Jump to content
Sign in to follow this  
Liina90

Rasvapõletus ja kaalu alla.

Recommended Posts

Kas see tähendab, et sama palju tuleb seda ka sisse süüa. Pean siinkohal silmas tegelikult ketogeenset dieeti. Kas need rasvad, mis peaksid sellise dieedi puhul andma 75% kaloritest tulevad võist, munast, pähklitest? Veel midagi?

Kookosrasv.

Liiga palju rasvu süües võib kõhulahtisus tekkida.

Share this post


Link to post
Share on other sites
kookoshelbeid võid keto dieedi ajal ikka süüa, arvesta, et enamus kookoshelvestes olevates süsivesikutes on KIUDAINED. Sellest vees-mittelhaustuvad kiudained ei lagune ning imendu samaväärselt, vaid töötavad bulk-ainena. Leia endale kalori kalkulaator mis näitaks süsivesikute puhul kiudaineid eraldi.

ROtter, see kookosõli mida Sa soovitad talle on rafineeritud ja valgendatud, sellest on enamus kasulikke monolauriinhapet ja teisi kasulikke aineid välja pleegitatud. Püüa leida Rafineerimata külmpressitud kookosõli, on palju kasulikum. Ma Tartus tean, aga Tallinna kohta ei oska öelda, Seal oli mingi Looduspere ja ökopood kus müüdi külmpressi kookosõli. Otsi Tallinna ökopoodide lehtedelt.

Mingi Looduspere jms on Kaubamajapoolses otsas ja Viru keskuses vist. Huvi pärast võiks täitsa vaadata, enne aga tahaksin ROtteri arvamust.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Mingi Looduspere jms on Kaubamajapoolses otsas ja Viru keskuses vist. Huvi pärast võiks täitsa vaadata, enne aga tahaksin ROtteri arvamust.

Uups! Võtsin esimese ettejuhtuva pildiga kookosrasva purgi. :)

Ise kasutan Thai Pure Extra Virgin Coconut Oil´i.

Share this post


Link to post
Share on other sites
no näe, palju parem :) mina samuti!

Nüüd kirjuta Kuuliksile kustkohast seda Tallinas saab....

Tartus sai teda Lembitu tn. Konsumi looduspoest.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Oleksin tänulik, kui viitaksid mõnele uuringule, mis seda kinnitab.

Õpik "Inimese füsioloogia" kehakultuuri instituutidele 1970. a. 4-väljaanne.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Igasugused katsed inimeste peal ja siis üldistamine ... minust ei oleks kindlasti saanud Mr. Olümpiat, mida iganes selleks ka ei oleks tehtud. :)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Paar uuringut ja artiklit, mille kiiruga leidsin.

Tsitseerin seda paberit (lk 5):

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/P...t00677-0092.pdf

Repeated studies have demonstrated that when

normal persons are given diets containing between

30 and 350 g. of fat daily, there is a slight increase

in the faecal fat excretion, which may reach as much

as 10 g. a day on the highest dietary intakes (Wollaeger,

Comfort, and Osterberg, 1947; Annegers

Boutwell, and Ivy, 1948), but in terms of the amount

of fat absorbed there is a progressive increase in

fat absorption as the dietary intake is increased.

Masterton, Lewis, and Widdowson (1957) found

that two polar explorers were able to absorb 263

and 276 g. of fat respectively from diets containing

273 and 285 g. of fat daily, diets which were designed

to meet their high energy requirements. The results

reported in this paper provide a rational explanation

for this apparently unlimited capacity of the human

small intestine to absorb fat.

Lisaks veel see uuring:

http://content.karger.com/ProdukteDB/produkte.asp?Doi=197052

Under the extremely high oral fat load the fat utilization differred individually and amounted to more than 98 % during 20 days with a supply of 639 g of fat/die.

Sellest lausest loen mina välja, et katsealustele antud 639g'st rasvast päevas imendus üle 98 %.

Õpikutega on selline lugu, et seal tavaliselt konstateeritakse teatud asjaolusi ja väiteid. Juhul, kui teema on vastuoluline ja/või olen mingi väite suhtes skeptiline, ei pruugi sellest piisata veenvaks argumendiks.

Share this post


Link to post
Share on other sites
need vanad õpikud on samuti kellegi hüpoteesid-katsed ja siis üldistamine, vanad veel pealegi

see on samalaadne suurusjärk nagu Naissfeiss leidis. usun, et see 160g kusagilt vanast õpikust ei ole

ainuõige number.

Veel toitumissoovitusi vanadest õpikutest:

"Treenivate sportlaste toiduratsioon peab sisaldama 160 - 200 g valke, 130 - 160 g rasvu ja 600 - 800 g süsivesikuid."

Mida kostad?

Share this post


Link to post
Share on other sites
Veel toitumissoovitusi vanadest õpikutest:

"Treenivate sportlaste toiduratsioon peab sisaldama 160 - 200 g valke, 130 - 160 g rasvu ja 600 - 800 g süsivesikuid."

Mida kostad?

Mulle on muide mulje jäänud et vahest on just vanadest õpikutest kindlam teavet ammutada kui "kõige viimastest uuringutest", sest väga suure tõenäosusega lükatakse pigem ümber see kõige uuem kui 50 aastat kehtinud tõde (mida on korduvalt üritatud ümber lükata). Ükskord tegin võrdlust: lugesin muscle and fitnessi (ing. k) ja samal ajal mingit 30a tagasi välja antud eesti spordiajakirja, mille lõpus oli tavaliselt raskejõustikust artikkel. Ja mis välja tuli.. ega vahet ikka väga polnud.

Eks muidugi on ka üksikuid erandeid, näiteks nn. "reljeefitreeningu" põhimõte.

Kuigi eks siin ole üks naljakas küsimus. Oletame, et inimese kalorikulu (polaaruurija) on 5000kcal, siis on tal pmst võimatu oma kaloraaži kätte saada (160g max rasva imendumise juures)? Arvestades seda et nad ilmselt väga palju sv ja valku kaasas ei vea, pigem rasva kalorihulga tõttu.

Edited by gmaster

Share this post


Link to post
Share on other sites

Võib ikka olla üsna kindel eksperimentaalsete andmete põhjal IMO, et se number on suurem kui 160 g. Kui palju täpselt suurem, see on juba vaieldavam, aga vähemalt 300 g tundub kindlasti olevat.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now
Sign in to follow this  

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×