Jump to content
Kristjan-Johannes Konsap

Kristjan-Johannes Konsapi blogi

Recommended Posts

Ma arvan, et sellepärast, et Jrx on Ülikoolis pshühholoogia õppejõud ;).

Ja seal õpetatakse absoluutset tõde, mis on teaduslikult tõestatud ja sp ongi absoluutne tõde ning on teaduslikult tõestatud jne?

Share this post


Link to post
Share on other sites

And how is Maikku-hunter doing ? :D

As gentleman master Konsap remains silent, but I had to Google what Maikku is and this was first result in Google images. Looks like Maikku Hiljanen is well worth hunting, isn't she?

maikku3_1_.jpg

Share this post


Link to post
Share on other sites

Erik, kas sa seda linki vaatasid, mis ma postitasin? Hea näide sellest, kuidas psühholoogilised tegurid on mõjutanud arusaama ja sümptomaatikat MSG suhtes.

Holger ütles nii: "Enda kogemuste kasutamine enda elukvaliteedi paremaks muutmisel on ju igati arukas otsus. Kui märkad talumatust siis muidugi, väldi, otsi põhjus ja elimineeri."

See on viis kuidas meie mõistus töötab! Üldiselt on see väga mõistlik! Aga näiteks foobiad ja ärevushäired tekivad üldiselt kõik sama mehhanismiga :) Luuakse seos nt "mul on lennukis halb ja ebakindel olla", otsitakse põhjus "see on sellest, et lennukiga lendamine on ohtlik, võib juhtuda õnnetusi!" ja elimineeritakse enda elust võimalus mööda maailma reisida ... lühiajaliselt enesetunne paraneb, pikaajaliselt jääb suur osa elu hoopiski elamata :)

Sama mehhanism toimib ka toitainete suhtes. Räägin ühe oma kogemuse:

Umbes 4 aastat tagasi käisin õhtul sõbrannaga McDonaldsis, ostsime (lisaks muule, st kartulid, piimakokteil) 2 misiganes "kampaaniastiili" burgerit. Tavaliselt ma burgerit ka tollel ajal ei söönud, aga aegajalt oli isu ja vahel ikka sõin.

Tollel hilisõhtul/öösel sain oma elu kõige hullema kõhuhaiguse. Oksendasin korduvalt jube jube halb oli olla, miski ei püsinud sees, palavik, kõhulahtisus. Järgmisel päeval enam vist peale hommikut rohkem ei oskendanud, aga halb enesetunne kestis kindlasti veel järgmise hommikuni.

Kas see oli tingitud söödud toidust (burger)? Ma ei usu, sest me jagasime sõbrannaga mõlemat burgerit pooleks! Ma teadsin seda juba tollel öösel!

Sellegipoolest - mulle enam absoluutselt ei maitse burgerid. Need ajavad iiveldama. Ma võin burgeri lahti võtta ja süüa ära kotleti. Ma võin süüa saia. Aga formaat kahe saia vahel kotlet ja muu ei lähe absoluutselt. Mul hakkab täiesti füüsiliselt paha kui ma pean midagi sellist sööma. Ja seetõttu otsustan seda vältida. Wrapiformaat kusjuures läheb väga hästi sisse :) Samuti nt lihapirukas on OK.

Kas mul on burgeritalumatus? Võiks ju niimoodi öelda.

Kas sellel on mingisugune seedesüsteemist tingitud füsioloogiline alus? Ei. Ja ma saan sellest väga hästi ise aru. Aga see ei aita mind absoluutselt.

Kas ma saaksin selle seose ümber tingida? Jah. Süües palju burgereid ja iivelduse ära kannatades.

Kas sellel on mõtet? Ilmselt mitte.

Kas ma peaksin ütlema teistele, et burgereid vältida oma kogemuse põhjal? Ei. Kuigi esimene tahe oleks seda tõesti teha. Sest ma tahan ju teisi ka kaitsta!

Evolutsioon on meid kujundanud looma seoseid söömise-kehaliste tagajärgede-käitumise muutuse vahel väga väga lihtsasti. Me oleme väga tundlikud selle suhtes, mida me kehas tunneme ja kuidas seda söömisega seostada saab. Me oleme suutelised produtseerima selle tulemusel reaalseid psühhofüsioloogilisi reaktsioone! Mul hakkab tõesti päriselt paha kui ma burgerit püüan süüa!

Aga selle tõttu on need läbi vältimismehhanismide iseennast-taastootvad skeemid väga tihti ülereageerivad, ületundlikud ja "näevad" seost seal, kus seda päriselt pole.

Huuh... see postitus sai palju pikem kui plaanisin. Tagasi tööle.

  • Upvote 3

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ja seal õpetatakse absoluutset tõde, mis on teaduslikult tõestatud ja sp ongi absoluutne tõde ning on teaduslikult tõestatud jne?

Jutt oli, et Jorgen mõistab platseeboga seotud juttu hästi. Ei vihjanud konkreetselt mitte millelegi.

Ja nüüd jõudis Jorgen juba jutu lahti ka seletada :).

Eile vaatasin filmi Sisters and brothers. Seal oli üks vend skisofreenik, keda õde toetas. Siis ma mõtlesin, et kas kaine mõistusega on võimalik normaalset elu elada. A'la kui ma näen, et sajab taevast alla nuge, mis on reaalselt vihm, aga kas ma suudaksin kaine mõistusega mõelda, et need ei ole tegelikult noad, vaid kõigest vihm, mis teeb mind märjaks, mitte ei vigasta/tapa?

Edited by Sarge

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma arvan, et siin pole mõtet vaielda selle teema üle, vaid lasta iga ühel oma nahal ära katsetada :)
Minul on samuti olnud kliente, kes on pidevas hädas kõhukinnisusega, neist 2/3 olid ise selles süüdi - vale toit ja vähe liikumist. Neist konkreetselt 1/3 toitus esmapilgul ideaalselt - kiudaineid nii aedviljast-puuviljast, teraviljast kui ka kaunviljast, sportlik eluviis jne. Nende puhul saime probleemist lahti tihti peale just gluteeni ära jätmisega. Seda ei pea ju igavesti nüüd menüüst välja jätma, üldiselt saab 2 nädalaga aru. Siis võib ükshaaval tagasi tuua gluteeniga toiduained ja katsetada, mis sobib, mis mitte. Kes tahab võib tõesti teha ka testi.

See on minu arvamus ja ma ka jään selle juurde, et kui inimesel on probleeme seedimisega, siis tasub mõelda piima või nisu talumatuse peale. Kindluse mõttes aga ära jätta kõigest kaheks nädalaks kõik piima- või teraviljatooted (vastavalt siis sellele milline probleem kimbutab). Palju odavam ja ka lihtsam kui minna osta endale probiootikume, maohappe preparaate jne :)

Ma ei arva nüüd, et see üks ja ainus tõde oleks, ega kuuluta ka seda igal pool. Austan ka teiste inimeste arvamust, ning loodan, et nad teevad sama ka minu arvamuse puhul. Igaühel on siiski õigus oma arvamusele :)

Ja kusjuures, ise olin ma alateadlikult nisujahu piiranud oma toidus juba 13. aastasena, sest kuidagi paha olla oli alati pärast selle söömist. Nüüd hiljuti testi tehes (kusjuures eeldasin, et hoopiski piima vastu talumatus), sain kinnituse sellele, mida mu keha juba ammu mulle öelda üritas. See seletab ka eelmise aasta piina enne võistlusi, kus pea iga hommikusöök oli mõni teraviljapuder. Nüüd gluteenivaba kaerahelbega pole mingeid probleeme :)

Edited by RiinaSolo

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma ei arva nüüd, et see üks ja ainus tõde oleks, ega kuuluta ka seda igal pool. Austan ka teiste inimeste arvamust, ning loodan, et nad teevad sama ka minu arvamus puhul. Igaühel on siiski õigus oma arvamusele :)

Just. Ja ei tohiks ka raiduda pähe inimestele asju, millele pole reaalselt tõendeid. Kõige parem näide ongi see, et rasv on halb. Siiamaani inimesed esimese asjana küsivad, et kas dieedi tegemisel peab rasvad välja võtma menüüst.

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Just. Ja ei tohiks ka raiduda pähe inimestele asju, millele pole reaalselt tõendeid. Kõige parem näide ongi see, et rasv on halb. Siiamaani inimesed esimese asjana küsivad, et kas dieedi tegemisel peab rasvad välja võtma menüüst.

Ojaa! Rasv on ikka veel see "jube" asi. Küll inimesed siis imestavad, et ma ei söögi rasvata kodujuustu ja jogurt on mul ka 4%-ne....Ei tea jah, millal sellest hirmust lõpuks üle saadakse.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Siis ma mõtlesin, et kas kaine mõistusega on võimalik normaalset elu elada. A'la kui ma näen, et sajab taevast alla nuge, mis on reaalselt vihm, aga kas ma suudaksin kaine mõistusega mõelda, et need ei ole tegelikult noad, vaid kõigest vihm, mis teeb mind märjaks, mitte ei vigasta/tapa?

Üks hea film, mida soovitan vaadata on "Piinatud geenius" (A Beautiful Mind)

(See kommentaar ei seostu otseselt ülejäänud aruteluga).

Mis on seotud otseselt ülejäänud aruteluga on see, et tähtis on aru saada, et "oma nahk" ja sellel järeleproovimine on subjektiivselt kõige õigem, aga sellegipoolest objektiivse(ma)lt võib panna täiesti puusse.

Teadus ei ole mingi kivisse raiutud asi. Teadus areneb pidevalt. Samas tõesti - teadus mõnes mõttes väljaspool konkreetset uuringut paikneva indiviidi kohta ei ütle otseselt midagi. Lõppkokkuvõttes oleme alati informatsioonipuuduse ja erineva kvaliteediga informatsiooni mäsus ja teeme otsused ikka "kõhutunde" põhjal :) Iseasi kui teadlikud me oleme sellest, mismoodi meie "kõhutunne" "töötab".

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma arvan, et siin pole mõtet vaielda selle teema üle, vaid lasta iga ühel oma nahal ära katsetada :)

See on minu arvamus ja ma ka jään selle juurde, et kui inimesel on probleeme seedimisega, siis tasub mõelda piima või nisu talumatuse peale. Kindluse mõttes aga ära jätta kõigest kaheks nädalaks kõik piima- või teraviljatooted (vastavalt siis sellele milline probleem kimbutab). Palju odavam ja ka lihtsam kui minna osta endale probiootikume, maohappe preparaate jne :)

Kõigepealt tuleb tegeleda sel juhul elementaarsete asjadega:

1) toituda regulaarselt iga 3,5 - 4 tunni tagant

2) söömise ajal tegeleda ainult sellega, mitte vaadata telerit, vestelda jne.

3) peenestada suus toitu piisavalt

4) mitte üle süüa

5) jälgida, et organismis oleks vett piisavalt nii enne söömist, söömise ajal kui ka pärast söömist

6) peale söömist mitte tegeleda vahetult raske füüsilise tööga

Share this post


Link to post
Share on other sites

Holger ütles nii: "Enda kogemuste kasutamine enda elukvaliteedi paremaks muutmisel on ju igati arukas otsus. Kui märkad talumatust siis muidugi, väldi, otsi põhjus ja elimineeri."

See on viis kuidas meie mõistus töötab! Üldiselt on see väga mõistlik! Aga näiteks foobiad ja ärevushäired tekivad üldiselt kõik sama mehhanismiga :) Luuakse seos nt "mul on lennukis halb ja ebakindel olla", otsitakse põhjus "see on sellest, et lennukiga lendamine on ohtlik, võib juhtuda õnnetusi!" ja elimineeritakse enda elust võimalus mööda maailma reisida ... lühiajaliselt enesetunne paraneb, pikaajaliselt jääb suur osa elu hoopiski elamata :)

Päris hea mõttekäik. :) Muidugi ma pigem mõtlesin sellise suuna alt, et elimineerida - ehk lahendada probleemi algpõhjus ning seda siis sügavuti lähenemisega. Ehk, kui lennukis lennates on halb olla õnnetuse kartuse tõttu siis mitte elimineerida lennukisõitu üldiselt, vaid proovida olukord, näiteks ekspertide abiga, loogiliselt lahendada. Näiteks teha inimesele selgeks, et oht on minimaalne ning paljud kartused alusetud. Võib-olla avastada, et kartust võimendab asja-olu, et lennuk on 100% inimese kontrolli alt väljas ning õnnetuse puhul pole muud teha, kui saatust oodata. Kuidagi sellest üle saada jms. Palju on tõesti inimese peas kinni ning professionaalide abiga võib olla võimalik need sõlmed seal peas lahti arutada ning pinged eemaldada.

Muidugi kui tõesti miski ei aita või selline lahenduskäik tundub liialt pikka ja vaevaline siis võib tõesti tuim tegevuse või asja elimineerimine olla mugavam.

Edited by Archangel

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kõigepealt tuleb tegeleda sel juhul elementaarsete asjadega:

1) toituda regulaarselt iga 3,5 - 4 tunni tagant

2) söömise ajal tegeleda ainult sellega, mitte vaadata telerit, vestelda jne.

3) peenestada suus toitu piisavalt

4) mitte üle süüa

5) jälgida, et organismis oleks vett piisavalt nii enne söömist, söömise ajal kui ka pärast söömist

6) peale söömist mitte tegeleda vahetult raske füüsilise tööga

Väga hea! Ja number 7 (või kõige esimene) - magada korralikult ja kvaliteetselt vähemalt 8-9 tundi igal öösel!

Share this post


Link to post
Share on other sites

Väga hea! Ja number 7 (või kõige esimene) - magada korralikult ja kvaliteetselt vähemalt 8-9 tundi igal öösel!

Seda saab veel täiendada

8) vahetult peale rasket füüsilist pingutust ei ole samuti hea süüa suur kogus toitu

9) hoida stressi tase võimalikult madalal

Share this post


Link to post
Share on other sites

Krt ma saan enda blogi lugedes nii targaks, et ise ka ei usu. :rolleyes:

Ma täna omapoolset panust mingi ümmarguse ja kõike hõlmata püüdva vastusega ei anna.

Las targemad räägivad.

Minu arvamus oleks ka vaid kõigest üks võimalik lahendus ja kindlasti mitte absoluutne tõde.

Siis ma mõtlesin, et kas kaine mõistusega on võimalik normaalset elu elada.

Ei.

Õndsad on need, kes vaimust vaesed.

Üks hea film, mida soovitan vaadata on "Piinatud geenius" (A Beautiful Mind)

(See kommentaar ei seostu otseselt ülejäänud aruteluga).

Mis on seotud otseselt ülejäänud aruteluga on see, et tähtis on aru saada, et "oma nahk" ja sellel järeleproovimine on subjektiivselt kõige õigem, aga sellegipoolest objektiivse(ma)lt võib panna täiesti puusse.

Teadus ei ole mingi kivisse raiutud asi. Teadus areneb pidevalt. Samas tõesti - teadus mõnes mõttes väljaspool konkreetset uuringut paikneva indiviidi kohta ei ütle otseselt midagi. Lõppkokkuvõttes oleme alati informatsioonipuuduse ja erineva kvaliteediga informatsiooni mäsus ja teeme otsused ikka "kõhutunde" põhjal :) Iseasi kui teadlikud me oleme sellest, mismoodi meie "kõhutunne" "töötab".

Lõppkokkuvõttes jõuame jälle sinna, et kõik võib olla ja võib ka mitte olla. Et maailm pole must-valge. Et erand kinnitab reeglit.

Krt selle teadmiseks ei pea ma küll koolis käima ega paar tundi oma elust foorumis vaidlemisele raiskama. :D

Share this post


Link to post
Share on other sites

Krt ma saan enda blogi lugedes nii targaks, et ise ka ei usu. :rolleyes:

Õndsad on need, kes vaimust vaesed.

Lõppkokkuvõttes jõuame jälle sinna, et kõik võib olla ja võib ka mitte olla. Et maailm pole must-valge. Et erand kinnitab reeglit.

Krt selle teadmiseks ei pea ma küll koolis käima ega paar tundi oma elust foorumis vaidlemisele raiskama. :D

Mine vii nüüd oma diplom ilusti ülikooli tagasi, sest mõned iseõppinud on kõige targemad. Vähemalt nende endi arvates.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mine vii nüüd oma diplom ilusti ülikooli tagasi, sest mõned iseõppinud on kõige targemad. Vähemalt nende endi arvates.

Tal polegi diplomi, kaks eksmatrikuleerimist vaid ülikoolist :lol:

Edited by maleva

Share this post


Link to post
Share on other sites

Eestis polegi ülikooli.

Tartus asub üks sammastega kõrts, ja see pole mingi ülikool. Lahendan iga aasta sealsete junsude eksami- ja kodu töid ajaviiteks. Mitte õlleraha eest, vaid hariduslikul eesmärgil.

Jutt käis eluülikoolist. :rolleyes:

Share this post


Link to post
Share on other sites

Väga hea! Ja number 7 (või kõige esimene) - magada korralikult ja kvaliteetselt vähemalt 8-9 tundi igal öösel!

Kusjuures ma veidi uurisin seda teemat, et kui pikk peaks igapäevane uni olema. Erinevate uuringute põhjal võiks pakkuda, et kõige sobilikum ja isegi tervislikum oleks uni, mis jääb vahemikku 5.5h - 7.5h. Üle või alla selle kiputi täheldama erinevaid seoseid terviseriskidega. Nagu mingid suuremad ülekaalulisuse tekke-ohud, geneetilised ülekandumised jms.

Muidugi uni on üks keeruline nähtus ning väga rangeid üldistavaid piire on raske panna. Kui ikka igapäevane koormus nii vaimne, kui füüsiline on väga kõrge, siis ma kujutan ette, et pikem uni on igati vajalik. Samuti loeb une kvaliteet. Niisama võib igaüks voodis lesida, aga sügav uni on midagi muud. Ei ole kindel, kuidas see veel neid numbreid mõjutada võiks... veel sügavamalt uurides jõuame üldse nende erinevate unefaaside juurde ning siis läheb päris põnevaks. :D

Samuti on palju ka harjumustes kinni. Kunagi magasin iga päev 10-12h. Nüüd on mul keskmiseks une pikkuseks 5-6h ning täiesti ära harjunud. Isegi kui täiesti vaba päev on ning üritan sisse magada siis üle 8h ei pigista eriti välja. Siis magan juba laiskusest ning energiat juurde ei tule ning enesetunne ka paremaks ei muutu.

Edited by Archangel

Share this post


Link to post
Share on other sites

" Huuh... see postitus sai palju pikem kui plaanisin. Tagasi tööle. "

Sedasorti postitused kipuvad olema vähesed, millest üldse inimestel reaalset 'kasu' on selles foorumis.

Edited by Marxengel
  • Upvote 1
  • Downvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Jou.

Tuleb tunnistada, et eelmise nädala algusest olen taaskord tugevamini treeninud. Motivatsiooniks oli tegelikult üks projekt, millest ma ilmselt siiski osa ei võta. Liialt vastuoluline. Pluss ma olen juba leidnud juba uue, palju meeldivama ja tasuvama projekti, läbi mille end väljendada. Nendest siis omal ajal.

Kuid vähemalt hetkel prooviks treeningutega jätkata konkreetse motivaatori puudumisest hoolimata. Need trennid tekitasid lihtsalt sedavõrd hea tunde. Muidugi on esmase positiivse emotsiooni ajel tekkinud ka mõned mõtted eesmärgi suhtes... kuid ärgem rutagem asjade käigust ette.

Esimesed trennid võtsid lihased muidugi väga valusaks. That awkward moment kui rind läheb aevastamise peale krampi või kui biitsepsit on veider teha, kuna käed suruvad vastu trennist valusat lailihast... :D Millegipärast trennimehed naudivad seda valu mis ütleb, "et midagi on järelikult trennis tehtud".

Jõud on küll mingi 20% tippmarkidest madalam, kuid midagi on vist kergemast perioodist kasu ka olnud. Lihastes ei ole sellist pidevat pinget, kuskil nagu midagi ei valuta ka otseselt. Lihastunnetus oli super ja ka korralik pumbatus oli kerge tekkima.

post-3216-0-96075000-1381265992_thumb.jp

Ehk siis trennid tekitasid selle kõige ehedama ja vahetuma naudingu, mille pärast me üldse trenni teeme. Trennid ei ole vastassoole meeldimise pärast, nagu teismelistel poistel. Või välise tunnustuse saamiseks teistelt jõusaalijõmmidelt nagu permabulkeritel. Või mõnel juhul kasvõi lapsepõlvetraumade kompenseerimiseks... Ei. Tasu oli see otsene super tunne trennis ja muidugi endorfiinilaks pärast trenni...

Trenninädal algas rinnatrenniga, mis piirduski ainult rinnaga, kuna tegin samal ajal pro bono "personaaltreeningu" ühe noorega, kellele kavad koostasin ja seega jäi aega napiks. Kohe tundsin, et lihastunnetus ja pumbatus on super.

Päeva rikkus ära ainult see, et teel trenni tahtsin kuulata mind tol hommikul kummitama hakanud ABBA "One Of Us" lugu, aga mobiilses Youtubes muidugi originaalversiooni ei leidnud...

ABBA muusika on muidugi geniaalne, kuid ärgem kaldugem teemast kõrvale.

Lisaks tegin eelmisel nädalal ka nt RAW kükki 7x100kg+40kg kette ja see oli ka päris mõnus. Juba tekkis hasart, et prooviks sel nädalal rohkem...

Kehakaal oli nädala alguses 81,2 kg ja pühapäeval grammi pealt sama. Hea, et olen 83+ pealt veidi alla saanud, kuid karta on, et mitte ainult rasva arvelt...

Kuigi kaal on samasse auku, siis vorm ikka päris sama ei ole kui siin videos:

Vormi kiiremaks taastamiseks lisasin menüüsse ka rohkem lisandeid, FASTi Workout Shocki uue Blood Orange maitse(loodetavasti nii hardcore nimi kajastub ka tulemustes), Intra uue mustsõstra maitse ja tavalise kreatiini lisaks muidugi taastusjoogile.

Shocki uued maitsed on õnneks paremad kui vanad, parim on minu meelest siiski marjane Energy Drink. Selle blood orange ehk punase apelsini esimene lonks meenutas mulle millegipärast viina apelsinimahlaga(mitte et mina kui sportlane muidugi üldse teaks, kuidas viin maitseb :rolleyes: ) Okei-okei. Ei olnud päris nii hull. :D Võib-olla olin ma tol hetkel lihtsalt nii endast väljas, et ABBAt kuulata ei saanud... Ütleme siis, et see apelsin oli hapukas nagu greip. Niiet Kai Greene kiidaks heaks. :mellow:

FASTi uudistooteid saate muidugi proovida ka sel nädalavahetusel Eesti Meistrivõistlustel. Kui hästi läheb, jagame ka kõigile FASTi Workout Shocki uut Energy Drink maitset.

Salmes näeme.

Share this post


Link to post
Share on other sites

FASTi uudistooteid saate muidugi proovida ka sel nädalavahetusel Eesti Meistrivõistlustel. Kui hästi läheb, jagame ka kõigile FASTi Workout Shocki uut Energy Drink maitset.

Kas Pärnus EMV ka uudistooteid tutvustatakse?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Nädalavahetusel näeb 60a-st Paavot võistlemas.

Huvitav oleks teada, millises koguses dopingut selles vanuses tuleks tarbida, et võistlusvormis olla?

Võib-olla piisab üsna vähesest?

Kas ta on muidu Eesti kohaliku dopingu-poliitikaga kursis üldse, või elab USA mentaalsuses?

Võibolla pole see teema see koht, kuhu selliseid küsimusi kirjutada? Või sa tahtsid selle kohta küsida Kirbult?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kas Pärnus EMV ka uudistooteid tutvustatakse?

Mulle teada oleva info põhjal ei.

Kogu meeskond on meil Salmes väljas, seal on ka suur väljapanek jne.

Muidugi on võimalus tulla järgmisel nädalavahetusel Põhjamaadele, seal on meil samuti mess püsti.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Nädalavahetusel näeb 60a-st Paavot võistlemas.

Huvitav oleks teada, millises koguses dopingut selles vanuses tuleks tarbida, et võistlusvormis olla?

Võib-olla piisab üsna vähesest?

Kas ta on muidu Eesti kohaliku dopingu-poliitikaga kursis üldse, või elab USA mentaalsuses?

Lugupeetud Härra Sügiskülv, LPF, Amööb, Charles Roos või kes iganes Sa oled.

Arvad Sa tõesti, et see on kohane küsimus?

On Sul alust, et kahelda Ain Paavo "puhtuses"? Kui ei, siis mulle tundub, et see on teise inimese au ja hea nime teotamine ja ei käi sõnavabaduse alla, mille taha sa alati agaralt poed.

Isegi kui ma teaksin midagi, siis arvad, et räägiksin sellest avalikult? :D Kindluse mõttes kinnitan veel, et mul pole mingit alust kahelda Ain Paavo puhtuses ja ilmselt ei kahtle selles ka ükski teine terve mõistusega inimene.

Kui küsimus oli üldisemat laadi, siis ei oska ma Sind ka selles vallas aidata. Ei ole kursis ei keelatud ainete ega Ain Paavo mõttemaailmaga.

Palun edaspidi sellist laga siin teemas mitte toota. Ei "Sügiskülv" ega teiste varikontode alt. Ma tõesti ei viitsi raisata oma aega mingi mõttetuste üle vaidlemiseks.

Minu poolest oleks juba ammu olnud aeg Su postitamisõigust piirata. Samas kuna mõnedele Su trollimine siiski nalja pakub, siis kasuta võimalust ja tee seda oma blogis.

Kui ikka tekib küsimusi, millele kuidagi vastust ei leia, siis ma olen rohkem kui nõus Sinuga väljaspool foorumit kokku saama. Nii ei lähe ka midagi "tõlkes kaduma".

Youtubest näen, et kaamerat Sa ei häbene, teeksime äkki koos ühe ühistrenni? Õpetad mulle ka neid innovaatilisi dieete ja treeningmeetodeid ning saad vaatajatele südamelt kõik ära öelda. :)

  • Upvote 5

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×