Jump to content
Elavhõbe

Toitumiskava, Toit, ajubiokeemia ja rasvapõletus-mõned küsimused

Recommended Posts

Toidukordade vähendamine kuuelt/viielt korralt neljale on küll progress, kuid siiski ainult vaheetapp.

Artiklist "Kuidas rikkuda ära vorm ja kahjustada tervist" :

4. Sööge hommikusöögiga kokku 4 -5 korda päevas.

See 4. käib pigem fitnessi kui kulturismi juurde nagu ma aru saan.

Kulturistide puhul pole konkreetset söögikordade numbrit antud.

Artikkel on ca 1,5 a vana.

Tekkis küsimus, et kas ajaga on arusaam muutunud ja 4 asemel piisabki 3st söögikorrast või lihtsalt kulturism ja fitness, toidukordade arvu seisukohast, erinevadki üksteisest 1-2 toidukorra võrra ?

Ja samas, kui energiavajadus on 3 korraga kaetud, kas siis piisab ka pigem fitnessi poole kalduva treengingu korral nendest 3 korrast ?

Share this post


Link to post
Share on other sites
Artiklist "Kuidas rikkuda ära vorm ja kahjustada tervist" :

4. Sööge hommikusöögiga kokku 4 -5 korda päevas.

See 4. käib pigem fitnessi kui kulturismi juurde nagu ma aru saan.

Kulturistide puhul pole konkreetset söögikordade numbrit antud.

Artikkel on ca 1,5 a vana.

Tekkis küsimus, et kas ajaga on arusaam muutunud ja 4 asemel piisabki 3st söögikorrast või lihtsalt kulturism ja fitness, toidukordade arvu seisukohast, erinevadki üksteisest 1-2 toidukorra võrra ?

Ja samas, kui energiavajadus on 3 korraga kaetud, kas siis piisab ka pigem fitnessi poole kalduva treengingu korral nendest 3 korrast ?

No kui sa nüüd seda teemat siin uuesti loed, siis näed, et üks mees kasvatas edukalt isegi lihaseid 3 x

Share this post


Link to post
Share on other sites
No kui sa nüüd seda teemat siin uuesti loed, siis näed, et üks mees kasvatas edukalt isegi lihaseid 3 x

Kas sa oled Fred ja viidatud artikli autor? - EI

Kas sa said aru, et mina saan aru, et 3st korrast piisab kulturistile ? - EI

Kas sa vastasid ära küsimuse, kulturismi ja fitnessi toidukordade arvu erinevuse kohta ? - EI

Ja kust sa võtad, et ma tahan lihast kasvatada? Ära lähtu vastamisel iseendast vaid küsijast. ;)

Pigem tundub, et sina olid see, kes silmadega üle lasi ja kordas eelpool mainitut ... või kogud lihtsalt FIT'e?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tere Fred! Sinu toitumispõhimõtete järgi toitudes tuleks süsivesikuterohkemat toitu tarbida õhtul peale treeningut aga kui trenn on peale hommikusööki ja vahel ka teine trenn õhtusel ajal kuidas on lood siis?

Share this post


Link to post
Share on other sites
Artiklist "Kuidas rikkuda ära vorm ja kahjustada tervist" :

4. Sööge hommikusöögiga kokku 4 -5 korda päevas.

See 4. käib pigem fitnessi kui kulturismi juurde nagu ma aru saan.

Kulturistide puhul pole konkreetset söögikordade numbrit antud.

Artikkel on ca 1,5 a vana.

Tekkis küsimus, et kas ajaga on arusaam muutunud ja 4 asemel piisabki 3st söögikorrast või lihtsalt kulturism ja fitness, toidukordade arvu seisukohast, erinevadki üksteisest 1-2 toidukorra võrra ?

Ja samas, kui energiavajadus on 3 korraga kaetud, kas siis piisab ka pigem fitnessi poole kalduva treengingu korral nendest 3 korrast ?

No mina ei ole kulturist (ei hakka ka selleks) ja söön 100% samamoodi nagu Joker. Kõik vajadused on rahuldatud ja vorm tuleb vist nagu kah.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Tere Fred! Sinu toitumispõhimõtete järgi toitudes tuleks süsivesikuterohkemat toitu tarbida õhtul peale treeningut aga kui trenn on peale hommikusööki ja vahel ka teine trenn õhtusel ajal kuidas on lood siis?

Fredi toitumispõhimõtete järgi ei tule tarbida üsivesikuterohkemat toitu mitte ÕHTUL peale trenni vaid lihtsalt peale trenni.

Kui sul on hommikul üks trenn, siis enne seda kergem söök ja peale seda korralik söök ja kui õhtul KA trenn on, siis ka peale seda korralikum (SV'dega) söök.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Artiklist "Kuidas rikkuda ära vorm ja kahjustada tervist" :

4. Sööge hommikusöögiga kokku 4 -5 korda päevas.

See 4. käib pigem fitnessi kui kulturismi juurde nagu ma aru saan.

Kulturistide puhul pole konkreetset söögikordade numbrit antud.

Artikkel on ca 1,5 a vana.

Tekkis küsimus, et kas ajaga on arusaam muutunud ja 4 asemel piisabki 3st söögikorrast või lihtsalt kulturism ja fitness, toidukordade arvu seisukohast, erinevadki üksteisest 1-2 toidukorra võrra ?

Ja samas, kui energiavajadus on 3 korraga kaetud, kas siis piisab ka pigem fitnessi poole kalduva treengingu korral nendest 3 korrast ?

Neljas punkt on artikli kontekstis omal kohal - soovitatud rasvasisaldus oleks kolme toidukorra jaoks liiga väike.

Ära mõtle üle - nii kulturism kui fitness tegeleb lihaste arendamise ja nende väljatoomisega; söögikordade arv sõltub sellest, millist teed kasutada.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tänud.

Näiteks, kui teha väike arvestus, et 24st tunnist ca 8 magada, süüa tunni aja jooksul peale ärkamist ja kõige hiljem 2 tundi enne magama minekut siis jääb alles ca 13 tundi.

Kui jagada see aeg 3 või 4 toidukorra vahel siis söögikordade vahede kestused on ca 1,5 korda erinevad (vastavalt 6,5 ja 4,3 h).

See erinevus avaldab juba mõju ka ainevahetuse kiirusele (tunnen omal nahal).

Samas süües õigeid toitaineid õiges vahekorras ei ole ainevahetuse kiirusel tähtsust (st pole vaja ülikiiret, piisab normaalsest kiirusest).

Olen teinud õiged järeldused?

Et keegi valesti aru ei saaks, siis:

Ma absoluutselt ei apelleeri.

Söön 3 korda päevas ja olen hetkel tulemustega rahul.

Tahan lihtsalt toimemehhanismidest võimalikult täpselt aru saada, kuna antud põhimõtted minu puhul töötavad.

5-6 toidukorra ja süsivesikuterikka toiduga kasvas küll lihas väga edukalt, kuid sama edukalt ka polster.

Sellest vabanemine tähendab alakaloraažil viibimist.

Nii kaua omakorda jälle ei toimu mingit kasvamist, pigem lihasmassi (seega osa rasvapõletusmehhanismist) vähenemine.

Aga milleks sellist pendeldamist tavainimesel vaja on, kui võib edukalt ka ühtlases tempos areneda, liigseid kilosid üldse kogumata. ;)

Lisaks veel madalam dibeeti haigetumise risk.

Share this post


Link to post
Share on other sites
See erinevus avaldab juba mõju ka ainevahetuse kiirusele (tunnen omal nahal).

Samas süües õigeid toitaineid õiges vahekorras ei ole ainevahetuse kiirusel tähtsust (st pole vaja ülikiiret, piisab normaalsest kiirusest).

See tunne võib olla eksitav. Päris korralikud katsed näitavad, et 3 einet päevas vs. 6 einet päevas jäi ainevahetuse kiirus samaks eeldusel, et kaloraaž ja toitained olid samad.

Sellel, mitu einet päevas vahemikus 3-6 ma arvan on suured individuaalsed erinevused. Ka just psühholoogilised - s.t. kellel kuidas lihtsam on toitumist paigas hoida. Enda jaoks leian nt. et 4-5 on kõige parem ja lihtsam.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Tänud.

Näiteks, kui teha väike arvestus, et 24st tunnist ca 8 magada, süüa tunni aja jooksul peale ärkamist ja kõige hiljem 2 tundi enne magama minekut siis jääb alles ca 13 tundi.

Kui jagada see aeg 3 või 4 toidukorra vahel siis söögikordade vahede kestused on ca 1,5 korda erinevad (vastavalt 6,5 ja 4,3 h).

See erinevus avaldab juba mõju ka ainevahetuse kiirusele (tunnen omal nahal).

Samas süües õigeid toitaineid õiges vahekorras ei ole ainevahetuse kiirusel tähtsust (st pole vaja ülikiiret, piisab normaalsest kiirusest).

Olen teinud õiged järeldused?

Et keegi valesti aru ei saaks, siis:

Ma absoluutselt ei apelleeri.

Söön 3 korda päevas ja olen hetkel tulemustega rahul.

Tahan lihtsalt toimemehhanismidest võimalikult täpselt aru saada, kuna antud põhimõtted minu puhul töötavad.

5-6 toidukorra ja süsivesikuterikka toiduga kasvas küll lihas väga edukalt, kuid sama edukalt ka polster.

Sellest vabanemine tähendab alakaloraažil viibimist.

Nii kaua omakorda jälle ei toimu mingit kasvamist, pigem lihasmassi (seega osa rasvapõletusmehhanismist) vähenemine.

Aga milleks sellist pendeldamist tavainimesel vaja on, kui võib edukalt ka ühtlases tempos areneda, liigseid kilosid üldse kogumata. ;)

Lisaks veel madalam diabeeti haigetumise risk.

Tähtis pole ainevahetuse kiirus, vaid kvaliteet, mille määrab ära, kui efektiivselt suudab keha rasvu energiaks kasutada (palju süsivesikuid=kiire ainevahetus madala kvaliteediga) - tegid õige järelduse.

3 toidukorra puhul saavad hormoonid (insuliin, leptiin, glukagoon) maksimaalse efektiivsusega toimida.

Oled hästi aru saanud!

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kas keegi teab selle artikli ingliskeelseid vasteid, olen otsinud, a'nii lihtsat ja lollikindlat seletust pole leidnud :)

http://www.fitness.ee/main.php?main=artikk...amp;textID=3105

Kükitan praegu Taanis:

http://aafrika.seenior.ee

... och issand, kuidas nad siin söövad - mehed, teil tõuseks ihukarvad püsti - konservandid, süsivesikud, valmistoidud, piima töötlemiseks on nad siin leiutanud eriti jäleda viisi (sh. homogeniseerimine), a'toorpiima ei tohi asutusele müüa ja asutuse köögis hoida - ma ise ikka aegajalt ostan mõne taluniku käest.

Teen ka aegajalt propagandat, a'tõlkimiseks pole eriti aega.

Muuseas aktivist, see llikuv vidin sinu kodulehel:

http://www.isetegija.net/index.php?ind=blo...ome&idu=555

võtab ilgelt ressurssi

ja joker, võiksid oma lehele:

http://www.hot.ee/markotooming/clothes.htm

pealkirja panna, muidu on : "Untitled Document"

Sry., ma jälle selle ala isetegija.

Edited by Sakunne

Share this post


Link to post
Share on other sites

Lugedes siin Hr. Jokeri hirmsast arengust tekib juba kahtlus, ega pole tegu järgmise Colemaniga.????

Huvitav oleks teada milline see suur areng siis on?

Et kui palju on aastaga ntx. mingid näitajad muutunud?

Share this post


Link to post
Share on other sites
Lugedes siin Hr. Jokeri hirmsast arengust tekib juba kahtlus, ega pole tegu järgmise Colemaniga.????

Huvitav oleks teada milline see suur areng siis on?

Et kui palju on aastaga ntx. mingid näitajad muutunud?

Ei viitsi kommentaarida ... ja pealegi, mis vahet sel on kui kiirelt või aeglaselt ma arenen. Veel vähem puutub see kellegisse kolmandasse, et mingit aru anda.

Eriti tobe ju kui mõni avastab, et minu tegemisi peaks järgima hakata. Kõhe tunne tekib kuidagi.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Niisiis rasvadieedi kasutajad.

Kas keegi on välja arvutand, kui palju moodustavad rasvad päevasest kogukaloraazist (mitu %)?

Grammides võite ka õelda rasva kaal(g) / valgu kaal (g) / süsivesiku kaal(g).

Share this post


Link to post
Share on other sites
Niisiis rasvadieedi kasutajad.

Kas keegi on välja arvutand, kui palju moodustavad rasvad päevasest kogukaloraazist (mitu %)?

Grammides võite ka õelda rasva kaal(g) / valgu kaal (g) / süsivesiku kaal(g).

kui õigesti mäletan siis 40% ? sry kui eksisin :angry: ise enam dieeti ei pea rohkem massi peal nüüd väljas ja enam ei mäleta g õelda :rolleyes:

Edited by bumer325i

Share this post


Link to post
Share on other sites
Niisiis rasvadieedi kasutajad.

Kas keegi on välja arvutand, kui palju moodustavad rasvad päevasest kogukaloraazist (mitu %)?

Grammides võite ka õelda rasva kaal(g) / valgu kaal (g) / süsivesiku kaal(g).

Pole arvutanud, menüü koostan tunde järgi.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Niisiis rasvadieedi kasutajad.

Kas keegi on välja arvutand, kui palju moodustavad rasvad päevasest kogukaloraazist (mitu %)?

Grammides võite ka õelda rasva kaal(g) / valgu kaal (g) / süsivesiku kaal(g).

Minul rasvu 40-45%;valke 30-35%,süsivesikuid 22-30%.Päris täpset arvestust pidada ei viitsi.

Kaloraazh dieediperioodil ~4200kcal.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tekkis küsimus - milline võiks aga Fredi soovituste kohaselt välja näha vastupidavusalade sportlaste menüü? Kas põhimõtted jäävad samaks? Vastupidavusalade tegijatele rõhutakse kõikjal ainult süsivesikuid. Oleks tore, kui saaks Teie poolset kommentaari!

Tänud ette,

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kui keha pole õpetatud rasvu vere glükoosisalduse hoidmiseks kasutama, siis pole ju muud varianti kui süsivesikud! Ja kui tegevus on pikaajaline, siis soovitatakse veelgi rohkem süsivesikuid, ignoreerides täielikult fakti, et just rasv annab pikaajalist energiat...

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mõistan tegelikult seda teooriat igati, kuid kui mainida maratoonorite hulgas, et tulla hommikul maratoni stardi, olles eelnevalt pudru asemel söönud mõne härjasilma hulga hapukoorega, siis küsiksid kindlasti paljud, et wtf?

Aga tänud vastuse eest.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ei, ei, sa saad valesti aru! Treenida tuleb vähese süsivesikuga, et saaks paremini rasvu kasutada, võistlus on aga erijuhus, kus peavad kõik relvad valmis olema - lihased ja maks glükogeeni täis ning rasvade kasutamise võime tipus. Mis puutub treeningutesse, siis kui saada asjale pihta, ei ole kuni paaritunnise treeningu ajal vaja mingeid geele ega energiajooke.

Share this post


Link to post
Share on other sites

tervist, elustaks ühe vana teema ja paluks härra atsoni nõu...

nimelt juhtusin alles täna lugema (legendaarset) artiklit aju biokeemia ja toitumise osas. igati huvitav lugemine oli ning kuna mind vaevab koledasti just nimelt pidev väsimus ja unisus, mis on väga suure tõenäosusega tingitud süsivesikute ainevahetusest, siis mõtlesin, et ehk oleks sobilik proovida kõnealuses artiklis mainitud toitumisviisi - hommikul rasv, õhtul süsivesik (praegu olen täpselt vastupidi teinud).

küsimus tekkis aga sellest, et minu trenniaeg on mõnevõrra erinev tavapärasest. nimelt teen alati trenni hommikul vara, trenn algab 6.00-7.00 ning lõppeb 7.00-9.00 (sõltub, kas lähen jõusaali, jooksma, ujuma või sõtkun velotrenažööril). teada on, et rasvad aeglustavad imendumist ning üldist ainevahetust, lisaks tuleb trenni eel ja järgselt üldiselt mõnevõrra teistmoodi totiuda, kui trennivabal ajal.

seega, kogu pika eelnenud loba kokkuvõtteks: kui teen trenni kohe hommikul pärast ärkamist, siis kas ja milliseid muudatusi tuleks artiklis väljatoodud toitumisviisi teha? ning kas muudatused ning nende iseloom sõltub ka treeningu iseloomust (st sllest, kas lähen ujuma või jõusaali)?

samas oleks ka huvitav teada, kuidas toitumisviisi rakendada täpsemalt - enne jooksmist nt ma ei söö kunagi (segab trenni), pärast jooksu söön umbes tunni möödudes, kas see toidukord tuleks siis kah teha võrdlemisi rasvane (aeglustav), ehkki jooksust kui aeroobsest trennist on ainevahetus iseenesest aktiviseerunud tublisti? ning hommikul enne jõusaali minemist (sel juhul söön alati) tuleks teha rasvane toidukord? kuidas aga esimene toidukord pärast jõutrenni (hommikul u kl 11?).

loodan, et leiate aega mu küsimustele vastata ning tänan pika jutu läbilugemise eest.

kui on lisaküsimusi, vastan meeleldi (täpsustan)

suured tänud juba ette!

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×