Jump to content
KpoS

Liigne valgu tarbimine

Recommended Posts

Targaks end ei pea aga minu väide, et toiduvalk on parem kui sünteetiline valk põhineb väitel, et ühe puhul on tegu vähem töödeldud produktiga kui teisel puhul. Kas sa tõesti tahad öelda, et protseduurilises ketis eespool olev (vabaõhu)lehmast tulev piim on samaväärse kvaliteediga mis pulber? Toitaineväärtus ON drastiliselt teine.

Ja kuskohast sa seda vanakooli lehmapiima saad ? Poest ju ei saa :rolleyes:

Parem võta ultrafiltreeritud piimavalk kui homogeniseeritud piimarasvaga pastöriseeritud poepiim.

Sünteetiline valk on väga kallis (kasvuhormoon on sünteetiline valk ja sedagi tehakse bioloogiliste abivahenditega).

Valgurikka menüü kahjulikkusest rääkides pole nt Atkinsi dieet viki andmetel üheski uuringus kahjulikuks osutunud, ehkki naised saunas räägivad vastupidist.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ja kuskohast sa seda vanakooli lehmapiima saad ? Poest ju ei saa :rolleyes:

Parem võta ultrafiltreeritud piimavalk kui homogeniseeritud piimarasvaga pastöriseeritud poepiim.

Sünteetiline valk on väga kallis (kasvuhormoon on sünteetiline valk ja sedagi tehakse bioloogiliste abivahenditega).

Valgurikka menüü kahjulikkusest rääkides pole nt Atkinsi dieet viki andmetel üheski uuringus kahjulikuks osutunud, ehkki naised saunas räägivad vastupidist.

Atkinsi dieedi positiivne kylg ei ole mitte valgu suur hulk, vaid sysivesikute v2hesus ja rasvade suur hulk.

Liiga palju valku koormab organismi, kiirendab vananemisprotsesse jne.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Liiga palju valku koormab organismi, kiirendab vananemisprotsesse jne.

Milliseid mehhanisme ? Igal pool räägitakse ainult süsivesikute mõjust vananemisprotsessidele, valkude mõjust pole ma üldse kuulnud.

(Kui just glükeeritud valgud ei ole ja siis on ikka süsivesikus viga ju).

Share this post


Link to post
Share on other sites
Kui sa nii tark oled, siis räägi, mismoodi organism teeb vahet tavatoidu valgul ja pulbrivalgul?

kas muidu valgu kontsentratsioon ei või mingi tegur olla?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Hm, minu rumala pea teada on asi nii, et valkude ülejääki ei saa kehas valguna talletada. See lagundatakse maksas ära ja eritatakse neerude kaudu kusiainena. Kusiaine koostises on kusihape. Kui valku üle süüa, on seega neerudest läbimineva vedeliku kusihappe kontsentratsioon tunduvalt suurem, ehk siis asi on happelisem ja hape lagundab neere. Seega võib ohtu maandada näiteks rohkem vett juues.. samas on ka liigne vesi ilmselt neerudele koormav, sest peavad rohkem tööd tegema. Aktiivset jõutrenni tegevate inimeste kohta öeldakse, et turvaline on kuni 2 g kehakaalu kilo kohta, muidu soovitatakse 0,6. Mina söön umbes 100 g päevas ja kaalun 53 kg.. siiani pole midagi juhtunud.

Meie piirkonnas muuseas sellist asja nagu valgu defitsiit toidus ei pidada esinema. Pool grammi kehakaalu kilo kohta tuleb ikka ära. See on pigem aafrika ja aasia probleem, kus toitutakse väga ühekülgselt nt riisist või teraviljast ja liha on defka.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Mu keemia õpetaja ütles kreatiini kohta, et liigne tarbimine võib olla ohtlik neerudele

Kui kreatiin alles turule tuli rääkisid seda peaaegu kõik, nüüd on neid rääkijaid väga väheks jäänud.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×