Jump to content

mariliis111

Kasutajad
  • Content count

    7
  • Joined

  • Last visited

Community Reputation

0 Neutraalne

About mariliis111

  • Rank
    Vaatleja
  • Birthday 07/19/1989
  1. amenorröa

    Mehed! Ma olen väga tänulik! Tundub, et suund poodi rasva sisaldavaid toiduained ostma! Tervitades ja taaskord tänades Mari-Liis
  2. amenorröa

    Mul on hommikul raskusi nii valgurikka toidu söömisega, olen proovinud, halb raskustunne tekib. Ja mainin, et ma ei söö punast liha ka. See pole vist päris hea variant, et mulle looma- ja sealiha ei istu või kuidas? Kas valgurikas hommikusöök on paranemise essentsiaalne või võib selle nt lõunaks lükata? Olen täheldanud sedagi, et ei suuda ülde eriti palju valku korraga süüa - tundub nagu oleks telliskivi alla neelanud. Nt vokiroas eriti üle 70-100 grammi kanaliha süüa ei taha. Kohupiima/kodujuustuga probleeme pole. Kas see on pigem harjumuse (nii psühholoogiline kui füsioloogiline) asi või kehaline eripära? Ja veel - isu süsivesikute järele tekibki vist ebapiisavast valgukogusest? Tänades M-L
  3. amenorröa

    Suur tänu! Mõni küsimus veel: - ma ei söö võid ega hapukoort - kas oleks OK nende asemel süüa nt koorest jogurtit ja sulajuustu? - kas Teie arvates oleks mõistlik kaalu pigem tõsta või piisab menüü koostise muutmisest? Tervitades M-L
  4. amenorröa

    Väga suur tänu kõigile vastamast! Mul kahjuks pole vereanalüüside tulemusi; kuid mäletan, et endokrinoloog nentis, et progesteroon on madal. Ja kusjuures, rasvade osakaal toidus on ilmselt samuti liiga madal, aga ma ei salli absoluutselt rasvast toitu; aga söön lõhet ja pähkleid. Süsivesikuid on toidus palju; kuna mul on liikuv elustiil, siis vajan palju energiat. Ja veel - mul on bipolaarse meeleoluhäire kergem vorm, tarbin Lamictali (lamotrigiin); statistiliselt ei tohiks see väga mõjutada, aga ilmselgelt ei saa kindel olla. Panen siia oma näidismenüü ning juurde kirjutan spordiarsti kirjutatud soovitused. Ehk oskate kuidagi kommenteerida... PS: mu enesetunne on väga hea - tunnen end oma kehas hästi; ainus probleem ongi amenorröa. Menüü on segane, kuna see on tabelina, siia ei kopeeru hästi, aga kui kellelgi on viitsimist, saadaksin meiliga; vähemalt tulevad siin kalorid, valkude, süsivesikute ja rasvade osakaal enam-vähem välja. Hommik ATS-piim linajahu, rosinate, seemnete ja neljaviljakrõbuskitega. Meega tee ja õunad. gramm cal süsiv valk rasv per 100gr per 100g per 100 linajahu 8 308 24,6 45,7 3,6 35 2,8 13 1 seemned 10 611 61 21,5 2 22,5 2 49 5 rosin 20 301 60 70 14 3,2 0,6 0,5 0 krõbuskid 17 289,4 50 44,4 7,5 11,3 2 3,5 0,6 melon 109 27 30 5,5 60 0,6 0,6 0,2 0,2 õun 318 40,3 128 8,1 26 0,2 0,6 0,4 1,3 ATS-piim 200 57 114 9,1 18,2 3 6 1 2 mesi 20 330 66 80 16 0,5 0 0 0 cal 533,6 147 - süsivesik 14,6 - valk 10,1 - rasv Lõuna Suvikõrvitsa-tomati täisterapasta lõhega. Jogurt müsliga. Õunad ja viinamarjad. Ploomimahl. gramm cal süsiv valk rasv lõhe 87 215 187 0 0 20 17 13 11,3 suvikõrvits 125 16 20 2,5 3 1,4 1,7 0,2 0,3 sibul 15 29 5 4,8 0,7 1,2 0,2 0,8 0,1 tomat 95 19 18 3,3 3 0,7 0,6 0,2 0,2 jogurt 150 88 132 14 21 3,5 5,3 2 3 müsli 6 340 20,5 73 4,5 10 0,6 5 0,3 õun 133 40,3 54 8,1 10,1 0,2 0,3 0,4 0,6 pasta 60 325 195 65,5 40 10 6 1 0,6 viinamari 140 72,2 101 15 21 0,7 1 0,6 0,9 ploomimahl 250ml 45 112 11,3 28 0 0 0 0 cal 844,5 136 - süsiv 33 - valk 17,3 - rasv Õhtu Keedupeet majoneesiga, röstleib krevettidega. Viinamarjad. gr cal süsiv valk rasv leib 36 270 97 44,2 16 8,8 3 7,4 2,5 määrdejuust 15 203 30,5 4,2 0,6 15,4 2,3 14 2 krevetid 37 109 40 0,6 0,2 24 9 1,2 0,4 peet 230 41 94 7 16 1,6 3,6 0,2 0,5 majonees 20 15 viinamari 165 72,2 119 15 25 0,7 1 0,6 1 396 58 - süsiv 18 - valk 6,4 - rasv Vahepalad gr cal süsiv valk rasv pirn 180 42 76 8 14,4 0,4 0,7 0,4 0,7 õun 175 40 70 8 14,4 0,2 0,4 0,4 0,7 kaeraküpsis 30 460 138 67 20 6 2 19 6 smuuti 330ml 43 140 9,5 31 0,5 1,5 0,3 1 mesi 30 330 100 81 24 0 0 0 0 viinamari 112 72,2 81 15 17 0,7 0,9 0,6 0,8 605 121 - süsiv 5,5 - valk 9,2 - rasv KOKKU: kcal 2379 süsivesikud 462 valgud 71,1 rasvad 43 SPORDIARSTI SOOVITUSED: Hinnates menüüd tervikuna on selge, et see on väga rasvavaene. Isegi väike kogus rasvu (näit 25-30 g) annaks ka kaloraažis soovitud efekti ja seetõttu ei pea toidu kogust nii oluliselt suurendama (kui see on probleem). Loomsed toiduained on menüüs küll esindatud, kuid need on tõesti eranditult madala rasvasisaldusega. Menüüs võiks rohkem olla piimatooteid (ka hapukoor), juustud (igal juhul mitte light-tooted), määrdeained (või), õli jne. Valkude osakaal võib isegi suurem olla (kuna toit on tõesti hästi süsivesikuterikas).. Koguseliselt on see keskmiselt 1,1-1,2 grammi 1 kg kehakaalu kohta. Spordiga tegeleval inimesel on soovitav keskmiselt 1,2-1,8 g/kg. Kindlasti võib see päevade lõikes suuresti kõikuda. Valkude osakaalu võiks tõsta eeskätt just loomsete täisväärtuslike allikate osas (muna, piimatooted, liha?). Kala on esindatud. Süsivesikute osakaal on <70% päevasest toiduenergiast, koguseline pool päevade lõikes 6,5g/kg päevas (I päev) ja 8,1g/kg päevas (II päev)). Spordiga tegeleval isikul soovituslik 5/grammi/kg (minimaalselt) ja rohkem päevas. Seega igati OK. Rasvade osakaal päevasest toiduenergiast on kindlasti madal (näit II päev on see 11%) ja jääb alla soovitava (25-30%). Madalat suhtelist osakaalu kinnitavad ka madalad päevased kogused, mis on siis vastavalt 48 ja 43 g päevas. Näiteks kaloraaži korral 2000kcal võiks rasvade kogus olla 67 g päevas, 2800 kcal juures 93 grammi. Antud menüü juures ei tohiks kindlasti karta rasvarikaste (ei pea just olema rasvane liha) allikate tarbimist. Seda enam, et kaalus oleks vaja juurde võtta. Näiteks eespoolnimetatud toiduained nagu piimatooted, või, õli (oliivõli), pähklid, juust. Ja menüüs ei peaks üldse kasutama just nn light-tooteid. Madala rasvasisaldusega toitumise korral on oht ka rasvlahustuvate vitamiinide defitsiidiks. Kehakaalu juurdevõtmise tempo ei ole oluline, küsimus ei ole ju 10 kg-s, vaid 2-3 kg ning selle võiks saavutada ikkagi 2-3 nädalaga. Edasine kaalutõstmise tempo võiks olla aeglasem, kuid orientiiriks peaks olema ikkagi menstruatsioonifunktsioon. Kui soovitud kehakaal on saavutatud ja muud terviseprobleemid püsivalt lahenenud, siis võiks jääda stabiilse menüü juurde. Paraku ei ole need apteegikaaludega mõõdetavad suurused, kuna ainevahetus võib igasugustele muutustele reageerida erinevalt. On teie arvates need soovitused OK? Tervitades Mari-Liis
  5. amenorröa

    Tere! Olen 21aastane naine, armastan spordiga tegelemist (rühmatreeningud; hetkel omandan aeroobikatreeneri 1. kutsetaset), ning toitun väga tervislikult. Ligi poolteist aastat tagasi tekkis intensiivsest treeningust (mille tagajärjel väheneas kaal u 12-13 kg) n-ö spordiamenorröa. Kontakteerusin endokrinoloogiga, kes tegi järjepanu hormooniteste, et jälgida, kuidas keha kaalukaotusega (mis kestis ligi 5-6 kuud) kohaneb. Selgus, et progesterooni (jm) naissuguhormoonide tase on liialt madal, mis tähendab, et asi on tingitud kaloridefitsiidist,( mis on iseenesest täiesti loogiline aktiivse elustiiliga indiviidi puhul). Käisin ka spordiarsti juures, kes mõõtis mu kaalu, pikkust, rasvaprotsenti ( 57/171/17%). Rasvaprotsendi kohta nentis, et see ei pruugi õige olla. Mõõtsin ka kahe teise masinaga - rasvaprotsent 11%. Arst aitas mul toitumiskava koostada, ning nüüd hakkasin veidi juurde võtma - ligi 2 kuuga 3 kilo, menstruatsiooni pole siiani. Nendiksin, et ta pole mul kunagi korrapärane olnud. Kas peaksin kaalus juurde võtma, kuni menstruatsiooni taastumiseni isegi siis, kui kilod hakkavad kuba ülemäära kuhjuma? Või on sellisel juhul hormonaalne tasakaal paigast ära? Ja veel - kas üldse ja kuidas oleks mõistlik lihast vähendada ja rasvaprotsenti suurendada, et lõppkokkuvõttes oma riietesse veel ära mahuks? Ette tänades Mari-Liis
  6. Kaalutõus naisele lihaste arvelt

    Väga suur tänu vastuse eest. Üritan siis alustada kaloraaži tõstmisega.
  7. Tere! Mõistan, et foorumis on vist sääraseid postitusi miljoneid, aga lisan siia siiski enda oma ka. Mul on nimelt probleem - võtsin poole aastaga tervisliku toitumise ja trenni (põhiliselt aeroobne treening) abil ligi 10 kilo alla ning mul tekkis spordiamenorröa, mistõttu käsib endokrinoloog mul nüüd kolme kuuga ca 2 kilo juurde võtta, sooviksin seda teha aga kindlasti lihase arvelt. Praegu tegelen regulaarselt klubis nii aeroobse treeninguga (2 korda nädalas step aeroobika, kick-box aeroobika) kui jõutreeninguga (1-2 korda nädalas rühmatreeningud - jõutreening). Kas lihasmassi suurendamiseks aitaks, kui vahetaksin aeroobsed treeningud jõutreeningute vastu? Ja pean silmas just rühmajõutreeninguid? Ja muidugi toitumine - ehk oskaksite soovitada artikleid, kust oleks sellealast infot, et saaksin koostada endale toitumiskava lihasmassi kasvatamiseks. Praegu on kõik väga segane - mingid artiklid räägivad tohututest valgukogustest, teised jälle ei-tea-millest. Olen 20aastane, 172 cm pikk, 58,5 kg. Tervitades Neiu M.
×