirdu esmakasutaja ühe korraga, sest ta soovib saavutatud edu kas hoida, korrata või suurendada. Mõnel juhul on esmakasutaja isegi suurema riski kandja, kuna tema puhul pole veel teada, kuidas suured hormoonikogused mõjuda võivad,» lisas Port.

Oliver Lomp

Postimees.ee

Share this post


Link to post
Share on other sites

Enese teadmata dopingut tarvitavat sportlast ootab samuti karistus

Ajaloost on teada juhtumeid, kus sportlastele on manustatud keelatud aineid tema enda teadmata. Kurikuulsa Ida-Saksamaa juhtumid on saanud legendaarseks, kuid ka jalgpallis oli probleem suur.

2003. aastal uuris Itaalia tööstuslinna Torino üliõpilane Raffaele Guariniello vähi, leukeemia ja haruldaste närvisüsteemi haiguste juhtumeid jalgpallurite seas. Uuringute tulemusena leidis

24 000 jalgpalluri elukäiku käsitlenud Guariniello, et rohkem kui 400 surmast olid 70 asjaolud väga kahtlased.

Näiteks kunagine Roma, Genoa ja Parma mängija Gianluca Signorini suri 6. novembril 2002. aastal, olles enne põdenud amüotroofilist lateraalskleroosi (ladina keeles ­Sclerosis lateralis amyotrophicus). Kuigi usklikuna süüdistas ta saatust, oli talle jalgpallurikarjääri jooksul süstitud igasuguseid aineid. Samasuguse saatusega jalgpallureid on saapamaal veelgi.

SA Eesti Antidopingu nõukogu liige ja Tallinna Ülikooli terviseteaduste ja spordi instituudi direktor, dotsent Kristjan Port aga märkis, et isegi kui sportlasele manustatakse tugevaid aineid tema teadmata, vastutab ta selle eest ise. «Antidopingu reeglite järgi lasub vastutus sportlasel, kes peab garanteerima, et tema organismi keelatud ained ei satuks,» märkis Port.

Porti sõnul pole välistatud variandid, et mõnel juhul on sportlased keelatud aineid tõepoolest enese teadmata manustanud.

«Ajaloost on teada arvukalt juhtumeid, kui sportlase eest on dopingainete kasutamist teadlikult varjatud. Mõned neist on jõudnud hiljem ka kohtusse, nagu näiteks endise Ida-Saksamaa juhtumid,» tõi Port näite. «Teiseks võimaluseks on tänapäevaste toidulisandite tarbimine, mille puhul pakendile pole keelatud ainete sisaldumine märgitud. Näiteks ROKi poolt 2002. aastal kontrollitud 634st hormoone mitte sisaldavast toidulisandist 94 (14,8 protsenti) sisaldasid steroidhormoone ja prohormoone.»

Port lisas, et kuna toidulisandite müüjatele ei kehti samasugused nõuded nagu näiteks ravimitootjatele, on neid süüdi mõista keeruline. Küll aga keelatakse enamikul juhtudel sellise kauba edasine müük. Eestis saada olevate toidulisandite kvaliteet olevat samasugune nagu mujal maailmas müüdavatel. (PM)

Oliver Lomp

Postimees.ee

Share this post


Link to post
Share on other sites

Sellega seoses tuleb meelde lõbus seik kahest õest - Ida Saksa ujujaist, keda peeti vendadeks. Eks naiskulturistide seas on ikka väga ilmekaid näiteid nö. mehistumise suunas. Lõppude lõpuks on igaüks oma saatuse sepp ja mõistus pole ka oma teha.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Sellega seoses tuleb meelde lõbus seik kahest õest - Ida Saksa ujujaist, keda peeti vendadeks. Eks naiskulturistide seas on ikka väga ilmekaid näiteid nö. mehistumise suunas. Lõppude lõpuks on igaüks oma saatuse sepp ja mõistus pole ka oma teha.

Mulle meenub sellega seoses üks anekdoot kahest omaaegsest NSVL suusakuulsusest, kus üks lubas teisele jalaga munadesse lüüa, kui too veel tema pardlit näpib ;) Tegemist siis G. Kulakova ja R. Smetaninaga ;)

Share this post


Link to post
Share on other sites
Mulle meenub sellega seoses üks anekdoot kahest omaaegsest NSVL suusakuulsusest, kus üks lubas teisele jalaga munadesse lüüa, kui too veel tema pardlit näpib ;) Tegemist siis G. Kulakova ja R. Smetaninaga ;)

Meil Eestiski sellised kergejõustiklased - naisjooksjad.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Meil Eestiski sellised kergejõustiklased - naisjooksjad.

Žanna Vladimirova? 100m Eesti meister 2009, võiduaeg 11,87, kusjuures 2008 a. parim tulemus oli tal vaid 12,79. Pea sekund aastaga ja seda sprindis? Sinnamaani jooksis ta vaid aegu üle 12 sekundi.

post-1758-1292949373_thumb.jpg

Share this post


Link to post
Share on other sites
Žanna Vladimirova? 100m Eesti meister 2009, võiduaeg 11,87, kusjuures 2008 a. parim tulemus oli tal vaid 12,79. Pea sekund aastaga ja seda sprindis? Sinnamaani jooksis ta vaid aegu üle 12 sekundi.

Kas ta on vahele jäänud?

Nje poiman, nje vor...

Share this post


Link to post
Share on other sites
Kas ta on vahele jäänud?

Nje poiman, nje vor...

Muidugi, eelmisel aastal ju pärast Eestikaid andis positiivse tulemuse, aineks stanozolol. Sama, mis Ben Johnsonil ja ka kunagisel Eesti 400m naisel Tiia Eeskivil. B-proovist Vladimirova loobus.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Enamus selle teema ümber räägitavast on siiski täielik jahu.

Kristjan Port on tore mees, räägib huvitavatel teemadel, aga ega ta ühtki teemat minu meelest väga sügavuti ei valda. Ega ma ise ka ei valda aga tema puhul olen siiski paari korraliku errori otsa komistanud.

Ei ajukasvajaid ega amüotroofset lateraalskleroosi pole minu teada ühegi dopinguainega seostatud. Amüotroofse lateraalskleroosi puhul on oletatud seost staadionimurul kasutatavate pestitsiididega. Võikski aru saada, et enamiku dopinguainetega seotud terviseriskid on väga tühised või täiesti olematud võrreldes kasvõi nendesamade pestitsiididega - aga ajakirjandusest ja meditsiinitöötajate sõnavõttudest jääb täpselt vastupidine mulje. Nagu ka riigi tervishoiupoliitikast. Ravimiseadusandlusest jääb üldse mulje, et peamine oht inimesele on vitamiinid ja ravimtaimed.

Ega need pole ainsad sellised näited. Mõistus on kogu maailmas haruldane nähtus.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Muidugi, eelmisel aastal ju pärast Eestikaid andis positiivse tulemuse, aineks stanozolol. Sama, mis Ben Johnsonil ja ka kunagisel Eesti 400m naisel Tiia Eeskivil. B-proovist Vladimirova loobus.

Siis küll... Kahju neist, et nad selliselt rattale on ennast pannud.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Enamus selle teema ümber räägitavast on siiski täielik jahu.

Kristjan Port on tore mees, räägib huvitavatel teemadel, aga ega ta ühtki teemat minu meelest väga sügavuti ei valda. Ega ma ise ka ei valda aga tema puhul olen siiski paari korraliku errori otsa komistanud.

Ei ajukasvajaid ega amüotroofset lateraalskleroosi pole minu teada ühegi dopinguainega seostatud. Amüotroofse lateraalskleroosi puhul on oletatud seost staadionimurul kasutatavate pestitsiididega. Võikski aru saada, et enamiku dopinguainetega seotud terviseriskid on väga tühised või täiesti olematud võrreldes kasvõi nendesamade pestitsiididega - aga ajakirjandusest ja meditsiinitöötajate sõnavõttudest jääb täpselt vastupidine mulje. Nagu ka riigi tervishoiupoliitikast. Ravimiseadusandlusest jääb üldse mulje, et peamine oht inimesele on vitamiinid ja ravimtaimed.

Ega need pole ainsad sellised näited. Mõistus on kogu maailmas haruldane nähtus.

Ega sinu poolt on see "andke mulle imerohtu ja tehke mind õnnelikuks" suhtumine ka väga nõrk ja tugevalt kallutatud. Kristjan Porti kuulan ma alati hea meelega, suudab laialt haarata, mis on tänapäeval haruldane.

Mõistusepuudust iseenesest nagu siiski ei oleks, tarku inimesi ikka on ja mitte vähe... See võib tunduda nagu kergelt patoloogiline... kuid on mingid räigelt mahaaetud rööpad, keegi ei taha kõrvale astuda, eelistatakse tammuda ikka sealsamas ja koos teistega. Uute rööbaste tegemine läheb väga kalliks.

Ma olen kindlalt dopingu vastu, kuid ma olen ka kindlalt veel paljude muude asjade vastu nagu ka pestitsiidid jne.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Mõistusepuudust iseenesest nagu siiski ei oleks, tarku inimesi ikka on ja mitte vähe...

Tarkade inimeste arv on maailmas piiratud suurus - kui üks sureb, siis kusagil sünnib üks juurde.

Ralf Otter

Share this post


Link to post
Share on other sites
Tarkade inimeste arv on maailmas piiratud suurus - kui üks sureb, siis kusagil sünnib üks juurde.

Ralf Otter

;)

Evolutsiooni jätame kõrvale... või see on pigem nõdrameelsust tekitav protsess? ;)

Tarkuse osas kehtib kindlalt reegel, kellele ema ja kellele tütar (või siis...tark on see, kes minuga nõustub ;) ). Mõnikord on ka geograafilisest paiknemisest sõltuv... "Ükski prohvet pole omal maal kuulus" (kõlas umbes niimoodi).

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ega sinu poolt on see "andke mulle imerohtu ja tehke mind õnnelikuks" suhtumine ka väga nõrk ja tugevalt kallutatud. Kristjan Porti kuulan ma alati hea meelega, suudab laialt haarata, mis on tänapäeval haruldane.

See pole minu suhtumine vaid üks võimalik kiire lühiajaline lahendus mingile küsimusele. Võimalikke lahendusi on tavaliselt palju.

Ma kuulan ka aga ekspertarvamust küsima ka ei lähe.

Mõistusepuudust iseenesest nagu siiski ei oleks, tarku inimesi ikka on ja mitte vähe... See võib tunduda nagu kergelt patoloogiline... kuid on mingid räigelt mahaaetud rööpad, keegi ei taha kõrvale astuda, eelistatakse tammuda ikka sealsamas ja koos teistega. Uute rööbaste tegemine läheb väga kalliks.

Minu arvates on vanad rööpad kallimad ja mõistus kusagilt välja küll ei paista.

Evolutsioon toimib juba pikemat aega devolutsiooni suunas.

Share this post


Link to post
Share on other sites
See pole minu suhtumine vaid üks võimalik kiire lühiajaline lahendus mingile küsimusele. Võimalikke lahendusi on tavaliselt palju.

Ma kuulan ka aga ekspertarvamust küsima ka ei lähe.

Ma ei ole veel mitte kedagi leidnud, kelle käest nn ekspertarvamust küsida, see ei tähenda, et ma kedagi halvustada üritaks (kui see inimene nüüd ikka suisa tume jõmm ei ole...ja siis ka ta võib olla , senikaua, kuni ta mulle varvastele ei astu).

Põhiline on olla avatud ja töödelda infot ja parandada oma interpreteerimisoskust. Labiilsus võtab selle võime alla.

Minu arvates on vanad rööpad kallimad ja mõistus kusagilt välja küll ei paista.

Evolutsioon toimib juba pikemat aega devolutsiooni suunas.

Hind on alati suhteline. Mingis osas on see tõesti meile liiga kalliks minev tee (ja veel suurem mandumine tuleb kiirlahendite teed minekust...nagu on dopinguga leppimine. Kiirendab allakäiku). Kujuta nüüd aga ette, kui suur hulk inimesi toimib selles süsteemis ja toidab oma peresid? Võtame mõne odava tooraine ära ja hulk inimesi jääb ilma tööta.

Üks visionääridest on esitanud nn 10 käsku ökokatastroofi ärahoidmiseks ja üheks punktiks oli, et Maal peaks olema 1/3 vähem rahvast. Paneme kõik "käe ette"?

Ma tegin evolutsiooni kohapealt nalja...ju siis mitte eriti õnnestunult. Eelmises toidulisandite teemas kommenterisin ma korduvalt, et inimene on allakäiguteel. Inimene on planeedi suurim parasiit ja sureb varem või hiljem omaenese sita sisse (Aile Kuuda ;) )

St sa tõstad ennast kõrgemale või võtad ennast kui parasiitluse ohvrit?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mu lemmiktsitaat: "Elu on ilus senikaua kuni jumal laseb lolle vohada nagu ohakaid" (S.Zweig.). Selle Žanna Vladimirova kommentaar oma proovile oli standartne - olin puu otsas kui pauk käis. Ikka mingi imepulber, mida osteti...bla bla bla. Igaüks, kes vähegi jagab asja, teab, mis tõde on tegelikult. Sama käib kõigi kulturistide jt. alade harrastajate kohta. Silmakirjalik jutt.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Tarbimisnäiteid pole vaja kaugelt otsida ... Kahjuks ;)Siin!

Ikka väga väga kurva looga kodanik... ;)

Share this post


Link to post
Share on other sites
Žanna Vladimirova? 100m Eesti meister 2009, võiduaeg 11,87, kusjuures 2008 a. parim tulemus oli tal vaid 12,79. Pea sekund aastaga ja seda sprindis? Sinnamaani jooksis ta vaid aegu üle 12 sekundi.

Irw tõesti, et 11,87s jooksmiseks on vaja dopingut. ;)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma pole küll asjatundja ,aga minuarust need mõjuvad kõigile erinevalt. Mõni hakkab surema ,teine saab eluvaimu juurde. Sama ka toidulisanitega. Mõni kiidab mingit kindlat toodet ,mis mul oleks nagu jahu sisse ajada ja teist laidab ,mis oleks kui imerohi.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ma pole küll asjatundja ,aga minuarust need mõjuvad kõigile erinevalt. Mõni hakkab surema ,teine saab eluvaimu juurde.

Ja kuidas sa selle olukorra soovitaksid lahendada, lasta kõigil proovida ;) ?

Share this post


Link to post
Share on other sites
Enamus selle teema ümber räägitavast on siiski täielik jahu.

Ega need pole ainsad sellised näited. Mõistus on kogu maailmas haruldane nähtus.

Kui need ained nii süütud oleksid, siis võiksid ju olla igas supermarketis vabalt müügil, raske füüsilise töö tegijad - ehitajad, põllutöölised jne. ostaksid neid meeleldi ja tööviljakus oleks kordades suurem. ;)

Share this post


Link to post
Share on other sites
Kui need ained nii süütud oleksid, siis võiksid ju olla igas supermarketis vabalt müügil, raske füüsilise töö tegijad - ehitajad, põllutöölised jne. ostaksid neid meeleldi ja tööviljakus oleks kordades suurem. ;)

Pigem need kui nt paratsetamool... mis on vist mõnes kohas ka poes müügil.

Või alko. Alkohol loeti ühes Lancetis avaldtud ülevaates ohtlikumaks-kahjulikumaks kui crack ja heroiin aga ometi on ta supermarketites vabalt müügil. Ära otsi ühiskonnakorraldusest loogikat.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×