vend vähk

07.november 2019 Tere sõbrad! Kuidas läheb? Mina olen täna seanahka vedanud. Kujutad sa ette- ei olegi veel spordiklubisse jõudnud? Siiski-siiski, õhtul annan ühe bodypumpi ning ehk kannatab natuke ka jõusaalis lammutada. Pidev töö käib. Loodetavasti järgmisest nädalast tuleb ka rühmatrenne juurde ning küllaltki suurele treeningkoormusele lisaks ka vajalikud toidulisandid- testotõstjad, kreatiinikapslid, omega369, vitamiinid-mineraalid ja toidulaual rohkem valku. Ilmselt on ka aeg varsti hakata tegema mingeid põnevaid reeninguvideosid, aga teisi kopeerida ei tahaks ning peab välja mõtlema midagi huvitavamat. Väga pikalt kirjutama ei hakka. Kõigil Tartu atleetidel soovitan kindlasti oma silmaga üle vaadata FitLife spordiklubi pärast niiöedla uuestisündi. Väga hea saal ning mõnus seltskond! Lisan ka ühe huvitava pildi minu elu esimestest kulturismivõistlustest 1997 aastast. Kategooriad ja võistlejate nimed. Sellel ajal kirjutati kõike veel käsitsi ja ka võistlus toimus suures mahus vene keeles. Võistluste ajal ühe võistleja auto ärandati ning toimus terve rida jaburaid asju. Olid ajad. Siinkohal tervitused kõikidele, kes nendest 1997 aasta võistlustest osa võtsid!

24.oktoober 2019 Tere sõbrad! Viimastel päevadel on toimunud minu postkastis täielik restart. Spordihuvilised on avastanud või taasavastanud fitness.ee foorumi ning oleme ausad- siin seda infot ja pildimaterjali ikka jagub! Minul oli eile 4 trenni, täna ainult 1 bodypump ja ilmselt ka natuke jõusaali. Minu elu ühest paremast tulemusest- absoluutsest põhjamaade meistritiitlist sai täna 9 aastat. Siiani tore meenutada kuidas Soomes kord majja sai löödud. Sama tulemust kordasin ka 2013, aga siis ei olnud enam nii vägevat tunnet kui esimene kord. Üleeile hakkasin kreatiini kasutama ning hirmsa puraka annab küll. Täna kavatsen ennast bodypupis ületada raudselt! Selline metsik tunne on et tahaks läbi ukse joosta! Panen ka ühe pildi üles enda "lapsepõlvest". Pildistatud vanas Tartu Pepleri tänava Maaülikooli spordihoone riideruumis. Ei osanud sellel ajal küll poseerida, aga mingi pildi saab ikka.

22.oktoober 2019 Tere sõbrad! Kui ise ei tee, siis ei tee ka teised sinu eest! Usun, et minu eeskuju järgivad veel paljud ning hakkame ühiselt jälle fitness.ee foorumis tegutsema. Siin on ju tegelikult kogu materjal olemas. Iga päev keegi küsib küll kaalulangetamise kohta, küll lamadessurumise kohta jne. Siit saab otsingust kõik vajaliku kätte kui ainult otsida viitsid. Püüan ka rohkem igasuguseid põnevaid retropilte üles panna- neid on mul aegade alguses arhiivis päris palju. Mina ise ei ole kaugeltki püssi põõsasse visanud ning kui soovin jälle lavale tulla, pean varakult pilli häälestama hakkama. Mina, kes ma juba aastaid ei ole kasutanud kreatiini, peaksin selle imelise lisandi uuesti kasutusele võtma- just see käis minu vormi tegemise juurde 10 aastat tagasi kui olin ka laval lopsakam. Muide, sellel nädalal annan iga päev vähemalt 1 bodypumpi ning varsti on rühmatrenne lisandumas. Ok, panen ka 2 põnevat pilti üles. Tegemist 2006 aastal toimuvate EM piltidega Slovakkias, Bratislavas. Võistluspäeva eelõhtul hotellis. Eks meil Otiga olid suured ootused ja lootused, sest täpselt aasta tagasi olime mõlemad saanud EM-ilt Rumeenias mina pronksi ja Ott hõbeda. Sõbrad, te ei usu, mille taha meie võimas etteaste takerdus! Lavavalguse taha! Seda on raske kirjeldada, aga meie, kes panime alati nii tumeda grimmi kui võimalik, kadusime erakordselt tuhmi valgusega laval täielikult. Kohtunikel ei olnud midagi hinnata kui meestel laval ei paistnud mitte mingisugust reljeefi. See oli minu elu üks suuremaid tagasilööke, aga mis ei tapa- teeb tugevamaks!

Kõik on viimasel ajal nii vaikne. Võistlused toimuvad, aga infot tulemuste kohta on raske leida. Facebooki avarustes on mõni pilt ja ei ole lisatud tulemusi. Leidsin viimase Soome võistluse tulemused: R E S U L T S IFBB Nordic Cup & Jan Tana Classic October 4-7, 2019, Lahti, Finland https://ifbb.com/wp-content/uploads/2018/11/2019-IFBB-NordicCup-Results.pdf

Üle pika aja olin just youtube avarustes ning leidsin sellise ootamatu video. Ausalt, ei kujuta ette, mis toimus selle olevuse peas, kes legendi niimoodi ründas.

09.juuli 2019 Meele teeb rõõmsaks et Eestis on atleete, kes muudavad meie elu natukenegi huvitavamaks ning sport on üks nende mitmest hobist. Eile sattusin facebooki avarustes Ivo Parveotsa videole, kus mees kirjeldas detailselt enda elus toimunud muutuseid ja mootorrattaõnnetust. No ma siis vastasin luule vormis enda tagasihoidlikul moel ning suureks üllatuseks vajutas hr Parveots ka gaasi põhja. Luule peategelane on hr Alo Parveots, kes on üks andekamaid kulturiste, keda minu silm on näinud, aga nagu ikka- mees ei viitsi selle raske alaga eriti tõsiselt tegeleda. Ok, nautige siis luulet! Juhan Liiv kahvatub! Vend Vähi vastus Ivo Postitusele: Imre Vähi Vägev video tsikli-Ivo poolt! Vaatan metsas-jookseb teder, tegelt lendab Ifi keder! Vend Alo on muidugi õnnistatud vägeva raami ning ulmeliste geenidega, aga samuti on asjad natuke nihkes ning sardelli-geenid on siiski kõige tugevamad. Kurb muidugi Ivo Parveotsa vastus: Ivo Parveots Ma nüüd salmi tegemises ilmselt nii andekas pole kui härra Vähk aga siiski... Ivol endast video valmis, sellest kuuleb Imre salmis. Metsas Alol täitsa tore, kui just ilm ei ole kole. Sõidab läbi mudaaugust, üle kraavi hüppab kaugust. Kitse heina ära sõi, karul vastu hambaid lõi. Vahel pakub palju mõnu, külmast võtta väike õlu. Sardelli vorm ei ole paha, kui sa võistelda ei taha.... Hea küll, rohkem ei hakka siin teise mehe postitust mõrvama. kui Vähiga salmivõistlust tahab teha siis ilmselt proovime mõne teise aja ja koha leida

Uurisin täna internetiavarustes Kai Greene tegemistest. Siiani on jäänud päris täpselt selgusetuks, miks see mees ei ole viimastel aastatel Mr Olympial osalenud. Nüüd tundub, et seda meest on 2019 Mr Olympial lavale oodata.

25.mai 2019 Tere sõbrad! Aeg lendab ja olen mitu nädalat viimaste võistluste kokkuvõtte tegemist edasi lükanud. Täna on mõnus vihmane ja tuuline õhtupoolik ning saab rahulikult kirjatööga tegeleda. Viimased võistlused toimusid 27.aprillil 2019. Minu elu esimesed võistlused toimusid 27.aprillil 1997 aastal- 22 aastat tagasi. Selle ajaga on palju mutunud. Muutunud on minu unistused, võimalused ja kõik muu sellega seoses. Muutunud on samuti inimesed minu ümber. Võib julgelt öelda, et nendest, kes ümbritsesid mind 22 aastat tagasi igapäevaselt, on tänaseks tutvusringkonda jäänud mõni üksik. Usun, et selline seis on enamikel meist. Kui 90-datel oli atleetliku keha ehitamise eesmärkideks ühele noorele mehele ennekõike tüdrukutele meeldimine ning mingi staatuse saavutamine eakaaslaste seas, siis tänaseks päevaks tean ja tunnen, et kogu tegevus on suunatud ennekõike millekski sügavamaks. Mitte miski ei ole võimatu! EKV2019 Võistluste korraldamist ja konkurente ma pikalt ülistama ei hakka. Korraldusliku poole pealt oli iseenesest kõik justkui ok, aga väike okas on hinges võistluskulturismi hääbumise pärast amatööride ridades. Ütlen ausalt, et suudaksin järgmiseks aastaks 10-15 uut võistlejat lavale meelitada, kui oleks võimalusi. FANATISM VS PEREKOND Mulle toodi näiteid ühest eesti tegijast, kes on koondanud enda ümber palju tublisid võistlejaid ning tegeleb oma hoolealustega pealtnäha ainult fanatismist. Ausalt, sõbrad, näidake mulle mõnda fanaatikut, kellel on suur pere, ametlikud sissetulekud on olematud ning tormab kohe kõiki aitama kui ainult soovi avaldatakse. Meenub paar vana õpilast, kes hakkasid lausa nõudma tasuta võistlusgrimme, toidulisandeid jne. No eks minagi olen omal ajal jüngrite peale kõvasti aega ning energiat kulutanud, aga leiba see lauale ei toonud. Hetkeseis on selline, et pean tegema valikuid- kas olen koos oma lastega või kulutan kütuseraha mööda linna sõites ning mitu tundi motiveerida inimesi, kelledest osadel ei ole 100% töö tahet. Mingid täiesti võõrad inimesed saadavad mulle oma treeningvideosid ja vormipilte et ma neid kiidaksin või lootuses, et FitLife spordiklubi võtab nad enda noortegruppi, aga see ilus aeg on möödas. Omal ajal oli võimalusi minul endal põhitöö kõrvalt treeninggruppe organiseerida kui ka spordiklubil noori mehi natukenegi toetada. ' DOPING Mnjah... Kes olen mina, et kellegi peale näpuga näidata. Eks on neid dopingupatuseid läbi aegade risti löödud küll ja küll ning võimalik, et osad on saanud enda vitsad ka teadmatusest. Jõuliselt on see sama teema ka mind viimastel aastatel küll kaudselt küll otseselt rünnanud. Minu varasema saavutused on kõik pandud suure küsimärgi alla ning üks härra hiljuti ütles mulle, et vanu kontrolle ei ole võimalik üles otsida ja sellist vormi nagu mina omal ajal tegin, ei ole võimalik naturaalselt saavutada. Millegipärast usun, et siiski on äkki mingi võimalus minu vere näitude põhjal midagi uurida kui arstiteadus edasi areneb. Olen olnud ju aastakümneid veredoonor ning mingi märk on ikka maha jäänud. Kellel võimalik, las uurivad. Üldises plaanis on muidugi keeruline. Liiga palju on neid inimesi, kes näevad ja teavad, et kuningas(-d ja kuningannad) käib paljalt, aga ei ole seda lapsesuud valgustamaks halli massi pimedusetunneli lõpus. Siinkohal olen 100% nõus Siim Savisaarega ning selline postitus ei tulnud niisama hetkeemotsioonist. Ma ausalt ei kujuta ette, kui sõltumatu on Eesti Antidopingu Liit, kui palju nad teevad koostööd erinevate alaliitudega ning kas neil on õigust sekkuda ja kui suures mahus. Savisaare küllaltki avameelne artikkel: https://www.ohtuleht.ee/957624/siim-savisaar-sportlane-voib-dopingut-tarvitada-vordlemisi-suures-sudamerahus-sest-hooajavaline-kontroll-on-lahja MIS EDASI? Ikka edasi! Ma olen liiga laisk, et niisama saalis treenida. Mingi suurem point peab olema kui 2-3 korda nädalas midagi liigutada. Püüan olla nii aktiivne kui võimalik. 10 000 sammu päevas on absoluutne miinimum. Väga võimalik, et lähipäevadel on toimumas minu elus suurem muudatus, uued väljakutsed ning siis pean tõsiselt kaaluma, kas ja kuhu edasi liikuda. Viimase hooajaga olen väga rahul ning märkimisväärset vormikaotust ei ole aastatega toimunud. Viimane EM oli muidugi fantastika- isegi pehme sardellivormiga oleksin tulnud EM TOP10, sest mitmes kategoorias oli nii vähe rahvast. Muide, veel 2007 aastal tulin EM 14-daks enda kategoorias ja minust tahapoole jäi veel palju rahvast. Rekordarv võistlejaid on olnud minu kategoorias 33 meest. Sellel aastal(2019)oli sama palju rahvast 3-4 kategooria peale kokku. Kiire täpsustus- arvutasin välja, et saaksin EM-il valida umbes 6 kategooria vahel: CBB-175 cm, -180 cm(Mul ei ole kunagi olnud probleemi ennast tavalises pikkuses 174,... või väljasirutatult 176+cm erinevatesse kategooriatesse paigutada), Master class 40+, kulturism -80 kg, master class kulturism(?), ja kindlasti need uued alad samuti. Olgu öeldud, et masterite klassis ma kindlasti lavale ei lähe. Seal ei ole mul tõesti midagi teha... Kummaline, et need mehed masterites on minu eakaaslased, aga enamikega neist ei ole ma enda hiigelaegadel laval kohtunud. LÕPETUSEKS Erinevalt nii mõnestki teisest fitnessistaarist ei ole ma tavaliselt väga kriitilisi postitusi teinud. Võimalik, et sellest postitusest midagi muutub mitte ainult Eestis, vaid ka IFBB-s üldiselt... Ok, panen siia siis ka paar pilti ühe peagi 42 aastaseks saava pereisa vormist. Kui oleksin neid pilte 15-aastaselt näinud, siis oleksin ilmselt olnud väga uhke ja mis siin salata- häbenema tõesti ei pea!

11.aprill 2019 Tere sõbrad! Aeg lendab ning esmaspäevast vajutasin gaasi põhja. Eks nüüd algab see aeg, kus iga asi teeb närviliseks ja osaliselt avaneb ka kolmas silm. Tihti on nii, et kui osad kaaskodanikud märkavad, et sa oled väga suures pinges, siis hakkavad suhtlema ja küsima selliseid asju, millede vastamiseks ei ole mitte mingisugust energiat ja soovi. Arusaadav, et keskpärase harrastaja jaoks jäävad väga paljud elemendid valgusaastate kaugusele kuigi nad ise usuvad, et saavad millestki aru. See on aeg, kus teadlikult väldin enda liikumistest etteteatamist. Olude sunnil liigun mööda Eestit ringi ja kui käingi mõnes teises linnas ja spordiklubis, siis enda kohalolekust annan märku kas trenni lõpus või ei jäta üldse märki maha. Mul ei ole midagi suhtlemise vastu, aga alles pärast hooaega. Praegu tõesti ei vitsi hakata kellegiga rohujuure tasandil selgitama, kuidas ja miks ma teen. Kogu energia läheb treeningule ja nüüd hoian saalis ka kõrvaklapid peas, et ennast muust maailmast ära lõigata. Minu eesmärk on teha üle pika aja selline vorm, mille üle võin uhke olla. Ausalt, nii meeletu intensiivsusega ei ole ma tõesti mitte kunagi treeninud. Esmaspäeval vajutasin gaasi põhja ning vorm paraneb mitte päevade vaid tundidega. See kõik motiveerib ja kui ma sellel hooajal väga hästi esinen, siis hakkan valmistuma järgmise aasta masterite MM-ks ning sinnaminneski oleks ainult üks eesmäärk- minimaalselt finaalikoht saada. Pooleteistaastane puhkus kulus mulle ära ning sügisel ilmselt lavale ei roni. Siinkohal tänud kõigile neile, kes minu projekti on hea sõnaga toetanud. Sponsoreid ei ole mul juba aastaid olnud ning te ei kujuta ettegi, mida kõike ma selle hooaja nimel olen ohverdanud. Siit peab hirmus vorm tulema!

28.märts 2019 Tere sõbrad! Aeg lendab ning ongi jäänud veel vähem kui 1 kuu Eesti Karikavõistlusteni. Siiani puudub täpne ülevaade, kui palju võistlejaid on tulemas. Mina ise endiselt kulturismi peale väljas, ilmselt lõpuks sulandun klassikute ridadesse. Paarist konkurendist on juba mingi pilt käes ja sellel spordialal on tagaajaja roll ja positsioon mugavam. Huviga ootan kulturismis Oleg Fjodorovi etteastet ja hilisemat tagasisidet sellele võistlusele. Eelmise võistluse kokkuvõtteks tuli seal küll vene keelset tuld ja tõrva Enda treeningutes olen teinud terve rida muutuseid. Alustan jõusaalitreeningutega alati stepperiga, pärast seda kägarkõndi ja lisaks istudes reie nelipea sirutajat. Siis erinevad selja- ja rinnaharjutused. Tean, et selja parandamiseks pean andma turmtuld- selline mõttekäik selle lihasgrupi treenimisel on minu puhul esmakordne. Mul on päris suured plaanid. Hoian masterite tegemistel suurel areenil silma peal ning ei pea ebareaalseks võtta veel lähiaastatel CBB suurvõistlustelt medal. Ega neid mastereid väga palju ei olegi ja kui meeste klassis on tegijaid 20-40 eluaastates, siis üldiselt kõige kõvemad masterid tulevad pigem 41-45 eluaastatest ja siis algab üldjuhul ikaldus. Nii et asjaolude kokkulangemisel on kõik võimalik kui ma ka ise korralikult tööd teen. Kindlasti eelseisva vormi teengi ennekõike selleks, et analüüsida 2019 suurvõistluste tulemusi ja endale ausaks jäädes otsustada, kas saaksin masteritele vastu. Panen nüüd ka eilsed pildid üles ja siis ilmselt kaon pikemaks ajaks kapi taha. Olge mõnusad!

Paar pilti ka 20.märtsi poseerimisest. Seekord oli siis juba 5 meest rivis- kõik esindavad TÜASK-d.

Käbid ja kännud. Arnoldi noorem poiss üritab isa jälgedes minna. Eks paistab

Üks tähelepanek. Pärast eilseid vormi pilte on facebookis 2 inimest soovinud minu sõbraks saada. Vaatasin- spordipoisid aga... nende kaanefotol on pilt erinevatest keelatud ainetest, samuti vasakus servas on mõned näidispildid erinevatest ampullidest jne. Ühesõnaga järjekordne inimene, kes usub, et mul oleks sellist mürki vaja. NB! Need kasutajad on välismaalt! Tulles tagasi selle dopingu teema juurde, siis olen juba aastaid öelnud ja ütlen ka nüüd. Kes tahavad minu vormi tegemisel mind kuidagi kahtlustada või koguni süüdistada keelatud ainete kasutamises, siis olge head ning võtke minuga ühendust, maksate dopingukontrollid kinni- olgu need siis kasvõi verekontrollid kasvõi viimase 20 aasta tegemistest ning võite tulemused ka avalikult üles panna.

Paar tänast pilti kah. Ärge naerge midagi- aega ju veel on päris palju vormi lihvimiseks. Küll rõõmustame kulturismihuvilisi 27.aprillil

13.märts 2019 Tere sõbrad! Aeg lendab ning liigume iga päevaga järjest lähemale Eesti Karikavõistlustele. Siit-sealt tuleb väga tagasihoidlikult infot nende kohta, kes EKV osa võtavad. Kindlasti miljonid bikinid ja paar kulturisti on ka nende vahele ära eksinud. Vaatasin just eelmise nädala vormi pilte ja enda suhtes on veel palju etteheiteid. Võrreldes nädala vanuse vormiga on tänaseks saanud umbes 2 kg maha ning õhtul on tõe hetk ning järjekordsed vahekokkuvõtted. Ilmselt on nii mõnigi noorem atleet asendi sisse võtnud ja jälgib siin meie tegemisi kas siis üleolevalt või vastupidi suure huviga ning nagu ma juba ütlesin, siis kindlasti kaome oma meeskonnaga paari nädala pärast koos vähiga kivi alla ning jätame saladuseks enda arengu mis ilmselgelt kehvemaks ei lähe. Mina teen seekord enda võistlust. Ise enda treenerina tahan näha, kas on lootust järgmisel aaastal jälle euroopa meistrivõistlustele minna ning kui suured lootused oleksid pääseda finaali ning mis seal ära teha annaks. Selles suhtes ega ma seekord ilmselt kehva vormiga kohale ei tule, aga siiski ajan oma asja ning jätan spekuleerimisruumi. Ei ole ju ka mingeid kohustusi kellegi ees ning sponsoreid selja taga suurte lootustega. Täna-homme on uued poseerimise pildid tulemas. Ilusat talve lõppu!