Jump to content
Janar Rückenberg

Janar Rückenberg - Team FAST "2016 suvi..."

Recommended Posts

Nõustun sinuga 100%, klassikaliste tõstete tehnikatest ei ole mul tegelikult vähimatki aimu. Ja seda, et olen nendes tõstetes väga ebaökonoomne ja kohmakas tean samuti. Tean seda sinu juttu samuti kõike teoorias, aga praktikas rakendada ei oska, aga isegi võiks. Olen aeg - ajalt omapead üritanud neid asju proovida, aga üldiselt on neid tehnikaid üksi ja raamatute järgi päris raske õppida. Mis puudutab seda, et suure osa tööst teeb ära ülakeha, siis see harjutus demonstreeribki ülihästi seda, et olen hästi ülakeha dominantne, olen seda alati olnud. Minu arvates ongi harjutajad jõuharjutuste sooritamisel ja nende soorituste õppimisel kas ülakeha või alakeha dominantsed, mina kuulun kindlasti esimeste hulka. Igasuguste fullbody liigutuste korral naljalt jalgu kasutama ei kiirusta. Kogu raske töö tahan ära teha ülakehaga, iseäranis otseselt kätega. Aga, see ülimalt ökonoomne ekstsentriline faas ei olegi ka hetkesituatsioonis oluline, kuna tõepoolest, üritangi läbi nende katsetuste ka pigem kulutada.

Edited by Oskar

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma tean väga hästi, mida tähendab aeroobne ja anaeroobne, mida tähendavad füsioloogilises plaanis need "läved", kust üks või teine tsoon algab. Kui ma räägin aeroobsest tegevusest, siis ma räägin aeroobsest tegevusest väga üldises tähenduses. Päris kindlasti tekkis selle seeria käigus ka laktaati, aga sellepärast üksi ei muutu tegevus veel läbilõhki anaeroobseks ja ma nimetan seda ikkagi lihtsalt aeroobseks tegevuseks, kardiovaskulaarset võimekust arendavaks tegevuseks. Anaeroobse läveni ehk punktini, milles laktaati tekitavate mehhanismide võimsus hakkab ületama laktaadi eemaldamise mehhanismide võimsust, ma kindlasti ei jõudnud, seega, töö iseloom selle seeria ajal oli aeroobne + anaeroone (kui sa nii hirmsasti tähte soovid närida), küll mitte mitte läbilõhki hapniku osalusel ja üksnes rasvade arvelt tehtav töö, kuid siiski päris suures osas aeroobne.

Edited by Oskar

Share this post


Link to post
Share on other sites

Pidasingi silmas, jah, seda - nimetatakse millegipärast aeroobseks treeninguks tegevusi, kus asi on aeroobsest päris kaugel juba. Ma ei näri 'tähte', mind huvitab, miks, ka autoriteedid, seda teevad. Teadmatus see olla ei tohiks (nagu näha, oled isegi valdkonnas kodus) aga nn algajad saavad sellest valesid järeldusi teha.

Mina ei võida midagi.

Loodan, et mõistad, mis mu 'mure' oli.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma olen keegi, kes arvab, et korüfeena võetav mees ei saa endale lubada, et tema jutu kallal oleks võimalik "tähti närida"

Kõk peab olema üheselt mõistetav.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Täna oli vahva ja tegus "kokkupõrge" ühe Tartu mehega, vennas on taas kodus käimas ja loomulikult tuli seda olukorda ka jõusaalis ära realiseerida. Teemaks oli õlg, trapets, triitseps. Lisaks tavapärasele trennile otsustasin meest õlatreeningu lõpetuseks kostitada millegi tavapäratuga. Nimelt, kui viisakas koormus oli õlale juba ette tehtud esitasin väikese väljakutse, et proovime õlatreeningu lõpetuseks ja enne triitsepsiga jätkamist suruda kangiga seistes nõksuga 50 kg - ga 50 korda ja vaatame, kui palju selliseks pikaks seeriaks võiks aega kuluda. Kuna, nagu ütlesin, märkimisväärne koormus oli juba ees ei olnud mul omal ka erilist aimu, milline aeg võiks sellise pika seeria peale tulla. Aga, täna oli hea minek ja olen tulemusega rahul...

post-4071-0-06412100-1390064344_thumb.jp

Minu sooritus 50 kg - ga on siin (1.57.40):

  • Upvote 1
  • Downvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Viimase video põhjal võiks ju öelda, et svung oleks igakuiseks võistluseks hea? Olgu siis 40, 45 või 50kg kang. 5min järjest seda teha, nii et kangi maha ei pane.

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Laupäev – 25. jaanuar 2014...

Tõsi, nagu Silvar juba teada andis käisin täna Tartus. Oli tõsine tööpäev, treeningut silmas pidades...

1. Surumine istudes hantlitega...

45 kg – 8 x;

47.5 kg – 8 x;

45 kg – 8 x;

35 kg – 12 x;

30 kg – 12 x;

25 kg – 12 x;

2. Lendamine hantlitega seistes kõrvale...

12.5 kg – 10 x; 15 kg – 10 x; 17.5 kg – 10 x;

3. „Svungimine“ seistes kangiga...

50 kg – 20 x;

60 kg – 20 x;

70 kg – 20 x;

4. Superseeriad ja kolmikseeriad: õlgade tõstmised kangiga + hantlitega...

115 kg + 35 kg – 15 x + 15 x;

120 kg + 35 kg + 120 kg – 12 x + 12 x + 10 x;

35 kg + 120 kg + 35 kg – 12 x + 12 x + 12 x;

5. Surumine lamades triitsepsile keskmise/kitsa haardega...

102.5 kg – 6 x 5 kordust + 1 kümnene seeria lõppu;

6. Küünarvarte sirutused istudes üha hantliga kahe käega pea tagant...

20 kg – 20 x, 25 kg – 2 x 20;

7. Surumine Smith’il + „Prantsuse“ surumine põrandal pealthaardega...

55 kg + 10 kg – 15 x + 12 x; 55 kg + 10 kg – 12 x + 10 x;

Treenisime neljakesi, mina, Silvar, Allan Nikopensius ja Hr. Tambet. Oli väga korralik treening, „naelaks“ kindlasti hantlitega istudes surumised ja seistes kangiga pikkade seeriatega svungimised. Pärast treeningut olime 2 tundi „Aura“ veekeskuses, mis on minu jaoks esimene sellise asutuse külastus. Kuna trenn oli korralik, siis vees eriliselt rabeleda ei viitsinud, kuid lõõgastavates mullivannides vedelemine oli omamoodi kosutav.

Produktiivne oli käik tervikuna. Tartusse sõites silmitseisn üle rea läbi Luule Viilma „Elul on kaks poolt“. Väga hea lugemine, peaaegu igal selle raamatu leheküljel sisaldub mõni selline mõttetera, mille üle on veel hiljemgi mõtlemist ja mis on nii „kümnesse“ kui olla annab. Vaid kaks mõtet sellest raamatust, mis mulle väga meeldivad:

„Inimese keha olukord, tema tervislik seisund on inimese elufilosoofia peegelpilt“

„Inimene sünnib õppima, mitte ilusat elu nautima!“

jne...

Puhas kuld!!!

Teel tagasi kirjutasin rongis korraliku lisa tulevikus ilmuva artikli tarvis, kus üritan võrrelda 5 x 5 – t, Smolov’it, Westside’i ja Vene süsteemi...

  • Upvote 2

Share this post


Link to post
Share on other sites

“Kükkiv Mees” või “Pöörane Kükkija”…

Tervitused spordirahvale. Räägin teile omamoodi naljakana tunduva episoodi oma eilsest õhtust. Olin õhtul voodis kõhuli lebamas, traditsiooniliselt treeningpäevik ees ja mõtteid koondamas järgnevate päevade tegemistele. Pilk suunatuna keskendunult oma vihikusse, olin korralikult mõttes ning plaanisin oma tänast jalapäeva. Korraga saabus naine, maandus mu kõrvale ja huvitus, et millega ma tegelen? “Millest sa mõtled?” Ma ei pidanudki ise vastama, kuna, nähes minu ees lebavat treeningpäevikut ja tuginedes minu keskendunud kaugelolevasse olekusse jätkas ta kiirelt juttu ja vastas ise: “No muidugi, jälle oma kükkidest, millest muust ikka”. Mõistagi olin ma just tänasest jalapäevast mõtisklemas :). Aga, mis mind naerma ajas on see, et arvestades olukorda tõi ta selle “kükinduse” ja minu kohta naljaka paralleeli. Kuna ta on ise nii mõnegi indiaaniraamatu läbi lugenud ja meie majas on kükk päris sage jututeema, siis arvas ta nõnda, et kui mina oleksin indiaanlane, siis võiks minu nimi olla “Kükkiv Mees” :) või kuskil raamatus olevat olnud indiaanlasest tegelane “Pöörane Hobune”, siis mina oleksin indiaanlasena ilmselt “Pöörane Kükkija”, indiaanlastel on ju sellised nimed, “Tanstib koos huntidega”, “Istuv Sõnn” jne.

Arvestades kasvõi minu 2013. aasta detsembri väljakutse raames tehtud kükitamiste arvu (5 x 5 minutit lisaks tavapärastele kükitrennidele), siis on need tõepoolest tabavad võrdlused, "Kükkiv Mees” või “Pöörane Kükkija” :).

Et nüüdsest siis palun minu poole pöörduda kas "Kükkiv Mees” või “Pöörane Kükkija” :D

Vot sellised lõbusad lood on ka vahest rääkida…

Share this post


Link to post
Share on other sites

“Kükkiv Mees” või “Pöörane Kükkija”…

Tervitused spordirahvale. Räägin teile omamoodi naljakana tunduva episoodi oma eilsest õhtust. Olin õhtul voodis kõhuli lebamas, traditsiooniliselt treeningpäevik ees ja mõtteid koondamas järgnevate päevade tegemistele. Pilk suunatuna keskendunult oma vihikusse, olin korralikult mõttes ning plaanisin oma tänast jalapäeva. Korraga saabus naine, maandus mu kõrvale ja huvitus, et millega ma tegelen? “Millest sa mõtled?” Ma ei pidanudki ise vastama, kuna, nähes minu ees lebavat treeningpäevikut ja tuginedes minu keskendunud kaugelolevasse olekusse jätkas ta kiirelt juttu ja vastas ise: “No muidugi, jälle oma kükkidest, millest muust ikka”. Mõistagi olin ma just tänasest jalapäevast mõtisklemas :). Aga, mis mind naerma ajas on see, et arvestades olukorda tõi ta selle “kükinduse” ja minu kohta naljaka paralleeli. Kuna ta on ise nii mõnegi indiaaniraamatu läbi lugenud ja meie majas on kükk päris sage jututeema, siis arvas ta nõnda, et kui mina oleksin indiaanlane, siis võiks minu nimi olla “Kükkiv Mees” :) või kuskil raamatus olevat olnud indiaanlasest tegelane “Pöörane Hobune”, siis mina oleksin indiaanlasena ilmselt “Pöörane Kükkija”, indiaanlastel on ju sellised nimed, “Tanstib koos huntidega”, “Istuv Sõnn” jne.

Arvestades kasvõi minu 2013. aasta detsembri väljakutse raames tehtud kükitamiste arvu (5 x 5 minutit lisaks tavapärastele kükitrennidele), siis on need tõepoolest tabavad võrdlused, "Kükkiv Mees” või “Pöörane Kükkija” :).

Et nüüdsest siis palun minu poole pöörduda kas "Kükkiv Mees” või “Pöörane Kükkija” :D

Vot sellised lõbusad lood on ka vahest rääkida…

Ja olles sinu õpilane, on see kükkimise värk vist hakanud mulle ka külge. :D

Kui esimestel treeningaastatel sai mõelda ainult surumise arendamisele, siis nüüd on selline tunne, et ma hakkan oma kükitrennide planeerimisega liialt ära pöörama ning muudele kehaosadele ei pööragi jõusaalis erilist tähelepanu. Vahest mõtlen isegi:"Kurat, mees, sa mõtled aint oma kükist, ega jõutõmme ja surumine vähemtähtsad harjutused pole kogusumma arvestuses, ka neile tuleb tähelepanu pöörata!" Aga kahjuks ainult mõtete tasandile on need asjad ka jäänud, no ei ole teistes harjutustes sellist pühendumist, mis on kükis. Kahju kohe, kui midagi meeldib väga teha. :D :D

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tõsised vennad koos. Ma olen viimase aasta jooksul vist ainult ühe korra tavapärast moodi kükkinud ja sedagi pigem prooviks. Ausalt öeldes ei meeldi. :D

Hetkel teen väikse raskusega traditsioonilist hack-kükki.

Edited by Archangel

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ise ka pigem kükkimise armastaja, kui surumise. Kükis meeldib mulle pingutada ja endast kõik anda, aga surumisel on nii, et kui ei jõua... no... jah... siis ei jõua. Ei viitsi nagu kõike anda seal. Püüan ennast parandada, aga trennis läheb ikka see meelest, et seal tuleb ka max anda :D

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kui rääkida pingutusest või "petmisest" erinevate baasharjutuste korral, siis minul on sama, et kui surumises ikka enam ei jõu, siis ei jõua. Küki puhul on seda ressurssi nagu "petmise" näol rohkem, kui juba petmiseks üldse läheb. Ja niisama ilma petmatagi on kükis rasket seeriat kergem välja pingutada kui surumiste korral. Küki korral on seda abi peale otseselt jalgade teistest kehaosadest/lihastest nagu väga palju rohkem saada kui surumise korral. Mul on omal surumisega sama, et kui on läbi, siis on läbi :).

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mõtteid Paleo dieedist…

Olin sellest dieedist muidugi ammu kuulnud/lugenud. Mis seal salata, kui asi “üle rea” kiiresti läbi silmitseda, siis tundub tegemist olevat väga hea lähenemisega, vähemalt minule meeldib see argumentatsioon, mis selle lähenemise taga on. Seisukohad, millele Paleo dieedi toimivus on üles ehitatud on igati veenvad. Ent, üht – teist on oluline kindlasti lisaks selgitada. “Asja” tehakse võib – olla natukene lillelisemaks, kui see tegelikult on. Ma saan aru, et kogu lähenemise terviklikkuse huvidest lähtudes ei “kõlba” nii, et “võtame mõned toidugrupid kiviajast ja mõned meile sobivad toidugrupid tänapäevast või hilisemast ajast ning kombineerime oma eelistustele”, siis ei oleks tegu ju enam Paleo dieediga. Ehkki, vaevalt, et kiviaja inimesed dieetcolat jõid… :D

Rangelt selle dieedi proovimise huvides nõustuksin piimatoodete ja teraviljatoodete eemaldamisega (ehkki ma ise sõltun nendest toidugruppidest tohutult), kui oleks rahalist võimu see (just piimatooted) toidugrupp kvaliteetse lihaga asendada. Täielikult sisse jätaksin ma kaunviljad. Ma siiski arvan, et midagi taolist (kaunviljad) võis ka kiviajal leida.

Paljude jaoks jääbki selle lähenemise terviklik järgimine kinni ilmselt raha taha. Ega seda liha nii väga osta ei jõuta (ma arvan vähemalt nii). Nagu ütlesin, piimatooted on head, aga kui mul oleks külluslikult raha, et liha osta, siis võiksin vabalt kohupiima/kodujuustu asemel ka kvaliteetset liha süüa. Süsikad saab puuviljadest ja juurikatest ilusti kätte.

Üldiselt on põhimõtted, millel see dieet baseerub küllaltki hästi argumenteeritud. Suur valkude osakaal, mõõdukalt (pigem vähe) süsivesikuid ja needki komplekssüsivesikud kombineerunud ohtra kiudainega on tervislikkust, insuliini kõigutamist ja küllastustunnet silmas pidades kõik vägagi näidustatud. Samuti on teretulnud omega – 3 ja 6 rasvhapete suur sisaldus. Aga jah, oad ja herned…

Totaalne jama on see kuvand, mis antakse, et “kui sa valid toite Paleo aega kuuluvate toidugruppide nimekirjast, siis liigutada/treenida/aktiivne olla pole vaja”. Rängalt eksitav seisukoht!!! See toimis tõesti siis, kui inimesed läbisid päevas jalgsi võib – olla kümneid ja kümneid kilomeetreid. Puhas spekulatsioon, kuid võib - olla ka kiviaja kõige laisem inimene läbis iga päev minimaalselt 5 - 10 km :D. Kaalu kasv, püsimine või langus sõltuvad ikkagi kulude (kehaline aktiivsus) ja tulude (toiduga sissesöödav energia) vahest. Dieedi tüüp määrab üldjoontes lubatavad/mittelubatavad või soovitavad/mittesoovitavad toidugrupid menüüs, kuid see ei tähenda, et me neid piiramatult süüa võiksime ja seejuures paksuks ei lähe. Tervislikud toidugrupid peaks üldjuhul tagama selle, et ka mõõduka koguse toidu tarbides tekib küllatustunne, tagatud on vitamiinide, oluliste rasvhapete, kiudainete ja teiste oluliste ainete enam - vähem funktsioneerimiseks vajalik sisaldus. Aga, see ei tähenda, et me ka neid tervislikke toidugruppe piiramatus koguses võime süüa. Loomulikult määrab toidugruppide lubatavus/eelistatatavus ka seda, millises suunas kujuneb toitainete vahekord päevases menüüs tervikuna. Paleo dieedi korral peaks see vahekord kujunema tõepoolest rasvade ja valkude kasuks, mis ideaalis peaks automaatselt (lisaks juurikatest ja puuviljadest tulenevate kiudainetega ja väheste süsivesikutega) tagama selle, et meie söögiisu on kontrolli all. Aga, kas kõik annavad sellest endale aru. Neid, kes söövad kõhutühjuse järgi, peavad natukene ka toidukordade ja kulutuste üle arvet ilmselt väga palju ei ole. Usun, et neid, kes nosivad niisama ka ajaviiteks ja mõnu pärast (et lihtsalt süüa) on oluliselt rohkem. Aga, nosige igal õhtul peotäite viisi pähkleid, sööge päevad läbi rasvast kala ja sealiha (isegi fileed) ning andke isudele voli (ja ärge jumala eest ühtegi harjutusprogrammi järgige) – ei kulu ilmselt palju aega, kui kaal hakkab tõusma ja kiiresti tõusma. Idee ongi selles, et loogika kohaselt peaks selles lähenemises soovitatud toidud panema meid ka vähem sööma. Aga, kas alati panevad??? Inimene ei söö kahjuks juba ammu sellepärast, et funktsioneerida, süüakse ajaviiteks ja mõnu pärast. Kui kulutusi ei ole ja seda ei arvestata, siis olgu see Paleo dieet või mis iganes dieet, lähete paksuks nii, et “kolinal”.

Minu arvamus Paleo dieedist – usun, et see on hea lähenemine, kuid, et ka liigutamata/aktiivne olemata kehakaal püsib või keharasvade arvelt suisa langema hakkab, seda saab väga paljudel juhtudel olema väga palju tahetud – SEE ON EKSITAV!!! Põhiline kaalukergitaja ongi kulutustest ülesöömine ja seda saab teha iga dieedi korral.

Kõikide dieetide puhul, aga iseäranis “rasva ja valgu” dieetide korral on tegemist olukorraga, kus teie eelistatud lähenemine võib väga kergesti hakata võrduma “kahe teraga mõõgaga”. Tõsi, valgud ja rasvad kombineerunult lahjadest liitsüsivesikute allikatest tulenevate kiudainetega panevad paljusid enamasti vähem sööma, kui tavapäraselt süüakse. Ent, kohe, kui see rasva ja valgu kombinatsioon hakkab energeetiliselt ületama teie päevast kulutust (ehk siiski ei pane teid tavapärasest vähem sööma või ei aita defitsiiti tekitada) tekib ka vastupidine efekt. Te hakkategi hoopis juurde võtma. Kusjuures üksnes rasvadele ja valkudele toetudes tuleb ÜLIHÄSTI teada, kui suured on teie kulutused ja kui palju te ligikaudugi ühe või teise rasvase toidupala söömisega energiat saate. SEST 1 gramm rasva = 9 kcal – iga!!! Rasva ja valgudieedid toimivad ja on õigustatud ennekõike juhul, kui need panevad teid tõepoolest kulutustest vähem sööma ja aitavad defitsiiti tekitada või tasakaalu jääda. Sama tõde kehtib tegelikult iga dieedi korral, lihtsalt, kes saab selle küllastustunde kätte kombinatsioonist “valk + rasv”, kes jällegi “valk + liitsüsivesikud”.

  • Upvote 2

Share this post


Link to post
Share on other sites

Milline on SInu sv, valkude ja rasvade suhe, kui oled kaalulangetusdieedil? Minu puhul ilmneb n2iteks asjaolu, et kui sysivesikud liiga madalale lasta ja seda just trennip2evadel (v2hem kui 200 g n2iteks), siis j6utreeningud kannatavad k6vasti ja yldse ei ole erilist minekut/tahtmist/energiat neid raskusi liigutada. Sellisel juhul langetaks pigem rasvasid, aga hoiaks sysivesikud ikkagi m66dukal tasemel. See t6siasi muidugi j22ks, et need sysivesikud tuleksid valdavalt siiski liitsysivesikutest. Trennivabal p2eval v6ib aga t6epoolest sysivesikud n2iteks 100 g kanti lasta, aga rasvasid t6sta, et kyllastustunne oleks. Kuna neil p2evadel erilist kehalist aktiivsust pole, siis pole ka sysivesikuid eriti vaja, sest need siiski valdavalt energiaallikaks. Valkudega aga ma eriti ei m2ngiks, kui just n2dalas korra mingit refeeddayd pole plaanis vms Paleo dieet ja mittetreenimine sobivad kokku kyll, kui suudetakse rasvad siiski v6rdlemisi madalad hoida (mitte eriti yle 1g/kehakg kohta n2iteks). Aga see vastab t6epoolest t6ele, et iga dieediga on v6imalik ennast paksuks syya, kui sisses88davate kalorite hulk yletab kulutatud kalorite hulka. Tulgu need kalorid mistahes toiduainetest.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kiviaeg pole mõnes maailma paigas siiamaani läbi. Väga hea kuulamismaterjal on rännumees Hendrik Relve "kuula rändajat" saatesarja jutustused Uus-Guinea põlisrahvastest (korowaid, metsapaapuad). http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1745511

Väga hästi kirjeldatakse metsarahvaste igapäevaelu, mõttelaadi ja tavasid. Kirjeldatakse ka toitumisharjumusi ja tegevusi, kuidas toitu hangitakse.

Näiteks terve korowaide kultuur on tihedalt seotud saagopalmiga. Töödeldakse pool päeva saagopalmi tüve ja saadakse nii palju tärklist, et perele jätkub kaheks nädalaks. Süüakse veel kütitud loomi, erinevaid puuvilju ja näiteks saagopalmi tõuke, mille serveerimiseks retsepte leidub. Korowaid usuvad, et tõugud annavad neile väge, selle maiuse auks korraldatakse isegi tõugufestivale. Nende proteiinisheik on tõugupudru, peale trenni parim taastaja! Elatakse täiega, kui füüsis enam vastu ei pea, siis mingi aeg surrakse lihtsalt ära. Nende ühiskonnas vanureid ei ole. Meie võime vaadata, et kohalik mees on nagu pensionär, kuid tegelikult on vana umbes 40 aastane.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Hea uudis on, et rasva ja valgu dieedid panevad toesti vähem sööma, sest vastavad toidud ei ole nii monusad kui igasugused süsivesikutest pungil asjandused. Igal juhul Sul on oigus. Lihtsalt kui teada, et inimesed armastavad monu pärast ja üle süüa ennekoike süsivesikutest, voib rahulikult seda valgu ja rasva dieeti müüa kui langetajat/imerohtu, sest enamikul juhtudest läheb onneks ja kaal langeb. Teatavasti lisaks monu pärast söömisele armastab meie ühiskond (mina kaasa arvatud) ka sätendavaid ja tihti sisutuid loosungeid ja kui veel tulevad näited elust enesest... Siis järelikult tode.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×