Jump to content
ylr

Hüppevõime ja sprindikiiruse arendamine

Recommended Posts

Mõni ei küki kaugeltki 140 aga kargab rõngasse nagu lendahv. :lol:

ma pole sisuliselt kükki teinudki kuid aastatega on polümeetrilised harjutused niipalju juurde andnud et rõngasse hüppan vabalt ära.

Väga palju on ka tehnikataga kinni,tuleb õppida hüppama.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Mõni ei küki kaugeltki 140 aga kargab rõngasse nagu lendahv. :lol:

ma pole sisuliselt kükki teinudki kuid aastatega on polümeetrilised harjutused niipalju juurde andnud et rõngasse hüppan vabalt ära.

Väga palju on ka tehnikataga kinni,tuleb õppida hüppama.

Tean,hüpata oskan.

Aga mis asi see polümeetrilised harjutused siis on,millised need välja näevad ja mida trrnivad.

Kus neid üldse saada täpsete õpetuste ja vastustega küsimustele?

Äkki oskad ise aidata mind????

Share this post


Link to post
Share on other sites
Tean,hüpata oskan.

Aga mis asi see polümeetrilised harjutused siis on,millised need välja näevad ja mida trrnivad.

Kus neid üldse saada täpsete õpetuste ja vastustega küsimustele?

Äkki oskad ise aidata mind????

Sa vist ei lugenud mu eelnevat vastust sellele samale küsimusele nii et siin on siis link uuesti: http://exrx.net/Lists/PowerExercises.html

Kui tahad rohkem lugeda, lihtsalt lükka Google'isse "Plyometrics" ja vastuseid tuleb tuhandeid.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Mõni ei küki kaugeltki 140 aga kargab rõngasse nagu lendahv. B)

ma pole sisuliselt kükki teinudki kuid aastatega on polümeetrilised harjutused niipalju juurde andnud et rõngasse hüppan vabalt ära.

Väga palju on ka tehnikataga kinni,tuleb õppida hüppama.

Aga pane need kükki tegema ja vaata kui kiiresti neil kükk areneb....

Share this post


Link to post
Share on other sites
Sa vist ei lugenud mu eelnevat vastust sellele samale küsimusele nii et siin on siis link uuesti: http://exrx.net/Lists/PowerExercises.html

Kui tahad rohkem lugeda, lihtsalt lükka Google'isse "Plyometrics" ja vastuseid tuleb tuhandeid.

Nii see link mis sa kirjutasid,see väga hea,aga millised harjutused oleksid siis parimad hüppe võime suurendamiseks?

Edited by BJEM

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kui tegmist pole just jõutõstja,kulturisti või sprinteriga näiteks siis see max küki suurendamine ei oma mingit tähtsust siin.kükk on üle hinnatud.hea näide on usa sprinterid kes on tohutult jõulised aga tehnika unarusse jäetud.mõni anoirektiku välimuserga sprinter nagu lemaitre jookseb neist nagu postist mööda.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tere!

Olen 13 a(kohe 14), 169 cm ja 60 kg. Olen mänginud korvpalli 5 aastat. Paluksin soovitusi/nõuandeid hüppevõime ja kiiruse arendamiseks. Ootaksin meeleldi nõuandeid, kuidas kodustes tingimustes hüppevõimet ja kiirust arendada. Võib-olla oskate anda ka näpunäiteid selle kohta, kuidas tehniliselt oleks parem hüpata.

Ette tänades!

Share this post


Link to post
Share on other sites
Tere!

Olen 13 a(kohe 14), 169 cm ja 60 kg. Olen mänginud korvpalli 5 aastat. Paluksin soovitusi/nõuandeid hüppevõime ja kiiruse arendamiseks. Ootaksin meeleldi nõuandeid, kuidas kodustes tingimustes hüppevõimet ja kiirust arendada. Võib-olla oskate anda ka näpunäiteid selle kohta, kuidas tehniliselt oleks parem hüpata.

Ette tänades!

Loe see teema algusest peale läbi, saad head nõu küllaga

Share this post


Link to post
Share on other sites
Kui tegmist pole just jõutõstja,kulturisti või sprinteriga näiteks siis see max küki suurendamine ei oma mingit tähtsust siin.kükk on üle hinnatud.hea näide on usa sprinterid kes on tohutult jõulised aga tehnika unarusse jäetud.mõni anoirektiku välimuserga sprinter nagu lemaitre jookseb neist nagu postist mööda.

Ja palju sa veel tunned sellise keharaskusega sprintereid? Kas sa üldse tead paljuga ta kükki teeb? Ja 9.95s 100 m tulemuseks on küll nadi tippspordis; vihjeks et maailmarekord on 9.58s ja selle jooksis ~94kg kaaluv mees.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ja palju sa veel tunned sellise keharaskusega sprintereid? Kas sa üldse tead paljuga ta kükki teeb? Ja 9.95s 100 m tulemuseks on küll nadi tippspordis; vihjeks et maailmarekord on 9.58s ja selle jooksis ~94kg kaaluv mees.

9,58s pole mõtet võrrelda maailma üldise tasemega. Usain Bolt on ebanormaalselt maailma eliidist üle! Oma ala absoluutsed tipud jooksevad nagu pühapäevasportlased tema kõrval.

Share this post


Link to post
Share on other sites

...ja Lemaitre kükib nagu mõni usa härg? :D

enne võiks jooksma õppida ja siis edasi mõelda.millegipärast arvavad ekslikult enamus ,et nende kiirus jääb alati jõu puudumise taha kinni.

Share this post


Link to post
Share on other sites
...ja Lemaitre kükib nagu mõni usa härg? :D

enne võiks jooksma õppida ja siis edasi mõelda.millegipärast arvavad ekslikult enamus ,et nende kiirus jääb alati jõu puudumise taha kinni.

Igasuguseid imemehi on olemas. Mina küll kindlasti kükki välja ei jätaks. Ega USA Ameerika jalgpallurid ka üldse kehva sprindikiirusega pole ja neil on ikka päris karmid näitajad.

Edited by Sarge

Share this post


Link to post
Share on other sites
Igasuguseid imemehi on olemas. Mina küll kindlasti kükki välja ei jätaks. Ega USA Ameerika jalgpallurid ka üldse kehva sprindikiirusega pole ja neil on ikka päris karmid näitajad.

Kükki pole mõtet tõesti treeningutest välja jätta. Siiski suurema osa ajast peaks pöörama tähelepanu tehnilisele poolele. Sprinterid treenivad päevast päeva kehaasendeid, õigeid liigutusi, rütmitunnet.. kõik see jõud peab minema jooksu.

Hüppan paigalt kaugust 3,40m, aga miks krt mõni 2,70 kaugusega vend lendab minust nagu postist mööda? Ikka see kuramuse tehnika :/

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ükskõik kes ütleb , et air alert 3 on hea programm hüppevõime arendamiseks ja, et kükk pole parim harjutus hüppevõime arendamiseks on loll.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Vertical Jump Bible pidi jah olema nendest programmidest kõige parem. Kuid ikkagi ärge unustage, et kõrgele hüpata, selleks on vaja plahvatust. Uskuge või mitte, aga klassikalised tõstjad hüppavad kõige kõrgemale - kõrgemale kui kõrgushüppajad. Kui saaks tõugata kahe jala pealt, siis poleks neile vastast B).

Share this post


Link to post
Share on other sites
Vertical Jump Bible pidi jah olema nendest programmidest kõige parem. Kuid ikkagi ärge unustage, et kõrgele hüpata, selleks on vaja plahvatust. Uskuge või mitte, aga klassikalised tõstjad hüppavad kõige kõrgemale - kõrgemale kui kõrgushüppajad. Kui saaks tõugata kahe jala pealt, siis poleks neile vastast B).

Millisest plahvatusest sa räägid? :D OK, sorry...minu loll huumorisoon, aga vähemalt võttis sinu öeldu muigele:)

Ühesõnaga kiirus x jõud.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kindlasti ei hüppa klassikalised tõstjadkõige kõrgemale.puhta jama jutt.

enamus tipp sprinterid,tõkkejooksjad omavad kohe kindlasti paremat hüppevõimet.

Edited by matroxx

Share this post


Link to post
Share on other sites
Kindlasti ei hüppa klassikalised tõstjadkõige kõrgemale.puhta jama jutt.

enamus tipp sprinterid,tõkkejooksjad omavad kohe kindlasti paremat hüppevõimet.

Juttu on Jaan Taltsist:

Kui Massiarus sündinud poisist poleks saanud tõstjat, olnuks Jaan Talts vähemalt Eesti paremaid mõnel muul alal. Ta maadles hästi, lõi kõvasti maha võrkpalli ja jooksis kiiresti. Eesti sisekergejõustiku meistrivõistlustel oli ta 60 m jooksus 7,2ga teine, aga pole ikka veel tolle ajaga rahul: «Võinuksin kindlalt alla seitsme sekundi joosta. Venitasin lihast, sest ei osanud joosta.» Sadat meetrit lippas ta tennistes 11,2ga.

«Tennist võinuksin mängida,» leiab ekstõstja veel. «Korvpallis panin palli ühe käega pealt sisse.» Viimast on Taltsi kasvu juures raske uskuda, ent jääb vaieldamatuks tõsiasjaks, et tõstjate hüppevõime oli ja on kadestusväärne.

http://www.postimees.ee/leht/97/09/04/sport.htm

Share this post


Link to post
Share on other sites

Audentese hallis tegid trenni isa-poeg Uudmäe, tuli nendega jutuks hoota kolmiku rekord, kahjuks täpseid numbreid enam meeles mul pole. Isa Uudmäe rekord pidi siiski olema natuke parem, aga ta ütles, et on näinud, kuidas klassikaline tõstja temast veel ca. meetri hoota kolmikut kaugemale hüppab, seda siiski jalad koos, mitte vaheldumisi (ehk siis kolm ca. 4 meetrist hüpet järjest).

Edited by Undionu

Share this post


Link to post
Share on other sites

hüppe,jooksualade esindajatel on ka hästi arenenud pastilisus,lihas sidemed ning ka närvisüsteem vastavalt.mitte kunagi ei hakka üks tõstja rohkem ja kaugemale hüppama.vastaseljuhul kõik ainult saalis rassikski.

need tolle aja 60m 7.2 on elektriajaga 7.40-7.50 mida jookseb ka üsna suvaline jõuetu juku harju meistrivõistlustel.

selge see,et jõutrenn on väga oluline ning paljud tõstjad suudavad ka kiirelt joosta ja kaugele hüppata.parima tulemuse saab siiski kombineerides mitte üht kindlast asja raiudes.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kaks jalga koos paigalt hüpates loeb kõige rohkem plahvatuslik jõud ja selle on kindlasti tõstjad parimad. Samas ei tasu neid võrrelda kergejõustiklastega omal alal, sest sprint ja kaugus/kõrgushüpe on väga tehnilised alad, kus trenn tuleb mitme osa vahel jagada.

Kui näiteks noor korvpallipoiss tahab hüppevõimet parandada, siis oma polüameetriaosa saab ta suure tõenäosusega palli mängides kätte ja kõige efektiivsem viis hüpet suurendada on kangisaalis kükkida ja olümpiatõstmise elemente sooritada.

Edited by Undionu

Share this post


Link to post
Share on other sites
.maailma rekord hoota kaugushüppes on siiski kergejõustliklase käes.

Ka sellel on oma tehnika. Kahe jala pealt õhku hüpata ja mõõta see vahemaa, mis jääb taldade ja maa vahele - selles on siiski tõstjad paremad. Nüüd ei ole mõttet võtta maailma parimat tüüpi. Aga võtame kergejõustiklaste ja tõstjate keskmise, siis tõstjad hüppavad ikkagi kõrgemale, isegi sellise rasvaprotsendi juures, mis neil on.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×