Jump to content
Tristar

Rasvadest ja suhkru tarbimisest

Recommended Posts

Tere,

olen oma toitumiskava parandamisel alljärgnevate küsimustega hädas, vb leiate aega nõu anda:

1. kui palju võib päevas süüa koguseliselt pähkleid, mandleid ja seemneid (kasutan rasva allikana);

Hetkel söön ca 150-200 g päevas

2. Kui palju võib päevas tarbida erinevaid taimseid külmpressitud õlisid (kasutan rasva allikana);

Hetkel tarbin ca 8-10 supilusikat oliiviõli ja ca 4 supilusikat linaseemneõli ning kalast 1 supilusikas kalamaksaõli

3. Kas gluteeni vältivale inimesele sobib või ja hapukoor rasva allikana ning kui jah siis kui palju seda võiks tarbida;

Tarbisin enne hapukoort 250 g päevas, kuid võimaliku vähi tekkimise riski tõttu (iseasi kas see ka tõele vastab) ei julge enam tarbida nii tihti

4. Kui palju võib päevas tarbida suhkrut (saan puuviljast, porgandist ja maisihelvestest, vahest satub suhu ka midagi magusat nt sokolaad - nii et enamasti ei pea silmas tavalist valget suhkrut).

Meediast käis mõni aeg tagasi läbi, et naised ca 30 g. Treenivate inimeste kohta arvati, et see on mõnevõrra rohkem, kuid rohkem (sh mehed) ei selgitatud.

Ise olen hetkel ca 80 kg raske, trennis käin 4 korda nädalas ning rasva sooviks tarbida kusagil 150 g päevas. Rasva allikatena muid toiduaineid ei tarbi (valgu allikana lihast söön kanaliha ja munakollaseid tarbin ainult kahel päeval nädalas, samuti ka rasvast kala. Ülejäänud päevadel on munavalged, kanafilee ja hüdrolüüsitud vadaku isolaat).

Parimat,

Toomas

Share this post


Link to post
Share on other sites

Igaks juhuks täpsustan, et huvitab just, kui suured on ülalnimetatud toiduainete tervislikud kogused, s.o, et nt oliiviõli või metsapähkli ülesöömisega endale liiga ei teeks.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kui kiiresti midagi märkida, siis eks sa löö need kogused kaloriarvutisse sisse ja vaata, mis ta sulle rasvade/valkude/süsivesikute üldkoguseks näitab?

200g pähkleid peaks juba kuskil 140g rasva andma niiet ma kardan, et pakud üle oma rasvakogusega.

Nii oliiviõli kui ka hapukoor jt on muidugi head rasvaallikad, aga eks kõigel on oma piir ja kõike neist igasse päeva pressima ei pea. Ma ei tea, mis on sinu lähenemine või loogika? Üldiselt soovitatakse päevasest kaloraazist 50% süsivesikute arvelt, näiteks 20% valkude ja 30% rasvade arvelt.

Muidugi võib neid arva muuta. Praeguse toitumise järgi tundub, et oled mingisugusel süsivesikutevaesel/ketoreziimil, kus rasvade kalorid moodustavad selge enamiku.

Samas on minuarust mõttetu alguses toit naturaalsest rasvast puhtaks rookida, osta kalleid fileesid jne ja siis veel topelt maksta, et jälle rasv tagasi panna.

Sa ei peaks naturaalseid küllastunud rasvu nagu piimatoodetest, munast, lihast jms kartma.

Suhkru kohta et maisihelbed on ilmselt siinmainitutest kõige rohkem out. Mis siin porgandikoguse pärast muretseda, kui šokolaadi sööd.

Vähemalt mul tuleb normaalne kogus rasva ilusti täis, kui naturaalseid toiduaineid kasutada. Kookosrasv, oliiviõli, pähklid jms on muidugi head lisarasva allikad nagu juba mainitud.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mulle tundub ka, et rasva tuleb nii pähklitest, seemnetest + kuni 15 spl õli päevas, see on ca 200 gr kokku koos pähkiltega juba 320 - 340 tuuri, seda on küll selgelt paljuvõitu eks mujalt tuleb näpuotsaga veel juurde, sest enamuses toiduainetes on neid ka sees.

Lihtsüsiveiskud võiksid anda üldjuhul 1/3 üldisest süsivesikute ratsioonist, treenival inimesel.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tere,

tänan, et leidsite aega nõu anda. Omalt poolt selgitaks juurde, et küsimise eesmärk oli eelkõige teada saada kõnealuste toiduainete tervislikud kogused, sh mida võib kaasa tuua kõnealuste toiduainete "ülesöömine" (endale meeldib väga pähkleid süüa ning õlidega teen toite "mahlasemaks" ja maitsvamaks, samuti kasutan oliivõli nt treeningjärgses seigis). Sattusin lugema siin foorumis teemat õlide ja ka pähklite kohta, millistest sain nii aru, et erinevaid nimetatud rasva allikaid tarbides tuleb hoida tasakaalus oomega 3 ja 6 rasvhapete tarbimist, samuti jäi mulje, et liiga palju ei tohiks ka kõnealuseid toiduaineid tarbida. Seetõttu tekkiski küsimus, et kui palju on liiga palju.

Seda protsentuaalset jaotust, kuidas tavapäraselt erinevate toiduainete vahekorda jaotatakse, ma tean. Minul endal määrab toiduainete vahekorra see, kui palju tarbin valku. Et keha mitte liigselt koormata, tarbin 1,5g/kg kohta päevas. Minu puhul teeb see ca 120 grammi valku, s.o 480 kalorit (siia siis laias laastus 150 g rasva (1350 kalorit) ja 300 g süsikaid (1200 kalorit). Ülejäänud pean saama süsikatest ja rasvadest. Süsivesikuid eelistan tarbida mõõdukalt, protsentuaalselt hetkel ei teagi, kuid allikateks puuviljad, köögiviljad, tatar ja metsik või pruun riis ning keedetud kartul. Toidkordasid olen endale säätanud nüüdseks 4 (enam-vähem siis vastavalt Fredi soovitusele, milliseks oli 3) ning eelöeldust tulenevalt vaja siis rohkem rasva tarbida (seda ka selleks, et pikad vahed toidukordade vahel vaja üle elada). "Paksuks" minemist ei karda, kuna ainevahetus kiire, kuid tervise rikkumist vale toitumisega kardan küll (seetõttu ka see teema). Toiduaineid valin nii nagu harjumuseks saanud ja mis seal salata ka oma kokkamise oskuste järgi + hetkel hoian ka gluteenist eemale (see seab üsna olulisi piire toitude valmistamisel ja valimisel). Sealiha tegemise oskused kahjuks kesised, samuti head liha suht harva saada. Sellepärast jändangi õlide, pähklite ja seemnetega. 200 g minu poolt söödavaid pähkleid, seemneid jne teeb rasva koguseks ca 100-120 g rasva + siis õlidest saadav, mida olen mõõtnud supilusikates (kahjuks ei tea palju see kogus kaalub, s.o 1 spl= minu jaoks ?, kuid arvan, et ega ma päevas palju üle 150 g rasva ei söö). Toitu ei kaalu, söön enesetunde järgi+ vaatan üle päev kaalu ja rasva protsenti. Vastavalt sellel korrigeerin.

Share this post


Link to post
Share on other sites
2. Kui palju võib päevas tarbida erinevaid taimseid külmpressitud õlisid (kasutan rasva allikana);

Hetkel tarbin ca 8-10 supilusikat oliiviõli ja ca 4 supilusikat linaseemneõli ning kalast 1 supilusikas kalamaksaõli

Mina linaseemneõlile küll nii suurt rõhku ei paneks:

http://www.umm.edu/altmed/articles/flaxseed-oil-000304.htm

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mõte on küll hea (anda kehale rohkem rasvu), aga teostus pehmelt öeldes kohutav: sööd toiduaineid, millest rasv eraldatud, mille tulemusena pole see toiduaine enam täisväärtuslik (valgud ja rasvad esinevad alati koos) ja asendad need saamata jäänud loomsed rasvad taimsete rasvadega, millistest ei saa kunagi sellist täiskõhu- ja küllastatusetunnet nagu loomsetest. See seletabki, kuidas suudad sellise rasvakoguse juures süüa neli korda päevas - kui oleks tegu põhiliselt loomsete rasvadega, ei läheks sulle kuidagi rohkem kui kolm toidukorda sisse.

1. Neid pähkleid, mis sisaldavad vähe küllastamata rasvhappeid ja põhiliselt mono- ja küllastunud rasvhappeid, võid süüa rohkem, neid, mis sisaldavad palju o-6, söö harvem ja vähem (seemned!). 100-150 grammi võib-olla tõesti ok, kui tegu metsa-, kookos-, india või makadaamiapähklitega. Aga ära söö ühtegi sorti vastu enda tahtmist.

2. Tarbida palju taimeõlisid, süües samaaegselt palju pähkleid, võib olla kahjulik (rakkude membraanid muutuvad liiga pehmeks). Kui võtad kalamaksaõli, pole linaseemneõli vaja ja oliiviõli kasuta pigem vajaduse korral ehk pane salatisse. Ülejäänud (põhiosa!) rasvad tulgu munakollasest, võist, vahukoorest, hapukoorest, rammusast lihast (see on põhjus, miks soovitasin väiksemat pähklikogust kui praegu tarbid). Õlide, mida eraldatakse seemnetest, tarbimine on tegelikult ebaloomulik - neid tuleb vajaduse korral saada otse algallikast koos kõigi kofaktoritega.

3. Loomsete rasvade puhul saad ruttu bioloogilist tagasisidet ehk neid pole võimalik palju süüa ehk kuula ennast. Ehk söö aeglasemalt.

Vähiga paistab seost olema ainult rasvavaestel ja -vabadel piimatoodetel.

4. Kui sööd puu- ja juurvilja, kartulit ning gluteenivabasid putrusid ja saad suhkrut vahel ka tumedast shokolaadist, siis milleks sulle lisasüsivesikut just suhkru kujul vaja on? Kui jääb süsivesikuenergiast puudu, siis suurenda natuke eelpoolnimetatud toiduainete koguseid. Suhkrusoovitused tulevad ekspertidelt, kes on ise suhkrust sõltuvuses ja/või kes ei oska toiduga oma energiataset reguleerida...

Share this post


Link to post
Share on other sites
Mõte on küll hea (anda kehale rohkem rasvu), aga teostus pehmelt öeldes kohutav: sööd toiduaineid, millest rasv eraldatud, mille tulemusena pole see toiduaine enam täisväärtuslik (valgud ja rasvad esinevad alati koos) ja asendad need saamata jäänud loomsed rasvad taimsete rasvadega, millistest ei saa kunagi sellist täiskõhu- ja küllastatusetunnet nagu loomsetest. See seletabki, kuidas suudad sellise rasvakoguse juures süüa neli korda päevas - kui oleks tegu põhiliselt loomsete rasvadega, ei läheks sulle kuidagi rohkem kui kolm toidukorda sisse.

1. Neid pähkleid, mis sisaldavad vähe küllastamata rasvhappeid ja põhiliselt mono- ja küllastunud rasvhappeid, võid süüa rohkem, neid, mis sisaldavad palju o-6, söö harvem ja vähem (seemned!). 100-150 grammi võib-olla tõesti ok, kui tegu metsa-, kookos-, india või makadaamiapähklitega. Aga ära söö ühtegi sorti vastu enda tahtmist.

2. Tarbida palju taimeõlisid, süües samaaegselt palju pähkleid, võib olla kahjulik (rakkude membraanid muutuvad liiga pehmeks). Kui võtad kalamaksaõli, pole linaseemneõli vaja ja oliiviõli kasuta pigem vajaduse korral ehk pane salatisse. Ülejäänud (põhiosa!) rasvad tulgu munakollasest, võist, vahukoorest, hapukoorest, rammusast lihast (see on põhjus, miks soovitasin väiksemat pähklikogust kui praegu tarbid). Õlide, mida eraldatakse seemnetest, tarbimine on tegelikult ebaloomulik - neid tuleb vajaduse korral saada otse algallikast koos kõigi kofaktoritega.

3. Loomsete rasvade puhul saad ruttu bioloogilist tagasisidet ehk neid pole võimalik palju süüa ehk kuula ennast. Ehk söö aeglasemalt.

Vähiga paistab seost olema ainult rasvavaestel ja -vabadel piimatoodetel.

4. Kui sööd puu- ja juurvilja, kartulit ning gluteenivabasid putrusid ja saad suhkrut vahel ka tumedast shokolaadist, siis milleks sulle lisasüsivesikut just suhkru kujul vaja on? Kui jääb süsivesikuenergiast puudu, siis suurenda natuke eelpoolnimetatud toiduainete koguseid. Suhkrusoovitused tulevad ekspertidelt, kes on ise suhkrust sõltuvuses ja/või kes ei oska toiduga oma energiataset reguleerida...

Ilus kompaktne vastus. :)

Sinu lõik..."otse algallikast koos kõigi kofaktoritega", sobib pea igale poole, mitte ainult seemnete kohta.

Shokolaadi olen ma õppinud ise tegema. Võiks öelda, et protsess on hetkel täiustumisel.

Piimatoodetest olen leidnud peale soome või ja eesti hapukoore ka pühvli mozzarella, mida soojalt ka teistele soovitan.

Suhkrut kasutavad osad treenerid treeningu lõpuosas, me võime ainult küsida, kuivõrd eetiline selline lähenemine on.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tänan kiirete vastuste eest. Sain palju abi.

Selline ebatavaline toitumiskava sai seetõttu, et:

1. mõnda aega vaja eemale hoida gluteenist ja kaseiinist;

2. probleeme on olnud kolesterooliga.

Ülaltoodut arvestades jäi toitumise paika panemisel lihtsalt teadmistest puudu.

PS! Suhkru kohta küsisin selleks, et teada saada, kui palju võib päevas magusat tarbida, ilma, et endale kahju teeks.

Share this post


Link to post
Share on other sites
2. probleeme on olnud kolesterooliga.

PS! Suhkru kohta küsisin selleks, et teada saada, kui palju võib päevas magusat tarbida, ilma, et endale kahju teeks.

Süsivesikute söömisel vallanduv insuliin võimendab kolesterooli sünteesi.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Süsivesikute söömisel vallanduv insuliin võimendab kolesterooli sünteesi.

Igasugused toksiinid põhjustavad seda.

Rasvade osas olete juba üsna nutikad... Kuna te aga sinnamaani jõuate, et hakkate süsivesikute allikaid eristama?

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ja mida sa sellest järeldad?

Ma ei hakka kellegi sõltuvusrõõme rikkuma.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ma ei hakka kellegi sõltuvusrõõme rikkuma.

:D

Shokolaadi olen ma õppinud ise tegema. Võiks öelda, et protsess on hetkel täiustumisel.

Esimene asi, mida tšuktšid oma lastele õpetavad, on - ärge sööge kollast lund ja isetehtud šokolaadi. :(

Share this post


Link to post
Share on other sites
;)

Esimene asi, mida tšuktšid oma lastele õpetavad, on - ärge sööge kollast lund ja isetehtud šokolaadi. :(

:D

Täna tegin Tantsuakadeemia sünnipäeva puhul ühe üsna õnnestunud laari komme. Pooled mandliga ja pooled ploomiga. ;) Magusasõbrad eelistasid ploomiga...

Share this post


Link to post
Share on other sites
:(

Täna tegin Tantsuakadeemia sünnipäeva puhul ühe üsna õnnestunud laari komme. Pooled mandliga ja pooled ploomiga. :D

Ja miks selle kohta midagi retseptinurgas ei ole? ;)

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ja miks selle kohta midagi retseptinurgas ei ole? ;)

Tead... iga asja kohta olen ma youtube ist leidnud... aga shokolaadi enese valmistamist ei ole :(

Kakaovõi ostsin goodkarmast... hind on ikkagi liialt soolane. Peab tellima meheraasu käest, US is oli miskit 5 kordne orgaanilise food grade kakaovõi hinnavahe.

Ma olen katsetanud enam vähem pooleks...koguseliselt mitte kaalult, kakaovõi ja kakaopulber (meie Vilma on parim).

Ohutum on seda teha vesivannis. Sulatate asjad kokku. Võib lisada veel naturaalset vaniljet, chillit. Proovisin lisada soola, kuid see sunnik ei tahtnud eriti seal sulada. Osad tükid said eriti soolased :D

Vormiks ma kasutasin raviooli vorme. Katsin toidukilega, vedel shokolaad sisse ja katate toidukilega kinni...jätate katmata siis see koht jääb tuhmiks...kilega kaetult kõvastub ta aga ilusaks läikivaks.

2-3 tundi ja valmis.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×