Jump to content

Rebane

Admin
  • Sisu loend

    1 272
  • Liitus

  • Viimati külastanud

  • Päevavõidud

    15

Rebane viimane päevavõit oli April 5

Rebane's oli kõige populaarsem sisu!

Kogukonna Reputatsioon

102 Kõrvad kikki - tark mees räägib

Rebane

  • Tase
    Administraator
  • Sünnipäev 15.08.1981

Profiili informatsioon

  • Sugu
    m
  • Asukoht
    EESTI

Viimase Profiili Külastajad

12 085 profile views
  1. YouTube videod

    Ja lõppu midagi naaberriigist. Seda embeddida ei saa, aga enamus browsereid peaks selle mängimisega hakkama saama. https://img-9gag-fun.9cache.com/photo/a3MK515_460sv.mp4
  2. Järjekordne foorumiuuendus. Head uudistamist kõigile.

  3. Tere kuidas kuulutust muuta v kustutada ost müügi all ei oska nii keeruline tundub see keskkond`?

  4. Pullid pildid netist

    Vat tahtmist peab niipalju olema, et sind ei koti millised konkurendid välja näevad. Niikaua kui ise tead, et oled parim. Teisel teemal. Soomest saab 1000-pack'i. Tõelistele õllesõpradele.
  5. Protokoll üleval EKFL kodulehel, http://www.kulturism.ee/protokollid
  6. Vat siin on nüüd see koht, et me arutame teemat teise inimese blogi all ja läheb laadaks ära. Heameelega tõstaks teema teise kohta, aga õrnema hingega inimestel on kindlast selle kohta midagi jälle öelda või näpuga näidata, kui ma julgen mingit isetegevust korraldama hakata. Kuidagi juhtus nüüd siis nii, et kui kõik ülejäänud inimesed arutavad, aga kui ma kirjutan siis ma mitte ei aruta ega ei põhjenda oma seisukohti vaid minu kirjutis on otsene rünnak kõigi teiste vastu, sest.... ma isegi ei tea miks. Et arutelu on 15 rida pikk ja rünnak 100 rida? Ja "keegi ei julge enam kommenteerida" sest... mis siis juhtub? Kole onu Rebane tuleb ja tuleb paneb enteri näpu sahtli vahele? Või veel hullem - returni näpu? Kas ma kunagi olen kedagi banninud foorumist puhtalt selle pärast, et mulle ei meeldi mis tal öelda on? Seda ma kartsin, et kui mingi pikema jutuga üllatan, siis kõik leiavad sealt kirjutisest just täpselt kaks rida, mis kuidagi neile korda läheb või neid solvab või tunnevad ennast liigutatuna ja võtavad seda isiklikult ning ei pane tähele ülejäänud juttu. Kõik on järsku "very offended" ja ma ei tohiks üldse suud lahti teha ja oma juttu ajada, sest see pole "mainstreami" jutuga samas voolus. Kõik kirjutasid oma mõtteid, aga onu Rebane ründas. Tore on. Sa kirjutad lavakiusamisest, siis nõustud ise et inimest kutsuti kaks või kolm korda reeglitepäraselt poseerima ja kõige lõppu kirjutad, et see ongi tegelikelt kohtunike ülesanne inimesi korrale kutsuda mis on ka sinu arvates elementaarne. Et mille üle me vaidleme siis, kui sa ise jõudsid samale järeldusele? Jah, õppisid omal käel või oma treeneri käe all valesti poseerimist aga kulla inimene ma ei saa latti alla lasta selle pärast, et "ta on esimest korda"! Mul ema õpetas väiksest peast et "pane pluuse nööbid kinni" aga mu emakeeleõpetaja märkis selle veaks nii esimesel, teisel, kolmandal kui ka neljandal korral sest reeglite järgi on jutt pluusist (mitte pluusest). Kui kohtunik ei tee talle valesti poseerimise eest märkust või ei juhi sellele tähelepanu, siis tema enda arvates oli ta poos veel õige ning kinnistub veelgi rohkem. Milline koht on siis veel parem inimest õpetada õiget poosi võtma? EMV'l järsku ka ei julge nüüd peakohtunik seda teha, sest järsku muidu mõnel pealtvaatajal on "piinlik" olla ja võistlejal tekkib omade ees "häbi". Järgmine koht on välisvõistlused, kus öeldakse inimesele konarlikus inglise keeles "contestand namba vanhandridandfõutisevin, correct jõur põuz" ja mida siis väike vaene eesti võistleja või võistlejanna väikesest järva-jaani külast peab tegema? Seal on tal järsku juhe vabanend ja ilma pingeteta ja ta kohe teab, mis peab siis nüüd tegema - opaa õlad taha puusad sirgeks ja jalad kokku. Mis puutub punktide mahavõtmisesse, siis tõstatab see meile omamoodi küsimuse - kuidas seda teha. Kas peaks peakohtunik ütlema mikrofoni "Võistleja number 366 poseerib valesti, palun kohtunikud paigutage ta üks koht allapoole". Oleks see piisavalt positiivne ja lavasõbralik? Või kui nüüd argumenteerida, et seda peaks peakohtunik nüüd ütlema kohtunikele isiklikult näost näkku, siis ma garanteerin, et paari päeva jooksul lööb lahvatama kuskil kuulujutt, et "peakohtunik isiklikult kannab vimma mu vastu - ta käskis kõigil kohtunikel mind ühe koha võrra allapoole võtta". Või kui seda teeb siis lõpuks peakohtunik sekretäriaadi juures, et "võta tal üks koht vähemaks" saab alguse uus vandenõuteooria, kus keegi ei olnud kellegi õpilane ning seetõttu ta lihtsalt paigutati koht allapoole. Suhteliselt halvad valikud on need kõik ning läbi mikrofoni nüüd paluda paar korda poosi parandamist tundub selle kõrval suht süütuna. Suurvõistlustel käib asi nii - kohtunike korraldusi mitte täitev võistleja diskvalifitseeritakse. Antud võistlustel öeldi paar korda mikrofoni ning mitmel korral käis lavakohtunik erinevatel võistlejatel poosi korrigeerimas. Ma leian, et suhteliselt mõistlik suhtumine? Tihti on tehtud koolitusi ka ENNE VÕISTLUST LAVA TAGA (eriti uuematel aladel), kuidas peab seisma, missugused on poosid ja kuidas neid võtta. See kõik on tehtud kohtunike poolt heast tahtest, et võistlused sujuks hästi - pealtvaatajale nauditavalt ning reeglite järgi võimalikult õigesti. Aga ikka on karjas paar musta lammast, kes ei kuula, kes ei saa aru või kes ei tahagi aru saada. Hea näitenea peaks olema kõigil saalihuntidel grupitreeningud, kus treener hoiatab ette, et tulemas on keeruline harjutus, pange kangile max 10 kilo ning siis mõni testosteroonihärg paneb enda omale kiirelt 25. Siis algab harjutus, mida tehakse kaasa ehk paar seeriat (rohkem ei jaksa, sest väsitas ära) ning ka need paar pungestust tehakse võimalikult valesti, mis siis et treener seisab su juures ja räägib ning juhendab sind pidevalt kuidas on harjutuse ÕIGE sooritus. Inimene on ikka ise nii tark, et ta teab kõige paremini kuidas asjad käivad. Ja samamoodi siis tullakse lavale - kes paneb ühe jala siia, kes teise jala tänna. Kui võistlustel julgeb kohtunik öelda mikrofoni midagi (ma räägin antud hetkel puhtalt emv/ekv võistlustest) siis krimpsutatakse laval nägu ja ollakse veel pahased et MIS VÄRK ON, MA OLEN KOGUAEG NII POSEERINUD, KUIDAS TE SIIS EI TEA ET NII KÄIB. Raputatakse pead, krimpsutatakse kulmu ning lõpuks võetakse vastumeelselt poos sisse. Ja järgmisel hetkel, nii kui on võimalus, võetakse see sisse jälle taaskord valesti. Lõpuks ollakse taaskord rõvedalt pissed off ning kohtunike peale pahased. Usu mind - võistlejana ei suuda sa ise olla kõige objektiivsem ja seda veel eriti laval. See et parempoolsel kutil minust on kolm näppu õieli ja vasakul sepal on jalad valesti.... Ma garanteerin, et küll leiaks ka väikese "näpuka" ka sinu juures. Aga kõike jama ei saa ega jõua korrigeerida. Käisin ka lapsepõlves ise karate kaata (kes enam teab, kas on õige kirjaviis) võistlustel ja saavutasin ereda eelviimase koha. Valus. Küll ma süüdistasin fakti, et pidin minema lavale esimesena. Küll sisestasin endale, et tegelt ma olen ju ikka päris hea - 50 seast vabalt peaks olema esikümnes. Aga fakt oli see, et sain eelviimase koha - ja pean tunnistama endale et tõenäoliselt olingi ma seda kohta väärt (no võibolla siis mitte päris eelviimast - oleksid võinud ju panna paar kohta kõrgemale). Ma olen nõus, et Esta ja Atsi kommentaarid on kohased. Mul ei ole nende kommentaaride vastu mitte midagi. Jutt on jumala õige. Meil on vähe tublisid treenereid ja need vähesed kes meil on, on ülekoormatud. Sellest ma kirjutasin ka eelnevalt, et treeneritel napib ressurssi - ei ole aega, ei ole raha ja mingis kohas lõpuks ei ole ka tahtmist ja motivatsiooni. Kui sul on paarkümmend kasvandiku ja kõigil on omad probleemid ja soovid, siis lõpuks ka kõige tublimatel viskab üle. Respekt neile, kes viitsivad sellega tegeleda. Antud võistlus näitas, et soovijaid võistlustel üles astuda on palju. Leida kõigile nüüd treenerid on paljuski võistlejate enda teha ja treenerite poolt siis kõvasti vastutulemist, et endale veel paar kasvandikku juurde võtta. Ka on õige märkus, et asjad võiksid olla lihtsamalt leitavad. Lihtsalt märkuse peaks tegema otseselt kohta, kus sellega ka siis vastavalt tegeletakse. Võistleja peab olema ise asjast niivõrd huvitatud, et ta teeb asjad endale detailideni selgeks kuidas asjad käivad. Kui sa ei tunne poosides ennast mugavalt, otsi informatsiooni. See et "kulturismi kodukal asja ei olnud" ei tähenda, et nüüd oled omalt poolt kõik teinud. Kui sa oled asja fänn, kirjutad sa paarile võsitlejale kes sind aitaks. Sa helistad EKFL kontorisse, küsid treenerite nimesid. Sa käid läbi antud kontorist, et küsida ehk oskavad nad soovitada mingit head treenerit poseerimisel. Sa helistad oma parima sõbranna venna onu tütrele, sest ta tunneb üht võistlejat, kelle käest sa saaksid asju uurida, kuidas see ja too käib. Sa kirjutad Fitness.ee foorumisse postituse, et tulemas on esimesed võistlused ja sa vajad abi (tegelikult võiksid sa alustada foorumi otsingust, sest neid teemasid peaks meil siin olema). Võibolla sind saadetakse igalt poolt pikalt. Aga sa oled pühendunud ja sa teed seda asja ikkagi edasi. Ja siis kui sa oled kõik võimalused ammendanud, võid sa öelda et ma andsin endast parima ja selge - poseerimine ei tule mul hästi välja aga tühja ka. Sa lähed võistlustele ja sa saad veel lava taga enne lavale minekut nõu küsida inimestelt, kes koos sinuga sinna tulevad. Aga võibolla olen ainult mina ainukesena selline inimene, kes teeb eeltööd ja tutvub materjaliga. Võibolla peaks lihtsalt võistlustele minema, mustad trussikud kaasa võtma ja lootma et "küll kõik asjad laabuvad iseenesest, ma olen ju hea inimene ja esimest korda". Ma kohtuniku karmuse kohta kahjuks ei oska midagi kirjutada. Kui oled karm, oled tavaliselt teiste silmis jobu (ere näide hetkel - Rebane on jobu) ja kui oled leebe, siis läheb jamaks ära. Aga ma julgen öelda,et meie kohtunikud on inimlikud. Võistluspäeva hommikust õhtuni me lahendame probleeme. Nii enda (võistluste) kui võistlejate omasid. Ja neid probleeme on 100 võistleja kohta piisavalt. Alustades kaotatud numbrite ja lõpetades rinnahoidjate parandamistega. Ükskord teipisime ühe (fitness)võistleja valge triibuga lühikesi pükse musta teibiga, et teda nendega lavale lasta. Teile kõigile ei pruugi meeldida kõik valikud ja otsused mis nad vastu võtavad, aga isiklikult puhtalt viha pärast ei kiusa keegi kedagi. Ja tõenäoliselt ka tulevatel võistlustel võtan Teid kõiki vastu tõsisel ent töisel näol ja soovin edu võistlustel. Ma tahan öelda seda - te olete enamuses täiskasvanud inimesed, mis tähendab seda et te võiksite osata vaadata asju ka teiselt poolt. Ehk siis Teie kõik seda asja kohtunike poole pealt ja mina võistleja poole pealt. Mina olen hetkel kirjeldanud nägemust siis omalt poolt palliväljakut ja kuidas sealpool asi teoorias toimib ja mis jama see endaga kaasa toob. Ja palun - ärge võtke kõike isikliku rünnakuna. Kõige lõppu tuli andyl ikkagi jälle ära konnatiigi jutt ning onupojapoliitika. Hämmastav. Ma peaks minema selgeltnägijate tuleproovi. TL;DR - Reeglid on paika pandud põhjusega. Nende üle pole mõtet arutleda. P.S. Vabandan Helena ees, kelle ENDA blogi teema on kuidagi nüüd varju jäänud selle jamaga.
  7. Ma ei saa nüüd aru sellest, et "algajate värk, lase olla - nuuks nuuks olen väike ja kõik kiusavad mind" jutust. On olemas reeglid, mida peab järgma. Ja siinkohal peaks kogu teema ka lõppema. Kõik inimesed, kes on kunagi mingist asjast osa võtnud, on olnud algajad. Esimene jooksuvõistlus, esimene pallivõistlus, esimene olümpiaad - mida iganes. Sul on olemas omad juhendajad ja/või treenerid, kes abistavad ja selgitavad sulle asju. Või järsku hakkame tegeme "algajate võistluseid" ja laseme lihtsalt lati alla? Korvpallis tehti põrgatamat viis sammu - ah lase olla, ta esimest korda sai pingilt väljakule ja anname andeks. Jalgpallis tuli väravavaht ja võttis poole väljaku pealt palli kätte - pole hullu, tal alles teine mäng - õpib alles. Matemaatikaolümpiaadil jäi spikerdamisega vahele - ta alles viienda klassi laps ju, eks ehmatas ära ja ei tulnud õige vastus meelde - ei pea kohe siis võistlustelt eemaldama. Või et "noh, jäi esimest korda dopinguga vahele - ärme siis kohe hakka medalit ära võtma". Või tegemist oli nii nõrga ainega - ärge nüüd jamage, oleme sõbrad edasi. Laseks paar meest ka naistega lavale, sest noh... uued ikka ja on seal siis nii suurt vahet üldse? Või et tuleks järsku lavale T-särgiga, sest "ma olen uus, ma ainult jalgu treenisin ja tegelikult ma keha kardan näidata". Olümpial on 50 kilomeetri käimises inimesi natukene enne finishit maha võetud - kas see on õiglane? Ei ole, aga sohki ka ei ole ju ilus teha - ka teadmatusest mitte. Kui sul pole juhendajat või treenerit ja otsustad asja teha oma käe peal, siis pead olema ka piisavalt kõva inimene, et kõik nüansid välja uurida. Sa tegeled alaga aastaid ja asja finish kui selline toimub laval paari minuti jooksul - KÕIK SINU POOLT LAVAL TEHTAV kajastub ka reaalselt lõpphindena. Pooside võtmine ja hoidmine on siin KÕIGE TÄHTSAM ASI ÜLDSE ja teile ei meeldi, kui kohtunik juhib tähelepanu sellele, et sa teed asja valesti? Kui ma jätaks katki kõik asjad mida ma teen, sest ma teen midagi valesti, siis ei jõuaks kuigi kaugele. Ma olen osalenud erinevatel võistlustel (küll kahjuks mitte kulturismi ja fitnessi omadel) ja iga sõrmelõikamisega sa õpid asju juurde. Kuhu panna nimi, kellele maksta raha, kus ööbida, kuidas sinna saada, mis on vaja kaasa võtta... Kui sa mõtled, et "algajate võistlustel" oli raske, siis valmista ennast ette kui sa "päris" võistlustele jõuad - või veel parem, kui sa välisvõistlustele lähed. MINU kui võistleja huvi on uurida välja asju, kas kus kuidas ja millal. Kui registreerimine algab kell 10 ja lõppeb kell 11, siis kell 13 kohale tulla ja loota et sind ilusate siniste silmade pärast siiski kirja pannakse on ebaaus kõigi TEISTE suhtes, kes olid õigel ajal kohal. Samamoodi, kui sul on ette nähtud poos, siis võttes poosi teisiti sa lood endale ehk tugeva eelise teiste suhtes. Reeglid on reeglid ja keegi alla ei lase selle pärast et "ma olen esimest korda". Teisena siis punkt et "mingite reeglitega ollakse karmid ja mingitest libisetakse üle". (Pea)kohtunik olla on raske. Sa jälgid kõiki asju mis võimalik, kuid midagi jääb ikka märkamata. Tõenäoliselt pea enamus inimesi on istunud teleekraani ees ja karjunud, et kohtunik tuleks seebiks keeta. Ja pooside puhul antud võistlustel võistlejad ikkagi korrigeerisid ennast - või kui mitte, siis käis lavakohtunik neid abistamas. Kõike lihtsalt ei näe. Ka abikohtunikud mitte. Ja kõike nähtut ka ei öelda kõva häälega mikrofoni. See, et paaril korral võistlejatel kästi oma poosi parandada - selle kõrvale võiks vabalt lugeda tõenäoliselt paarkümmend muud korda, kui see tegemata jäeti. Kõike ei nähta ja kõike nähtut ei öelda. Ikka saab keegi pallimängus küünarnukiga ribidesse või jalkas taotakse kossi. Selline on mäng. Mängi kaasa, ära virise ja kui sa oled piisavalt hea siis küll lõpuks tuleb ka sinu aeg. Teine variant on muidugi püss võssa visata ja öelda, et "tegelikult oli mul kõigist parem vorm, aga mind lihtsalt kiusati ja see on täielik onupojapoliitika ning kõik kohtunikud olid teise võistleja poolt sest nad olid ära ostetud ja tegelikult mul hommikul pea valutas ja sõbranna lapsel suri kilpkonn ära ja see on nii tobe ala, et ma enam sellega elusees ei tegele." Kriitika vastu ei ole mul midagi. Ta on tihti edasiviiv jõud - vähemalt inimestel, kes julgevad tunnistada oma vigu. Ja tagantjärgi on muidugi imelihtne näidata puudujäämisi. "EKFL lehel ei ole poose üleval ja reegleid on raske leida". Selline jutt võiks ehk tulla välja kuskilt ametlike kanaleid pidi enne võistlusi või üritusi, mitte peale üritust ja vihjata et selle taha nüüd see võit läks. Või et "kõigil ei olnud häid treenereid, kes ise oskaks ka seda asja nii hästi" - ma arvan, et ükski võistleja ei ütleks siinkohal abist ära, nii et järsku prooviksite siis ise kätt võistleja treenerina? Mitte et tahaks halvasti öelda, aga kõigil on piiratud hulk tahtmist, jaksu ja ressurssi (nii ajalist kui rahalist), mille arvel sa saad inimest aidata ja mis mahus. Et kas ma olen hea treener, kui ma sebin oma hoolealusel kõik jamad kaelast ära (alustades sellest siis, et enne võistlusi käin tal ehk kodust läbi ja pakin tal võistluskoti ja lõpetades sellega et enne lavale minekut ma küsin et "käisid ikka pissil ka ära") - või jätaks mingid asjad ka võistlejate enda südamele? Minuteada korraldatakse juba aastaid suvel üritust FitCamp, kus on alati olnud kesksel kohal ka poseerimine - lisaks veel hulganisti võistlustarkust alustades dieedist lõpetades grimmimisega. Ole aus enda vastu ja küsi endalt küsimus - kas ma tegin kõik enesest oleneva, et ennast võistlustel hästi esindada? Või oleks saanud ma kuskilt veel rohkem pingutada/uurida/tegeleda? "Pealtvaatajana oli piinlik...." Kamoon. Liiga pikk jutt. Aga korra aastas võib.
  8. Ma arvan, et sa peaksid saama üle foobiast ja siiski poes klienditeenindajate käest uurima asjad üle. Selle jaoks nad seal ongi. Muidu on tulemuseks see, et sul on kodus hunnik lampe ja sa ikka pole asjaga rahul. Või et tahaks nagu autoga sõitma õppida, aga ei tahaks sõidukooli minna - järsku naeravad veel minu peale. Et järsku keegi seletab, kuidas see värk käib. Ära värista. Säästa aega, raha ja närve ning mine küsi. Aga jah - võta esiteks pirn kaasa poodi. Et siis klienditeenindaja ka näeb, milline on sokkel. Valguse värvist võiks ehk aidata link http://www.topbulb.com/color-temperature See on siiski paljuski individuaalne. Et erinevas toas võivad ka need valguse värvid ennast paigast ära keerata - oleneb valgustuse asukohast, toa suurusest ja seinte värvist (ja mõndade inimeste jaoks kindlasti ka marsi seisust veenusega kaljukitse tähtkujus).
  9. 1. Tallinna lahtised meistrivõistlused - protokoll
  10. YouTube videod

    Ma ootasin põnevusega et mis siis nüüd juhtuma hakkab. Noh noor poiss, teeb pitsi käepäraste vahenditega väheke valgujooki. Noore inimese asi - pulber on kallis ja võibolla pole väga kindel et kas tohib ikka suuremat kogust võtta. Asi läks huvitavaks, kui kästi käsi ära pesta sest muidu oi oi oi (mitte et ma super hästi venekeelt oskaks aga nii üle 3-4 sõna saab ikka aru ja täidad lüngad ise). Ja siis kui näpp sisse pisteti siis oli super. Ta oleks võinud kuhugi sinna pidama jääda, sest siis ehk oleks veel ikka usutav olnud. See lõpp oli see koht, kus saad aru et noored teevad tiba nalja. Aga ei, hästi mängitud. Super.
  11. Kristjan-Johannes Konsapi blogi

    Mul on küll küsimusi. Kõigepealt, 7 stiilipunkti kildi eest. Et kui kükki teed, siis enne ei tõuse kui hommikune kaste hellalt paitab? Teiseks - kevad kurat käes, puud on kiirekõrvil (kõrvul? kõrvadel?) aga miks sul õunapuud lõikamata on? Võrad paistavad ilusad, aga pusas raiped sul. Narrid puud ühe korra, narrib sind 7 korda tagasi. Lõpetuseks - paned sa oma jõusaali ka lukku ööseks kuidagi? Noh, et sõber Volodja sõidab õhtal mööda ja viskab sul need 300 kilo kärusse ja .. raud pidavat maksma. Või on sul "öine valve" peal kuidagi? Said selle kangi raha eest järsku mingi ustav chiwawwa Uudo ka, kes öiseid öökülmasid trotsides häält tõstab. Või on kõik usalduse peal. Võta aga pane tagasi stiilis?
  12. Igaks juhuks panen veelkord protokollid - neile kellele need siin kahe silma vahele on juhtunud jääma. ekv_2016_protokoll.pdf fitmodel_2016_protokoll.pdf baltic_match_2016_results.pdf
  13. Baltic match 2016 results baltic_match_2016_results.pdf
  14. Täna on olenud metsik päev. Allpool esmased protokollid. ekv_2016.pdf fitmodel_2016.pdf
×