Jump to content
vend vähk

Vend Vähk veab seanahka

Recommended Posts

Uuhh, mõtlesin pealkirja lugedes, et nüüd vist koer pistis Vend-Vähi toidulisandid pintslisse ja sellepärast on tal keretäis soolas! Aga kirjutisest selgus, et õnneks kõik on siiski alles ja lammutamine võib jätkuda. Huvitav oleks teada, kas neid "laksavaid" lisandeid mittekasutades oleks jõusaalides toimuv lammutamine tagasihoidlikum?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Üks lisanditest oli ka Vägilane, kerge värinaga keres sai alla loksutatud, enne viibis suus ka tükk aega. Üks vist jäigi tarbimata, ei suutnud enam, kõigel on ikka piir ka. Aeg ajalt peabki rõvedaid maitseid saama, et teaks, mis hea on.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Uuhh, mõtlesin pealkirja lugedes, et nüüd vist koer pistis Vend-Vähi toidulisandid pintslisse ja sellepärast on tal keretäis soolas! Aga kirjutisest selgus, et õnneks kõik on siiski alles ja lammutamine võib jätkuda. Huvitav oleks teada, kas neid "laksavaid" lisandeid mittekasutades oleks jõusaalides toimuv lammutamine tagasihoidlikum?

Kusjuures olin alguses nende suhtes skeptiline, aga aja jooksul olen täheldanud, et jõudu ja energiat on sellise vägeva kütusega tõesti oluliselt rohkem! ;)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Üks lisanditest oli ka Vägilane, kerge värinaga keres sai alla loksutatud, enne viibis suus ka tükk aega. Üks vist jäigi tarbimata, ei suutnud enam, kõigel on ikka piir ka. Aeg ajalt peabki rõvedaid maitseid saama, et teaks, mis hea on.

Jah, nüüd tuli meelde. Ettevõtte nimi oli VÄGILANE ja Bioton oli selle ettevõtte toode. Mul üks tuttav ei osanud omale kokteili teha ja ammutas omale seda hirmsat pulbrit lusikaga suhu. See jubedus jäi talle kurgu lakke kinni ja ligunes mitu tundi lahti. Mürakas ei ole sellest vahejuhtumist siiani toibunud :rolleyes:

Share this post


Link to post
Share on other sites

Olen minagi seal Koplis kohapeal käinud, aasta oli vist 1993. Paks mutike võttis labida kätte ja tõstis suures hunnikust, mis asus põrandal, poti täis ja andsi üle. Hinda kahjuks ei mäleta, aga elamus oli hea:-).

Share this post


Link to post
Share on other sites

12.märts 2013

Koerale tuleb kere peale anda ja kui seda piisavalt veenvalt teha, küll siis teised ka aru saavad, et asjalood on nutused ning tuleb hoida madalat profiili.

post-50-0-85238400-1363085961.jpg

Ma loodan siiralt, et koer KERE peale ei saanud, sest koera löömine = lapse löömine. Ei osata sõnu kasutada, aga ma usun, et see oli lihtsalt suusoojaks öeldud ^_^

Share this post


Link to post
Share on other sites

Olen minagi seal Koplis kohapeal käinud, aasta oli vist 1993. Paks mutike võttis labida kätte ja tõstis suures hunnikust, mis asus põrandal, poti täis ja andsi üle. Hinda kahjuks ei mäleta, aga elamus oli hea:-).

Just! Need jahuhunnikud olid betoonpõrandal! Kõik oli vägevalt rokane. :D

Share this post


Link to post
Share on other sites

Paljuga pumpis kükilugu teed?

Sina uue treenerina kindlasti püüad alguses kohe gaasi põhja vajutada nagu me kõik alguses :D, aga hiljem rahuned maha. Täna tegin 30-kilose kangiga, vahel 25-e kilosega, kui keegi väljakutse teeb, siis 40-e kilosega. Eks ma olen neid koomikuid näinud, kes ka suurema raskusega teevad, aga selle asja kohta oleks isegi kõrge kükk natuke liiga palju öeldud mida nad tegid. Samuti teevad mõned väidetavalt 40-e kilose kangiga bodypumpis rinnaharjutust. Ma olen 50-e kilose kangiga lihtsalt 101 kordust teinud ja tean, et sügava surumisega on bodypumpis 40-e kilose kangiga rinnaharjutus ulmevaldkonnast. Niisama nõkutamine on muidugi teine asi. Bodypumpis on oluline ilus tehnika :rolleyes:

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma loodan siiralt, et koer KERE peale ei saanud, sest koera löömine = lapse löömine. Ei osata sõnu kasutada, aga ma usun, et see oli lihtsalt suusoojaks öeldud ^_^

Etnagu, ära löö koera, räägi temaga ...

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

13.märts 2013

Selline huvitav kuupäev ja huvitav ilm väljas. Varahommikul oli ilm.ee ennustuses kirjas, et täna öösel on Tartus külma kuni 17 kraadi, aga sellel ajal oli sama portaali hetkenäit Tartus -18 kraadi. Eks tegijatel ikka juhtub! Eile ma oma maratoni ei hakanudki tegema. Vasaku bicepsi kinnitus oli valulik ja ei hakanud asja igaks juhuks hullemaks ajama. Üldse on hetkel selline motivatsiooni langus. Sellist võimast arengut nagu selle projekti alguses, ei ole enam täheldanud. Korduste suurendamine ei ole andnud enam mingisugust tulemust ning visuaalne pilt on pigem hakanud taanduma. Uuel nädalal teen lisandite tarbimisel mõned olulisemad muudatused aga praegu kaalun trenni koha pealt selliseid variante:

A. Vähendan treeningu mahtu ja muudan seeriate vahed pikemaks.

B. Teen lõuatõmbeid ja rööbaspuud ülepäeviti.

C. Muudan harjutusi vaheldusrikkamaks ja ühte liigutust üle 200 korduse ei tee. Kindlasti tahaksin lisada harjutustele bicepsi, rinna, jala ja sääre elemente.

Hetkel usun, et just kolmas variant on kõige loogilisem. Pean ainult leidma sobivaid vahendeid ja võimalusi sellise treeningu teostamiseks. Kõrvalvaatajale jääb kindlasti arusaamatuks, et milles siis probleem? Probleem selline, et töö ajal ma jõusaalis käia ei saa, aga need võimalused, millega jõuharjutusi sooritaksin on pehmelt öeldes kehvad. Tuleb pea tööle panna ja eksperimenteerida.

Võtan nüüd HT-R sisse ja lähen asja uurima. HT-R - see on mõtlema panev jõud! :)

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma arvan, et A+B+C :)

Eks ma vaikselt katsetan. Täna tegin üldse variant D - olin pikalt õues ja möllasin ringi küll labida küll muude abivahenditega. Hea vaheldus kindlasti ja hommikul tegin bodypumpi ka! :)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Olen minagi seal Koplis kohapeal käinud, aasta oli vist 1993. Paks mutike võttis labida kätte ja tõstis suures hunnikust, mis asus põrandal, poti täis ja andsi üle. Hinda kahjuks ei mäleta, aga elamus oli hea:-).

Minu esimene toidulisand oligi see nn. pähklimaitseline Vägilane. Aasta oli siis 1997 ja kilone pakk maksis 70 krooni. Vaieldamatult minu elu üks kõige jubedamaid maitseelamusi. Proovisin seda vee, mahla, piima ja igast muude vedelikega segada aga lõpptulemus oli ikka kohutav. Kuna olin noor ja 70 krooni oli tol ajal minu jaoks suur raha siis ära vistata ka ei raatsinud. Kokkuvõttes sõin seda kilost pakki mitu kuud ja küll oli hea meel kui see lõpuks otsa sai. :D

Share this post


Link to post
Share on other sites

Minu esimene toidulisand oligi see nn. pähklimaitseline Vägilane. Aasta oli siis 1997 ja kilone pakk maksis 70 krooni. Vaieldamatult minu elu üks kõige jubedamaid maitseelamusi. Proovisin seda vee, mahla, piima ja igast muude vedelikega segada aga lõpptulemus oli ikka kohutav. Kuna olin noor ja 70 krooni oli tol ajal minu jaoks suur raha siis ära vistata ka ei raatsinud. Kokkuvõttes sõin seda kilost pakki mitu kuud ja küll oli hea meel kui see lõpuks otsa sai. :D

Ma sõin neid kilode ja kilode kaupa ja usk oli suurem kui reaalne kasu. Aga usk töötab :-)

Share this post


Link to post
Share on other sites

USK, LOOTUS, ARMASTUS(14.märts 2013)

Emakeelepäev. Uus Rooma paavst. Võrdlemisi külm ilm ja lähipäevadeks lubatakse samasugust külma, aga me kõik usume, et küll läheb soojemaks. Me oleme selles nii krdi kindlad! Mis siis saab kui ei lähegi soojaks? Mis see muudaks? Ilmselt palju muudaks. Kogu siiani elatud elu oleks peapeal. Muutuksid meie seisukohad, meie enesekindlus saaks hävitava löögi. Samas me jääksime lootma, et küll ikka kunagi soojemaks läheb. :rolleyes:

Mis on usk? Usk on vanem kui meie. Kõik usuvad millessegi või kellessegi. On see Jumal, Allah, Arnold Tokko või Keskerakond- ikka leidub neid, kes oma lemmikutele pühakodasid ehitavad ning kelle peale loodavad kui kitsas käes. Usu pärast on peetud sõdasid ja karta on et neid konflikte tuleb veel ja veel. Paljud usuvad, et just tema jumal on see õige. Kui paljud üldse oma jumalaid näinud on? Milles see jumalus väljendub? Meenus üks lugu ühest preestrist. Tuli suur veeuputus ja vesi hakkas hirmsa kiirusega tõusma. Preester oli väikese mäe otsas ja palvetas. Mees oli veest ümber piiratud ja väikene mägi oli muutunud saareks. Tulid päästjad mootorpaadiga ja kutsusid preestrit paati. Preester vastas, et teda aitab kõigevägevam! Paat sõitis minema- appi teistele hädasolijatele. Vesi tõusis. Preester oli juba rinnust saadik vees, aga jätkas palvete lugemist. Tuli kummipaat. Paadisolijad ulatasid preestrile abikäe, et mees paati tirida, aga preester keeldus ja jätkas Jumala poole palvetamist. Ka kummipaat liikus edasi veel viimaseid hädasolijaid aitama. Vesi tõusis. Preestril oli veel nägu veest väljas ja olukord näis juba lootusetu. Preestri kohale lendas helikopter ja sealt visati alla redel, et preester sellest kinni haaraks ja minema saaks. Mees loobus ka sellest abist ja jätkas palvetamist. Helikopter lendas minema ja preester uppus. Taevakuningriigi väravas kohtus preester oma bossiga. Preester küsis siis Jumalalt, et miks Jumal teda ei aidanud eluga pääseda kuigi mees nii usinasti palvetas? Jumal vastas: „Ma saatsin sulle mootorpaadi, kummipaadi ja veel helikopteri. Mis sa veel oleksid tahtnud?“

Just selle loo rääkisin ka ühele vanemale Rakvere prouale, kes mõned aastad tagasi mind oma Vahitorni vihikutega üritas õigele teele suunata. Kuna mul aega oli, siis rääkisin temaga pikalt igasugustel usuteemadel ja lõpetuseks arvan, et see proua läks endale veel sama päeva õhtul tööd otsima, sest võib-olla olin just mina see, kes talle kõigevägevama poolt sõnumiga saadeti, et nende trükiste jagamisega ei jõua maksusid maksta ja leiba lauale panna. Usk algab ennekõike iseendast! Isegi suured NATO liitlased on andnud ju väikeriikidele samasuguse sõnumi: „Me aitame neid, kes iseennast aidata tahavad!“ Spordi- ja toitumisvaldkonnas ei pea ka näiteid kaugelt otsima. Alles eile vaatasin TV3 kanalilt järjekordset kaalulangetamise saadet kus taaskord üks priskem inimene kaotas usu iseendasse ja unistuste kehakaal jäigi seekord unistuseks. Kulturismis on minu usk viimasel ajal väga tugevalt kõikuma hakanud. Kui 2005 aastal tehti euroopa meistrivõistlustel dopingukontrolle kõikidele esikolmiku meestele, siis tekkis väga suur lootus, et just IFBB-s on hakanud asjad ülesmäge liikuma. Tänaseks päevaks on selge, et ei ole asjad päris nii nagu me siin konnatiigis tahame, et oleks. Kes on jälginud Oti sõnavõtte, siis need teavad, et viimastel suurematel võistlustel on lavale astunud atleete, kes on dopinguga 2 korda vahele jäänud, aga jätkavad võistlemist. Ütlen ausalt, ma olen sellesse dopingupoliitikasse usku kaotamas. See, et ma olen millessegi usku kaotamas, et tähenda kindlasti seda, et ma hakkan kohe mingisugust teist usku tunnistama. Et siis kui Jumalat ei usu, kummarda Saatanat! Kindlasti mitte! Liigun vaikselt oma väljakujunenud radadel , teinekord vihastan kui tullakse rääkima, et mingid tegelased on omale puhtalt paari aastaga hirmsa vormi teinud samal ajal tuleb pidevalt tagasisidet mingisugustest vägevatest ainetest millest dopingukontrollides ilmselt isegi klaasanumad üles sulaksid. Mingi valitud seltskond teeb konnatiigis ikka seda mis nad tahavad. Vajadusel kaovad nagu maa alla et siis ootamatult jälle välja ilmuda ja vasikatele jama ajada. Eks igaüks usub millessegi ja loodab, et kõik mis nad teevad, on ainuõige. Teinekord oleme oma usu ja lootuste püüdmisel jätnud armastuse täiesti tahaplaanile.

Rohkem armastust! :wub:

Pidage vastu! :)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×