Jump to content

daman

Kasutajad
  • Content count

    450
  • Joined

  • Last visited

Everything posted by daman

  1. Mitte ükski arvestatav kava ei lase samas tempos treenida. Tempo peab olema vahelduv: 3000m tempo, 5000m tempo, 10km tempo, sprindid, rahulikud sörgid. Kõike on vaja. Laias laastus kehtib ka jooksus: tahad joosta kiiresti, harjuta kiiresti. See ei tähenda muidugi absoluutselt seda, et treenides 10km jooksuks peaksid kogu aeg võistluskiirusel tulistama. Jooksutreening ja kestvustreening on peen teadus, varieeruda tuleb mahu, intensiivsuse ning üldise periodiseeritusega. Sealjuures on mikro ja makrotsüklid. Näituseks mikrotsükkel on 4 nädalat, kusjuures 3 nädalat kasvav maht + 1 nädalat taastust. Makrotsükkel on näiteks baasettevalmistus, erialane ettevalmistus, võistlusettevalmistus. Rakutasandil hakkab ka see lugema, milliseid trenne ja millises järjekorras(!) teha ühe nädala jooksul. Seda juttu kahjuks veebis ära ei räägi, samas ilma lahkamata arvestatavaid jooksukavasid leiab internetist küllaga. Oluline on vaadata ka seda, kes on kava autor.
  2. Kui sul on trenni tegemisega tõsi taga, siis soovitan soojalt Meelis Minniga ühendust võtta. Eestis on ainult 1 mees (Harry Lemberg), kes temaga samal tasemel. (Üks mees meie rühmast parandas oma maratoniaega 1 aastaga üle tunni aja! 4:20 -> 3:20) Üldiselt, ma ei tea ka sama lugesin nüüd õigesti selle kava läbi, aga jäi mulje, et sa jooksed 4x nädalas (P,E,T,K) ja keskmiselt 3-10km korraga? Eks see algus ole, aga sellise trenni pealt mõnus see 23km olema küll ei saa. Kui treenerit ei taha palgata, siis väha hea kava saab ühelt maailmakuulsamalt treenerilt täitsa tasuta: http://www.halhigdon.com/training/51130/Half-Marathon-Training-Guide Vali sealt omale sobivaim (praeguse seisuga ilmselt Novice 1 või 2). Kui kahtled, võid uurida ka, kes Hal Higdon on: http://en.wikipedia.org/wiki/Hal_Higdon Edu igal juhul!
  3. Pulsikellad, mudelid ja müügikohad

    Natuke hilja vastan, aga ehk on abiks. Garminid, Timex ja Suunto teatud mudelit sisaldavad juba GPS ja seega pole midagi juurde vaja osta. Samas GPS seadmega siseruumis distantsi mõõta ei saa. Selleks on vaja eraldi juurde osta footpod. (Ilmelt pead sa ka Nike "vidina" all silmas just footpodi). Polar,Suunto,Garmin,Timex on levinumad spordikellade tootjad ja kõige töökindlam tundub Polar olevat (ise kasutan Suunto T6c). Polari GPS seade on küll eraldi käiv vidin, aga uus andur on USB mälupulga suurune ja väga kerge. Nüüd Nike ühilduvusest, sinu puhul piisab (ilmselt) suvalisest ANT+ protokolliga ühilduvast GPS või Footpod seadmest. Nikel on osad footpodid tossu sisse integreeritud, aga kuna Nike toetab ANT+, siis peaks uvaline sama protokolli toetav footpod ka sobima. (Näiteks Timex: http://www.runningwarehouse.com/descpage-TANTFP.html)
  4. Kuidas muuta jõutreeningu tegemine lõbusamaks?

    "flow" koha pealt võib küll sõna võtta. Meie ühised jooksutrennid on üldiselt kole karmid ja intensiivsed. Lõigud ja/või hüpped. Kui soojenduse ajal visatakse ikka nalja ja lõõbitakse, siis nö. "töö" ajal läheb igaüks oma mulli ja välise suhtlemisega keegi enam ei tegele. See 30min - 1h rasket tööd tehes peab igaüks ikkagi oma sisse vaatama. Üldiselt on seltskond hea motivaator, kohe südame teeb soojaks kui sa näed samamoodi kannatavat trennikaaslast endast viimast välja pigistamas.
  5. Rattapüksid

    Rattapükstele lisaks kindlasti ka naiste sadul. See on pisut teistsuguse ülesehitusega ja kohandatud just.. naiselike kehaosade jaoks. Samas ma pole nüüd kindel kas keegi spinnis oma sadulaga käib
  6. Kas kava on hea kaalulangetamiseks?

    Rusikareegel jooksu puhul, mis pea igale inimesele kehtib (erandeid muidugi on): alla 120 on taastav; 140(+-2-3) on mõõdukas aeroobne; üle 145 läheb juba trenniks. Üldiselt võiks kestvustrenni lõviosa (80%) olla 140 pulsi lähedal, 15% siis 120 ligidal ja 5% pauguta ikka korralikult (tunde järgi nii et on raske). Räägin hetkel koguaegadest nädalas, st. kui sa teed 10h trenni (mida on algajale LIIGA PALJU; siis max 30min kõikide trennide peale võiks treenida ebamugavustsoonis.) Siin on jällegi fenomen, kui jooksu ajal on väga mõnus ja hea enesetunne, siis kiputakse jooksma natuke liiga kiiresti. Kangitrenni koha pealt, kui sa soovid kaalu langetada, siis võid rahulikutl intensiivsed jooksuotsad ära jätta ja teha 2-3x nädalas kogu keha läbi. Samas sinu piire ma ei tea ja neid pead sa ise tunnetama. Ära karda vaba päeva võtta kui väsimus sees, areng toimub puhates ja kaal langeb köögis.
  7. Kas kava on hea kaalulangetamiseks?

    Ma väidan, et selline aeroobne pole alguses kindlasti jõukohane. 90min trennid tunniseks ja tunnised 45minuti peale + 1 puhkepäev vahele kuskile.
  8. Minu kogemus (autoimmuune türeoidiit, kilpnääre 90% ulatuses sidekoestunud). Söön samuti iga päev L-Tyroksiini (175mg). Olen hetkel 77kg peal ja paremas vormis kui iial varem, lisaks kaal vaikselt väheneb nagu plaanis ongi. (Algkaal oli 100kg 2008 aastal). Magus ja puhas sai on välja visatud, süsivesikute kogusi jälgin, valgukoguseid olen tõstnud (sisuliselt sama mis Rotter soovitas) ja kaal langeb ilusti. Kuskil 300-400g nädalas. Trenni teen treeneti käe all 6 päeva nädalas (jooks). Kokkuvõtteks, saab küll kaalu tagasi alla ja saab küll sporti teha, lihtsalt andke endale rohkem aega ja pühenduge. Olge terved.
  9. Üldiselt tasuks suusamaratonile minne sikka suusatamist treenida mitte jõusaalis vehkid. Aga viimase nädala kohta on see õige, et jõusaalis raskused maha ja 15 veebr sõita 10-15km, 17 veebr 5km, kus siis kuskil 1km jagu maratonitempot ja muul ajal puhata. Siis on maratoniks ilusti taastutud ja tehtud trennidest kasu (eeldusel et sa oled ikka treeninud suusatamist?!). Vastasel juhul on kogu see värk sul üks kole kannatamine.
  10. Väsimus, ei jaksa trenni teha...

    Lihtsalt täpsustuseks, et ujujad mõõdavad pulssi 10 sekundi kohta, st 23-25 vastab 138-150 bpm-le.
  11. Lesnar vs. Overeem

    Tal oli toss väljas lihtsalt. Selle roundi alguses oli tal nägu juba selline, et 14 aastane 43kg nohik teda näpuga tõukaks, kukuks ta kokku. Suur mees, eks tal peab suur mootor ka olema.
  12. Uue fitness.ee foorumi bugilist

    Minul ikka sama seis. Chrome 15.0.8
  13. Uue fitness.ee foorumi bugilist

    Kordan: "Vaata uut sisu" ja "Sellest teemast" nupp kattuvad. Kasutan Chrome.
  14. Kardiotreening

    Noh, ma ei tee üldse jõutrenni, ainult aeroobset, k.a. siis lõigutrennid ja EKE trennid, mis pulssi koledasti kergitavad. Point selles, et "kas ma teen liiga palju" on võimatu vastata. Mis su kaal teeb? Kuidas sul võhma on? Kas sama intensiivsuse juures on kiirused tõusnud? Olen teinud ise ka 14+ tundi nädalas aeroobset ja ma ei ütleks et seda liiga palju oli. Maitse asi. Sõltub eesmärkidest.
  15. Paljajalu liikumine/treening

    Minu seisukoht siis ka paljajalu (või sinnapoole) liikumise kohta. Taustaks, ma olen triatleet/jooksja. Jooksen ilma pehmendusteta, õhukeste Merrell Barefoot sarja kuuluvate jalanõudega. Merrell True Glove. Jah asfaldil. Jah 15-20km korraga. Ei, mul ei ole põlved ega pöiad nässus, kuna ma ei kasuta "pehmeid" jalanõusid. Suvel jooksen trenni lõpetuseks ka täiesti paljajalu, lõdvestuseks, murul/asfaldil, 1-2km korraga. Pigem on nii, et alates sellest, kui ma loobusin pehmetest jalanõudest, on mu jooksutehnika läinud paremaks, rütm ühtlasemaks, Achilleuse valu kadus ära ja seda tunnet, mis on paljajalu joostes, ei ole võimalik paksude pehmete jalanõudega absoluutselt saavutada. Eks inimesed on erinevad ja tuleb endale ka seda teadvustada, et kui pöia/sääre lihased ei ole tugevad, siis on mõistlik alustada vähe paksematega (näiteks Asicsi/Adidase võistlussussid, Nike Free vms. jalanõudega). Üle kanna joosta ei ole ka väga mõistlik; proovige, võtke ennast paljajalu ja püüdke üle kanna joosta, ebamugav eksole? Aga miks siis 95% õues jooksjad teevad sedasama liigutust? Mõttekoht. Paljajalu liikudes töötab jalavõlv täpselt nii nagu ta on ettenähtud: esmase amortisaatorina. Edasi töötavad jalalabas olevad lihased ja sääred. Igal juhul tasub uurimist, kes vähegi viitsib või huvitub. Paljajalu jalanõude miinuseks on see, et nad on õhukesed ja raskel maastikul võivad oksad/kivid jalad ära lõhkuda. Ülalolev on mu täiesti isiklik arvamus ja kogemus, ei määri kellelegi midagi pähe, lihtsalt kasutage talupojamõistust ja nautige liikumist.
  16. Võta omale rusikareegliks, et 1 minut. peale koormuse lõppu (isegi väga intensiivse), peask pulss olema alla 120. Ideaalis alla 110. See oleks hea taastumine. 3 minuti jooksul alla 120 saad, on veel keskmine taastumine. Üle 3 minuti läheb, siis on vilets taastumine. Edit: See info pärineb ühelt eesti parimalt jooksutreenerilt; ja praktikas kehtib (st. kui on taastumine hea, on enesetunne nii trennis kui ka peale /enne trenni hoopis teine; samuti on minek parem)
  17. Kuidas alustada jooksmisega?

    See, kas sa suudad 3,2km alla 10minutit joosta, oleneb juba sinust. Ma ise pakun et natuke ebareaalne, aga ma ei tea ju sust midagi. Tempo peaks olems 3:10. Ehita selle tempo peale omale uus tsükkel ja hakka proovima, kuigi ma soovitaks esialgu minna 3:30 peale ja siis edasi 3:20 ja 3:10. See et sul Achilleuse kõõlused valutavad, on muidugi kehva, aga selle vastui on rohtu: venitused 3x päevas ja sääre jõuharjutused. Võid seda raamatu peal ka teha, või trepiastmel, oluline on see, et venitusfaas oleks AEGLANE ja korralikult venitad. Ise teen seda ühe jala kaupa, st. tõusen üles kahe jalaga, siis tõstan ühe üles ja alla lasen ainutl ühe jala peael. Tee mõlemale jalale 3x10 aegalselt ja mitu korda päevas, isegi läbi kerge valu. Mõne päevaga peaks valu kaduma, aga jätka rahulikutl, ega need harjutused mööda külge maha ei jookse. Lisaks, enne trenne tee lönta-lönta sörki kilomeetri jagu ja venita sääred, reie kaks- ja nelipead ilusti ära. Seejärela alles alusta oma lõikudega. Edu.
  18. Jooksmine

    Rattaga hiiti. Loomulikult võimalik. Minge näiteks Harku suurele ringile, seal on 8km olematu liiklusega kruusa/metsateed. Nõmme ülemine ring on samuti mõnus, kuivade ilmadega siiski natuke liivane. Pirita terviserada, sõida omal ninast veri välja kui tahtmist on. Kel tahtmist ja viitsimist, sõidab Laagri maksimarkleti parklasse, võtab autost ratta ja sõidab mööda Pärnu mnt 3m laiust muust autoteest eraldatud raja peegelsiledat asfalti. Võimalusi on tohutult, pole mõtet ajada sellist juttu et ei saa ja ei saa. Ja jah, olen teinud rattaga hiiti, intervalle, tempot, pikki ja lühikesi lõike.
  19. Pulsikellad, mudelid ja müügikohad

    Suunto M seeria, M2/M4/M5 http://www.matkasport.ee/msweb.nsf/pages/T...;f2=Pulsikellad Garmin FR60 http://www.garmin.ee/spordiks/jooksmine/fr60 Polari fitness sari http://polar.mefo.ee/index.php?option=com_...3&Itemid=27 Suunto kellad on kõige ilusamad, mõnele vbolla meeldib Polari välimus ka. Kui mingit odavat jura tahad, siis vaata hinna järgi ja võid osta omale miski Sigma või muu Anttila kataloogist pärit kella sarnane seade. Peaaegu garanteeritult lakkab see poole aasta jooksul töötamast. Üldiselt soovitaks siiski natuke kvaliteetsem asi osta (kogu kas või mõni kuu kauem raha)
  20. Kaalu langetamine jooksmisega

    Liiga palju mõtlemist ja liiga vähe jooksu. 4x nädalas 30min sörkida, nii, et jalad kannavad. Siis pikendada kahte jooksu vaikselt 60 min peale ja 1 jooks 80min peale. Edasi on lihtsalt jooksurõõm ja kaalulangus.
  21. Imelik raskus rinnus

    Ma olen sulle blogisse ka kirjutanud, võta tuure maha! Pole vaja ennast lõhkuda, mina treenin näiteks enamjaolt 140 pulsiga või vähemaga, 173 on liiga kõrge, sa lõpetad muidu varsti rütmihäiretega haiglas.
  22. Muidugi jääb kana kuiv kui ta enne praadimist ära tükeldada, mahlad lähevad välja! Kanafilee prae krõbedaks tervelt ning seejärel maotsesta ning enne serveerimist tõmba kahvliga ribadeks. Nii jäävad mahlad fileesse ning tulemus on oluliselt parem, kui enne praadimist tükeldamisel.
  23. Pidev väsimus

    Kilpnäärme hormoone ei kontrollitud ma vaatan. Kilpnäärme alatalitlus ka võimalik.
  24. Mis on hardcore...

    1. Ebainimlik on sõita 150km ratast Otepääl, millest keskmised 2h tempos, kohe sadulast ronides 18km jooks, millele järgeneb 2km ujumist 16C Pühajärves. 2. Hardcore on teha tempojookse kell 4:30 hommikul.
  25. Jalgratta sadula asend

    Säti nii et mugav on, seal palju muid kriteeriume pole. http://sportsmedicine.about.com/cs/sport/a/bikefit.htm
×