Jump to content
MissMurder

15a paks neiu.

Recommended Posts

Sa arvad, et ma kirjutan ainult seda, mida ma ylikoolis 6ppinud olen... :D

Oled veendunud, et amenorrhoea on ainult 30 kg kaaluvate naiste p2rusmaa? :)

Samas...Lugedes hetke toidutarbimise kirjeldust tuleb tunnistada, et v6imalus on minna ainult paremuse suunas.

Me räägime kaalu vähendamisest ~200g nädalas aasta jooksul.Ma kahtlen sügavalt taolise mõõduka rezhiimi kahjulikus mõjus.Sinu poolt mainitud häired võivad tekkida meeleheitelel inimese ekstreemse isetegevuse puhul,mitte spetsialisti poolt tehtud toitumiskava jälgides.Kuigi loomulikult ei saa kunagi midagi täielikult välistada.

Samas - milline on alternatiiv?Kehakaal jätkab kasvamist,häbi-sündroom süveneb,mis välistab spordiga tegelemise,sealt järgmine samm igasugune inimeste vältimine+depressioon,ainukeseks lohutajaks jääb ...

Julgeks ennustada,et kui rezhiimi mitte muuta,ulatub teema-algataja kaal gümnaasiumi lõpuks >100kg.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Me räägime kaalu vähendamisest ~200g nädalas aasta jooksul.Ma kahtlen sügavalt taolise mõõduka rezhiimi kahjulikus mõjus.Sinu poolt mainitud häired võivad tekkida meeleheitelel inimese ekstreemse isetegevuse puhul,mitte spetsialisti poolt tehtud toitumiskava jälgides.Kuigi loomulikult ei saa kunagi midagi täielikult välistada.

Samas - milline on alternatiiv?Kehakaal jätkab kasvamist,häbi-sündroom süveneb,mis välistab spordiga tegelemise,sealt järgmine samm igasugune inimeste vältimine+depressioon,ainukeseks lohutajaks jääb ...

Julgeks ennustada,et kui rezhiimi mitte muuta,ulatub teema-algataja kaal gümnaasiumi lõpuks >100kg.

2ra arva, et sa peaksid mind veenma milleski...ma olen n6us...p6him6tteliselt.

Kuid...mul oli ka treener, mitte ainult yks treener...ja v2ga tunnustatud jne jne. Kaalu kaotasin ma 8 kuuga 15 % ja amenorrhoea kestis neli kuud. R22kimata jo-jo efektist. Sest juurde v6tsin ma mitte enam 15 %... :D

Me oleme siin mitte ainult treenerid...Meil on omad kogemused kulturistina :) naiskulturistina...

Share this post


Link to post
Share on other sites
Tglt;20kg aastas - see on ju tsipa alla 100g nädalas.

Väike parandus siiski: 20 kg / 52 nädalat = 385 g nädalas (-2700 kcal nädalas ==> -385 kcal päevas)

Share this post


Link to post
Share on other sites
Väike parandus siiski: 20 kg / 52 nädalat = 385 g nädalas (-2700 kcal nädalas ==> -385 kcal päevas)

Väga võimalik.Ei viitsinud ise arvutada.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mulle hakkab tunduma, et neiuke hakkab vaikselt käega lööma.. Ükskõiksuse noote on kuulda su jutus..

Mul oli sõbranna kes oli ka nö paks ja teda noriti palju euro põrsas , pekk jne.. Ja ta tõesti oli ülekaalus. Kuid siis ta hakkas suusatama vaikselt õhtuti peale kooli ma ,ta hakkas jõusaalis käima ja teda noriti ka isegi ta isa norist tega. Kuid kui tahe on tõesti suur ajad sa riided selga ja astud püstipäi saali uksest sisse, võta nt mp3 kaasa või mdiagi muusikaga on parem.. Ta käis ja ma tean ka kuidas ta põdes seda, ja ma olen teda ka nutmas näinud kui ta trennist tuli, aga ta käis ja talus kõike ja nüüd ??Nüüd on ta ilus, sale ja kõik kes teda narrisid ei ole talle ühtegi halba sõna öelnud.

Ma olen ise ka natuke pehmeke.. ma käsin alati jooksmas laiemate tressidega ja ei julgenud palju asju teha. Aga tead eile ma ostsin omale päris jooksu ja aeroobika riided- ja ma olen kaks korda jooksmas käinud, oma tempoga ja tunne on super.

Aga tõesti sa võid ka arsti poole pöörduda kaalu teemaga.

Ära karda, samm on ka juba see ,et sa tulid fitnesisse ja tunnistad seda ja ja julged probleemist rääkida.

Kuigi sinus on ka palju kõhklust minu meelest.. ja et ma seda ei tee ja seda ei taha..Nii ei saa.

Kas teil aeroobikat pole ? Vanemad inimesed ei naera ju , ja kui jutud levivadki mis siis ,see on sinu keha mis trenni tahab sina tahad ju salaedamaks saada, kanda paar numbrit väiksemaid riideid , tunda end mugavalt see oled ju SINA kes tahab ja teiste arvamused loevad palju, kuid mõtle selle peale äkki sinul on jällegi midagi muud mida neil pole, äkki sina suudad ja oskad midagi teha mida nemad ei oska ja tunne selle üle uhkust.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Treening siis ei tohi rutiinseks keha jaoks muutuda- et kui teha ohtralt ainult aeroobikat, siis keha läheb sedalaadi ühesuguse koormusega stressi ja hakkab paisuma stressi tõttu. Et siis nagu peaks vaatama ka, et treening väga üheülbaline poleks pikemat aega, et aeroobika tegija peaks aeg-ajalt jõusaali siis külastama, v-m liikumist tegema, et kehal siis rutiinist stressihormoon ei käivituks.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Mulle hakkab tunduma, et neiuke hakkab vaikselt käega lööma.. Ükskõiksuse noote on kuulda su jutus..

Mul oli sõbranna kes oli ka nö paks ja teda noriti palju euro põrsas , pekk jne.. Ja ta tõesti oli ülekaalus. Kuid siis ta hakkas suusatama vaikselt õhtuti peale kooli ma ,ta hakkas jõusaalis käima ja teda noriti ka isegi ta isa norist tega. Kuid kui tahe on tõesti suur ajad sa riided selga ja astud püstipäi saali uksest sisse, võta nt mp3 kaasa või mdiagi muusikaga on parem.. Ta käis ja ma tean ka kuidas ta põdes seda, ja ma olen teda ka nutmas näinud kui ta trennist tuli, aga ta käis ja talus kõike ja nüüd ??Nüüd on ta ilus, sale ja kõik kes teda narrisid ei ole talle ühtegi halba sõna öelnud.

Ma olen ise ka natuke pehmeke.. ma käsin alati jooksmas laiemate tressidega ja ei julgenud palju asju teha. Aga tead eile ma ostsin omale päris jooksu ja aeroobika riided- ja ma olen kaks korda jooksmas käinud, oma tempoga ja tunne on super.

Aga tõesti sa võid ka arsti poole pöörduda kaalu teemaga.

Ära karda, samm on ka juba see ,et sa tulid fitnesisse ja tunnistad seda ja ja julged probleemist rääkida.

Kuigi sinus on ka palju kõhklust minu meelest.. ja et ma seda ei tee ja seda ei taha..Nii ei saa.

Kas teil aeroobikat pole ? Vanemad inimesed ei naera ju , ja kui jutud levivadki mis siis ,see on sinu keha mis trenni tahab sina tahad ju salaedamaks saada, kanda paar numbrit väiksemaid riideid , tunda end mugavalt see oled ju SINA kes tahab ja teiste arvamused loevad palju, kuid mõtle selle peale äkki sinul on jällegi midagi muud mida neil pole, äkki sina suudad ja oskad midagi teha mida nemad ei oska ja tunne selle üle uhkust.

oeh, tõesti. ma käiks hea meelega igapäev jõusaalis, aga ma kardan enda klassi poisse. üks kord vedas, et neid ei olnud, aga ma tean et pean üle olema. homme ma lähen jälle jõusaali, kuna ma üksi ei taha minna. kellegi teisega on kindlam.

jooksmist mu põlved kahjuks nii ei talu. aga muidu saan hakkama. ma loodan, tegelt mis looodan. MA PEAN! kunagi saan ka mina kõhnaks ja ilusaks , ja ma saan sellega hakkama. ma ei ole kehvem kui teised, vähemalt loodan mitte olla.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Aga kuidas endale muidu tundub, kas on hea, 1) kui koguaeg on mõttes nii suur eesmärk nagu sul, 2) ja lisaks veel nagu selline psühhoterrori laadne meelevastane käsundus mõttes koguaeg - "MA PEAN! kunagi saan ka mina kõhnaks ja ilusaks"- et kas sedalaadi mõtte kultiveerimine peas on hea mõjuga või?

Et kui tunned et see on hea, siis hea.

Aga kui ei ole hea, siis miks ta teed midagi, millel head mõju pole? Saaks kindlasti teha asja optimistlikult ja väiksema eesmärgiga enda jaoks, oleks psüühikale nagu kergem trenn minuarvates.

Share this post


Link to post
Share on other sites
ma käiks hea meelega igapäev jõusaalis, aga ma kardan enda klassi poisse.

see ei ole sinu kontrolli all, kas käid ühes klassis väiklaste idiootidega või mitte. Samuti ei ole see kuidagimoodi sinu probleem, kui keegi tahab käituda nagu jobu ja arvab et see on lahe. Seega ei peaks sa end sellest segada laskma.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Aga kuidas endale muidu tundub, kas on hea, 1) kui koguaeg on mõttes nii suur eesmärk nagu sul, 2) ja lisaks veel nagu selline psühhoterrori laadne meelevastane käsundus mõttes koguaeg - "MA PEAN! kunagi saan ka mina kõhnaks ja ilusaks"- et kas sedalaadi mõtte kultiveerimine peas on hea mõjuga või?

Et kui tunned et see on hea, siis hea.

Aga kui ei ole hea, siis miks ta teed midagi, millel head mõju pole? Saaks kindlasti teha asja optimistlikult ja väiksema eesmärgiga enda jaoks, oleks psüühikale nagu kergem trenn minuarvates.

Ma ei tea, ma ei tea. Aga ma tahan saada kõhnaks, mulle lihtsalt aitab paks olemisest. :P

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ma ei tea, ma ei tea. Aga ma tahan saada kõhnaks, mulle lihtsalt aitab paks olemisest. :P

No kui su ülesandeks ja suureks sooviks oleks elevant ära süia, sisi vaata kui suur töö see on, meeletu pingutus ikka, lõuasirutaja-lihased saaks vatti väga tugevalt, et väga suur eesmärk too asi ära süia, hoomamatu. Eba-efektiivne on nii hoomamatut kauget projekti mõttes hoida, see ju vaid väsitab pigem. Näiteks kas sa hetkel viitsiksid igapäev mõtteid mõlgutada, et lõpetan ülikooli magistrikraadiga, et see motiveeriks igapäevaselt sinu praeguseid kesk-kooli õpinguid? Ei viitsiks ilmselt, ja üsna väsitav oleks sedalaadi mõtte mõlgutamine. Sarnaselt kõlab see ""MA PEAN! kunagi saan ka mina kõhnaks ja ilusaks"", minuarust too "kunagi" on suht kaugel ja suur eesmärk, sarnane selelga ,et too elevant on lõplikult ära söödud. Et pigem nii suurelt mõelda pole hea, parem mõelda mingid vahe-etapid omale välja, ala sellised miilikivid, et katsuks nädalas pool kilo alla saada, see on nagu reaalne ja mõistlikum projekt, sellest nagu oleks mõtet mõelda küll, oleks nagu efektiivsem, kui mõelda, et olen aasta pärast 20 kg kergem. Või kuidas sulle tundub, subjektiivsete eriaspektide juures võib tõesti mõnele sobida ka selline suure mõtte mõlgutamine. Et lihtsalt soovitaks mõelda väiksemate miilikivide kaugusele, mitte mitme miili taha.

Ja teine asi on too "PEAN"- et kas poleks efektiivsem, kui programmeerida ennast sellisele lainele, et too sundiv terrorisõna asendada kerge humoorika suhtumisega, ala, et ei tea, mida lõbusat tänane tööpäev toob, kumb mõte sulle sobiks rohkem? Kui too "pean"-stiil töötab, siis muidugi kasuta mis töötab, üldiselt ise pakun, et kuigi pikas perspektiivis selline enese-sundluse värk ei toimi, ühel hetkel murdud.

Share this post


Link to post
Share on other sites
No kui su ülesandeks ja suureks sooviks oleks elevant ära süia, sisi vaata kui suur töö see on, meeletu pingutus ikka, lõuasirutaja-lihased saaks vatti väga tugevalt, et väga suur eesmärk too asi ära süia, hoomamatu. Eba-efektiivne on nii hoomamatut kauget projekti mõttes hoida, see ju vaid väsitab pigem. Näiteks kas sa hetkel viitsiksid igapäev mõtteid mõlgutada, et lõpetan ülikooli magistrikraadiga, et see motiveeriks igapäevaselt sinu praeguseid kesk-kooli õpinguid? Ei viitsiks ilmselt, ja üsna väsitav oleks sedalaadi mõtte mõlgutamine. Sarnaselt kõlab see ""MA PEAN! kunagi saan ka mina kõhnaks ja ilusaks"", minuarust too "kunagi" on suht kaugel ja suur eesmärk, sarnane selelga ,et too elevant on lõplikult ära söödud. Et pigem nii suurelt mõelda pole hea, parem mõelda mingid vahe-etapid omale välja, ala sellised miilikivid, et katsuks nädalas pool kilo alla saada, see on nagu reaalne ja mõistlikum projekt, sellest nagu oleks mõtet mõelda küll, oleks nagu efektiivsem, kui mõelda, et olen aasta pärast 20 kg kergem. Või kuidas sulle tundub, subjektiivsete eriaspektide juures võib tõesti mõnele sobida ka selline suure mõtte mõlgutamine. Et lihtsalt soovitaks mõelda väiksemate miilikivide kaugusele, mitte mitme miili taha.

Ja teine asi on too "PEAN"- et kas poleks efektiivsem, kui programmeerida ennast sellisele lainele, et too sundiv terrorisõna asendada kerge humoorika suhtumisega, ala, et ei tea, mida lõbusat tänane tööpäev toob, kumb mõte sulle sobiks rohkem? Kui too "pean"-stiil töötab, siis muidugi kasuta mis töötab, üldiselt ise pakun, et kuigi pikas perspektiivis selline enese-sundluse värk ei toimi, ühel hetkel murdud.

Sa oled liiga tark . Võta seda komplimendina. Alati su jutt on tõsi. Ja ma ei taha aastaga 20kg, vaid poole. :P Juuni lõpuks on vaja ilus olla. Paljude lõpetamine on siis. Enda lõpetamisel olin kleidiga, aga paks, kui siga. Aga nüüd, kui lähen teiste lõpetamisele, tahan olla ilus. Mis siis, et mina ei lõpeta, aga asi on põhimõttes. :/

Share this post


Link to post
Share on other sites

Nojah, alguses oli 20 kg aastaga, nüüd on 20 kg juba natukene vähem kui poole aastaga ( paar päeva aasta algusest kaduma ja ega lõpetamised pole siis juuni lõpus vaid vähemalt enne jaanipäeva on enamus lõpetamisi ) . Et arvestame siis 25 nädalat.

20 000 g tuleb jagada 25-ga sel juhul. 800 g nädalas, mis teeb omakorda 114,3 g päevas. Seda ei ole sugugi mitte vähe.

Ja tõesti suhtumine on praegu selline endaga sõjajalal olemine, ei tea kas jaksad endaga terve elu sõdida ? Ega pärast seda (vahet pole kas poolt aastat või aastat) pead ikkagi toituma ja treenima, et mitte kättesaadud vormi mitte kaotada.

Mitu inimest on siin teemas juba maininud suusatamist ja selle kasulikkust, aga sa pole veel vastanud kuidas suhted selle alaga on. Seda pole vaja ju ometi klassikaaslaste silma all harrastada.

Igastahes, edu !

Share this post


Link to post
Share on other sites
jah.

No siis järgi toitumiskava ja tee 3-4 aeroobset trenni(ujumine,ratas) a 45min nädalas.20kg'st vabanemine ei ole midagi võimatut.

Ära mine paanikasse,kui tulemused ei ole kohe ootuspärased;sinu max norm ongi meie voorumikaaslase arvutuste järgi -385g nädalas.

Ära mingil juhul jäta asja pooleli - tekib jo-jo efekt,lisaks veel dieedipohmakas; ja oledki veel raskem kui hetkel,lisaks veel ka totaalne depressioon.

Kui tunned,et ei suuda asja lõpuni viia - s.t. muuta kogu oma rezhiimi lõplikult - ära parem alustagi.Alustad siis,kui valmis oled.

Edited by daemonium

Share this post


Link to post
Share on other sites
No siis järgi toitumiskava ja tee 3-4 aeroobset trenni(ujumine,ratas) a 45min nädalas.20kg'st vabanemine ei ole midagi võimatut.

Ära mine paanikasse,kui tulemused ei ole kohe ootuspärased;sinu max norm ongi meie voorumikaaslase arvutuste järgi -385g nädalas.

Ära mingil juhul jäta asja pooleli - tekib jo-jo efekt,lisaks veel dieedipohmakas; ja oledki veel raskem kui hetkel,lisaks veel ka totaalne depressioon.

Kui tunned,et ei suuda asja lõpuni viia - s.t. muuta kogu oma rezhiimi lõplikult - ära parem alustagi.Alustad siis,kui valmis oled.

jah, kahjuks pole ilmad kõige paremad, muidu saaks väljas rulluiskudega sõita ja rattaga. nii kaua lepin jõusaaliga. homme lähen ja teen trenni.

kahjuks pole mul ikka toitumiskava tulnud. :/ eks oootan edasi.

mis asi on dieedipohkamas ?

Share this post


Link to post
Share on other sites
jah, kahjuks pole ilmad kõige paremad, muidu saaks väljas rulluiskudega sõita ja rattaga. nii kaua lepin jõusaaliga. homme lähen ja teen trenni.

kahjuks pole mul ikka toitumiskava tulnud. :/ eks oootan edasi.

mis asi on dieedipohkamas ?

ma arvan et dieedipohmakas on halb enesetunne kui järsult toitumist mõjutada... on ka nii olnud kui ise toitumiskava laksust suure söögi pealt nädal aega tegin.Tekib lihtsalt üleloomulik isu millegi ebatervisliku järele. :P

Share this post


Link to post
Share on other sites
Nagu ma ütlesin, et ma ei lähe jõusaali. Mul hakkaks liiga häbi. Ma olen end niigi alandanud. Ja siin ma ei ole leidnud midagi sellisele, kes ei käi jõusaalis ja kes on nii suure kaaluga.

Jõusaali minekuga sa ennast nüüd küll ei alanda.

Las klassi ilueedid narrivad kui tahavad.

Mul on tuttav kes oli mees mitte naine.Teda mõnitati alati sellega et ta oli liiga kondine ja peenike alati peksti ja kiusati teda.

Tema otsustas minna jõusaali,siis ta suutis rinnalt suruda 24kg nüüd on ta aga selline pleyboy jänku ja jõudu üleliia,et need kes teda narrisid ja peksid kõnnivad temast nüüd suure kaarega mööda kuna kardavad teda.

Ka sinul on see võimalus teha endast FHM-I Kaane tüdruk;)

Mine aga jõusaali las need ilueedid olla omaette seal :P

Ja Toitumiskava tellimine oli tõesti üks suur +

EDU TREENIMISEGA :D

Share this post


Link to post
Share on other sites

Lugesin korraga terve antud thread'i läbi, ja tundsin, et pean ka vastama.

Olen olnud täpselt samas olukorras, ja seda ajal, mil nö mcdonaldiseerumine ei olnud veel eestisse jõudnud, ja ülekaalulisi lapsi koolides ei olnud väga palju. Otse tol ajal ei narritud, aga noh, ütleme, et asi oli tunda küll.

Tol ajal olin ma samuti valmis absoluutselt kõigiks "imeravimiteks", mis muidugi kunagi ei aidanud. See, et antud neiu on võtnud vastu otsuse tervislikumalt toituma ja liikuma hakata on väga hea. Palju parem sellest, mida mina tegin.

Mulle küll ei meeldi sellest eriti rääkida, aga nii umbes 4 aastat tagasi kaalusin oma 165cm juures u 85kg, ja kuigi ma seda välja ei näidanud, olin ma väga õnnetu. Siis ühel hetkel käis peas klõps läbi, ja ronisin trenni. Samas diagnoositi mul haigus, ning kaalulangus toimus kindlasti osalt selle ravi tõttu. Aga kaalulangus on võimalik, ükskõik, kui suur su eesmärk on.

Minu esimene nõuanne - kõik on kinni mõtlemises! See oli üks asi, mida keegi siin ei rõhutanud. Kui sa mõtled ennast õnnetuks, ja mõtled, et kui jube see on, kui sind narritakse jne, siis see ei lõpegi kunagi. Tean, et suhtumist endasse ja oma kehasse on väga raske muuta omapead, seega soovitan sul leida keegi, kellega sa suudad rääkida usalduslikult. Kas on selleks koolinõustaja, ema-isa, või lausa professionaalne inimene(psühholoog). Aga ma tõesti loodan, et ühel hetkel, olenemata kaalust, välimusest ja muust, vaatad sa peeglisse ja ütled enne uksest välja astumist, et kuule tüdruk, sa näed hea välja :P

Mina kaalun hetkel 75 kg ringis, ja tunnen just niimoodi, sest ma tean, et näen oma välimuse heaks vaeva, ja see tasub ära.

Teine nõuanne - see et sa läksid sinna jõusaali, olenemata oma tunnetest, on super! Omalt poolt soovitan, et võta trenni kaasa mp3 mängija ja kõrvaklapid, ning lae sellele oma lemmikmuusika, midagi kiiremat, et trennis väike rush taga oleks. See aitab sul mitte kuulata ümbritsevat, ja keskenduda treeningutele. Samas, ole väga ettevaatlik, et suure uhhaaga endale trenniga liiga ei tee. Leia vaheldust, sest muidu tüdined ära, ja tüdimusega trenni ei ole hea teha. Otsi aeroobikat, tantsimist ja muud, mida saad ka ise teha.

Kolmas nõuanne - regulaarne trenn peab saama osaks sinu elust. Väga palju kuulsin, et sul pole aega jne. Vabandusi leiab alati. Aga kaalulanguse nimel peab loobuma teatud asjadest. Isegi kui selleks juhtub olema ka reedeõhtune hängimine sõpradega. Trenn ja toitumine kõigepealt, muu tuleb järele.

Neljandaks - märgi üles absoluutselt kõik mis sa sööd. Osta enda jaoks väike vihikuke, mis mahub kotti, ja märgi üles söödud asjad ning kogused kohe peale söömist. Hiljem saad näiteks ampser.ee -st otsida kalorid välja. Minu kogemus näitab, et isegi kui sa üritad oma toitumist jälgida, siis kui seda üles ei kirjuta, siis kaalulangus väheneb, või peatub. Seda sellepärast, et vanade harjumuste ja toidukoguste juurde on nii lihtne tagasi pöörduda.

Viimaseks, Aile soovitas juba, aga ma korra rõhutaks veel, et kui tahad kaalust alla saada, siis on ainuke soovitatav jook vesi(toidu kõrvale muidugi piim, keefir jms võib ka). Ja mitte maitsestatud vesi, sest maitsega vee joomisel jääb suhu magus maitse, mis tekitab edasist näksimis/söömisisu.

Siiski, kõik on kinni mõtlemises. Usu mind, ilmselt väga vähesed inimesed on rahul sellega kuidas nad kooli ajal välja nägid. See on võibolla väike lohutus, aga loodetavasti saabub ka sinu elus hetk, kus sa oled tõepoolest endaga rahul, olenemata kaalunäidust. Minul tuli see arusaam 10 aasta pärast, aga ta tuli, ja ma olen õnnelikum kui kunagi varem :D

huh, kui pikk jutt tuli, aga loodan et leiad siit endale mõne hea nipi!

Share this post


Link to post
Share on other sites

Oeh. Peale seda, kui ma jõusaalis käisin hakkasid paar tükki levitama, et ' noh , käid oma pekke treenimas seal, hahaha, sa nigunii kõhnaks ei saa' . see tegi haiget ja enam ma kuidagi sinna ei lähe. Klassis käib ka mingi teema, et mis ma ikka seal jõusaalis käin, et paks olen nigunii. Mulle meeldiks seal käia, ma nautisin seda kõike, aga ma ei lähe. Ja klassiõde, kellega ma käisin kuulis ka neid jutte ja tema ütles ära, et minuga ta ei lähe. Üksi ma ei suudaks seda taluda.

Toitumiskava ma pole kahjuks ikka kättesaanud.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Miskipärast tundub et kõik jõusaali pealesurujad on unustanud lapsepõlve. Või siis nad pole kunagi olnud kiusatava rollis. Endal on aastat 10 koolist möödas, kuid mäletan ehedalt kuidas koolis asjad käisid. Lapsed on üldiselt ühed ülimalt julmad olevused. Ise kuulusin teise äärmusesse, nn "kondibuketti" gruppi. Ei olnud kohe üldse mugav hakata trennis käima selliselt. Päris pikalt võttis aega, enne kui julguse ükskord kokku võtsin ja jõusaali ust paotasin, kus suuremad ja vanemad musklivennad kangidega ees ning jõllitasid mind nagu tonti, kes on ära eksinud. Eriti on see probleem terav justnimelt väikelinnades, kust ka mina pärit olen. Niiet saan sellest jõusaali teemast väga hästi aru.

Ei ole vast mõtet seda jõusaali nii hullult peale suruda, olen enam kui kindel et õige toitumine koos ujumise/kepikõnni/jalutamisega annab kenasti esialgseid tulemusi. Kui tulemused silmaga nähtavad ning olek muutunud enesekindlamaks vähegi, küll siis tuleb see julgus-soov ka edasi areneda. Tasa ja targu.

Algaja tagasihoidlik hinnang asjale,

Raunx

Edited by raunx

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ja saidki klassikaaslased, mis tahtsid. Palju õnne! Eks see ole ammu teada tõde, et parim viis hirmu võita, on selle eest ära joosta ja jumala eest mitte talle vastu astuda. Nii palju siis tahtmisest.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Oeh. Peale seda, kui ma jõusaalis käisin hakkasid paar tükki levitama, et ' noh , käid oma pekke treenimas seal, hahaha, sa nigunii kõhnaks ei saa' . see tegi haiget ja enam ma kuidagi sinna ei lähe.

Nojah.Kes midagi teha tahab,leiab võimaluse,kes ei taha,leiab ettekäände.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×