Jump to content
õlalihas

Kardiotreening

Recommended Posts

Noh, ma ei tee üldse jõutrenni, ainult aeroobset, k.a. siis lõigutrennid ja EKE trennid, mis pulssi koledasti kergitavad. Point selles, et "kas ma teen liiga palju" on võimatu vastata. Mis su kaal teeb? Kuidas sul võhma on? Kas sama intensiivsuse juures on kiirused tõusnud? Olen teinud ise ka 14+ tundi nädalas aeroobset ja ma ei ütleks et seda liiga palju oli. Maitse asi. Sõltub eesmärkidest.

Share this post


Link to post
Share on other sites

ma ka jõutrenni ei tee.. BodyPump on ainuke jõutrenn kui seda nii saab võtta. lõigutrenne ja selliseid HIIT laadseid asju pole ka kunagi proovinud. Arvan, et isegi peaks proovima. Kaal vaikselt langeb. aga eks kiirused ka natuke tõusevad. Eriti on seda näha selle Cross-traineri peal (ellips) kus võimsus sama pulsi juures ikka aeg-ajalt kasvab. Seega võib järeldada, et midagi läheb paremaks.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Küsimus Hr. Rotterile. Lugesin Teie poolt postitatud lingist, et aeroobne tegevus ammendab end umbes 8 nädalaga, kuidas on aga lood HIIT'iga? Millise süsteemina peaks seda tegema?

Share this post


Link to post
Share on other sites

ei taha nagu eriti keegi vastata teemale:P

Vastused on ju eelpoolantud lingis olemas, tuleb lugeda lihtsalt lõpuni.

After completing the 18 workouts in table 1, a new cycle can be started at higher initial speed during the "High Intensity" sets.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Minu tagasihoidlik ja isiklikul tundel põhinev arvamus siia juurde. Suveperioodil sõitsin kord nädalas rattaga pikema distantsi, 75-90 km. Raskema maastikuratta, kuid veidi õhemate kummidega. Nii et päris maanteratta minek asjal polnud.

Lugedes siinsete postitajate kirjutisi, et "20 min" ja "tund", siis väidan, tunnisel vehkimisel ei tühjendata veel isegi süsivesikute varusid. Mingist lihaspõletusest ei ole veel juttugi. Ca peale 2 tundi keskmise pulsiga 150 sõites tekib aga alles tõesti "haamer", kus edasine käib juba tahtejõu pealt. Enamik lõpetavad aga siin juba ammu sõidu. Ja sellest ajast edasi on ka veel tükk maad minna, enne kui mingi lihas põlema hakkab. Vahepeal lülitab treenimata inimesel keha närvide ja aju kaitsmiseks lihtsalt teadvuse välja kui väga kõvasti peale pressida.

Küll aga teine märkus. Väga selgelt oli näha, et sellisest ca 3000kcal tühjendamisest taastub keha lõplikult alles 2-3 päeva jooksul. Lihas küll kindlasti ei põle, kuid kui eesmärk on lihashüpertroofia, siis kas on vahepeal mõtet end mitmeks päevaks maha "haamerdada"? Tõepoolest, palju lihtsam on tegelda oma rasvaga köögis kui end sadulas surnuks sõita. Lisaks kõik muud mõjud liigestele jms.

20-30 minutit kardiot aga ei ole küll midagi, mida väga hoolikalt kuskile planeerima peaks selles mõttes, et appi, lihas hakkab kaduma. 20-30 min on keskmiselt treenitud organismile nuusata.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Minu tagasihoidlik ja isiklikul tundel põhinev arvamus siia juurde. Suveperioodil sõitsin kord nädalas rattaga pikema distantsi, 75-90 km. Raskema maastikuratta, kuid veidi õhemate kummidega. Nii et päris maanteratta minek asjal polnud.

Lugedes siinsete postitajate kirjutisi, et "20 min" ja "tund", siis väidan, tunnisel vehkimisel ei tühjendata veel isegi süsivesikute varusid. Mingist lihaspõletusest ei ole veel juttugi. Ca peale 2 tundi keskmise pulsiga 150 sõites tekib aga alles tõesti "haamer", kus edasine käib juba tahtejõu pealt. Enamik lõpetavad aga siin juba ammu sõidu. Ja sellest ajast edasi on ka veel tükk maad minna, enne kui mingi lihas põlema hakkab. Vahepeal lülitab treenimata inimesel keha närvide ja aju kaitsmiseks lihtsalt teadvuse välja kui väga kõvasti peale pressida.

Küll aga teine märkus. Väga selgelt oli näha, et sellisest ca 3000kcal tühjendamisest taastub keha lõplikult alles 2-3 päeva jooksul. Lihas küll kindlasti ei põle, kuid kui eesmärk on lihashüpertroofia, siis kas on vahepeal mõtet end mitmeks päevaks maha "haamerdada"? Tõepoolest, palju lihtsam on tegelda oma rasvaga köögis kui end sadulas surnuks sõita. Lisaks kõik muud mõjud liigestele jms.

20-30 minutit kardiot aga ei ole küll midagi, mida väga hoolikalt kuskile planeerima peaks selles mõttes, et appi, lihas hakkab kaduma. 20-30 min on keskmiselt treenitud organismile nuusata.

Võrdle ikka võrreldavaid asju. :)

Muidu juhtub nii:

http://www.ohtuleht.ee/450212

:o

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mu jutu mõte oli selles, et 20-30 minutiliste kardiotreeningute puhul ei ole väga sügavat mõtet hakata üldse juurdlema, kas see nüüd lihast põletas. Ja sealt edasi saabub enamikul (välja arvatud Taaramäe) nagunii esimesena mingi muu piirang - väsimus, valu, minestus. Oma treeningute puhul hakkasin alles aduma, mida tegelikult võidakse tunda Taaramäe sugusel treeningul. Ja seda mikroskoopilisel skaalal veel ...

Share this post


Link to post
Share on other sites
Lugedes siinsete postitajate kirjutisi, et "20 min" ja "tund", siis väidan, tunnisel vehkimisel ei tühjendata veel isegi süsivesikute varusid. Mingist lihaspõletusest ei ole veel juttugi.

Eks ta natuke põleb ikka, ehk mõõdetav on see analüüsiga kindlasti. Oleneb muidugi suurel määral sellest, mida ja kui palju enne ja pärast ja samal ajal süüa ja juua.

Share this post


Link to post
Share on other sites

hakkasin tegelema jooksmisega, mida teen 4 korda nädalas sõjaväes, tahaks siis keha rohkem suveks vormi saada.

jõutrenni hetkel aktiivselt ei tee, võibolla mõned kätekõverdused, lõuatõmbed, dipid peale jooksu.

jooksen ~150 pulsiga ning 30-60 minutit korraga.

toitumine on nagu ta on, sõjaväes alati kindlal ajal ning 3 korda päevas.

mis toidulisandeid peaks lisaks tarbima, mis aitaks kaasa minu eesmärgile? tahaks maksimaliseerida trenni mõju

Edited by Char27

Share this post


Link to post
Share on other sites

hakkasin tegelema jooksmisega, mida teen 4 korda nädalas sõjaväes, tahaks siis keha rohkem suveks vormi saada.

jõutrenni hetkel aktiivselt ei tee, võibolla mõned kätekõverdused, lõuatõmbed, dipid peale jooksu.

jooksen ~150 pulsiga ning 30-60 minutit korraga.

toitumine on nagu ta on, sõjaväes alati kindlal ajal ning 3 korda päevas.

mis toidulisandeid peaks lisaks tarbima, mis aitaks kaasa minu eesmärgile? tahaks maksimaliseerida trenni mõju

Praegusel etapil annab kõige parema tulemuse õige treeningmetoodika kasutamine.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ise rebin veidi sangpommi trenni lõpus, saab vastupidavust ja stimuleerida kasvuhormooni tootmist. Põhitrenn on aga vabal päeval trepil sprint. Ja igal võimalusel eelistan jalgsi käimist ühistranspordi asemel:)

Edited by smack

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ise pole seda hiiti spetsiaalselt veel proovinud, olen madala pulsiga pikka teinud. Viimase nädala sooritasin cardiot umbes tund v 2 peale sööki 6 päeva nädalas, 1h jooksu soojenduse ja maharahunemisega, magasin 1 tunni ja siis sõin. Töötas hästi, ei tea kas parem kui hiit, aga mulle meeldib see pikk sörk/jooks mööda lumist metsa ja tunnen et see on mu võhma tugevamaks teinud :).

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ei tea, ma näen küll vaeva...madala pulsi saedusega teen trenne värke ja särke, juba pea pool aastat, aga pulss ikka kõrge...piisab paarist korrusest kõndimisest ja juba pulss laes..

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ei tea, ma näen küll vaeva...madala pulsi saedusega teen trenne värke ja särke, juba pea pool aastat, aga pulss ikka kõrge...piisab paarist korrusest kõndimisest ja juba pulss laes..

Südamelihast tuleb treenida erinevate koormustega e. erinevatel pulsitsoonidel.

http://www.vomax.ee/?head=8&pageid=53&language=estonian

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ega ma olengi proovinud suht normaalsel pulsil trenni teha, ei pinguta üle, samas koormust saab, aga nii kui midagi hakkan tegema, kohe pulss laes :D

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ega ma olengi proovinud suht normaalsel pulsil trenni teha, ei pinguta üle, samas koormust saab, aga nii kui midagi hakkan tegema, kohe pulss laes :D

See on nn. stardipalavik. Seda iseloomustab ülemääraselt tugev erutusprotsess kesknärvisüsteemis ning organismi funktsioonides tekivad ulatuslikud nihked nagu pulsisageduse ulatuslik tõus, veresuhkru tõus. See seisund ei ole effektiivne. Stardieelse seisundi reguleerimiseks tuleb kasutada eelsoojendust, kõige effektiivsem on, kui ta lõpeb 3 - 8 min enne starti.

Share this post


Link to post
Share on other sites

See on nn. stardipalavik. Seda iseloomustab ülemääraselt tugev erutusprotsess kesknärvisüsteemis ning organismi funktsioonides tekivad ulatuslikud nihked nagu pulsisageduse ulatuslik tõus, veresuhkru tõus. See seisund ei ole effektiivne. Stardieelse seisundi reguleerimiseks tuleb kasutada eelsoojendust, kõige effektiivsem on, kui ta lõpeb 3 - 8 min enne starti.

Kuidas aga treenida siis, et sellest lahti saaks, seda leevendada. Selle pulsisageduste järgi, mis lehe Te saatsite eelnevalt ?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kuidas aga treenida siis, et sellest lahti saaks, seda leevendada. Selle pulsisageduste järgi, mis lehe Te saatsite eelnevalt ?

Stardieelsed reaktsioonid sõltuvad teatud määral inimese kõrgema närvisüsteemi tüübist. Tasakaalustamata närvisüsteemi tüübiga inimestel, kellel on valitsevateks erutusprotsessid, esineb stardipalavik sagedamini. Treeningu mõjul väheneb kesknärvisüsteemi vastuvõtlikkus nendele ärritajatele, mis mõjutavad organismi stardi ootel.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ega siis muud midagi, kui trenn trenn ja veelkord trenn..

Tavaliselt sõidan mingi 30-40 min sellise madalama pulsitempoga, kuigi jh, minu madal on teise inimese suht suur :D

Siiamanni pole veel see alla läinud märgatavalt, aga no eks paistab, olen järjekindel..

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×