Jump to content
Guest Külaline_mia_*

Kalorid-sv/v/r-trenn (kaal alla)

Recommended Posts

Guest Külaline_mia_*

Tere,

Olen fitness.ee pidev lugeja, leian siit palju infot, mida tavaliselt eesti naisteka-lehtedel ei käsitleta. (seal propageeritav ainult juurika-puuvilja kr6mpsutamine ja rasvade menüüst välja jätmine vs. siinne söö oma BAV täis + veel rohkemgi juurde ja ära rasvu karda). Olen pigem selle viimasega n6us (räägin loomulikult headest rasvadest), aga siiski on mul jäänud 6hku rippuma m6ned küsimused. K6igepealt, et osata mulle n6u anda, küsite kindlasti, mis on mu eesmärk?

Kaaluga olen olnud hädas kuskil algklassidest peale, kus ühe aastaga (pideva, kahjuks olude sunnil eriti ebaregulaarse söömise tulemusena - üks päev palju ja k6ike, teine päev v6i mitu päeva mitte midagi, pakun), tuli juurde ikka paras ports kilosid, ja kondikubust sai paks laps. Kaaluga "v6itlesin" kogu kooliskäimise aja (rasvad=pure evil, k6ige kalorivaesemad toidud=hea), trennist tegin peamiselt aeroobikat, aga, ime ka pole, kaal ei kadunud kuhugi (arusaamad tervislikust toitumisest olid ikka suht metsas omadega). Tippkaaluks oli üle kahe aasta tagasi 84 kilo, millest mingi osa sulas kuidagi ise-enesest küljest (l6petasin sama-aegselt ka pillide söömise), ja edasi 77 kilo pealt hakkasin jälgima GI'd (paari kuuga olin 69-70peal). Ennist oli menüüs rohkelt kartulit, riisi ja pastat (aga alati ka juurvilju-puuvilju, kuna neid ma lihtsalt armastan), nüüd aga söön neid väga harvadel juhtudel, ja see sobib mulle.

Kaal 67-68kg, pikkus 170cm, vanus 23.

Mul on kaks peamist küsimust, toitumise (kaloraaz ja sv-v-r suhe) ja trenni kohta.

BAV on siinse saidi andmetel mul ~1500 kcal. Hetkel on mul üldine kehaline aktiivsus väike (va. trennid), olen peamiselt kodus, ärkan hilja ja läen magama hilja, ringi liigun küll rattaga st muud transporti ei kasuta, aga see selleks. Seda teemat on küll palju käsitletud, aga sooviksin siiski küsida n6u, mis te mu päevaseks kaloraaziks ja ehk ka rasvade-valkude-sv suhteks soovitaksite. Trenni olen teinud alates eelmise aasta oktoobrist (kus oli kaal 69 ringis), lemmikuteks BodyPump ja ise j6usaalis ja kardiomasinatel mässamine. Vahepeal sai käidud 6-7 korda nädalas, aga mitte kunagi alla 3 korra. Keha muutumist nägin küll, kaalu vähemaks aga ei ole läinud.

Menüüst niipalju, et seal on palju värsket juurvilja (valikut on nii palju), parajalt erinevaid puuvilju, muna, kala-liha-sinki, seemneid, mandeid-kookoshelbeid, 6li, piimatooteid (juustu, hapukoort, kohupiimapastat, maitsestamata jogurtit), m6nikord ruut-kaks tumedat shokolaadi. Tummisematest süsivesikutest söön kaerahelbeid (hommikuks, vaheldumisi rasva-valgu toidukorraga), täisteraspagette, quinoa'd, läätsesid, herneid, kikerhernejahust teen pannikaid m6nikord.

Toitun lihtsalt, st ei osta valmistoite ja paki-asju, neis sisalduvate ainete (suhkur, glükoosi-fruktoosisiirup, modifitseeritud tärklis, erinevad E'd jne) nimekiri on lihtsalt liiga pikk. Loomulikult tuleb vahepeal ette väljaskäimisi, kus saab vabamalt v6tta, alkohol jne, aga p6hiosa ajast on toidulaud rikkalik ja maitsev, aga lihtne ning naturaalne (niipalju kui see tänapäeval v6imalik on).

Olen huvi pärast lugenud kaloreid viimasel ajal, tihti tuleb kokku kuskil 1400kcal, ja siinloetu p6hjal tundub, et peaksin kindlasti rohkem sööma. Ennist, kui kaal samuti seisis vaatamata trennile, s6in kindlasti rohkem kaloreid (ärkasin palju varem, käisin tööl), arvatavasti isegi 2000, sest liha oli pea iga päev laual, ja juustu s6in k6vasti rohkem kui praegu. Nüüd olen hakanud rohkem vaatama, et ei tuleks liiga palju saturated fatse. Samas, ma ei taha kohe kindlasti, et mu keha arvaks, et nüüd on nälg käes ja hakkame aga rasva kinni hoidma....kas 1400kcal on liiga vähe? Kui vahepeal on ka päevi kus kaloreid tuleb rohkem, nt ka 2000? Valke tuleb üldiselt kuskil 80g ringis, st vähemalt 1g kehakaalu kohta. Rasvu 60g ringis, ja süsivesikuid üritan saada üle 100g. Ma ei ole enda arvates mingil restriktiivsel dieedil - söön k6ike seda, mida koju ostan, tühja k6htu ei kannata kunagi. Planeerin oma toidukordi ja tunnen toidust r66mu ühes6naga:) Üldine eesmärk on mul siiski hea tervis, aga ka loomulikult oma keha vormi saamine. K6ige kriitilisem piirkond on k6ht.

Trennist: mulle on k6rvu jäänud kaht sorti arvamusi -

1. keha asub rasvavarude kallale alles pärast 45 min aeroobset trenni (st, aeroobne trenn peaks olema pikk. näiteks 2-3 korda nädalas, aga vähemalt 1h).

2. palju ja pikka aeroobset trenni ei ole hea (kortisool, musklite hävitamine, "chubby aerobics instructor syndrome" etc).

http://www.wellnesstips.ca/fat%20loss%20no%20aerobics.htm http://www.bodyessence.ca/Pages/Articles/a...kysyndrome.html

Hetkel teen kuskil 3 korda nädalas Pumpi (ja sinna vahele jändan omaette saalis. Lemmikuks on stepper, kus uhan täie auruga, st tempo on suur ja välja näeb see nagu trepist üles jooksmine (varem tegin tihti 45 min järjest), nüüd pigem 20 min stepperit ja pärast 10-15 min s6udmist, ning pärast otsa väike j6utrenn. Seega, mu küsimus: kas aeroobne osa peaks olema pikem? Aeroobne osa kaalulangusel on ju siiski vajalik, ainult BodyPumpiga ei j6ua kaugele, oletan.

Aitäh, kui keegi viitsib mulle vastata ja ehk veidi diskuteerida. Sorry, postitus läks jube pikaks...

Share this post


Link to post
Share on other sites

Huvitav pikk lugemine. Kuna keegi pole suvatsenud vastata ning hetkel on Ukraina - Eesti korvpallilahingus poolaajavaheline paus, siis panen kirja oma arvamuse. Teised võivad alati parandada.

1. keha asub rasvavarude kallale alles pärast 45 min aeroobset trenni (st, aeroobne trenn peaks olema pikk. näiteks 2-3 korda nädalas, aga vähemalt 1h).

Siiski ei ole see 100% tõde. Rasvavarude kallale minnakse ka kindlasti kohe peale trenniga alustamist. Lihtsalt esialgu on süsivesikute kasutamine ülekaalus, kui glükogeeni varud on täidetud. See on üldjuhul peale süsivesikute rikast toitu. Näiteks hommikul on insuliini tase madal, mis tähendab, et kui sv-id pole, siis suuremas osas põleb rasv. Ühesõnaga kõik oleneb trennile eelnevast toidukorrast. Samas hommikul enne sööki soovitatakse tarbida ka aminohappeid (nt. BCAA), et takistada lihasmassi kadu. Teine näide - peale jõusaali trenni on aeroobne treening rasvapõletuse eesmärgil edukam, kui enne. Põhjuseks jõusaalitrenniga põletatud süsivesikute sisalduse tõttu.

2. palju ja pikka aeroobset trenni ei ole hea (kortisool, musklite hävitamine, "chubby aerobics instructor syndrome" etc).

http://www.wellnesstips.ca/fat%20loss%20no%20aerobics.htm http://www.bodyessence.ca/Pages/Articles/a...kysyndrome.html

Kindlasti tõsi, aga ideaalse toitumisega on võimalik seda pidurdada. Kasuta otsingut, leiad kindlasti kasulikke arikleid. 5-6 korda aeroobset pole nädalas tõesti mõtet. Samas, kui sa ise tahad just kaalust lahti saada, siis esialgu proovi üleliigsest kaalust rasva arvelt lahti saada ja hiljem, kui oled soovitatud kaalu saavutanud, hakka rohkem jõusaali trenniga tegelema ning mingil määral lihaseid kasvatama.

Seega, mu küsimus: kas aeroobne osa peaks olema pikem?

Minu jaoks tundub praegu täiesti paraja pikkusega. Vähemalt sinu kirja pandust järeldan, et teed väga kõvasti trenni.

7 korda nädalas ennast kurnata on ilmselt palju. Minu arust see näitab kohati meeleheidet ja tahab kiirelt saavutada, mis siiski võab rohkem aega.

Söögi poole pealt arvan, et tarbid liiga vähe kaloreid ja ilmselt peaks sinu päevane kaloraaž algama numbriga 2. Ideaalne oleks, kui sa telliks endale toitumiskava, mis kindlasti aitab sind rohkem. Süsivesikuid tarbi ainult päeva esimese poole jooksul ja peale trenni. Eks ise ilmselt tead ka seda ise.

*****

Kui veel küsida tahad, siis ole julge, võin oma teooriat rääkida:)

Edited by _T_

Share this post


Link to post
Share on other sites
Süsivesikuid tarbi ainult päeva esimese poole jooksul ja peale trenni. Eks ise ilmselt tead ka seda ise.

*****

Kui veel küsida tahad, siis ole julge, võin oma teooriat rääkida:)

Süsivesikud peale trenni ja õhtul, sest teevad uniseks.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Süsivesikud peale trenni ja õhtul, sest teevad uniseks.

Võib-olla tõesti mingid uuringud on selle poolt, et teeb uniseks. Mulle on ka nii õpetatud - näiteks tühja kõhuga matemaatika ülesannete lahendamine mingil eksamil on tõhusam, kui selle kõrvale šhokolaadi süüa.

Kui võtta kaalulangetus aluseks, siis jätaks need õhtused süsivesikud mängust välja. Vähemalt enda näitel hommikune puder küll erinevalt ei mõju, kui võrrelda näiteks omletiga.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Õhtusööki tuleks valida samal põhimõttel, kui on vajadus töötada, treenida või olla lihtsalt aktiivne - süüa valgud ja rasvad koos vähese süsivesikusisaldusega toiduga, et türosiin saaks vajalike hormoonide tootmiseks mõjule pääseda.

Kui aga on tegu õhtusöögiga peale päevaseid töid, toimetamisi ja treeninguid, siis on lõpuks ometi omal kohal süsivesikurikas (tärkliseid sisaldav) toidukord koos valkude ja mõõduka rasvaga, mille toimel organism toodab serotoniini, mis aitab meil lõõgastuda ja taastada kulutatud energiavarusid. Ülekaalulised kõhnujad ei saa mõistetavatel põhjustel endale sellist naudisklemist lubada, sest on ju liigne rasvamass tekitatud süsivesikuid pikema aja jooksul nautides. Lubatud on ainult aeg-ajalt üks tärkliserikas õhtusöök ennetamaks “katuse lendutõusmist”.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Õhtusööki tuleks valida samal põhimõttel, kui on vajadus töötada, treenida või olla lihtsalt aktiivne - süüa valgud ja rasvad koos vähese süsivesikusisaldusega toiduga, et türosiin saaks vajalike hormoonide tootmiseks mõjule pääseda.

Kui aga on tegu õhtusöögiga peale päevaseid töid, toimetamisi ja treeninguid, siis on lõpuks ometi omal kohal süsivesikurikas (tärkliseid sisaldav) toidukord koos valkude ja mõõduka rasvaga, mille toimel organism toodab serotoniini, mis aitab meil lõõgastuda ja taastada kulutatud energiavarusid. Ülekaalulised kõhnujad ei saa mõistetavatel põhjustel endale sellist naudisklemist lubada, sest on ju liigne rasvamass tekitatud süsivesikuid pikema aja jooksul nautides. Lubatud on ainult aeg-ajalt üks tärkliserikas õhtusöök ennetamaks “katuse lendutõusmist”.

Igaüks valib menüü vastavalt oma eesmärkidele, toitainete mõju ajule on ikka ühesugune nii ülekaaluliste kui alakaaluliste jaoks.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Igaüks valib menüü vastavalt oma eesmärkidele, toitainete mõju ajule on ikka ühesugune nii ülekaaluliste kui alakaaluliste jaoks.

Kusjuures ei ole, kõhnadel on rasva- või süsivesikukõhutäie termogeenne efekt suurem. Kõige väiksem vahe on valkude osas.

Share this post


Link to post
Share on other sites

millise mõõtjaga sa mõõtsid ma mõtlen. Need elektroonilised panevad ka lihasmassi mis juurde on tulnud rasva arvele.Kui just spetsiaalsete tangidega ei mõõdeta siis väga ei tasu uskuda nendesse asjadesse.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Aitäh kõigile vastanuile (mia olen, st. teema-algataja). Tegin endale ka lõpuks konto ära, sest pärast küsimuse postitamist ja esimese vastuse saamist tahtsin kohe vastata, aga külastajatel ju teadupärast seda võimalust ei ole :huh: Siin ma siis nüüd olen. Vahepeal sai veidi ringi rännatud ja trenn seega tagaplaanil. Panen nii igaks juhuks oma eelmiste päevade menüü:

Esmaspäev (suht metsas päev, olin pühapäeva õhtul just trippimast tulnud, kus söödud-joodud sai valesid asju valedeskogustes ja valedel aegadel, ning esmaspäeval oli raske tavarütmi leida):

12.00 340g konservananassi omas mahlas. 2 viilu bio (suhkru ja muude aineteta) kolmevilja täisteraleiba, peale kanafileesinki ja tomatit. (kui söön kõrgema GI'ga süsikaid, siis rasvu tavaliselt juurde ei söö). Kohv 0%-piimaga.

16.00 Suvikõrvitsaomlett. 2.5'st munast, sees kõvasti zucchinit (seda võib ka nimetada zucchiniks veidikese munaga:)), natuke musti oliive ja riivitud emmentali juustu. Kõrvale 2 spl 15%ist hapukoort. Magusaks natuke vaniljejäätist. (mehe jagu on see jäätis enamasti, aga harvadel juhtudel läheb ka mulle kaubaks - jäätis on üks asi magusast, mis mulle väga meeldib.Koogid-tordid-saiakesed võiksid küll olemata olla minupärast:))).

Omletist oli kõht kauaks täis ja õhtul väga suurt isu ei olnud.

21.00 Kohupiima-õuna-kookose-kaneelimögin. 100g ringis 0% kohupiimapastat (külmikus oli ainult seda alles, muidu söön ikka rasvasemat, vahetan neid olenevalt toidukorrast), 100g õunapüreed (naturaalne, suhkruta), kookoshelbeid ja nisuidusid, kaneeli. Ja et veidi valku ka lisada, 2 viilu kanasinki (90g). + 1 ruut tumedat shoksi (70% kakaod). Suht eklektiline "söök", aga asi seegi. Magama 02.00 ajal. Ei olnud üldse musterpäev, aga ka neid tuleb ette. Süsikarikas ja valku rasvu vast ei tulnud üldse mingit asjalikku numbrit kokku. Samas, kokku ei arvutanud, nii et....

Teisipäev:

11.00 kaerahelbed (toored), nisuidud, nisukliid, kuivatatud ploome, 0% piim, kohv sellesama piimaga.

13.30 4 rohelist oliivi.

14.30 2 virsikut

16:00 rohelist salatit paar lehte, 1 tomat, peterselli, rohelist ja mugulsibulat, 10 rohelist oliivi, spl külmpressi oliivi(60%)-rapsi(30%)-kreekapähkli(10%) õli, 125g 8%-list Mozzarellat, pool tl linaseemneid. 2 Wasa Fibre näkileiba 100g õuna-ploomipüreega.

Poest tulles 19.00 ajal, et külmossa ruumi saada, kaks lusikat vaniljejäätist karbipõhjast :huh: (loll on see, kes vabandust ei leia eks...)

21.00 spinat merluusifileega. Spinatisse sekka veitsa hapukoort ja merluusi praadisin päevalilleõliga (see saab varti otsa, siis tahaks kookoseõli osta....olen siin õlide teemades veidi ringi vaadanud, mis oleks teie arvates über-hea õli/rasvaine praadimiseks-kuumutamiseks?

Magusaks kurikuulus kohupiima-coco-nisuida-õunapüree-kaneeli-möks (kohupiima asendasin täna jogurtiga).

1435.59 kcal

Valgud 79.96 g 24%

Rasvad 48.26 g 30%

Süsivesikud 166 g 46 % (süsikapäev!)

Ma neid kokkulöödud kaloreid umbusaldan alati, arvan, et neid võib siiski pigem rohkem tulla tegelikult. Kui paki peal on toiteväärtus kirjas, arvutan alati sealt, see kõige kindlam. Kui ei siis neti kalorikalkulaatorid abiks,aga neis on tihti väga erinevad tulemused.... Igastahes, kõht pole absull tühi sellise menüü peale.Nii et muretseda vast ei tasuks, mõni päev lihtsaltrohkem rasva ja ka kaloreid teisel päeval jälle vähem? Eelmisel nädalal arvutatu põhjal oli rasvu ikka alati pigem sinna 60g kanti, ja juhtus ka selliseid päevi:

Kalorsus 1882.28

Valgud 107.12

Rasvad 80.95

Süsivesikud 188.19

Või mis te profid arvate? Mulle tundub küll, et igapäevaselt üle 2000 kcal süüa ma küll ei jaksaks (ja kaalulanguseks ei usu eriti et see kasuks tuleb....kui ei söö pastat-riisi-kartulit ja muid väga süsikarikkaid asju, siis peaks kaloreid kas rasva või proteiini arvelt suurendama...samas, lähevad mulle puuviljad igal ajal ja igas olekus ka peale, aga nendega ei tohiks ka jälle suhkru pärast üle pingutada. Nokk kinni saba lahti ma ütlen....). Vaatame järgmistel päevadel kuidas läheb. Kaaluga olen hetkel pigem sõber, täna näitas isegi 65.9.

Tore, kui keegi viitsib veel mõmiseda siin natuke muga kaasa, abiks ikka :)

Aaa ja üks küsimus veel: kuidas tõlgite "wheat germ"'i eestikeelde? Nisuidud?...Mitte nisuivad..?...

cheers.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Vastan ise-endale..:D

See nädal olin taas trennilainel, andsin ka 1 päev puhkust. Ja nüüd tuleb 2 päeva puhkust. Eile sai üle pika aja tehtud ka kaks trenni, lõuna ajal BodyPump ja 25 min stepperit. Ning õhtul BodyCombat. Esimest korda käisin Combatis ja jubedalt meeldis. Hea asendus niisama stepperil rassimisele. Kuidas suhtute Combatisse (rasvapõletuseesmärgil?).

Eilne kaloraaz tuli umbkaudu selline

1451.4kcal

Valgud 99g ca 27%

Rasvad 62.2g ca 39%

Süsikad 120.9 g ca 34%

Hommik 10.30: kaerahelbed, nisuidud, nisukliid, kuivatatud ploome, piima, kohv 0.1% piimaga.

12.00 Royal Gala õun.

(Trenn part 1 - Pump)

Lõuna 15.00:

roheline salat, tomat, sibul, petersell, 60g 8%ilist Mozzarellat, 180 kalkunifileesinki, pähkleid (paar mandlit, paar india, kreeka ja sarapuupähklit), spl oliivi-pähkli õli.

Kohv piimaga, 2 ruutu 70% shoksi.

(Trenn part 2 - Combat)

Õhtu 21.30: (hilja on see söömine ehk, aga magama lähen kõige varem 01.00st, pigem 02.00st)

punane quinoa, näpuotsaga parmesani ja noaotsaga punast pestot, 2 keedumuna.

100g naturaalset õunapüreed, spl nisuidusid, spl kookoshelbeid, kaneeli.

Hmm....Rasva on hirmus palju. Grammides vast mitte, aga protsentuaalselt kõige rohkem... Valgukogus tundub olevat vist OK, süsikatega on aga nagu alati see lugu, et mul ei anna neid kuskilt väga-väga palju saada päeva peale. Eile sõin isegi kahel toidukorral tummiseid süsikaid (kaer ja quinoa). Oskate mind äkki nõustada nende protsentide osas? Kindlasti ütlete, et suurenda kaloraazi. Aga mille arvelt? Süsikate? Iga päev ma täisterapastat ja quinoad ei soovi, värske kraam + liha kala läheb rohkem peale. Aga köögiviljadest ei tule arvestaval määral süsikaid. Veidi aitaks see, kui päeva peale mõned Wasa Fibred juurde sööksin. Ühes viilus on 5 g süsikaid ja 30 kcal. Hommikul söödud kaerale annab seda vabalt juurde süüa, samuti ka lõunasele salatile..(Samas, kas on õige juurde pushida, kui kõht on juba pärast kaera täis?) Kui keegi viitsiks veidi nõu anda sv-r-v suhte kohta, laske aga tulla:) Tänud.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ise arvutasid, palju su baasainevahetus on. Ütlesid, et 1500 kcal. Aktiivse päeva puhul on see 70%, mis teeks su vajaduseks 2150 kcal. Sealt võta näiteks 200 kcal maha ja katseta. Valke söö oma kaloraazist 15%, rasvu 25% ja süsivesikuid 60%. Ära panusta liigselt taimsetele valkudele.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ise arvutasid, palju su baasainevahetus on. Ütlesid, et 1500 kcal. Aktiivse päeva puhul on see 70%, mis teeks su vajaduseks 2150 kcal. Sealt võta näiteks 200 kcal maha ja katseta. Valke söö oma kaloraazist 15%, rasvu 25% ja süsivesikuid 60%. Ära panusta liigselt taimsetele valkudele.

Kust sa need %% võtad? Kontrolli oma allikaid! Cosmopolitan ei ole sellel alal tegija. :D

Share this post


Link to post
Share on other sites

Süsivesikutega on mul see jama, et 60% on ikka väga raske kokku saada.. Ma ei tunne nende järele nii suurt vajadust, palju kergem on olla kui söön liha/kala/kana pigem köögiviljadega kui pasta-riisi-kartuliga, jälgin glükeemilist indeksit ja ei söö rafineeritud teraviljatooteid. Tunnen, et see sobib mulle. Aga äkki eksin. Tänapäeval ei ole kerge leida täisväärtuslikke süsivesikuid, varem koguaeg pastat ja riisi süües oli pidevalt kõhus raske tunne, samuti ei käinud kõht läbi.

Kas on äkki ka teistsuguseid arvamusi, või tõesti see 60% energiast süsivesikutest on see kõige optimaalsem?..

Share this post


Link to post
Share on other sites

Rotter, sinu vastustest on alati mulje jäänud, et pooldad vähe teistpidi protsentuaalsust, loeksin huviga sinu nägemust, mida peaksin muutma oma toidulauas. (Üks sinu soovitustest on süüa pigem rasvu hommikul ja süsikaid õhtul - kuna ma koguaeg ei taha päris samamoodi süüa, siis vahetan toidukordi - mõnikord hommikuks näiteks suitsulõhet Wasadega või siis omletti, teinekord aga puhtalt süsikaid - oleneb mu ülejäänud päevakavast. Kuidas on aga su suhtumine protsentidesse? (ütlen "sina", kui tohib).

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ise arvutasid, palju su baasainevahetus on. Ütlesid, et 1500 kcal. Aktiivse päeva puhul on see 70%, mis teeks su vajaduseks 2150 kcal. Sealt võta näiteks 200 kcal maha ja katseta. Valke söö oma kaloraazist 15%, rasvu 25% ja süsivesikuid 60%. Ära panusta liigselt taimsetele valkudele.

Ma ei viitsinud küll kogu postitust läbi lugeda, kuid pakun vist siiski õigesti, et kui teemaalgataja ütles fraasi "on kaaluga hädas" siis mitte selles mõttes, et tal see liiga väike on.

Sellist toitainete jaotust: 60% süsivesikuid, 25% rasvu ja 15% valku ei soovitaks ma isegi mitte kulturistile massilisamiseks. Kaalu alandamiseks pigem 40% süskareid, 30% valku, 30% rasva. See on üks võimalus.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Kust sa need %% võtad? Kontrolli oma allikaid! Cosmopolitan ei ole sellel alal tegija. :D

Spordimeditsiini sihtasutuse juhataja Rein Jalak on need oma ettekandes välja toonud. Need protsendid kuuluvad kiirusjõualadega tegelejate jaoks.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Spordimeditsiini sihtasutuse juhataja Rein Jalak on need oma ettekandes välja toonud. Need protsendid kuuluvad kiirusjõualadega tegelejate jaoks.

Milleks siis teemaalgatajale sellist jaotust välja pakkuda? Kas Sa arvad, et meie käest tuli nõu küsima Ain-Alar Juhanson või?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Vabandust siis. Lihtsalt bodypump ja stepperi "uhamine" jättis sellise mulje. Muide Jalakul on jõualade kohta pandud s,v,r(50, 20, 30). Ärge küsige siis foorumis, keegi ei tea ju teie aktiivsust. Katsetage ise või jookske ruttu oma 500 eek per kava tellima. Sorry, et selline m.. olen.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ääh, ega ma siis pahapärast, navigaator. Ise küsisin ju nõu, arusaamu on tõesti erinevaid, tuleb enda jaoks lihtsalt sobivaim leida. Minu arvates enamus "toitumisspetsialiste" soovitab endiselt seda 60% süsikatest teooriat, nii et su vastus ei olnud üldse "vale". Mina ka ei tea, mis õige on, eks peab enda peal katse-eksituse meetodil järeldustele jõudma..

Edited by opensoul

Share this post


Link to post
Share on other sites
Guest
You are commenting as a guest. If you have an account, please sign in.
Reply to this topic...

×   Pasted as rich text.   Paste as plain text instead

  Only 75 emoticons maximum are allowed.

×   Your link has been automatically embedded.   Display as a link instead

×   Your previous content has been restored.   Clear editor

×   You cannot paste images directly. Upload or insert images from URL.


  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×