Jump to content
kristen106

küsimus vaid spetsialistidele

Recommended Posts

tahtsin küsida et kas see niinimetatud müüt või kuuldus peab paika et muna puhul kui eemaldada sealt muna kollane siis jäävad teatud arv vajalikke aminohappeid saamata?

Nõnda tu kipub olema neh. Kui aga nakad nuid kollatseid süüma siis võip kakamine üldsigi miilest minnõ.

Neid kasulikke amnohappeid saab ka teistest toiduainetest mis p.soolikat nii ümbe ei aja.

Samas tean, et mõni vend sööb igapäev 10 muna kogu täiega (koor väljaarvatud) ja ei pidavat seesugust probleemi olema.

Spetsimad spetsialistid võiksid selle "fenomeni" siin lahti rääkida. Oleks ka huvitav teada.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Nõnda tu kipub olema neh. Kui aga nakad nuid kollatseid süüma siis võip kakamine üldsigi miilest minnõ.

Neid kasulikke amnohappeid saab ka teistest toiduainetest mis p.soolikat nii ümbe ei aja.

Samas tean, et mõni vend sööb igapäev 10 muna kogu täiega (koor väljaarvatud) ja ei pidavat seesugust probleemi olema.

Spetsimad spetsialistid võiksid selle "fenomeni" siin lahti rääkida. Oleks ka huvitav teada.

no minul selle 10 muna sõõmisega probleemi poleks lihtsalt seal muna kollases on rasvu rohkem! ja kuna kehakaaluga on probleemid siis püüaks ikka enamuse energiast valkudest saada ja nood rasvad ja süsikad natukeseks tagaplaanile jätta! aga spetsialistidel paluks kirjutada et kas kui muna tarbida kõik koos (valge,kollane) siis kas muna üldises mõttes on täiuslik valk ja kas ta sisaldab kõiki vajalikke aminohappeid kuna tahaks oma toitumisel rõhku panna munadel,kodujuustul ja 1 protsendilisel hapupiimal ? tänud

Share this post


Link to post
Share on other sites
Nõnda tu kipub olema neh. Kui aga nakad nuid kollatseid süüma siis võip kakamine üldsigi miilest minnõ.

Vaja lihtsalt lisaks keefiri ja muus sarnast tarbida (greip vist kah mõjus hästi). Ja käib läbi täitsa korralikult. Vat 10 muna puhul ma enam ei ole kindel. Tegelt on asi ka selles, et on mõned toiduained, millest ei jää seedimisel eriti palju alles midagi. Juust ja muna näiteks ongi sellised.

Aga muna puhul mul tegelikult teine küssa, et selle kollases on palju kolesterooli. Kas äkki see midagi kurja ei tee liigsel tarvitamisel?

<offtopic>Bonsuna on võrumaa miis?</offtopic>

Share this post


Link to post
Share on other sites

Vaja lihtsalt lisaks keefiri ja muus sarnast tarbida (greip vist kah mõjus hästi). Ja käib läbi täitsa korralikult. Vat 10 muna puhul ma enam ei ole kindel. Tegelt on asi ka selles, et on mõned toiduained, millest ei jää seedimisel eriti palju alles midagi. Juust ja muna näiteks ongi sellised.

Aga muna puhul mul tegelikult teine küssa, et selle kollases on palju kolesterooli. Kas äkki see midagi kurja ei tee liigsel tarvitamisel?

<offtopic>Bonsuna on võrumaa miis?</offtopic>

Kõigepealt Bonsuna es ole võro miis. See selleks :(

Munavalk on inimorganismile kõige kergemini omastatav valk üldse ja seega ei tohiks kahelda tema täisväärtuslikkuses, eriti veel koos kollasega tarbides. Lisaks sisaldab kollane ka mitmeid vitamiiine ja mineraale.

Paar kuud tagasi juhtusin kuulama raadiost ühte toitumisalast saadet. (jah Bonsuna on sihuke imelik mees kes veel tänapäeval raadiost jutusaateid kuulab)

Seal rääkis keegi spetsialist, et viimaste uuringute kohaselt, mis olla tehtud kusagil Ameerikas, ei ole munakollases olev rasv üldsegi nn. halva kolesterooli tõusu põhjustaja veres, söödagu neid või igapäev. (vanasti lubasid arstid healjuhul nädalas 1-2 munakollast süüa). Muidugi, mees kes tahab lihasmassi kasvatada, võiks päevajooksul min. 10 muna ikka süüa ja sellise koguse juures võib see koos kollastega manustades juba halva kolesterooli taseme soovimatult kõrgeks tõsta küll veres.

Niisiis igaljuhul sööge mune ja ka kollaseid kuid pidage just kollaste osas piiri. Teisalt ei piisa kindlasti ainult munast ja kodujuustust, seda juba sellepärast et organism vajab vaheldust, olgu see söök, toiduaine, nii täisväärtuslik kui tahes.

Näide oma elust.

Oma treeningute algaastatel mõtlesin ma umbes samuti nagu teema algataja ja kuna minul munade vastu mitte mingisugust vastikust ei ole siis valisin ka mina vaguallikaks munad ja süsivesikuteks kartuli. Sõin 30 muna päevas ja teatud kogus keedukartulit, pluss muidugi värsket salatit.

Idee oli siis kasvatada ainult kvaliteetset lihast. :lol:

Kaks kuud läks kõik tõusavas joones, siis aga millegipärast, hakkas pilt käest ära minema. ( vorm siis). Asi ei olnud selles, et mulle enam mune süüa ei meeldinud, vastupidi vabalt läks neid nii praetult kui keedetult vaheldumisi. Kuid lihased ja eelkõige vist magu tahtis nähtavasti teisiti. Pidin oma ühekülgse kuid vägagi meelejärgi oleva munadieedi pooleli jätma. Jätkasin küll nende igapäevast söömist, kuid 3 x vähem ja ülejäänud valguosa korvasin liha ja kohupiimaga. Pilt paranes nädalaga juba ja sellest ajast olen üritanud ikka vaheldusrikast valgutoitu süüa.

Edited by Bonsuna

Share this post


Link to post
Share on other sites

Nõustun 100% Bonsunaga, munavalk on inimorganismile kõige kergemini omastatav valk. Ja munakollase söömisest karta pelgalt sellepärast, et sisaldab rohkem rasva, kui munavalge, ei maksa. Samal põhjusel ei ole vaja peljata munast (mõistlikult tarbides) saadava kolesterooli pärast. On hoopis teisi allikaid kust rasva tarbimist piirata ja selle läbi saadavat kolesterooli kogust vähendada. Pealegi on kolesterool rakumembraani koostisosa, seega väga tähtis komponent ja ilma selleta me toimida ei saa. Muide, ca 95% inimese kehas olevast kolesteroolist sünteesib organism ise ja ülejäänud ca 5% saadakse toiduga (muidugi kui toitumine on enam-vähem korras ning ei vinnata burgereid ja friikartuleid). Kokkuvõtteks, et terve muna (valge ja kollase) tarbimist peljata ei ole mõistlik, aga nagu iga asjaga, lolliks minna ei tasu. Ja aeg-ajalt tuleb oma ratsioonis nii kui nii valgu (ja ka teiste toitefaktorite) allikaid vahetada. Seeläbi paraneb ka omastamine.

Share this post


Link to post
Share on other sites

seda tahtsin veel küsida et mis tee arvate kas kui ma hommikuti sõõgiks sõõn ikka ja alati 5 muna jagu kollast ja 10-ne jagu valget siis on mul asi vist nagu normi piires? ja sellisele hommikusõõgile võib siis ka ju vist kindlaks jääda lihtsalt pean kaa lisama päeva menüüsse liha ja piima tooteid?

Share this post


Link to post
Share on other sites
seda tahtsin veel küsida et mis tee arvate kas kui ma hommikuti sõõgiks sõõn ikka ja alati 5 muna jagu kollast ja 10-ne jagu valget siis on mul asi vist nagu normi piires? ja sellisele hommikusõõgile võib siis ka ju vist kindlaks jääda lihtsalt pean kaa lisama päeva menüüsse liha ja piima tooteid?

Tuleb nii välja küll. Ainult ma ei sööks hommikul sinu asemel korraga 10 muna, mõtetult palju korraga. Kui võtta arvesse, et üks muna sisaldab keskeltläbi 6g valku, siis miks sulle ühe söögikorraga 60g valku?? Kaalud sa 150kg puhast tailiha? Ei usu. Piisab kui sööd hommikul 5 ja kusagil poole päevapeale teised 5 muna. Kollased jaga nii nagu soovid, sega kusagile kodujuustu hulka vms.

Edited by Bonsuna

Share this post


Link to post
Share on other sites
Tuleb nii välja küll. Ainult ma ei sööks hommikul sinu asemel korraga 10 muna, mõtetult palju korraga. Kui võtta arvesse, et üks muna sisaldab keskeltläbi 6g valku, siis miks sulle ühe söögikorraga 60g valku?? Kaalud sa 150kg puhast tailiha? Ei usu. Piisab kui sööd hommikul 5 ja kusagil poole päevapeale teised 5 muna. Kollased jaga nii nagu soovid, sega kusagile kodujuustu hulka vms.

tänud kes vastasid! ma tegelt kaalun 79kg ja oleks veel kaalust vaja allagi võtta kuskil 73kg oleks ideaal siis tõesti oleks vist parem see ära jaotada! igataes eks ma teen sellest loost siis omad järeldused ja teen parandusi oma toitumisse!

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ühes 50 g muna (s.o. keskmine muna) munakollases on 260 mg kolesterooli. Sellest imendub vaid 25-40 %. Munas sisalduv kolesterool on tasakaalustatud letsitiiniga, mida seesama muna ka sisaldab. Letsitiin emulgeerib kolesterooli. Munade, täpsemalt vaid munarebude, tarbimisest peavad kolesteroolist lähtuvalt loobuma vaid need, kellel on tõepoolest haiguslikult liigkõrge vere kolesteroolisisaldus. Neid on umbes 5 % inimestest.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Munakollane on muna kõige väärtuslikum osa, mis sisaldab lisaks aminohapetele kasulikke rasvhappeid, mineraalaineid, mikroelemente ja vitamiine, munavalge on seevastu vesi ja valk ning antivitamiin avidiin, mis hävib kuumutamisel! Munakollase kõvaks kuumutamisel väheneb aga tema toitainete omastatavus, sellepärast on soovitatav praadida mune pannil ainult ühelt poolt ("härjasilmad!") või keeta (see on tervislikum variant) neid umbes 4 minutit, et kollane jääks veel pehmeks. Munakollaste äraviskamine ei ole mõistlik tegevus.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Olen ise söönud nii valgeid kui ka kollaseid ja ei ole vahet tähendanud, st. varem sõin näiteks 10 munavalget, nüüd 6 tervet muna päevas, arvan et esimesel juhul oli tegemist toidu raiskamisega, pigem süüa väiksem kogus ja mitte toitu prügikasti visata. Kolesterool on ok vaatamata sellele, et söön neid 6 kaupa mune aastate kaupa eks füüsiline koormus neutraliseerib selle kolesterooli.

Share this post


Link to post
Share on other sites
kas selleks et valku munast kätte saada peab see siis olema toores või? midagi sellist präegu nagu noppisin kommentaaridest välja, äkki mõni selgitaks!

Munakollane v6iks olla (kui salmonelloosi ei karda... soovitati kasutada kontrollitud mune. Tallegg peaks sinna kuuluma).

Share this post


Link to post
Share on other sites
kas selleks et valku munast kätte saada peab see siis olema toores või? midagi sellist präegu nagu noppisin kommentaaridest välja, äkki mõni selgitaks!

Toore muna söömine-joomine on ohtlik salmonelloosi pärast. Parem karta kui kahetseda. Kõige parem on 4 min keedetud muna.

Edited by OldMan

Share this post


Link to post
Share on other sites
Toore muna söömine-joomine on ohtlik salmonelloosi pärast. Parem karta kui kahetseda. Kõige parem on 4 min keedetud muna.

Praadides/keetes muna toiteväärtus muutub ka? Huvitaks vastus just selle valgu osas...

Share this post


Link to post
Share on other sites

huvitaks se muna toorelt söömine/joomine.kui süüa neid tallegg-i omi mis siin ennem öeldi et on salmonella vabad sis ju ei tohiks nakaduda.aga siiski kui suur se protsent olla võib.ja kui keeta se 4 mini ära palju selega kaotaks.

Share this post


Link to post
Share on other sites
huvitaks se muna toorelt söömine/joomine.kui süüa neid tallegg-i omi mis siin ennem öeldi et on salmonella vabad sis ju ei tohiks nakaduda.aga siiski kui suur se protsent olla võib.ja kui keeta se 4 mini ära palju selega kaotaks.

See ei ole nii oluline. Umbes 80 % aminohapetest, mida organism kasutab kehaomaste valkude sünteesiks, ei tule toidust, vaid vabaneb organismis kehavalkude hüdrolüüsil.

Edited by OldMan

Share this post


Link to post
Share on other sites

talleg ja pole salmonelloosi ... haha ... see on ehtne näide sellest kui lühike on inimese mälu ... eelmine aasta talvel oli ju see suuremat sorti skandaal et tallegis salmonelloos ... ja nad seal panid südamele et ärge toorelt muna sööge ... tuli välja see kevadel kuid selgus et kusagil talvel juba avastati ja üritati tasa asi ära lahendada ...

Share this post


Link to post
Share on other sites
Toore muna söömine-joomine on ohtlik salmonelloosi pärast. Parem karta kui kahetseda. Kõige parem on 4 min keedetud muna.

4 minutiga ei kee ju muna valmis, vähemalt mul. Keedan 8 min ja munakollane on poolvedel, mis on minuarvates hea :)

Isal jääb samuti mõistatud lahendamata - tema keedab 5 min ja muna saab ilusti valmis. Kui ma keedan 5 min, ei saa seda isegi kooritagi, täiesti toores ju veel. Oskab keegi seletada seda müsteeriumi? Ja seda ka et mõlemad oleme pannud muna keevasse vette kohe.

Edited by Xero

Share this post


Link to post
Share on other sites
4 minutiga ei kee ju muna valmis, vähemalt mul. Keedan 8 min ja munakollane on poolvedel, mis on minuarvates hea :)

Isal jääb samuti mõistatud lahendamata - tema keedab 5 min ja muna saab ilusti valmis. Kui ma keedan 5 min, ei saa seda isegi kooritagi, täiesti toores ju veel. Oskab keegi seletada seda müsteeriumi? Ja seda ka et mõlemad oleme pannud muna keevasse vette kohe.

Miks sa muna koorima pead - löö noaga pooleks ja söö sisu lusikaga.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mul jääb ka erinev. Meeldib selline, kus valge on pehme, kollane on oranz alles, natuke pehme. Üritan kuskil 8 minutit keeta, siis peaks sellise saama. 6 minuti muna proovisin ka valge on veel ok, kuid kollane on vedel ja see on öak. Kartuliga sööks ainult vedelat kollast... jään oma 8 minuti munade juurde, mis siis kui nii "kasulik" ei ole.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Keedan 10 minutit kindlasti, et ikka korralikult kõvaks läheks ja hea koorida oleks. :) Kollaseid ei söö, kuna esiteks see sisaldab palju rasva, teiseks siiski vaieldakse nende kollaste (suuremas koguses) söömise nö. ohutuses, kolmandaks kuna toitumiskava ei sisalda kollaseid. :)

Share this post


Link to post
Share on other sites
4 minutiga ei kee ju muna valmis, vähemalt mul. Keedan 8 min ja munakollane on poolvedel,

müstika. Mina olen eluaeg keetnud 5 ja pool minutit, ja siis on alati kollane parajalt vedel, parajalt kõva. Muidugi võib asja muuta muna suurus ja kui külm ta keema pannes on ja kas jahutad muna peale keetmist kohe maha, või lased veel edasi küpseda. Aga mine sa tea, äkki on munadel nagu piimaga erinevus. Et maapiim võtab koore peale ja teeb muid trikke...

või siis.. elad kuskil mäe otsas, kus vesi keeb madalamal temperatuuril

Aga teemast rääkides, on muna tänuväärselt hea ja odav toiduaine.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mida kauem keeta või pannil kõrvetada, seda rohkem munas sisalduv valk denatureerub ja seeläbi valgu omastatavus väheneb. Sama on liha praadimisega.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×