Jump to content

Recommended Posts

Kuidas see kaltsium tapsemalt loualuudes ja hammastes tunda annab?

Mul hammas kasv hästi tihe. ma mäletan kui tarkuse hambad tulema hakkasid siis käis räme pressimine suus et vahest oli higi mull otsa ees valust ja üks purihammas pressiti pooleks :D

tegelt ma ei tea millest, igaljuhul ma nagu tunnen kõiki hambaid :) ja vahest mõni nagu valutab(auguta) Paki peal oli kirjas 2-5 tükki päevas siis nüüd võtan ühe päevas ja ei ole midagi häda. Ei tea vb asi lihtsalt minus sest mõnele ei sobi teatud toidulisandid või erinevad ained koos. Antud toode on Kaltsium+Magneesium.

Huvitav see et kreatiini kasutasin oli sama lugu :D

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mul hammas kasv hästi tihe. ma mäletan kui tarkuse hambad tulema hakkasid siis käis räme pressimine suus et vahest oli higi mull otsa ees valust ja üks purihammas pressiti pooleks :D

See on saiasöömisest. Mitte kasv pole tihe vaid lõualuud on alaarenenud ja hambad ei mahu ära. Tsivilisatsioonihaigus. Kasvueas annab veel lõualuid mingi aktivaatoriga laiemaks kasvatada, samasuguseks nagu loodusrahvastel.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Liiga üldistav, aga muidu on jutus iva. Heaks terviseks vajalikke vitamiine/mineraale saab üsna kesise toitumisega. Seega on meeletute vitamiini/mineraalipommide tarbimine lisandite näol enamasti overkill. Kui ka mõni midagi aitab, siis võimalik, et mõne teisega liialdmine toob vastupidise effekti.

Aga siiski tasub seda võtta "case by case" alusel. Pea alati on vitamiine/mineraale või muid lisandeid, millest kellegile kasu on.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ega ei olegi eriti mõtet neid peopesadega sisse ajada. Ise soovitaksin lisaks võtta ainult D- ja C-vitamiini.

http://teadus.err.ee/artikkel?id=10847&cat=1#.Ur5ncXuhvxA.facebook

Mäletan, kui dieedi ajal kõik pereliikmed olid haiged, võtsin päevas umbes 8g C-vitamiini ja ma ei jäänudki haigeks.

Mingi kaks nädalat tagasi umbes tekkis mul järsku nohu - no ikka päris jõhker. Silmad jooksid jõhkralt vett ja õhtuga nuuskamiseks kasutasin vähemalt ühe WC rulli ära ja pidevalt olid tropid ninas. Võtsin 300μg D-vitamiini ja 6g C-vitamiini päevas ning kahe päevaga oli nohu täielikult kadunud :).

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mõned faktid mida võiks teada mineraalidest.

  • Ca eritub luudest magades, lamades. Luud hoiavad Ca kinni seistes ja liikudes.
  • Ca imendub piimatoodete puhul ainult vedelatest n.piimast. Juustust keha Ca eraldada peaaegu ei suuda.
  • Ca viib Mg välja, sellepärast tuleb neid tarbid koos ühes lisandis.
  • Ca takistab Fe ja Zn imendumist. Seega kui toit on rauarikas-tatar, punane liha jne ja peale juua suur klaas piima, siis Fe imendumine on minimaalne. Sama Zn`ga. Soovitav tarbida piimatooteid eraldi toidukorrana. Või lisandeid võttes meeles pidada.
  • Fe imendumist takistab ka gluteen, must tee, kohv, mao alahappesus.
  • Fe ei imendu ilma foolhappeta, abiks on ka C-vit. Juua liha kõrvale n. apelsini mahla ja süüa värsket salatit(roheline sisaldab foolhapet). Lisandites kindlasti jälgida ja vältida kombinatsiooni Fe ja C-vit.
  • Foolhappe puudus on kõige enim levinud vitamiini puudus maailmas, kuigi looduses on teda palju, põhjus on vähene taimse toidu kasutamine.
  • Zn ei tööta ilma A vitamiinita.
  • Liiga palju valku viib Ca kehast välja.
  • Lastel on tav kõige esimeseks kahtluseks raua aneemia korral parasiidid J
  • Kui kartuleid keetes lisada soola siis K ja Mg lähevad keedu vette(seega supp on ok). Kartulit soovitav aurutada või keeta soolata siis jääb K kartulisse.
  • Kui Mg vähe siis Ca ja Mg kuhjuvad rakus, põhjustab kõrget vererõhku.
  • Mg lisand peab olema koos B6ga, muidu Mg ei imendu.
  • K puudus tekitab lihaste ja närvide kahjustusi. Lihas nõrkus, jõuetus. Liigne sool toidus viib K kehast välja. K ja Na vahekord ideaalis 5:1 , tav on aga 1:2. Sportlased peaksid võtma lisandit umb 4g.
  • Cr aitab ületada isu, väsimust ja suhkrunälga. Tavatoiduga ei saa piisavalt kroomi, kui just õllepärmi ei tarbi. Seega õllejoojatel on võimalus sealt Cr kätte saada.

Toidust saab kõik kätte kui järgida lahussöömise põhimõtteid pluss mõned erandid ja kaine mõistus siia juurde.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ega ei olegi eriti mõtet neid peopesadega sisse ajada. Ise soovitaksin lisaks võtta ainult D- ja C-vitamiini.

http://teadus.err.ee/artikkel?id=10847&cat=1#.Ur5ncXuhvxA.facebook

Mäletan, kui dieedi ajal kõik pereliikmed olid haiged, võtsin päevas umbes 8g C-vitamiini ja ma ei jäänudki haigeks.

Mingi kaks nädalat tagasi umbes tekkis mul järsku nohu - no ikka päris jõhker. Silmad jooksid jõhkralt vett ja õhtuga nuuskamiseks kasutasin vähemalt ühe WC rulli ära ja pidevalt olid tropid ninas. Võtsin 300μg D-vitamiini ja 6g C-vitamiini päevas ning kahe päevaga oli nohu täielikult kadunud :).

Kui pereliikmetel on viirus,bakter haigus,siis ei pääse näiteks angiin,võid kasvõi 20 g. C vit. võtta haigestud ikka. Kuid külmetus haiguste vastu aitab C ja D ning küüslauk suurepäraselt.

Share this post


Link to post
Share on other sites

C-üledoosid ei ole põhjendatud. Kui varem veel võidi seda arvata, siis aasta jagu vähemalt ollakse mõtlevas maailmas konsensusel, et see on ebaotstarbekas.

Holger M-l on kindlasti mõni vastav link lisada. Ise arvan, et ka küüslaauk ei ole mingi imeasi. On olnud aastaid, kus seda ei ole peaaegu üldse tarvitanud - ei mingit mõju viirushaigustesse haigestumise tihedusse. Ja vastupidi: nüüd paar-kolm küünt nädalas - ei mingit mõju. Kõik on kinni (väär)mõtlemises. Teoorias võib paljustki abi olla aga kui vaatad päriselu: näide: 83 a vanamemm, teeb päevast päeva rasket (vähemalt keskmisele linnainimesele) füüsilist tööd (aia-põllu-jne), toitub sepikust, kapsast, rasvasest vorstist, piimast, kohvist , ei mingit d-vitamiini, c-d lisaks ei võta, taastub järgmiseks hommikuks, et taas asuda päevaks rassima, ja nii päevast päeva.

Siin peab olema midagi "enamat" kui "õige toitumine"... või toidulisandid.

Share this post


Link to post
Share on other sites

C-üledoosid ei ole põhjendatud. Kui varem veel võidi seda arvata, siis aasta jagu vähemalt ollakse mõtlevas maailmas konsensusel, et see on ebaotstarbekas.

Holger M-l on kindlasti mõni vastav link lisada. Ise arvan, et ka küüslaauk ei ole mingi imeasi. On olnud aastaid, kus seda ei ole peaaegu üldse tarvitanud - ei mingit mõju viirushaigustesse haigestumise tihedusse. Ja vastupidi: nüüd paar-kolm küünt nädalas - ei mingit mõju. Kõik on kinni (väär)mõtlemises. Teoorias võib paljustki abi olla aga kui vaatad päriselu: näide: 83 a vanamemm, teeb päevast päeva rasket (vähemalt keskmisele linnainimesele) füüsilist tööd (aia-põllu-jne), toitub sepikust, kapsast, rasvasest vorstist, piimast, kohvist , ei mingit d-vitamiini, c-d lisaks ei võta, taastub järgmiseks hommikuks, et taas asuda päevaks rassima, ja nii päevast päeva.

Siin peab olema midagi "enamat" kui "õige toitumine"... või toidulisandid.

Üksikjuhtumeid pole mõtet näiteks tuua. Erandeid on kogu maailma rahvastiku peale kamaluga segada. Piisavalt palju on ka neid, kes igapäev tina pannud ja suitsu tõmmanud ning ikka 100a elanud. Aga ekstreemsete näidete baasil ei tasu oma elu elada. :)

Küüslaugu kasulikkus on igati tõestatud. Sa ei saa enda näitel midagi väita, et haigestumise tihedus pole paremuse poole muutunud. Eluperiood, kus küüslauku ei tarbinud pole võrreldav perioodiga, kus tarbisid ning haigestumise tihedused neis perioodides ei tähenda midagi ega näita midagi. Liiga palju kontrollimatuid faktoreid.

C-vit megadooside kohta nüüd raudkindlaid tõestusi jah pole, aga kuna selle tarbimine üldiselt probleemi ei kujuta, eriti veel lühiajaliselt, ning sportlaste peal on mistahes kasutegur suurem, siis samahästi võib ju võtta küll. :)

Share this post


Link to post
Share on other sites

C-vit megadooside kohta nüüd raudkindlaid tõestusi jah pole, aga kuna selle tarbimine üldiselt probleemi ei kujuta, eriti veel lühiajaliselt, ning sportlaste peal on mistahes kasutegur suurem, siis samahästi võib ju võtta küll. :)

Nagu alati:

http://www.ohtuleht.ee/90502/c-vitamiin-sudamesober-voi-surmavaenlane

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ära usu kõike mida netist loed:

http://lpi.oregonstate.edu/s-s00/arteries.html

Noh, eks tulistame kordamööda linke ja varem või hiljem jõuame ikka tõeni. :D - Ma praegu ei jõua rohkem süveneda, aga kui C-vitamiini tarbimine suurendaks unearteri ummistumist 2,5x siis oleks selline uudis palju päevakajalisem, kui ainult mingis õhtulehe artiklis mainitud. :D

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ära usu kõike mida netist loed:

http://lpi.oregonstate.edu/s-s00/arteries.html

Noh, eks tulistame kordamööda linke ja varem või hiljem jõuame ikka tõeni. :D - Ma praegu ei jõua rohkem süveneda, aga kui C-vitamiini tarbimine suurendaks unearteri ummistumist 2,5x siis oleks selline uudis palju päevakajalisem, kui ainult mingis õhtulehe artiklis mainitud. :D

Milles sõnumitooja süüdi on:

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3447163/

:rolleyes:

Share this post


Link to post
Share on other sites

At daily intakes of 100 mg or higher, cells appear to be saturated and at intakes of at least 200 mg, plasma concentrations increase only marginally [2,10,21,30,36]. If subjects' vitamin C levels were already close to saturation at study entry, supplementation would be expected to have made little or no difference on measured outcomes [21,22,40,41].

http://ods.od.nih.gov/factsheets/VitaminC-HealthProfessional/

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ja veel :

Askorbiinhappe eritumist kontrollib neerulävi,
millega saavutatakse askorbiinhappe kontsentratsioon
1,5 mg/100 ml. Pärast sellise kontsentratsiooni saavut
amist veres eritatakse organismi vajadusi ületav
liigne askorbiinhape kiiresti muutumatul kujul uriiniga.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tere

Sooviks hakata võtma B6-vitamiini. Lugesin, et Püridoksiini vormist on parem Püridoksaal-5-fosfaat (P-5-P) vorm, et keha omastab paremini ja lisaks väiksem võimalus närvisüsteemi kõrvalmõjudeks (ok, nii suuri koguseid ei tarvitaks nii või naa). Kas Eestis on kuskil P5P varianti mõistliku hinnaga saadaval? 
Teine küsimus on E-vitamiini kohta. Kasutaja AlanBStard on siin foorumis mitmes teemas hirmutanud, et tavalise apteegist ostetud E-vitamiini manustamine võib kehale hoopis negatiivse efekti anda. Kuna keegi talle vastu pole vaielnud, siis eeldan, et nii ongi? Mis nime alt ja kust selle "õige" E-vitamiini siis Eestist leiab?
Küsimused on ajendatud sellest, et vaja prolaktiini taset veidi madalamaks saada.

Share this post


Link to post
Share on other sites
On 6. mai 2016. a. at 9:40 PM, Opossum said:

Tere

Sooviks hakata võtma B6-vitamiini. Lugesin, et Püridoksiini vormist on parem Püridoksaal-5-fosfaat (P-5-P) vorm, et keha omastab paremini ja lisaks väiksem võimalus närvisüsteemi kõrvalmõjudeks (ok, nii suuri koguseid ei tarvitaks nii või naa). Kas Eestis on kuskil P5P varianti mõistliku hinnaga saadaval? 
Teine küsimus on E-vitamiini kohta. Kasutaja AlanBStard on siin foorumis mitmes teemas hirmutanud, et tavalise apteegist ostetud E-vitamiini manustamine võib kehale hoopis negatiivse efekti anda. Kuna keegi talle vastu pole vaielnud, siis eeldan, et nii ongi? Mis nime alt ja kust selle "õige" E-vitamiini siis Eestist leiab?
Küsimused on ajendatud sellest, et vaja prolaktiini taset veidi madalamaks saada.

 

 

Kõik edukad ja mõned ebaedukad katsed prolaktiini alandamiseks on tehtud püridoksiiniga. See on lihtsalt püridoksaal-5-fosfaadi lähteaine, nii et P5P peaks justkui sama tegema.

Samas, püridoksaal-HCl siin rottidel prolaktiini ei alanda, püridoksiin-HCl alandab, nii et eri lähteainetel on vahed sees: pmid.us/501547
(Püridoksaal-5-fosfaat hüdrolüüsitakse tegelikult soolestikus püridoksaaliks ja pärast imendumist  fosforüülitakse jälle tagasi püridoksaalfosfaadiks. Sama peaks juhtuma püridoksaal-HCl-ga, nii et nad peaks käituma ka muus osas sarnaselt).

Ei leia praegu head allikat, mille põhjal P5P peaks neuropaatiariskivaba olema. Avaldatud neuropaatiajuhtumid on küll kõik püridoksiiniga. Aga teda kasutatakse ja uuritakse rohkem, nii et see ei pruugi olla näitaja.

E-vitamiin on looduses erinevas vahekorras tokotrienoolide-tokoferoolide segu.
Kõige kasulikumad on tokotrienoolid, tokoferoolidest oli parim vist gammatokoferool. Kõige halvem on puhas alfatokoferool.
Sünteetiline või poolsünteetiline E ongi puhas alfatokoferool, kas niisama või mingi estrina.
Aga üks sünteetiline ester, alfatokoferoolsuktsinaat, paistab tänu sellele suktsinaat-anioonile olevat sama hea nagu looduslikud tokotrienoolid.
Looduslike tähistus on vastavalt sisule nt tokotrienoolide segu (saadakse tokotrienoolirikkast annaatost), tokoferoolide-tokotrienoolide segu (näiteks palmiõlist), tokoferoolide segu vms.
Kõige parem valik oleks tokotrienoolid. Vbl ka sünt alfatokoferoolsuktsinaat. Neid vist omavahel võrreldud ei ole.

 

Kui E-vitamiin on ka prolaktiini jaoks, siis seda on minu teada kirjeldatud ainult 1 katses ureemiaga hemodialüüsipatsientidel, ja normaalsete neerudega katsealustel seal ei alandanud prolaktiini:
pmid.us/1490755

Edited by AlanBStard

Share this post


Link to post
Share on other sites
1 hour ago, AlanBStard said:

Kõik...

Jaa, kõik ikka prolaktiini alandamise eesmärgiga. Teadusuuringuid pole ise lugenud, aga foorumitest jms jäi silma, et selleks kasutatakse peamiselt 3 ainet - B6, E-vit ja tsink. Kuna mulle see "multivitamiini variant" ei meeldi (tahaks ikka probleemi algse põhjuseni jõuda), siis käisin neid kolme näitajat ka testimas. Tsingi tase oli väga kõrge, B6 ja E-vit alla keskmise, kuid siiski referentsvahemikus sees. Palju neid vereteste vitamiinide puhul üldse usaldada saab? Võib ka muid efektiivseid meetodeid prolaktiini puhul soovitada.

Teine küsimus - kui ma nüüd mõnda neist vitamiinidest tarvitama hakkan (pigem B6 siis), kas siis peaks võtma kuuridena või võib väiksemat kogust (nt. pakendil märgitud maksimumi, mida reaalselt võib pigem madalaks koguseks nimetada) igapäevaselt jäädagi võtma? Näiteks B6 puhul on see pakendi max soovitus 100mg/päevas, samas võib igalt poolt lugeda soovitusi 200-300mg võtmiseks.

Share this post


Link to post
Share on other sites
4 hours ago, Opossum said:

B6 siis), kas siis peaks võtma kuuridena või võib väiksemat kogust (nt. pakendil märgitud maksimumi, mida reaalselt võib pigem madalaks koguseks nimetada) igapäevaselt jäädagi võtma? Näiteks B6 puhul on see pakendi max soovitus 100mg/päevas, samas võib igalt poolt lugeda soovitusi 200-300mg võtmiseks.

 

Ma arvan, et seda ei tea keegi. Võta nii annus kui protokoll prolaktiini analüüsitulemuste järgi. Kui 100mg ei aita, siis 200mg. Kui kuur annab pikaajalise tagajärje, siis kuurina, muidu pidevalt

 

Palju neid vereteste vitamiinide puhul üldse usaldada saab?

Ei tea. Üks teine inimene ütles, et Synlabist tuleb palju kõrgeid tsingitulemusi.

 

Võib ka muid efektiivseid meetodeid prolaktiini puhul soovitada

Kabergoliin (cabergoline, Dostinex; dopamiini analoog) on kallis ja eestlasele raskesti kättesaadav.

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tänud põhjalike vastuste eest. 
 

18 hours ago, AlanBStard said:

Ei tea. Üks teine inimene ütles, et Synlabist tuleb palju kõrgeid tsingitulemusi.

Nojah, tegin ka seal. Ühtegi nimetatud kolmest näitajast neil tavanimekirjas polnud ja vahendavad neid läbi teis(t)e labori(te), sellest ka võrreldes tavatestidega kordades kõrgem hind..

 

8 hours ago, ROtter said:

B-vitamiine tuleb võtta komplektselt.

Miks? Mingil põhjusel müüakse neid ju eraldi kah.

Share this post


Link to post
Share on other sites
2 hours ago, Opossum said:

Tänud põhjalike vastuste eest. 
 

Nojah, tegin ka seal. Ühtegi nimetatud kolmest näitajast neil tavanimekirjas polnud ja vahendavad neid läbi teis(t)e labori(te), sellest ka võrreldes tavatestidega kordades kõrgem hind..

 

Miks? Mingil põhjusel müüakse neid ju eraldi kah.

 

 

http://www.encyclopedia.com/topic/Vitamin_B_complex.aspx

 

Share this post


Link to post
Share on other sites
3 hours ago, tony said:

Aga võta mingi hea B- kompleks ja B6 eraldi juurde. ... mix 3-st B6 vormist

Täpselt nii tegingi. Kerge mix on ka, aga valdav enamus ikka püridoksiin. Koguseid esialgu väga suureks ei aja, käin aegajalt vaatamas, kas ja kuidas prolaktiinile mõjub. 

Kompleksi võtsin sellise, kus sees need 8 B-vormi, mida keha ise ei sünteesi. Pakutakse ka selliseid, kus sees kõik 12 vormi, aga loogiliselt võttes muutub siis keha ise sünteesimisel "laisaks"?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×