Leaderboard


Popular Content

Showing content with the highest reputation since 27.04.2017 in all areas

  1. 8 points
    Mitu päeva juba mõtlen võistluspäevast kirjutada aga põhimõtteliselt sukeldusin lennujaamast otse tööellu ja päris mitu päeva on kulunud, et enamvähem oma tavapärasesse rütmi tagasi jõuda. Võistlemine üldse ajab rutiini päris sassi ja kui teha veel mitu võistlust järjest kulub ikka tükk aega, et magamise, trenni ja menüüga uuesti rütmi saada. Eile sain esimese trenni tehtud (oioi kui valus täna on) ja täna on esimene päev kus saan hommikust õhtuni oma toitude ja tavapärase menüüga arvestada Jeee! Nii, aga liigume tagasi siis pühapäeva hommikusse. Seekord mul oma nr. 1 Erkit kaasas ei olnud, ehk minu abistamisel astus ette minu nr. 2- Eleri. Otsustasime, et kuna bikiinid on suhteliselt teises päeva otsas (hinnanguliselt minu lava u kella 16-17 ajal) ei hakka hommikul kohe grimmiga pihta. Mida kauem grimm peal on seda koledamaks (rohelisemaks) see läheb ja värske on alati ilusam. Alustasin hoopis oma päeva tavapärase pudruga- või noh, tavaliselt olen ma võistluspäeva hommikul 100g helvestest putru teinud aga seekord oli paki lõpp ja tegin kokkuvõttes 130g. Peale banaani, mett, kaneeli- hingasin selle ilma igasuguste probleemideta sisse. Kõrvale üks must kohv. Enne võistluspäeva ma ka oma menüüd kuidagi ei muutnud, viimane nädal oli umbes 1700 cal peal (ilmselt isegi rohkem sest liikumist oli palju ja lõunasöögiks söödavaid köögivilju ma ei kaalunud). Vett ja jms vedelike tarbisin tavapäraselt ehk midagi ei piiranud. Puder söödud jäin meikarit/juuksurit ootama kes olid kella 9.00 Barcelonast Sanata Susannasse kohale tellitud. Vaatasin netist erinevaid inimesi ja tellisin kodulehe ja portfolio järgi korraliku meikari. Soeng 45€, meik 100€, suht tavapärane hind iseenesest ja piltide järgi peaks töö kvaliteetne olema. PEAKS…. Kahjuks aga siit algas ka allakäik. Poiss tupeeris juuri ja lasi lakki aga kokkuvõttes oli tulemus minimaalselt kohev. Arvestades et võistluseni 6-7h sain kohe aru et pole päris see mis olema peaks aga suurt nr ei teinud. Meiki tehti mulle ilma peeglita ehk puudus ülevaade toimuvast. Kui vaatasin lõpus peeglisse sain leebelt öeldes šoki. Kontuurimisets polnud see meikar vist midagi kuulnud ja laovärvi harjutamisest samuti. Väga kontrastsed toonid (must/valge), teravad üleminekud, ühtlase värviga põhi. Põhimõtteliselt nagu pruun pannkook kuhu olid punased huuled ja mustad silmad peale joonistatud. Kõlab naljakalt aga tegelt oli päris kurb. Läksin oma tuppa, vaatasin peeglisse, istusin maha. Mõtlesin WTF?! Kogusin veel paar min ja helistasin õele. Arutasime mida teha annaks. Läksin meikari tuppa tagasi, lasin harjutada silmi, üleminekuid sujuvamaks ja kriiskavat valget vähemaks võtta. Sai paremaks aga noooo ühtlaselt pruun oli ikka. Siis tuli armas Lilian Rannu appi kellel on meigivahendid olemas ja kontruuris mu nägu nii palju kui sai. Peale 3-4x parandamis sai tulemus enamvähem vastuvõetav. Paraku ma ei tundnud lõpuni, et see jumestus oleks mind kaunistanud või ilu esile toonud aga nohh- lõpuks ajas asja ära. Ja kui eraldi ei maini, et polnud rahul, siis teised ei märka. Mõtlesin juba peale sügishooaega, et lähen ostan vahendid ja võtan koolituse- õpin selgeks kasvõi selle 1 kindla lava meigi tegemise- ei saa ju niii raske olla. Ütleme nii, et tänaskes on nüüd koolitus kokku lepitud. Lõpuks! Eestis võisteldes istun ikka hea meelega oma lemmik meikari Merili Pikk tooli ja lasen ennast nukuks jumestada aga reisides mujal pean küll õppima ise hakkama saama. See on lihtsalt liiga suur risk, veelkord niimoodi põruda ja sellise raha eest. Vaadates ta tehtud töid kodulehel ja kogemuse pikkust mööda euroopat reisides, ei saa ma aru, mis valesti läks… üks õppetund jälle juures…. Kui see meigi jama kõrvale jätta siis lavanärvi kui sellist mulle sisse ei tulnudki. Hommik oli väga positiivne ja kui nägu sai parandatud ja rahunesin maha läks edasi ka väga sujuvalt. Pakkisin kohvri ja läksin võistluspaika, leidsin lavatagusel alal endale oma nurga ja seadsin sisse. Kohe tuli ka Eleri ja läksime alla mingisse riietusruumi grimmima. See oli mu esimene kogemus võistluspaigas grimmida. Oleme alati Erkiga seda enne hotellis privaatselt oma toas teinud. Ühesõnaga jälle midagi huvitavat- riietusruum mis on täis ihualasti naisi ja nais/mees treenerid segamini neid grimmimas. Kõik on grimmiga koos ja tumepruun, seined, põrand ja hullem moll käib. Grimm peal siis seisad veel 30 min ja “kuivad” , hoiad käsi üleval ja chillid… paljalt. Kedagi ei huvita mis ümber toimub, see on seal normaalsus. Positiivne oli see, et grimm jäi imeilus (ilmselt mängis rolli ka eelmisel õhtul hästi Eleri poolt teostatud karvaeemaldus ) ja kui mõlemad kihid olid tehtud, tegime veel õues mõned pildid, Eleri vaatas poseerimise üle ja oligi aeg pikali visata ja oma aega oodata. Olin kuulnud igast hirmulugusid, kuidas hirm vara aetakse lava taha järjekorda valmis (ala 2h varem) aga minu satsil läks küll väga nobedalt. Kutsuti meid lava taha, minu pikkuses 26 naist. Pandi ritta, mina olin rivi eelviimane ja minu järel hetkel valitsev maailmamister Ksenia Romanova. (pildil vasakul) Top 15 pärast väga ei muretsenud aga samas on see voor kus peab kõige rohkem pingutama- tuuakse lavale 26 naist ja valitakse välja 15 tugevamat. Kuna rida on nii pikk siis kohtunikel ei ole palju aega ja on oht “kahe silma vahele” jääda. Esimese ringiga veel väga palav ei hakanudki ja hullult higistama ka mitte. Lavalt maha ja uuesti järjekorda. Nats pumpasime, tuulutasime ennast käepäraste vahenditega (pappkasti tükkidega) ja jäime ootama tulemusi. Varsti tuligi kohtunik ja näitas näpuga järjest, kes jääb, kes läheb koju. Ja alles oligi meid 15. Uuesti lavale. Poolfinaal. Eesti tiim oli nii tubli, kõigi kolme vooru ajal Eleri, Ott, Lilian, Õnnela ja kõik teised- hääled olid nii hästi lavale kuulda ja väga palju abiks. Arvad küll, et pingutad maksimaalselt aga kui keegi ikka tuletab meelde jalga pingutada või rinda ette suruda siis kohe saab ennast veelgi paremaks sättida. Poolfinaalis läheb juba nats kauem, alguses käivad kõik numbrilises järjestuses 5 kaupa ees ja sooritavad kõik veerandpöörded. Ehk kokku 3 satsi, kuniks teised on ees seisad küljel eestpoosis. Seekord oli konkreetne juhis, et ei tohi poosi vahetada. Tuleb seisa eestpoosis ja isegi kätt puusal ei tohi vahetada. Ilmselt, et kohtunikel oleks lihtsam tööd teha. Siis tuleb 1. 2. Ja 3. Väljakutse. See on juba paremuse järjestuses. 1. väljakutse tähendab 95% et oled finaalis ehk top 6-s….. Nooo sesian taga real, ja hakatakse kutsuma tüdrukuid 1. Väljakutsesse- kuna olin numbriliselt eelviimane siis teadsin et enne mind kutsutakse kindlasti 2-3 eespool olevat võistlejat. Kui aga 4 tk oli välja kutsustud ja järgmisena öeldi minu kõrval (viimasena seisnud) Ksenia number sain aru, et mina jäin vahele. Ehk siis pole 1. Väljakutses….. Ees reas oli neid 4 tk ehk top4. Mis tähendab, et top 6 ehk finaalis on veel 2 vaba kohta ja kui saan 2. Väljakutsesse on veel täitsa reaalne võimalus sinna 2 vabale kohale pretendeerida. Mingil kummalisel põhjusel ei läinud ma ka siis sabinasse. Olin kuidagi kindel, et kui 1. Väljakutses ei ole siis ilmselt saan 2… . Samas saalis nägin kuidas Eesti tiim kuidagi ära vajus ja kõik mõtlesid et ??? eriti, kuna ees tolle 4 tüdruku seas oli selgelt 2 minust nõrgemat osalejat. Ja siis äkki ütles kohtunik “mistake” ja palus ühel tüdrukul taha ritta tagasi minna, enne kui ta jõudis minu nr öelda sain aru- et nüüd on minu kord. Ja nii ma sattusin ikkagi 1. Väljakutsesse. Väga uhke oli sinna ritta sammuda ja võibolla saingi natukene lisa tähelepanu, kes teab aga et see numbrite kokkulöömis viga just seal pidi juhtuma Nii et olin top 5-s sees ja teadsin et edasi ootab finaal. See voor oli juba pikem ja laval hakkas täiega grimm laiali jooksma. Esimene kogemus ikkagi palavas kliimas võistelda. Lavakohtunikud nii armsalt käisid paberi nutsakatega ringi ja tupsutasid tüdrukuid- aitähh! Maha sain siis jooksis mulle ka Eesti tiimist Sergei Popov appi ja kuivatas selga, rullis grimmi, et saaks finaaliks enamvähem korda. I-walkid ja võrdlused tulid jällegi päris kiirelt ja oligi võistlus tehtud. Ei jäänud muud teha kui tunnike oodata, pikali visataja puhata. Glamuurne lavatagune elu... Ma sain paar pilti võrdlustest ka mis mobiiliga tehtud ja nägin et 1 neiu on minust selgelt kehvem, ehk top 5 peaks ikka tulema. Minnes oli eesmärgiks seatud top 6 saada ja unistuseks medal. Seal lamades ja oodates mõtlesin vaid et kui saaks 4. Koha oleksin mega õnnelik- ikkagi edasiminek võrreldes sügisese MM-ga, kus lõpetasin 5. Kohaga. Kuigi peaks mainima, et ka 6. Koht oleks olnud tegelikult super, sest tase oli võrreldes sügisega kõrgem. Ühesõnaga, oma eesmärgid olin saavutanud igaljuhul. Sõin kohvris oma järge oodanud ja Eestist kaasa ostetud halvaa ära (mmm kui hea see oli), kohendasin nast meiki ja jäin pikali puhkama. Autasustamisel hakati meid ette kutsuma- 6. Koht, 5. Koht, ikka mind pole öeldud, mõtlesin jess, 4. Käes J Ja siis öeldi 4. Koht- Ksenia Romanova- saalis oli korraks vaikus ja mul on tunne et ta ise ka ei saanud aru, et tema peab nüüd minema ette ja oma karika vastu võtma- oli ta ilmselt sinna võitma tulnud ja käitus kogu aja ka nagu “staar” selle sõna kõige negatiivsemas võtmes. Ja siis äkki jõudis mulle kohale- MEDAL! Sellest on hea pilt ka, lihtsalt viskasin pilgu maha ja mõtlesin JESSSSS! Ja mis ehk veelgi magusam- valitseva maailmameistri ees. Vaadates autasustamise videot siis peale seda kui 4. Koht välja hõigatakse saai vist Ukraina osaleja ka aru, et kõhnad vene neiud seekord eesotsas ei ruuli ja on hea lootus kuld võtta (mida ta tegigi). Igaljuhul 3. Koht oli minu ja ma poleks saanud olla õnnelikum. Lavalt maha tulles sai teha suuremal hulgal pilte, võtsin baarist pool gin tonicut ja olin seitsmendas taevas Jalutasime hotelli (mõnusad 20 min) ja läksin pesema- läks ikka tükk aega et kogu see grimm ja meigi kiht maha saada. Oli mõnus jälle ennast puhtana tunda. Olin plaaninud juba mitu päeva Danone külmutatud jogurti kohvikusse minna või pistaatsia gelatot süüa, lõpuks kui õue jõudsime oli kell saanud napilt 23 ja kõik sedasorti kohad kinni. Lõpetasime hoopis peale üürikest õueringi tagasi oma toas, room service tõi sinimerekarpe ja krevette, magustoiduks 2 Fast High Protein bari ja kohaliku rasvatut jogurtit värske ploomi tükkidega. Selline cheat siis Hommikul sõin normaalsest toidust lihtsalt kõhu täis ja alustasimegi teed kodupoole. See oli muidugi märkmisväärselt pikk aga natuke peale keskööd olime Tallinnas. Lenujaamas ootasid meid TTV kaamera, fotograafid, lähedased inimesed, EKF liit pärgade ja lilledega- üli armas Läksin veel pool 2 öösel jäätist sööma sest olin kindel, et selle päevaga peab olema tähistamised tähistatud- edasi juba puhtalt lehelt. Ja lõpuks me polnudki ainukesed kes esmaspäeva öösel vastu teisipäeva pool 2 öösel mustamäe mäkis jäätist tellisid Mis siis edasi? Tänase seisuga on 30 päeva viimaste võistlusteni. Kaloraaziga istun 1700 peal edasi. Kardio osas tõmban mõneks ajaks tagasi, kui enne EM-I oli mu koormus 1h kardiot ja 1h jõutreeningut siis nüüd vähendan ja teen 1h jõusaali+ 30 min kardiot. Katsun palju magada, normaalselt vett juua. Treeningute osas muutsin kava- peamine rõhk alakehale, pikemad seeriad, väiksemad puhkepausid, intensiivsem ja ajaliselt pigem lühem kui pikem. 10. Juunil Marbellas toimuval Amateur Olympial tahaks veelgi parema vormi lavale tuua. Loodetavasti selleks ajaks vastutan ise oma lavavälimuse eest Ja selga panen ilmselt jälle punased uued Freydise bikiinid- need istusid nagu valatult ja olid laval lihtsalt mega kenad! Kvaliteet on neil ka ikka üle mõistuse hea, ükski kivi ei ole ära tulnud. Kokkuvõttes oli reis väga meeldiv, seltskond valdavalt sõbralik, hea ja toetav. Käisime võimaluste piires üksteisele võimalikult palju kaasa elamas. Eleri tegi muidugi delegaatide poolt ära kõige suurema töö, olles olemas lava ees, taga ja kõikvõimalikul juhul Aitähh kõigile toetamast, kohapeal ja distantsilt! Siia lõppu tahaks aga lisada kõikidele võistlejatele ja nendele kes plaanivad kunagi võistelda- kui sinu treener lubab või veelgi hullem, ise soovitab enne võistlust vedelike mitte tarbida, soolasid vältida või kaloraazi ebanormaalselt piirata (800, 1000, 1200 olenevalt kas oled 1.50m või 2m...) siis tasuks väga kriitiliselt mõelda tema kompetentsi üle. Kahjuks oli seal lava taga seda liiga palju näha, kuidas tüdrukud peaaegu et kokkukukkumise äärel on, kes söömata, kes joomata, kellel lihased krampis, kellel kõik korraga. Miks? Milleks? See on bikiinifitness! Vorm peab olema saavutatud juba 1-2 nädalat enne võistlust ja lõpus on vaja vaid pisiasju timmida. Sellised võtted ei ole normaalsed ega vajalikud. Ja võivad lõppeda väga kurvasti, eriti soojas kliimas ja lõõskava päikese all….
  2. 8 points
    Ma ei saa nüüd aru sellest, et "algajate värk, lase olla - nuuks nuuks olen väike ja kõik kiusavad mind" jutust. On olemas reeglid, mida peab järgma. Ja siinkohal peaks kogu teema ka lõppema. Kõik inimesed, kes on kunagi mingist asjast osa võtnud, on olnud algajad. Esimene jooksuvõistlus, esimene pallivõistlus, esimene olümpiaad - mida iganes. Sul on olemas omad juhendajad ja/või treenerid, kes abistavad ja selgitavad sulle asju. Või järsku hakkame tegeme "algajate võistluseid" ja laseme lihtsalt lati alla? Korvpallis tehti põrgatamat viis sammu - ah lase olla, ta esimest korda sai pingilt väljakule ja anname andeks. Jalgpallis tuli väravavaht ja võttis poole väljaku pealt palli kätte - pole hullu, tal alles teine mäng - õpib alles. Matemaatikaolümpiaadil jäi spikerdamisega vahele - ta alles viienda klassi laps ju, eks ehmatas ära ja ei tulnud õige vastus meelde - ei pea kohe siis võistlustelt eemaldama. Või et "noh, jäi esimest korda dopinguga vahele - ärme siis kohe hakka medalit ära võtma". Või tegemist oli nii nõrga ainega - ärge nüüd jamage, oleme sõbrad edasi. Laseks paar meest ka naistega lavale, sest noh... uued ikka ja on seal siis nii suurt vahet üldse? Või et tuleks järsku lavale T-särgiga, sest "ma olen uus, ma ainult jalgu treenisin ja tegelikult ma keha kardan näidata". Olümpial on 50 kilomeetri käimises inimesi natukene enne finishit maha võetud - kas see on õiglane? Ei ole, aga sohki ka ei ole ju ilus teha - ka teadmatusest mitte. Kui sul pole juhendajat või treenerit ja otsustad asja teha oma käe peal, siis pead olema ka piisavalt kõva inimene, et kõik nüansid välja uurida. Sa tegeled alaga aastaid ja asja finish kui selline toimub laval paari minuti jooksul - KÕIK SINU POOLT LAVAL TEHTAV kajastub ka reaalselt lõpphindena. Pooside võtmine ja hoidmine on siin KÕIGE TÄHTSAM ASI ÜLDSE ja teile ei meeldi, kui kohtunik juhib tähelepanu sellele, et sa teed asja valesti? Kui ma jätaks katki kõik asjad mida ma teen, sest ma teen midagi valesti, siis ei jõuaks kuigi kaugele. Ma olen osalenud erinevatel võistlustel (küll kahjuks mitte kulturismi ja fitnessi omadel) ja iga sõrmelõikamisega sa õpid asju juurde. Kuhu panna nimi, kellele maksta raha, kus ööbida, kuidas sinna saada, mis on vaja kaasa võtta... Kui sa mõtled, et "algajate võistlustel" oli raske, siis valmista ennast ette kui sa "päris" võistlustele jõuad - või veel parem, kui sa välisvõistlustele lähed. MINU kui võistleja huvi on uurida välja asju, kas kus kuidas ja millal. Kui registreerimine algab kell 10 ja lõppeb kell 11, siis kell 13 kohale tulla ja loota et sind ilusate siniste silmade pärast siiski kirja pannakse on ebaaus kõigi TEISTE suhtes, kes olid õigel ajal kohal. Samamoodi, kui sul on ette nähtud poos, siis võttes poosi teisiti sa lood endale ehk tugeva eelise teiste suhtes. Reeglid on reeglid ja keegi alla ei lase selle pärast et "ma olen esimest korda". Teisena siis punkt et "mingite reeglitega ollakse karmid ja mingitest libisetakse üle". (Pea)kohtunik olla on raske. Sa jälgid kõiki asju mis võimalik, kuid midagi jääb ikka märkamata. Tõenäoliselt pea enamus inimesi on istunud teleekraani ees ja karjunud, et kohtunik tuleks seebiks keeta. Ja pooside puhul antud võistlustel võistlejad ikkagi korrigeerisid ennast - või kui mitte, siis käis lavakohtunik neid abistamas. Kõike lihtsalt ei näe. Ka abikohtunikud mitte. Ja kõike nähtut ka ei öelda kõva häälega mikrofoni. See, et paaril korral võistlejatel kästi oma poosi parandada - selle kõrvale võiks vabalt lugeda tõenäoliselt paarkümmend muud korda, kui see tegemata jäeti. Kõike ei nähta ja kõike nähtut ei öelda. Ikka saab keegi pallimängus küünarnukiga ribidesse või jalkas taotakse kossi. Selline on mäng. Mängi kaasa, ära virise ja kui sa oled piisavalt hea siis küll lõpuks tuleb ka sinu aeg. Teine variant on muidugi püss võssa visata ja öelda, et "tegelikult oli mul kõigist parem vorm, aga mind lihtsalt kiusati ja see on täielik onupojapoliitika ning kõik kohtunikud olid teise võistleja poolt sest nad olid ära ostetud ja tegelikult mul hommikul pea valutas ja sõbranna lapsel suri kilpkonn ära ja see on nii tobe ala, et ma enam sellega elusees ei tegele." Kriitika vastu ei ole mul midagi. Ta on tihti edasiviiv jõud - vähemalt inimestel, kes julgevad tunnistada oma vigu. Ja tagantjärgi on muidugi imelihtne näidata puudujäämisi. "EKFL lehel ei ole poose üleval ja reegleid on raske leida". Selline jutt võiks ehk tulla välja kuskilt ametlike kanaleid pidi enne võistlusi või üritusi, mitte peale üritust ja vihjata et selle taha nüüd see võit läks. Või et "kõigil ei olnud häid treenereid, kes ise oskaks ka seda asja nii hästi" - ma arvan, et ükski võistleja ei ütleks siinkohal abist ära, nii et järsku prooviksite siis ise kätt võistleja treenerina? Mitte et tahaks halvasti öelda, aga kõigil on piiratud hulk tahtmist, jaksu ja ressurssi (nii ajalist kui rahalist), mille arvel sa saad inimest aidata ja mis mahus. Et kas ma olen hea treener, kui ma sebin oma hoolealusel kõik jamad kaelast ära (alustades sellest siis, et enne võistlusi käin tal ehk kodust läbi ja pakin tal võistluskoti ja lõpetades sellega et enne lavale minekut ma küsin et "käisid ikka pissil ka ära") - või jätaks mingid asjad ka võistlejate enda südamele? Minuteada korraldatakse juba aastaid suvel üritust FitCamp, kus on alati olnud kesksel kohal ka poseerimine - lisaks veel hulganisti võistlustarkust alustades dieedist lõpetades grimmimisega. Ole aus enda vastu ja küsi endalt küsimus - kas ma tegin kõik enesest oleneva, et ennast võistlustel hästi esindada? Või oleks saanud ma kuskilt veel rohkem pingutada/uurida/tegeleda? "Pealtvaatajana oli piinlik...." Kamoon. Liiga pikk jutt. Aga korra aastas võib.
  3. 7 points
    Mis see siia puutub kes kellega kohtamas käib või kus võistlusel mis poliitika on? Jutt algas sellest et ilma steroide süstimata pro jaoks vajaliku lihasmassi ei saavuta...?! Ja nüüd väide et peale 30. eluaastat ka "nii kergelt ei kasva" - Millal ta kasvab üldse kergelt? See, et üks osa inimesi ei leia piisavalt aega, tahtmist ja motivatsiooni, et sellega hakkama saada, ei tähenda, et see võimatu oleks. Arusaam "andsin edast kõik" on lihtsalt inimeste jaoks erinev. Ja mida see näitama peaks et Egle on oma massilt väikem kui mõni teine Pro? Ma võin sulle umbes 10 nime kirjutada kes on väiksemad või suuremad, ega inimesed ei tule 3D printerist et kõik ühtmoodi on. Pro-sid on usas sadu ja tuhandeid ja kõik erineva taseme ja suurusega. Selline jutt, et pro-ks saavad need kellel sidemed või kohtunikega magavad, või et lihased on vaid nendel kes puhast sporti ei tee- ma kohe ei kannata... Tüüpiline vabanduste otsimine ja mingite "põhjenduste" taha pugemine. Kokkuvõttes tegeleb selle alaga igaüks vabatahtlikult ja omal soovil- kes ebatervislikult, kes tervislikult ja ka nendel kahel sõnal on inimeste jaoks erinevad tähendused. Bodybuildingu tulemused on enamjaolt siiski otseselt võrdelises seoses panustamise hulgaga ja lihtsalt ei ole vaja ennast üks-ühele võrrelda inimestega, kes on seda ajaliselt oluliselt kauem teinud või kordades rohkem panustanud.
  4. 7 points
    Tsau, Lahe on see, et inimene julgeb avatult kirjutada oma mõtetest ja kogemustest. Kahjuks pole isiklikult tasandil tuttavad aga siiski mõtlesin kirjutada.' Ma arvan, et üleüldiselt lasevad inimesed ennast tänapäeval liiga palju mõjutada teiste arvamustest ja siis voolivad end selle järgi. Loodan, et sa ei võta seda kui negatiivset tagasisidet, aga me (võistlejad) läheme lavale ritta just selleks, et käpu täis teisi inimesi meid hindaks, ilma, et nad meid teaks.(Nad ei peagi teadma meid või kui palju vaeva me nägime) Nende arvamus on subjektiivne ja individuaalne - nad on sinna palgatudki (siis tasu või aitähh eest) meid hindama, mitte meile pai tegema. Me ise vabatahtlikult paneme end seal ritta. Pigem, mida ma selle jutuga öelda tahan - lavale tuleks minna eesmärgiga igakord seal enda parim mina kohtunike ette tuua ja võrrelda seda siis eelmise aasta minaga. Paned kaks pilti kõrvuti ja vaatad, oh, see aasta on mul .... palju defineeritum, olen kuivem... võrdled end ise endaga, mitte kellegi kolmanda isiku peas oleva kujutelmiga.' See tähendab seda, et enda peas peab olema pilt, millist keha tahad ja töötad selle kallal. Sest iga inimese jaoks tähendab teatud omadussõna erinevat asja. Omadussõnad on subjektiivsed, loeb ainult taustsüsteem või siis vaatleja. Ehk siis kellegi uus on teise vana, kellegi kuiv vorm on teise silmis pool pidune jne jne. Reeglid on ühed aga tõlgendus võib varieeruda sinna-tänna, isegi kui seda mingitel meetoditel kalibreeritakse. Tööd tuleb teha enda keha kallal enda jaoks, sest kui seda teha vaid selleks, et keegi saaks sind vaadata 10-30sekundit ja panna sulle mingi X hinnang siis lihtsalt kaotad end. Fitness ja kulturism spordina on niivõrd subjektiivne, et sa ei saa loota mitte kellelegi teisele peale enda. Sa ei saa loota, et vastane kehvas vormis või et kes kohtunik on. Või mida milline kohtunik tahab. Alati võib arvamused ära kuulata, aga kokkuvõttes peaksid ikkagi tegema tööd enda kallal selle suunas mis on sinu visioon. Ainult sina versus sina. Kõlab klišeena aga nii on. Ja alati ei pruugigi areng paista füüsiliselt välja aga vaimsel tasandil oled näiteks palju tugevam või tunned end paremini jne. Arvan, et said tegelikult väga kasuliku kogemuse, millel on palju positiivseid külgi Ole tubli ja jõudu sulle !
  5. 6 points
    ARIDA MURU ON ABSOLUUTNE JUUNIORIDE EUROOPA MEISTER BIKIINIFITNESSIS
  6. 6 points
  7. 6 points
    Võistlussport üldjuhul polegi nii öelda tervislik, eriti mis puudutab spordialasi kus peab ennast alakaloraazis treenima. Kahjuks on nii, et enamustel bikiinidel puuduvad lihtsalt teadmised võistlustele valmistumiseks või siis nad eiravad neid. Peamine viga - kardetakse süüa süsivesikuid ja need asendatakse lehma toidu vastu. Ja siis veel tehakse tundide kaupa aeroobset. Pole ju raske aru saada, et mõlemad tegevused korraga viivad selleni, et kaotatakse lihased ja osa ajust. Ja siis on nutt ning hala kui raske see kõik on. Ja kui tänu sellele veel võistlustelt ka head tulemust ei tule siis süüdistatakse ka kohtunike.
  8. 5 points
    Puhkenädal on nüüdseks läbi saanud ja olen tagasi „tööpostil“. Keha ja vaim vajasid seda nädalat, kus korraks 100% ulatuses treeningutest ja 50% ulatuses toitumise jälgimisest eemale tulla ning nüüd on jõudu-jaksu-tahtmist jälle täismahus tööle hakata. Mis ma siis selle puhkenädalaga ette võtsin? Nautisin! Leppisime treeneriga kokku, et peale võistlusi võib endale täpselt seda lubada, mida hing ihkab ja täpselt nii ma ka tegin…. kuid päev hiljem. Võistlusjärgselt ei olnudki erilisi isusid ja sõin väga tagasihoidlikult – peale võistlust sümboolsed neli kommi (esialgu ei saanud Kalevi uhket uue disainiga Maiuspala kommi lahti, vähe praktikat dieedi ajal saanud) lõunal ja õhtul leidis minu taldrikust peaasjalikult liha ja sibulat ning käisin ka värskete maasikate ja tumeda šokolaadi kastmega jogurtijäätist söömas. Õhtupoole lubasin endale natuke kangemat alkoholi ja sellega asi piirdus. Pühapäeval seevastu laadisin end korralikult täis! Maitsesin hommiku-, lõuna- ja õhtusöögilauas pakutavat, mida võistlustele eelnevatel päevadel polnud proovinud. Lisaks maiustasin Conguitos kommide ja Polvoroni küpsistega, mis on Hispaanias leitavatest maiustest ühed mu vaieldamatud lemmikud. Õhtul läksime veel Lisetiga pannkoogi/vahvlikohvikusse ja võtsin ühe Belgia vahvli karamellikastme ja banaaniga (see jäi mul kaks aastat tagasi koondisega kaasas käies proovimata). Hiljem oli küll tükk aega väga halb olla, sest ma ei arvestanud, et see selline suhkrupomm on! Veel paar viilu pitsat õhtuses pidulauas, et saadud magusalaksu tasakaalustada ja sellega mu päev lõppes. Kõht punnis ees, viskasime Lilianiga nalja, et bodyfitnessist sai bodyfatness. Suhkrupommid Kuna ma öösel startisin juba Eesti poole (kell 2.00 pidi juba buss hotellist peale korjama), siis unetunde sai täpselt nii palju, kui bussisõit, lennujaamas ootamine ja kaks lendu mulle andsid. Kell 13.00 maandusin Tallinna lennujaamas. Koju jõudes tahtsin end kaaluda, sest mulle pakub huvi, kuidas erinevad tegurid mu kaalule mõju avaldavad. Pühapäevane sööma ja magamatus olid mu kaalu tõstnud ja vastu vaatas 61,9kg. Sealjuures ei olnud ma esmaspäeval peale vee midagi tarbinud, sest kõht oli veel korralikult punnis ja isu nullis. Esimene söögikord läks sisse alles 18.00 paiku, kui tegin endale köögiviljawokki seente ja suitsutatud broileripuguga. Hiljem sõin veel väiksemamahulisi ampse. Kaloraaž oli esmaspäeval väike ehk dieediga sarnane. Köögiviljawok, mehele kõrvale mee-sinepikana ja mulle seened, sibul, kanapugu Teisipäeval ja kolmapäeval hoidsin end 1700kcal piirides, sest Peep soovitas koju jõudes paar päeva dieeti „jätkata“. Numbrid küll kõrgemad, aga hoiab kontrolli all. Teisipäevaks oli kaal juba -1kg alla tulnud – 60,9kg. Kolmapäeva hommik algas samamoodi -1kg – 59,9kg. Neljapäeva hommikul vaatas jällegi 59,6kg vastu… Võta näpust! Neljapäeval sõin lisaks 1700kcal menüüle halvaad, mis ma kunagi iidsetel aegadel Egiptuse reisilt olin kaasa toonud. Halvaa kadus musta auku ja reede hommikul oli kaal 59,7kg. Reede ja laupäev… Laadisin korralikult! Sõin täpselt siis kui tahtsin ja mida tahtsin. Sinna hulka kuulusid juustuvõileib, maapähklivõi, Reeses kommid, ülejäänud osa halvaast… Lisaks käisime mehega laupäeva õhtul Musu restoranis söömas, kus tellisime eelroa, prae ja kõrvale kulus ka kaks pokaali veini. Usun, et mõlemal päeval tuli 3000kcal küll täis. Kaal muidugi lõi ka selle suure toidukoguse tõttu üles, laupäeval oli ees 60,3kg ja pühapäeval 60,9kg. Pühapäeval naasin tavalise toidu juurde ja sõin 1850kcal, millega jätkan ka käesoleval nädalal. Esmaspäeva hommikul vaatas kaalult vastu 60,4kg ja tänaseks olen tagasi viiekümnendates ehk 59,8kg. Polegi eriti peale võistlusi kosunud! Heal juhul kiloke Õnneks pole mul tunnet, et tahaksin hirmsasti igasugu rämpsu veel sisse süüa ja kõik isud suudan ilusasti menüüsse ära mahutada. Kaloraaži ja makrode muutusega on see kuidagi eriti lihtne – ~1850kcal on ikka tunduvalt vingem kui dieedi lõpus olnud 1530kcal. Järgnevatel nädalatel hakkame kaloraaži ka tasapisi treeningintensiivsuse kasvades tõstma. Kui 1530kcal puhul oli makrode jaotus 135g süsivesikuid, 50g rasva ja 135g valku, siis nüüdsest jaotuvad makrod 200g süsivesikuid, 55g rasva ja 140g valku. Milline imeline süsivesikute number Mis mul siis isutab? Igasugu liha- ja kalaproduktid (sült, seakõrvad, kuivatatud või suitsutatud kala, heeringas, vürtsikilu, maks, süda, tuunikala, medium liha), maapähklivõi, banaan, marjad (värsked maasikad, murelid, mustikad, vaarikad), must seemneleib ja erineval kujul köögiviljad (porgand ja dipikaste on hetkel teema)... Kindlasti on veel midagi, aga hetkel on need kõige "põlevamad" isud. Hommikupudrud Kohupiimapannkoogid, õun, värske salat, sült, pildilt puudu must seemneleib Nädalavahetusel sain osa ka sellisest vingest ettevõtmisest nagu Egle Eller-Nabi ja Victory Bikini koostöös valminud bikiinikollektsiooni esitlus ilumessil Ilu Sõnum. Neljapäeval käisime teiste fitnessistidega Arigato spordiklubis lavalist liikumist läbi tegemas ja sobilikke bikiine proovimas. Reedel astusin messilt Moroccantani boksist läbi, kus mulle spreipäevitus tehti. Järgmisel hommikul pesin spreikihi maha ja alt tuli välja kaunis jume! Juba 9.30 olin mõlemal päeval messil kohal, kus tehti nii meik kui ka soeng. Sain ürituselt palju lisamotivatsiooni ja enesekindlust, lisaks oli ka messitiim väga tore ja sõbralik ning nende päevade jooksul sai parajas koguses huumorit. Tiim! Victory Bikini / Makeupandtanningpopup / Moroccan Tan Baltic Rannabikiinid Võistlusbikiinid Kahel päeval tegi mind ilusaks meikar Olia Rybkina (IG: oliarybkina) Järgmiste postitusteni!
  9. 5 points
    Väga õige ja asjakohane lõpetus! Igale võistlejale peaks su blogi lugemine kohustuslik olema, et ei tekiks bikiinifitnessist või fitnessist valesid arusaamu. Igatahes - oled super vinge naine, kes teeb seda spordiala mõistusega. Jätka samas vaimus ja edu Marbellas!
  10. 5 points
    Nii... Võtsin nüüd lõpuks end kokku, et lisaks võistluspiltidele ka Euroopa meistrivõistlustel käigust pikemalt kirjutada. Katsun kronoloogiliselt järjestada - endal lihtsam kõik oluline ära rääkida ja teistel lihtsam jälgida Enne võistlusi oli mul veel planeeritud kolm saalitrenni - esmaspäeval, teisipäeval ja neljapäeval. Neist kaks esimest sain veel Spartas ära teha, kuid mõlemad trennid olid lihtsalt kerged lihasgruppide läbitöötamised ehk ei nõudnud erilist pingutust. Kardiot enam ei teinud ja jäi ainult 15-minutiline soojendus ellipsil. Kolmapäeval pidin kodust juba 5 ajal jalga laskma, et lennujaama minna. Magada sain vähe, sest äratus oli 4.00 ja pidin veel putru keetma ja viimased asjad kohvrisse viskama. Õnneks oli eliitkoondis minuga samadele lendudele piletid soetanud ehk siis sõitsin rõõmsalt tuttavate nägudega läbi Frankfurdi Barcelonasse. Frankfurdi lennujaamas oli meil mitu-mitu tundi ootamist, enne kui teine lend väljus ja tegime Jane Tammearuga kohvitades, ristsõnu lahendades ja mööda poode patseerides aega parajaks. Barcelonasse jõudes pidi meid ootama EFBB poolt organiseeritud transfeer Santa Susannasse. Meile öeldi, et bussid tulevad ja võtavad meid veerand tunni pärast peale, kuid ooteaeg venis lõpuks ligi tund aega pikemaks... Väidetavalt sattusid meie minibussid vihma tõttu õnnetusse. Lõpuks igatahes saime bussile ja sõit Santa Susanna poole võis alata. Hotelli jõudes saime toad, paberimajanduse (võistlejapassid jms) kätte ning suundusime õhtusöögile. Peale õhtusööki ootas ees registreerimine, mis käis üllatavalt ruttu. Ja oligi aeg hotellitoas roomie Lisett Lutsuga asjad lahti pakkida ning magama sättida. Vaade hotelli rõdult Neljapäeval astusid esimesed koondislased võistlustulle. Meie Lisetiga käisime esialgu hommikusöögil, jalutasime rannas ja tegime seal viimase trenni ära (hotelli jõusaal oli täielik naljanumber). Seejärel kiire poeskäik ja teistele kaasa elama. Vahepeal jälle lõuna, ringi jalutamine ja teistele kaasa elamine. Jaaaa õhtusöök Hotelli toiduvaliku osas ei saa nuriseda, sest esindatud oli kõik, mida veel enne võistlust vaja võib minna. Sõin Hispaanias puhtalt tunde järgi ja tegin pigem koduseid valikuid - hommikuks puder, lõunaks kana- või kalaliha, köögiviljad ja riis ning õhtul suhteliselt sarnane valik. Lisaks veel munavalgeid, pähklisegu, juustu, hulgaliselt sibulat... "Glamuursed" taldrikutäied Neljapäeval ja reedel sai väga palju ringi jalutatud, samamoodi pühapäeval. 15+ kilomeetrit oli täiesti kindel distants. Laupäeval võistlesin ja siis vist nii palju ikka kokku ei tulnud, kuigi õhtul käisime ka seiklemas. Neljapäeval ja reedel valmistasin veel nahka grimmimiseks ette - karvaeemalduskuur ja koorimine. Pakkisin oma võistlusasjad kokku, et järgmisel hommikul kiiremini saaks ning panin lauale ka hommikusöögi valmis. Kiire uni ja oligi käes võistluspäev, 6. mai! Ärkasin 5:15 ja käisin kiirelt duši all, et eelneva päeva kreem palja vee ja švammiga maha küürida, tegin käepäraste vahenditega putru ja kohvi (vee keetmine käis keeduspiraali ja valgusheikeriga) ning jäin oma meigivõlurit Agne Kiviselga ootama. 5:45 alustasime meigi ja soenguga. Kella seitsmeks olid maagid minust üle käinud ja ma isegi ei tundnud end peeglist ära, meik oli super ja Lisett tegi krepitangide ning tupeerimisega mu juuksed vingeks. Seejärel tõmbas Rain Kuusnõmm mulle esimese kihi grimmi ja jäin tuppa kuivama. Kaerahelbed, vesi, valgupulber, kaneel, sool ja tume šokolaad Töö käib Peaaegu valmis! 9 ajal hakkasime võistluspaika minema, sest juunioride bodyfitness oli kavas kohe esimeses plokis. Kohapeal panin bikiinid selga ning Rain kandis veel ühe kihi grimmi peale, lootes, et ei jää liiga hele (hiljem ikka selgus, et ülakeha oleks pidanud tumedam olema). Kuivamisaega kahjuks väga palju ei olnud ning õige pea tuli ka õli peale panna ning lava taha pumpama minna ning oma etteastet oodata. Ma ei olnud taaskord absoluutselt närvis, vaid pigem õnnelik ja elevil ning ei suutnud lava taga teiste juunioritega rivis oodates häid sõnu endale hoida ja kiitsin kõigi vormi. Vormid olid kõigil ikka väga head ja eks ma teadsin ka, et esimesel hooajal ei ole nii suurtel võistlustel üldse lootust kohtadele mängima minna ning tuleb loota, et viimaseks ei jää. Aga lava... Lava mulle meeldis! Ma nii nautisin seda, tundsin end enesekindlalt ja andsin endast veel viimast korda sel võistlushooajal parima. Ise olen ülimalt rahul ja õnnelik - sain suurvõistluste kogemuse ja ei jäänudki viimaseks Nüüd on hammas igatahes verel ja tahan oma vormi kallal tõsiselt tööle hakata. But first - week off! Lava taga Igatahes... Minu jaoks on olnud tegemist väga isikliku missiooniga, mis leidis oma esimese lõpu Santa Susannas. Minu eesmärk oli sel hooajal võistelda ühel korral ning seda EKV-l, kuid juhtus, et võistlesin kolmel võistlusel ning nende hulgas olid ka Euroopa meistrivõistlused. Olen ennast sadades kordades ületanud ja ei kardagi valjult välja öelda, et olen enda üle väga uhke. Ettevalmistust alustades olin seisukohal, et võistlen ära ja vaatan, kas see spordiala on see, millega ma võiksin ka pikemas perspektiivis tegeleda. Kui ei meeldi, jääb ühekordseks projektiks, kui meeldib, siis jätkan. Vastus on kindel JAH - ma tahan jätkata enda kallal töötamist. See on minu spordiala mitmetel põhjustel ja peatun sel kindlasti oma järgmistes blogipostitustes. Enne lõbusate reisifotode sektsiooni soovin tänada kõiki, kes minu Euroopa meistrivõistlustel osalemisele vaimselt, füüsiliselt või finantsiliselt abiks olid (olen teid juba ka näost näkku miljoneid korda kiitnud, teieta oleks see palju raskem ettevõtmine)! Suur aitäh sulle, Krista Sabbal, et sa mind hädast välja päästsid ja veel lennule eelneval päeval mulle oma grimmi raatsisid anda Kallistused sulle, Jana Teder, et mind üllatasid ja mu öisest trippimisest väsinud hinge lennujaamas lillekimbu ja kommidega vastu võtsid. See oli tõsiselt südantsoojendav! Eriti sügav kummardus kohapealsele toele: Lisett - sinuga möödus sealviibitud aeg väga lõbusalt ja stressivabalt, positiivsusest pakatav toakaaslane ja abiline võistluspäeva hommikul Agne - 5:45 vabatahtlikult tulla ja mulle meik teha... panid mind selle kauni kunstiteosega väga enesekindlalt tundma! Rain - grimm ja lavatagune abi Eleri - kõht sisse! võta poos uuesti! ja kõik muu, millega sa võistluspaigas abiks olid. ulmeliselt usin naine. Ja lubatud galerii, enamus on nähtav ka Instagrami kontol - alicewonsportland. Üks eesmärk sai täidetud - Majken Sofia Frandsen Üks minu kodumaine eeskuju Lilian Rannu Emotsioonide üleküllus peale lavalt maha tulemist Musid! Kiired klõpsud enne kui vorm puhkusele saadetakse Peale võistlusi preemia - fro-yo maasikate ja tumeda šokolaadi kastmega Bodyfitness/bodyfatness in da house w/ Lilian Väike iPhone fotosessioon Lilianiga Järgmises postituses räägin kindlasti peale võistlust söödud toitudest ja joodud jookidest ning keskendun toitumise poolele (isud, dieedist välja tulek jms). Pluss muidugi kõik päeva(nädala)kajaline ja edasised plaanid
  11. 5 points
    Suurem osa koondisest jõudis eile tagasi Eestimaale! Lisaks võtsime EM-lt veel ühe kulla ja pronksi - peale 2015. aasta dopingukontrollide tulemusi EM-l tõusis Peep 3. kohale ning Oleg 1. kohale.
  12. 5 points
    Nonii, mõtlesin vahepeal oma mõtteid ka siia koondada. Homsest olen ametlikult täisealine ehk täitub minu 18nes eluaasta. Paar päeva tagasi kepsutasin aga Salme Kultuurikeskuse laval, kus toimusid Eesti Karikavõistlused ning mis läksid minu arvates küll suurepäraselt korda. Kaloraazi prepi ajal eriti langetada ei jõudnudki, sest nii kui seda sutsukene tegin, oli peagi ka peegelpilt teravam. Alakehapäevadel oli selleks siis ligikaudu 2300 ning ülakehapäevadel vastavalt 2100. Eesmärgiks seadsingi omale rohkem jalgsi liikuda, aktiivsem olla ning vaadata, kuidas keha reageerib. Kaalunud ei ole ma ennast vast talvest saadik. Kui mõelda, kui madala kaloraazi peal mõned neiud tiksuvad, siis võiks öelda, et minu puhul on tegu lausa tervisespordiga, mida bikiinifitness kindlasti ei ole. Kuna offseasonil seda kaalu väga lihtsalt juurde ei tulnud, siis polnud mul ka miskit eriti põletada. Kahjuks on kaalust juurde võtmine mulle ikka päris keeruliseks osutunud, sest toidukogused on üpris mehised. Samas süüa mulle meeldib ning tahakski näha, kui kõrgele mul seda kaloraazi siis võimalik nihutada oleks. Suvel oli see pea 2800, aga no siis ma olin ka ikka lahjemast lahjem. Ema on see eest tänu toidukottide tassimisele elu parimas vormis. Vahel mõtlen kohe, et kas ma tõesti pidin olema need 1,5 aastat oma vaimse puudega just sel põhjusel, et teha nüüd seda, mida ma olen alati soovinud ja seda ilma ekstreemsustesse laskumata. Samas prepi ajal oli stressi tegelikult ikka omajagu palju ning vahepeal ei olnudki muud kui pidi ainult ühest kohast teise jooksma. Õhtuti, poole üheteistkümne ajal, kui sõin voodis oma viimast toidukorda, jäingi põhimõtteliselt lusikas suus magama. Vahepeal olid ka päevad rasked just halva body image`i tõttu. Lihtsalt tundsingi, et pole mõtet sinna lavale ronida kui näen endiselt välja nagu anorektik ning teistele mingisugust konkurentsi pakkuda ei suuda. Varsti oli käes aga laupäev. Keetsin ämbritäie putru as usual ja lasin hea maitsta. Seejärel võtsin oma kodinad ning jooksingi juba bussile, et sõita Tallinna. Salmesse jõudes sai kärmelt registreeritud ning varsti oligi aeg panna peale esimene kiht grimmi, mille eest hoolitses seekord määrdemees Pavo. Juba esimese kihiga kiskus see aga õlgade ja käte juurest kahtlaselt laiguliseks, aga midagi väga hullu ei paistnud olevat. Peale meiki ja soengut saime panna teise kihi, millega läks asi ikka päris nihu. Ja mida aega edasi, seda hirmsamaks see läks. Kuigi olin end küll väga usinalt koorinud ja kreemitanud, reageeris nahk millegipärast teisiti kui sügisel. Tookord jäin grimmiga väga rahule. Aga noh mis seal ikka. Mõtlesin lihtsalt, et peaasi, et laval jälle miskit sinnasamusesse ei keera. Päeva jooksul sai veel hunnik riisigalette ja riisi koos oma kotletidega ära söödud. Vett tarbisin kõvasti vähem kui tavaliselt, sest muidu oleks pidevalt vetsu vahet jooksnud ja prilllaua kuju ilusti tagumikule jäänud. Kuna sel aasta tehti ka noorte klass (kuni 1998 sündinud), polnud ma sel korral juuniorite kategoorias. Küll sain aga koos 6 parema juunioriga lava jagada, kus tundsin end super hästi. Just poseerimise osas on see edasiminek ikka meeletu olnud. Või vähemalt ise tunnen end palju kindlamalt. Seekord ei lülitanud aju end välja ning sain täitsa aru mis asja ma seal teen, mitte ei seisnud jälle nagu juurvili. I-walk ja veerandpöörded tehtud, tulin lavalt ära ning emotsioonid olid ikka täiega laes. Siis saigi niisama ringi töllerdada ning varsti oligi aeg juba sammud lavale autasustamiseks seada. Ainsa noorte klassi võistlejana sain kätte ka oma uhke karika. Aitäh Õnnelale, Pavole ja ka kõikidele teistele, kes lava taga selle õhkkonna nii mõnusaks muutsid. Õhtu lõpetasin aga karbitäie LaMuu jäätise seltsis ning ausalt öeldes eelistan iga kell pigem Barebellsi või Puddixeid... Nüüd praeguseks aga lõpetan ning lähen naudin ilusat ilma.
  13. 5 points
    No nüüd on meil eestlastel küll võimalus midagi rohkemat korda saata. Võrreldes eelmiste aastatega on osalejaid kategooriates vähem, eriti bikiinis, kuna pikkus kategooriaid lisati juurde eelnevate aastate suure osalejate arvu tõttu. Kuna olen ise seal ka kohtunik (neid istub seal korraga 9) siis vahel on ka üks oma riigi kohtuniku antud punkt oluline, et pääseda kas finaali või kolme parema hulka, muidugi juhul kui tegemist üsna võrdsete võistlejatega oma kategoorias. Igal juhul soovin edu kõigile meie võistlejatele.
  14. 5 points
    See lause tundub kategooriast "hapud viinamarjad" Mis selle Pro kaardiga siis sinu arust peaks kaasnema ? Presidendi amet või. Iga inimene kes tegeleb oma alaga kirglikult on ta siis nt. arst, laulja või sportlane soovib saada kogu aeg paremaks. Kui tal seda ambitsiooni pole siis ta jääb ka keskpäraseks terveks eluks. Eks iga üks teeb ise oma valiku.
  15. 5 points
    Bikiini Pro-ks saamiseks pole nüüd küll ilmtingimata vaja steroide tarvitada. Nii lihastes nad nüüd ka ei ole. Ilmselgelt kahe aastaga nullist Pro tippu ei jõua aga kui naine on töökas ning loodus andnud hea geneetika (peenikese talje jne.) siis hea õnne korral (õigel ajal, õigetel võistlustel, "õige kohtunikupaneeli ees") on see võimalus olemas. Eesti tüdrukud peaksid olema õnnelikud, et neil on nii lihtne jõuda Euroopa- ja Maailma meistrivõistlustele kuna sellega tegelejaid on meil nii vähe. Tiitlivõistlustel saab iga riik välja panna 2 võistlejat iga pikkuse kategooriasse, ehk siis kokku 16 võistlejat. Näiteks venemaal jahivad umbkaudu 1500 tüdrukut seda 16 kohta. Bikiini Pro kaarti saajal aga avanevad lihtsalt paremad võimalused, mida targemad oskuslikult ka ära kasutavad. Asi ei ole ainult auhinna rahades, vaid oma nime oskuslikult müües saab luua nt. oma teami või küsida suuremat hinda müües kavasid jne. Kindlasti saab ka mõne toidulisandi või riiete brändi reklaami näoks, kes maksab kinni võistluskulud (lennupiletid jne). Seega väide, et Pro kaarti omamine on mõtetu ei ole päris õige.
  16. 4 points
    Hei! Ülevaade möödunud kuust, kuhu jäid sisse Eestikad, Hispaania, palju trenni, puhkenädal, EKR 5 koolitus, vormikontroll ja palju muudki. Kõigest sellest siis lähemalt. Eestikatest palju juttu ei tee, nii palju aega möödas juba, võistlust oli tore jälgida, mõned tulemused üllatasid, mõned tulemused olid ette aimata . Vaimselt veidi raske, sest oleks ka ise lavale tahtnud, aga kõik millekski vajalik ja see aeg ootab mind sügisel. Peale Eestikaid tegelikult startisimegi juba Hispaania poole, kus olime kokku tervelt nädala, veetsime palju aktiivselt aega. Hotellis oli küll ka jõusaal, aga andsin endale lubaduse, et puhkan seekord, ning tegin seal vaid ühe kogu keha treeningu, aga see-eest aeroobse maht oli võrreldamisi suur, päevas sai jalutades keskmiselt läbitud 20-25 km ning samuti laenutasime rattad, et Barcelona põhikohad läbi sõita. Pole kunagi olnud "bussiturist" ega hakka ka . Hispaanias sai toiduga toimetatud suhteliselt tagasihoidlikult, sest kohalik toit eriti vaimustust ei pakkunud, väljaarvatud värsked puuviljad, gelato ja kala. Kaasas oli ka oma valguvaru ning poest sai ka korralikku toitu osta, valik oli harjumatu, aga natukene tuhnides leidsime kõik vajaliku. Ilm oli väga mõnus, võrreldes, et Eestis lahkudes oli lumi ja Hispaanias oli veel kohalike jaoks "karge" 20 kraadi, viimastel päevadel ka 25-27. Jäin väga rahule, täielik keskkonnavahetus ja nädalane "eemal olek" andis kindlasti head efekti, seda nii eraelus kui ka jõunäitajates. Veidi pildimaterjali: Vahepealsest toitumisest ja treeningust nii palju, et otseselt muutusi ei ole. Võrreldes veebruariga juures ca 2 kg ja rohkem pole juurde lasknud, ei midagi ulmelist ja omadega eesmärgis. Toidukogused on ilusti kontrolli all ning kaloraaž on olnud vastavalt kulutusele, teades, et dieet ukse ees, ei hakanud enam midagi ülesse nihutama ka, isudega nii ja naa, vahel ikka lubad midagi, aga kõike mõistuse piires, üldjuhul oma toit. Treeningkavas ka muutusi vahepeal olnud ei ole, kuna töötan kahe tsükliga, siis ei ole tüdimust ka peal. Mäletan, et aasta tagasi samal ajal töötasin puhtalt jõutsükliga päris mitmeid kuid, praeguseks kindlasti eelistan rohkem mitme tsükliga treenida ja püramiidskeeme, saab korralikku pumbatust ja annab lihast peale laduda küll ning 30-40%-ga superseeriad on head taastumiseks, et kõik tasakaalus oleks ning ületreenitust ei tuleks. Aga see on väga individuaalne, kellele mis. Jõunäitajad liiguvad ülesse ning madalama kehakaaluga olen teinud nii mitmeidki rekordeid ja stardipositsioon uueks dieediks on kindlasti parem kui 2016 sügisel. Argipäev videos. Mõni aeg ma eriti lisandeid ei kasutanud, aga nüüd vaikselt tulevad samm-sammult tagasi: Fast Whey+, Fast Vitargo, Olimp BCAA, Fast protein puddingud. Ehk suhteliselt klassikalised valikud. Vitamiinidest ja mineraalidest Olimp vita-min complex . Taastumisel on kindlasti kodusteks abilisteks magneesiumõli ja massaažirull. Möödunud nädalavahetusel läbisin esimese EKR 5 taseme õppe ning ausaltöeldes olen vaimustuses ja väga rahul, terve nädalavahetus omade seltsis ja uusi teadmisi ammutamas, nii mõningale olukorrale oskan nüüd targemalt tagasi vaadata (mitte, et see midagi enam parandaks, aga õppimise koht siiski), ehk siis ka esimesele dieedile, mis seal valesti läks ja mis tegemata jäi. Teadsin, et see koolitus ei ole oluline vaid treenerina vaid ka iseendale kui õpilasele. Leian, et sportlane peab olema ise võimalikult haritud ja iseseisev, et mõista oma treenerit, ilma, et kõike küsima peaks. Piisab kord kuus vormikontrollist, ühistrennidest, seatud eesmärkidest, mõningatest suunistest ja edasi saab ise majandada ja nii meil asjad käivadki. Võistlusettevalmistumisele (toitumisele ja treeningule) olid toetavaks ka spordipsühholoogia loengud. Uuel nädalavahetusel füsioloogia õpe ja siis jätkame juba sügisel . Siinkohal julgen öelda, et kindlasti tasub seda koolitust läbida ka nendel, kes ei mõtle treeneri ametist, aga on soov võistelda! Just eile sai tehtud ka vormikontroll, panime paika esialgsed sügisese hooaja võistlused ning kaalu eesmärgid. Hea tunne oli jälle king jalga panna, süda puperdab ja motivatsioon suur . Sai läbi käidud poseerimisrutiin, eks seda nüüd vaja lihvima hakata uuesti. Stardipositsioon sai fikseeritud ja hakkame tööga pihta. Kuna eelnevalt on kaloraaž olnud sinna-tänna, aga 2100 selline keskmine, siis praegu kaardistan veel selle, kuidas mu keha hetkel ainult 2100-ga toimib (240 süsivesik, 65 rasv, 140 valk), hetkel tundub, et kaal kukub sellegagi, ilma, et miskit olulist muuta, aga vaatan mis nädala lõikes tulemus on, kui ainult see number ees, siis tean kuidas edasi toimetada ja dieeti alustada. Toidulaua tõmban muidugi puhtamaks, aga algul võimalusel toitu üldse ei kärbigi, mängin makrote vahekorraga ning veidi treeningmahtu juurde, vaatan. Ilmselt liigume nii, et praegu nädalas ca 0,5 kg, see selline optimaalne number, peaks ilusti ka lihast säilitama. Alla tulla hetkel 8-10 kg. Eesmärk see dieet teha nii, et algul intensiivsem ja lõpus siis tuure maha võtta ja isegi juurde laadida, kui vorm seda võimaldab muidugi. Elame näeme, kindlasti järgmises posituses annan ülevaate dieedi algusest. Veidi rohkem materjali instagrammis helenhilkja . Peatse kirjutamiseni!
  17. 4 points
    Esmaspäeval ja uus nädal käes, tundub kuidagi asjakohane midagi kirjutada Tegelt ega midagi väga muutunud ei ole- võtsin terve eelnenud nädala väga rahulikult, tegin jõusaalist 1 puhkepäeva ja 1 jõutreeningu asendasin hoopis 2 tunnise rattasõiduga- see ju minu vana armastus, enne kui fitnessi armusin ja lubasin paar menüüvalist toidukorda. See muidugi ei tähenda, et need toidukorrad kaloraazile täies mahus juurde tulevad aga ilmselt natukene üle läks ikka... Kaal ja vorm on püsinud vaatamata igasugustele "kõrvalekalletele" peale Hispaaniat seal kus oli ka enne reisi, ehk siis kuskilt midagi "kaduma" pole läinud. Keha ja vaim on ka kenasti puhata saanud. Sellise kuuaja pikkuse pausiga muudmoodi ei saagi, vahepeal tuleb lihtsalt kergelt järele anda ja puhata... peab vaid valvel olema, et väga "lappama" ei läheks nende järeleandmistega Eks võistlejad teavad, millest jutt.... Nädalavahetusel osalesin veel Mai Jooksul (mis on mei kollektiiviga juba iga-aastane traditsioon). Vigastuse kartuses siiski oma rekordit lööma ei läindu ja kulgesin rahulikul 7km pikkuse raja läbi (eelmine aasta oli aeg 29 min, see aasta 39min). Kes seal osalenud on, teab millise massiga seal tegemist on ja pressimist ja teepervel jooksmist omajagu. Mõtlesin, et parem jätan selle "aja jooksmise" mõneks teiseks aastaks ja pigem lähen ilma vigastuseta koju. Ilm oli muidugi fantastiline ja joosta ju sellega mõnus. Tänasest lülitasin programmi tagasi hommikuse 30 min kerge kardio-treeningu mida teen tühja kõhuga ja otse voodist. Kuskil 2. km läheb uni ka üle Kahjuks ilm oli oluliselt jahedam ja terve tee sadas vihma, aga mind see juba ei takista. 30 minutit on nii lühike ots ka et möödub vilksamisi. Teise 30 min teen õhtul peale jõutrenni saalis. Enda motiveerimiseks valmistasin ka uue kalendri- mind ikka aitab see väga- naljalt ükski rist tegemata ei jää ja kleebitud on see koos piltidega loomulikult kööki, külmkapi uksele Vahepeal käisin ka poodides, ostsin kõik lavameigi jaosk tarviliku ja läbisin kiirkoolituse- nüüd pole muud kui ise kätt harjutada ja usun et saan Marbellas hakkama küll! Hooaega, dieeti, ettevalmistust jne on jäänud veel vaid 2 täisnädalat ja siis veel mõned loetud päevad peale ja ongi aeg jälle kohvreid pakkima hakata. Lõppu üks koogi pilt- retsepti leiab minu instast- rabarberi kohupiima kook, suhkruvaba nagu mulle meeldib Ja mõnusalt päikseline lõunasöök rõdul koos tütrega. Kausis hetke absoluutne lemmik- põhjaks jääkapsas jogurti, küüslaugu ja dijoni sinepi kastmega, peale kergelt Gheega praetud köögiviljad (paprika, suvikõrvits, seened) ja kana. Lihtne, kiire, toitev ja maitsev
  18. 4 points
    No nii, ongi sujuvalt nädal mööda saanud Hispaaniast naasmisest Olen aru saanud, et umbes nädal kulubki, et uuesti oma rütm leida. Ja kui võistlused on igal nädalavahetusel järjest... siis ei tasu illusioone tekitada, et vahepeal midagi "normaliseerub" Loomulikult kui ma oleksin kodune inimene ja fitness oleks kõik millele elada, oleks oluliselt lihtsam. Ma aga läksin lennujaamast praktiliselt otse tööle ja tööle lisaks vajab ja kodu, mees, laps ja koer oma tähelepanu Täna aga tunnen ennast lõpuks inimesena ja tagasi oma meeldivas rutiinis. Söökidest- tagasi olin teisipäevast ja läksin otse Pärnusse Hedon Spa-sse. Olin endale ette tellinud lõuna ja õhtusöögid- 600g köögivilja, 150g kanafileed, 10g oliivõli. Mis kujul seda serveerida või kas 1 või 2 käiguna- jätsin kokale vabad käed. Raimondi kokk sai selle ülesandega ideaalselt hakkama ja mul on vaid kiidusõnasid Hommiku bufees saan iseseisvalt hakkama- sõin veega keedetud putru võisilmaga ja kõrvale 4 keedetud muna (kollased jätsin küll tarbimata). Eelroog ja parempoolsel pildil 2 pearooga, ülemine ilma kastmeta mulle ja kastmega oli nö "by default" söök Milline armas üllatus mind toas ootas Lubasin endale tööpäeva lõppu ka ühe mõnusa massaazi- ohh kuidas ma seda vajasin Kahjuks küll jäävad tihti massaazid minu maitsele natukne liiiiga "silutavaks". Tegin etterutavalt kohe märkuse, et palun "tugevalt" ja kokkuvõttes oli OK! Ühseõnaga oli hea kohe back-on-track toitudega olla. Sest hooaeg pole ju minu jaoks läbi ja ei tahtnud igausugust "tähistamist" nädala pikkuseks venitada. Küll aga lubasin endale head paremat veel reedel kui võtsin Erki kaasa ja läksime Uulitsasse. Tahtsin juba peale Eesti Karikavõistluseid nende topelt kotletiga "paksukest" sööma minna, aga kuna Euroopakateni oli vaid nädal siis lükkus see plaan edasi... ühesõnaga selle paksukese ma sain ja hingasin sisse. Minu taldrik läkis juba kui Erkil veel pool söömata oli... Hinnanguliselt selline 1200 cal on see portsjon ikka Peale burgerit oli VAJA veel minna ja ammu igatsetud gelato üles leida- otsisin seda Hispaanias aga ei ristunud meie teed kuidagi... Frankfurdi lennukas isegi pakuti aga pistaatsia maitset ei olnud- seega ei hakanud võtma. Gelato Ladies oli meie valikuks ja võtsin 3 erinevat maitset: enamus pistaatsia, natuke ka tiramisu ja metsapähkli oma- kõik olid ikka MEGA head Paar maitset jäi veel wish-listi ka Igaljuhul seda kõhutäit oli tunda veel kuni järgmise lõunani, mul on alati ikka enesetundes korralik "toidupohmell" kui harjumuspäraselt rohkem/rasvasemat(suhkru rikkamat) söön. Kaal oli mul peale Hispaaniat sama mis minnes ja peale seda tegi ilusa +2kg hüppe, peeglistki oli näha, kuidas keha vett täis oli. Aga see on kõigest vesi ja tänaseks on enamus läinud. Igaljuhul isud said rahuldatud ja hea viimased 4 nädalat täis gaasiga edasi minna! Või noh, mis täis gaas, tegelikult on isegi jalg hetkel gaasilt maas- hommikune kardio on "puhkusel" ja kogu treeningakava muutsin ka ära. Kokkuvõttes on trenn lühem aga intensiivsem- lihastreeningule kulub vaid 45 min ja 30 min teen lindil- midagi vastavalt tujule (kaldega kõnd, sörkjooks vms). Kokku endiselt 6 treeningut nädalas ja 3(!) on suunatud alakehale. Puhkepausid pea olematud ja korduseid 15-20. Selle tulemusena olen juba mitu päeva täielik invaliid! Selline muutus on üli hästi mõjunud, lihased valutavad ikka mõnuga ja tegelt on niii mõnus saalis hoopis teistmoodi toimetada Teistmoodi kehale ja teistmoodi vaimule. Edasi vaatan natukene kaalu ja kuivuse pealt, millal ja mis mahus kardiot juurde toon. Hetkel katsun ilusti oma 1700 cal peal püsida ja palju magada ja treenida nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik Meeleolu on väga hea ja üldise väsimuse üle hetkel kurta ei saa- motivatsiooni ka jagub! Vaikselt teen plaane juba järgmiseks hooajaks ka, aga sellest mõni teine kord Nädalavahetusel veetsin aega Fitshopi perega Ilu Sõnumi messil ja tänan siinkohal kõiki kes ligi astusid ja tere ütlesite, nii tore on ka näost-näkku oma jälgijaid kohata Ootan lendu juba väga- Hispaania on mu lemmik maa ja seekord reisin koos terve perega ja jääme sinna puhkama ka Ja tegelt pole üldse palju jäänud ka- vaid 3 nädalat ja loetud päevad... Lõppu mõned Hispaania hõngulised pildid Kirjutamiseni!
  19. 4 points
    Jah, tegelt võiks seda nimekirja isegi täiendata: korseti kandmisega (ei maksa segamini ajada tõstmisvööga), süsivesikute vältimise, ebanormaalselt madala rasva tarbimisega (ala 15-25g päevas) või vastupidi, ainult valgust toitumisega jne jne. Kindlasti on neid enimlevinud võtteid veel mida ikka meil "treenerid" soovitavad/käsivad oma õpilastel teha... jääb mulje nagu ilma ei saakski... Ausaltöeldes mõne inimese tegevus tundub juba kõrvaltvaadates kriminaalne. Loodetavasti õpilased ise vähemalt käivad ringi, satuvad siiagi lugema ja mõtlevad 2x enne kui kedagi pimesi usaldavad.... Tulevastele võistlejatele paneks veel südamega et alustage vormi tegemise kõrvalt ka oma toitumise paika sättimisest, kaloraaz võimalikult kõrgeks ja ainevahetus kiireks. Jah, see võtab aega aga kui alustada dieeti 1700 cal pealt siis head nahka sealt ei tule. Paraku enamus juhtudel päris nii ei saa, et avastan ükspäev et tahaks 3 kuu pärast laval olla. Või noh, ikka saab aga siis tulevadki igasugused ekstreemused ja "tulekahjude kustutamise võtted" mängu. Head tulemused nõuavad aega ja järjepidavat pingutamist. Kokkuvõttes on aga bikinifitnessis nõutav vorm ja välimus on saavutatav väga edukalt normaalse treeningkoormuse ja toitumisega, lihtsalt kannatust peab olema Ilusaid pilte veel EKV-lt Jüri Kartuli kaamerast
  20. 4 points
    Suht "eilsed" uudised aga olen tagasi EM-lt PRONKS medaliga Jõudsin Eestisse tagasi eisipäeval varahommikul, lennujaamas ootas tore vastuvõtt- aitähh Läksime veel tradistioonilisele Daimi McFlurry ringile ja peale 3 üürikest unetundi startisin juba Pärnusse koosolekule. Täna öösel sain ennast lõpuks hotellis välja magada (mõnusad 11 tundi) ja vaikselt aklimatiseerun. Töö-toidud-trennid jälle graafikupärased ja katsun õhtul peale trenni ka võistluspäeva muljed kirja panna, seniks aga jagan siia finaali videot. Enne seda oli veel 2 vooru, elliminatsiooni voor kus laval oli 26 naist, ja pool-finaal kus lavale said 15 parimat. Siin aga finaal- ehk top6- i-walkid ja veerandpöörded+ autasustamine.
  21. 4 points
    ARIDA ON EUROOPA MEISTER!
  22. 4 points
    Ja homme ongi aeg juba uuele ringile minna- Eesti Karikavõistlused Salmes Nädal on läinud väga kiirelt, esimesed päevad taastusin Riiast (töö-trenn-voodi) sest 3,5h une pealt otse uuede nädalasse sukelduda võtab ikka läbi küll. Eile oli Spartas viimane trenn ja poseerimine, täna enam trenni ei tee, puhkan. Loodetavasti läheb homseks lihsavalu üle, kuidagi eriti hea tuhara trenn oli 2 päeva (!) tagasi ja siiani annab korralikult tunda. Seekord proovin grimmiga nats teistmoodi- teeme juba täna (eelmisel õhtul) esimese kihi, pesen selle hommikul maha ja lähen registreerima ja sealt otse edasi meiki. Meigi eest vastutab jälle Merili Pikk, kes ka eelmine aasta Salmeks mulle imeilusa meigi tegi Ootan juba millega seekord üllatab! Peale iluprotseduure tulen koju tagasi ja teen värske, paksema kihi grimmi ja eelduste kohaselt peakski 1-st kihist piisama. Tavaliselt ma ei ole eelmisel õhtul grimminud vaid võistluspäeval 2 kihti, aga mulle tundub, et nahk on eelmisest võistlusest veel nii tume, et nii toimetades võiks lõpptulemus hea jääda. Hetkel tundub, et kui täna mitte grimmida ja homme 2 kihti teha jääb veel tumedam kui Riias. Kuigi kokkuvõttes lavapiltidel oli okkk, lihtsalt veel tumedam ei tahaks enam olla. Katsetame-katsetame Söökide-jookidega ma midagi ei muuda nagu ikka, täna tavaline (1800) kaloraaz, kuigi trenni ei tee. Homme hommikul kõht täis, tavaline puder (kaerahelbed, mesi, banaan, kaneel) ja edasi vähem mahukad ja sv rikkad toidud- peamiselt riisigaletid. Õhtul saab midagi korralikumalt süüa. Mingid suurt orgiat ei saa korraldada (isegi kui tahaksin) järgmised võistlused juba järgmisel nädalavahetusel (pühapäeval, Santa Susannas, Euroopa Meistrivõitlused). Väga närvi polegi, sellesmõttes oli ikka see Riia hea, et kingad on soojad- rohkem ootusärevus, kodusaal ja kodupublik, palju tuttavaid võistlejaid- tuleb tore päev Omaltpoolt soovin kõigile edu homseks, nautige oma hetke! Hommikune vormnikontrolli pilt ka
  23. 4 points
    Hei! Oh kuidas see aeg lendab, ongi õige aeg teha update ja teile ülevaade anda oma tegemistest. Nüüdseks olen võistlusdieedist väljas olnud ca 2 kuud. Võin öelda, et enesetunne on hea, hormoonsüsteem on taastunud (ka päevad) ning kütan täiel rinnal trenni teha, et enne uut dieeti veel maksimaalselt end arendada. Olen siin olnud korraliku toidu peal, nagu eelnevas postituses mainisin, siis otseselt midagi keelanud ei ole (samas seaks ka söönud ei ole) ning päevane kaloraaž on olnud miinimum 2100, makrotoitainetega tegime muutuse küll, vähendasin valgu kogust ning selle võrra suurendasin süsivesikuid: süsivesik 240 g, rasv 65 g, valk 140 g, ilmselt olen ka palju rohkem kaloraažilt tarbinud, sõltuvalt päeva kulutusest siis, on olnud päevi kus kulutan ca 3000 kcal, kuid enamjaolt jäänud 2000-2500 vahemikku, eks sinna auku olen ka söönud. Kaalu olen võtnud nii nagu sai eesmärgistatud, kuus max 1,5 kg. Erilised magusaisud on üle läinud, aga eks sooja kaneelipiruka lõhn ikka köidab ja vallandab mingid erilised neelud, jah, olen kaneelipirukate fänn ja vahel ka maiustan, seni kuni veel saab. Praegu luban veel menüüs veidi rohkem vabadust, aga valmistan üldjuhul ikka toite kaasa, olenevalt päevast. Üle kõige hindan siiski oma tervislikku toitu, seda saab ka väga maitsvalt valmistada, kuid vahepeal naudingi väga lihtsaid toite, näiteks üks päev peale trenni isutas kartul, köögiviljasegu ja muna panniroa järgi, peal ketšup (suhkruvaba) ja 3% majonees, mida veel tahta . Kui rohkem aega, siis improviseerin päris palju toitudega kodus, kui sõidus ja tööl, siis pigem teen kaasa klassikuid, mille valmistamiseks ei kulu kunagi üle 15 min, sest kapis on alati vajalikud toorained ning ka kuivained on valmis tehtud eelnevalt, või asendan need lihtsalt leiva/sepiku/kaerapalaga. Niipalju siis vahepealsest toitumisest. Toidulaualt väike väljavõte: Olgem ausad, selle pealt on päris hea trenni teha, raskused liiguvad, nii mitmedki rekordid sünnivad ning higi voolab. Eelmises postituses lubasin anda ülevaate ka oma treeningutest hooajavälisel ajal. Kava on jaotatud kaheks, raske tsükkel ja kergem pumpav tsükkel ning lihasgrupid on jaotatud vastavalt: selg + jala tagaosa, õlad + rind, jala esiosa + tuhar, käed + selg. Kõhtu teen üle päeva ja tunnetuse, mitte korduste peale, vahel kodus rulliga, palliga ja kui mahti on, siis ka peale põhitrenne. Toon siia ka näite, milline on raske tsükli trenn ja milline kerge tsükli trenn, toon välja oma praegused selja ja jala tagaosa trennid: I tsükkel (pausidega): Vabaraskusega trenazööril tõmbed, lai haare 4 x 12,10,8,6 Traktor vabaraskusega 4 x 12,10,8,6 Ülatõmbed plokil, kitsas haare 4 x 12,10,8,6 Hantliga tõmme, ühe käega 4 x 12,10,8,6 Pullover hantliga 4 x 12,10,8,6 Õla tagaosale lendamine, kõhuli pingil 4 x 12,10,8,8 Jõutõmme sirgete jalgadega 4 x 12,10,8,8 Istudes jalgade kõverdamine 4 x 12,10,8,6 Keretõsted alaselja pingil 4 x 12,10,8,8 II tsükkel (pausideta): Trenazööril ülatõmbed 1 x 7 (12-5) Traktor plokil 1 x 7 (12-5) Ülatõmbed plokil, lai haare 1 x 7 (12-5) Alatõmbed vastu kõhtu plokil 1 x 7 (12-5) Õla tagaosa kinesiomasinal 1 x 7 (12-5) Ettekallutused köitega 1 x 7 (12-5) Kõhuli jalgade kõverdamine 1 x 7 (12-5) Keretõsted alaselja pingil 1 x 7 (12-5) Vormi update (on nii laiust kui pehmust, loodetavasti ka rohkem lihast): Aeg lendab, sest lubasin endale, et selle hooajavälise aja kasutan maksimaalselt ära, et oleks hea uuele dieedile minna, et stressi level oleks võimalikult väike. Natukene siis sellest, mis ümbritseb mind väljaspool fitnessi: lubasin korda ajada oma isikliku elu, korda seada suhted perekonna, elukaaslasega, rohkem aega panustada lähedastele ja nendega kvaliteetaega veeta. Arendada end tööalaselt - keskenduda rohkem ka oma firmale ja viia lõpuni suuremad projektid Nefabis. Tööalaselt olen maha saanud suurte projektidega ning sellega plaan kandideerida aasta kvaliteediteo auhinnale ning toimetan veel vajalike tegevustega, mida see auhind eeldab, samuti pälvisin ka aasta töötaja auhinna. Tööalaselt olen saanud edasi liikuda ning tegeleda just endale meelepärasega, ettevõtete juhtimisalase nõustamisega ja protsesside juhtimisega, koolitamise ja konsultatsiooniga. Samuti olen otsustanud end arendada fitnessi vallas ning läbin EKR 5 taseme koolituse, et omandada võimalikult palju teadmisi sportlase võistluseks ettevalmistamisel. Vot mis kõik peitub ühe sportlase taga, ei ole ainult trenn, toit, sinna vahele peab ka kõik muu mahtuma, niiet andke andeks, ma ei mõista sõna "mul pole aega trenni teha", olen ka ise saalist kell 23.00 välja astunud, kõik on prioriteetides kinni, aga ma eelistan enda tööst välja lülitamiseks sporti. Aga ka puhkusel on oluline roll, veedan vaba aja enamjaolt looduses, käin ikka matkamas, rattaga sõitmas, igal võimalusel viibin looduses vaikuses, toit ja hea kaaslane kaasas, that´s all I need, nii saan ma oma akusid laadida. Varsti sõidan ka Hispaaniasse, Barcelonasse nädalaks ning kui juba sealkandis EMi ajal, siis lähen ka Eesti koondisele kaasa elama Santa Susannasse, seda siis sel päeval kui laval bodyfitness, vaatan konkurendid üle . Kindlasti aitan veidi ka Eestikatel ettevalmistustega, olen tiimile toeks ja elan kaasa. Edasistest plaanidest nii palju, et peale Hispaaniat vaatame Otiga vormi üle ning seame paika, millal dieedile, ise ootan seda väga, tean, et seekord tuleb dieet lühem, aga selle võrra intensiivsem . https://www.instagram.com/helenhilkja/ Edu kõigile EMV-l ja Hispaanias!
  24. 4 points
  25. 3 points
    Tere foorumirahvas! Minu nimi on Oleg Žumadilov ja nagu teema pealkirjast aru võib saada, ei tegele ma kulturismiga, rannafitnessiga või muu lava-fitnessiga. Crossfiti, tõstesporti, jõutõstmist ka ei tee. Mida ma siis teen? Ma ole tavaline harrastaja, kel lihtsalt meeldib jõusaalis käia ja kelle jaoks iga trenn on väike pidu. Veel mitu aastat tagasi terve mu jõusaalis käimine koondus rinnalt surumiseks. Ainuke eesmärk oli võimalikult palju kilot rinnalt suruda, nagu teisi harjutusi üldse ei oleks. Tulemused isegi olid enam vähem korralikud: 100ti surusin ma veel 15-aastasena, 16-aastasena tegin 110kg ja gümnaasiumi lõpus tegin 125kg, kuigi tol ajal ma tõsiselt ei tegelenud, käisin 1-2 korda nädalas isaga, kuna põhispordiks oli sel ajal karate, kus olin mitmekordne Eesti meister ja Baltimaade meister ka. Tõsisemalt hakkasin jõusaalis käima ülikoolis (TTÜ-s), kus sai tasuta kohalikus jõusaalis käia. Käisin 4-5 korda nädalas argipäeviti, kuna nädalavahetusel sisse ei saanud. Tulemused ei lasknud end kaua oodata: 20-aastasena tuli 140kg, suht varsti ka 150kg, kuskil 4-5 kursusel sai ka TTÜ-s korraldatud rinnalt surumise võistlus võidetud tulemusega 162.5kg kehakaaluga ~84kg, eks see kehakaal on mul alates 16-st aastast olnud ja siiamaani (varsti saan 31) sama palju kaalun +-paar kilo. Miks ma kunagi kuskile tõsisemale võistlusele ei läinud- vastus on lihtne: iga kord kui ma oma maksimumi tegin- sain ma mingit traumat (õlg, küünarnukk, ranne jne). Ehk trauma tuli ka siis, kui ma 3 aastat tagasi surusin 180kg. Teleglt trauma tuli sellest, et ma ei suutnud 185kg suruda. Samal aastal muutus ka mu treeningustiil. Põhjuseks oli Audentes fitnessi jõusaalis korraldatud võistlussari “Jõusaali Täht”, kus ma otsustasin osa võtta. Seal selgus, et ma oskan mitte ainult maksimumi, vaid ka korduste peale suht hästi suruda ja isegi mitte ainult suruda. Teised alad (sõudeergomeeter, lõuatõmbed, rööbaspuudel surumised, kükid) tulid ka suht hästi välja. Muidu oleks tol aasta isegi võitnud, kui osaleks kõigis 5-s alas, aga käisin puhkusel, seega üks ala jäi tegemata ja jäin seetõttu teiseks, aga pole hullu, esimeseks sai mu isa, kes on järgmist kaks aastat ka seal võitnud (mina ei osalenud- mul sündis laps ja sportlikus plaanis need olid väga nõrgad aastad). Aga see aasta ikka läksin sinna uuesti võistlema… ja võistin. Olen väga tänulik Audentes fitnessile selle võistluse eest, kuna mu spordielu muutus palju huvitavamaks, hakkasin otsima kus veel saaks midagi sellist teha. Juhuslikult avastasin sellist alat, nagu Fitness5, vaatasin teiste inimeste tulemusi ja arvasin, et võiks proovida. Esimesel võistlusel sain 139punkti (kui see kellegile midagi ütleb) ja 2koha, paar kuud hiljem (Eesti Karikavõistlustel) juba 147punkti (ka 2koht), hiljem (oktoobris 2016) Eesti Meistrivõistlustel 158punkti (3koht) ja nädal hiljem Euroopa Meistrivõistlustel 162punkti (aga ikka jäin 2-ks). Aga näidake mulle kedagi, kes sellest mehest suudaks parema tulemuse teha. See postitlus hakkab liiga pikaks saama, seega ei hakka enam praegu teie aega varastama ja jätan midagi edaspidiseks kirjutamiseks. Instagramis nüüd leiab mind ka: https://www.instagram.com/oleg7oom/
  26. 3 points
    Olen ka vahepeal veidi süüa teinud Täistera linguinid krevettide, tšilli ja küüslauguga Proovisin Foccaciat ( itaalia lameleib) teha. Täisterajahu, pärm, mesi, sool, küüslauk, oliivõli, basiilik. Esimese korra kohta polnud viga Ahjusoe sai ei saa eriti halb olla Aegumatu klassika - Kaerahelbepuder piima, maasikate ja taluvõiga Praetud kanamaks sibulaga. Keedetud kartul, peet, rukola, kurk. Kaste - jõhvikad, kreeka jogurt, mesi, sool, pipar, õliivõli (nuimiksriga püreeks). Kõlab pisut imelikut aga maksaga sobib ülihästi. No ja muidugi muhu leib rohke avokaadoga
  27. 3 points
    Heihei! Oleme hetkel lennujaamas ja ootame lendu. Hispaaniast Frankfurti ja sealt edasi koju. See 6 päeva mis ma siin hispaanias veetnud olen, olid lihtsalt suurepärased ja täis erinevaid emotsioone, mida on raske sõnadesse panna. Esmalt siia saabudes pidime Eesti koondisega ootama "15 minuti" et meile lennujaama buss järele tuleks... mis meid siis hotelli viiks, kuid sellest 15 minutist sai 1,5h . Ootasime kannatlikult ära ja kui bussi saime siis sõitsime ka ikka igavese pika maa, sest kohutavad ummikud olid tipp tunnil. Kohale jõudes läksid võistlejad ennast pea hotelli registreerima ning mina sain näha oma õde!!! Ilmadega meil vedas igapäev oli kuskil 20-25°C niiet väheke sai seda D vitamiini ka. Käisime ka väljaspool Santa Susannat korra käia ehk siis Barcelonas. Santa Susanna on selline väike linn või isegi küla, üpriski maakoht aga mitte selline nagu meil rapla või võhma. See oli kuurort ehks tegelikult päris mugav kuna kõik hotellid, söögikohad, poed jne olid ühes kohas koos mere ääres. Santa Susannas toimusid Euroopa Meistrivõistlused, kus mu isa ka võistles ning saavutas Masters bodybuilding up to -90kg 3 koha ning hiljem lihtsalt Bodybuilding up to -90 kg meeste katis 7 koha ehk napilt finaalist väljas. Arvestades milline kollide kompanii seal oli siis ojaaa väga super tulemus! Mina ootasin põnevusega pühapäeva, sest siis oli meie koondisest osalemas kõige rohkem võistlejaid kellele kaasa elada. Loomulikult bikiinikad kes kõik nägid nii suurepärased välja ja no ausalt mul läks silme eest ikka väga kirjuks. Muidugi niiiiniii äge oli näha juuniorite taset ja seda, et eesti tüdruk Arida Muru võitis oma kategooria ja absoluudi ka ehk siis ta oli c.a 60 naisest kõige parem. Mul on küll motivation overload praegu. Olen ise selle lühike puhkuse ajal ka ikka täiega nautinud! Ma sõin põhimõtteliselt mida tahtsin mitte, et ma kodus ei sööks aga siiski see toit mis ma siin hispaanias sõin on ikka väga erinev kodu toiduga... vähemalt iga soolase toidukorra juurde lubasin endale ka midagi magusat. Ausalt öeldes olis see hea ja ma tundsin kuidas seda mulle vaja oli. Hetkeks unustada selle, et ma jälgin mis ma söön. Loomulikult ma ei söönud crappi näost sisse aga ikkagi mingi küpsise või jätsi amps läks ikka magustoiduks...., mida ma kodus üldjuhul teen väga harva. Trennidega oli samamoodi, et käisin kaks korda jooksmas ja jõukas ei käinudki... kuigi plaan oli aga nagu näha siis sinna ma ei iõudnud. Mööda ranna promenaadi joosta oli ikka super, tõsiselt niii ilus ja niii hea soe. Teinekord kui jooksma läksin oli nii, et Arida võistles ja isa oli kindel, et siit võib medal tulla. Ütles siis mulle, et ma läheks hotelli lipu järgi. Võistluspaik oli hotellis kuskil 20min kaugusel kui kiiresti kõndida aga sinna sõitis ka buss mis oligi ekstra mõeldud võistlejatele ja delegaatidele ehk see käis suht tihedalt ja korjas hotellide juurest inimesi peale. Mina siis ootan seda natuke aega aga seda ei tule otsustasin et jooksen sinna... higimull otsa ees nii kiiresti kui suutsin. Ma jõudsin nii napilt sinna, sest tuligi välja see, et Arida absoluudi valminie oli ja just see hetk kui isale lipu õlale viskasin ise hingeldades kutsuti välja Arida ja isa läks lavale, et õnnitleda. Laulsime eesti hümni mis on ikka pagana võimas tunne ja ma lausa poole laulu pealt hakkasin nutma, sest see kõik oli lihtsalt nii VÕIMAS!! Higine, nutune lisaks veel päevitus õli ka veel peal, päris hea Nüüd siis aga teel kodu poole ja tagasi reziimi. Igatsen juba väga hommiku putru ja kodujuustu..... Kauni Helenaga Bikinifitness juuniori võitja!!
  28. 3 points
  29. 3 points
    Palju õnne Arida ! 4:0 4 võistlust 4 võittu! Jätka samas vaimus!
  30. 3 points
  31. 3 points
    Siimu vabakava Õnnelik mees !
  32. 3 points
    Fitness.ee Galerii üleval! https://goo.gl/cWnvUE
  33. 3 points
    Olen siin ka nüüd vaikselt jälginud neid postitusi ja kuna blogi avalik ja kommenteerimine lubatud, siis kirjutan ka mõned oma mõtted välja. Mina olen ka mõelnud tegeleda bikiini fitnessiga, juba mingi vorm ka saavutatud ja peaks nagu kõik eeldused selleks olemas olema, aga mida aeg edasi seda totramaks see ala minu jaoks muutub. Kahtlen juba, kas tahan seda nalja kaasa teha Kõik need bikiinitarid tunduvad nii obsessed kogu selle asja peale, et kahju vaadata kohe. Ja küll räägitakse, et kõike saab nii tervislikult teha (ala söön rohkem kui eales varem) ja siis teine postitus on teemal, kuidas defitsiit ajab hulluks ja kuidas patupäeval kilo shokolaadi sisse süüakse.. Kui masekas peal, pannakse instasse üks poseeritud pilt, saadakse kiitust jne ning see annab jälle motti juurde. See ala pole kuskilt otsast tervislik ja väga mingiks spordiks ka seda nimetada ei saa, aga samas kindlasti tore harrastus ja hea ajaviide. Ja ei väidagi, et selle taga pole meeletu tahtejõud ja järjepidevus. See meeletu tähelepanuvajadus on piisav kõrge motivatsiooniallikas. Millest mina aru ei saa on naised, kellel on pere ja nn täiskohaga bikiinis võistlevad. Küllalt oma tuttavate pealt näinud, kuidas pere kannatab selle all..aga noh, mis teha, mõne jaoks on lava tähtsam kui pere. Annaliisa: see on tore, et sa kirjutad ausalt oma mõtted üles, sest ega selle alaga tegelemine väga normaalne polegi Emotsioonid hakkavad ikka kõikuma, kui oma keha pidevalt piinata. Ega see 6-7x ndl trenni tegemine ja samal ajal defitsiidis olemine just head ei tee. Ise tõesti juba sügavalt kahtlen, kas tahan selle kõigega kaasa minna. Edu kõigile, kes sellega tegelevad, aga minu jaoks mingite imenaistega küll tegemist pole.
  34. 2 points
  35. 2 points
    Tervist, Nüüdseks on möödas üpris pikk aeg ja leidsin nüüd vaba hetke vastata nii siin, sotsiaalmeedias kui ka mujal esitatud küsimustele. Tegin umbes kolm nädalat tagasi ka uue fotovõrdluse ja olen hetkel ise rahul, arvestades sellega kui raske periood praegu koolis on, mis on üsna segav faktor (vaheaeg tulekul). Selle aja jooksul olen muutnud toitumise koha pealt seda, et enam ei söö kooli toitu ja teen enamasti söögi kaasa või vastasel juhul käin vahetunnis poest läbi. Tegin sellise otsuse just seepärast, et kui dieediga läheb parasjagu hästi siis mõttetu on seda rikkuda mingi jahukastme, pekitükikeste ja makaronidega. Vahepeal jõudsin käia klassivennaga ka Rootsi kruiisil. Saime tuttavaks uute toredate inimestega ja üleüldse oli trip väga vinge. Rootsi jõudes suundusime metrooga mingisugusesse vikingi muuseumisse. Muuseum oli seest väga korralik ja tohutult suur (eksisime mitu korda ära ). Hiljem käisime veel Vasa muuseumis, viskasime sellele laevale pilgu peale mille pärast inimesed seal käivad. Imestasime seda, et kõik muuseumid kus käisime olid tasuta. Tunnike olime seal ning läksime linna peale aega surnuks lööma (loe: sportautosi vaatama). Reaalselt selles linnaosas kus olime oli iga viies auto GTR, Ferrari või Maserati. ;D või Istusime mingisse kohvikusse ja saime sealt väga-väga maitsvat kohvi, klienditeenindajad olid ka väga toredad, Eestis pole veel sellist asja kogenud. Õhtul kui laeva peale tagasi läksime siis saime tuttavaks mingite Leedukatega kes olid arvatavasti klassiekskursioonil ja käisime nendega lauahokit mängimas jne.. Miks ''arvatavasti klassiekskursioonil''... sest nende inglise keel oli väga täbaras olukorras ja väga palju nende käest ei hakanud küsima. Öösel kui hakkasime juba Eestile lähemale jõudma, jõudsime lähemale ka sellele tormile mis Eestis oli parasjagu. Laev kõikus ikka korralikult ja vaatasime, et diskosaalis arvatavasti ei tantsi enam kedagi, aga selleks kellaajaks olid kõik inimesed niivõinaa joogised ja seda kõikumist ei pannud keegi tähelegi. Üllataval kombel suutsin makrodest koguaeg kinni pidada ja leidsin ka laeva peal koha kus sain just seda toitu süüa mis mulle sobilik. Loovtööga mille teema oli ''Toitumine ja jõutreening'' läks ka väga hästi. Kooli juhtkond väitis, et minu töö avaldas neile kõige rohkem muljet ja kutsusid mind kuhugi veel oma tööd ette kandma paari nädala pärast. Vastan järgneva jutu sees ka mõndadele küsimustele siin kellele individuaalselt pole jõudnud vastata. Mis toidulisandeid ma kasutan? Ainuke lisand mida hakkasin umbes poolteist kuud tagasi võtma on kreatiin monohüdraat ja vitamiinidest võtan Livol Multi vitamiine. Arvatavasti päris pikka aega ei kasuta lisandeid, ei näe selleks põhjust ka väga, kui tavatoiduga läheb mul praegu hästi progress. Kas kasutan myfitnesspal'i ja mis on lemmikharjutused? Kasutan seda ainult siis kui tõesti väga vaja on. Üldiselt ma söön ainult teatud toite, näiteks kui ma söön koguaeg trennipäeval putru, kolm muna ja kaks juustu. Aga kui mingil põhjusel neid asju ma parasjagu ei saa süüa, siis ma hakkan myfitnesspal'iga vaatama asju. Lemmikharjutuseks on igasugused trosside ristamised, ükskõik kas see on siis seistes või pingil. Kuidas kardioga lood on? Võrus olles trennide lõpus sõtkun umbes 20 min jõusaalis ratast + sõidan jalgrattaga koju ka veel, aga kui Abja jõusaalis olen siis käin kas ujumas või jooksen. Mis spordiklubis treenid ja kas selline elustiil hindeid ei riku koolis sellises vanuses? Võru Spordihalli jõusaalis ja nädalavahetustel Abja spordi- ja tervisekeskuse jõusaalis, vahel ka Valga Staadioni jõusaalis. Vahel läheb küll raskeks leida aega saalis käimiseks, aga proovin ikka suruda selle jõusaali ka oma päeva sisse. Koolis muidu aastahinded ja kahe esimese trimestri hinded kõik neljad-viied, viied on ülekaalus. Tavalise treeningpäeva toitumine... Minu igapäevane toit hakkab nagu ikka pudruga mida tuleb siis näiteks kaerahelbepudru korral umbes 80 grammi. Kõrvale panen natuke isevalmistatud toormoosi või siis söön ilma komponentideta. Lisaks pudrule veel näiteks kolm muna ja kaks light juustu. Lõunaks söön näiteks kodujuustu ja mingit leivatoodet, või siis nagu alumisel pildil näha on 200g liha (toorelt kaalutud) ja treeningpäevadel käib sinna kõrvale veel ka 60-70g riisi (kuivalt kaalutud). Pre-workoutiks enne trenni söön ära kaks muna, kaks 100%-list rukkisepikut ja kaks light juustu. Ja siis umbes tund aega hiljem lähen trenni. Ja siis õhtusöögiks on samuti 200g liha ja paar kartulit. Mingeid näksimisi mul vahepeal ei eksisteeri, ehk siis ongi neli toidukorda. Tegin eelmine nädal trennis sellise nädala, kus üritasin toppida sisse võimalikult palju supersette ja proovisin trenni võimalikult raskeks teha. Vahelduseks oli selline trenn väga mõnus! Tänane trenn oli ka super, ei tea mis tänases päevas erilist oli, aga selline power oli sees ja varem pole selliseid raskuseid kasutanud kui täna. Kahju on vaadata kuidas aprilli lõpus ja mai alguses oli saalis tohutult rahvast ja nüüdseks on juba nii paljud alla andnud. Viimased nädal aega üksi trenni teinud õhtuti (ei, ega ma tühjast saalist ära ei ütleks ). Tehke trenni!
  36. 2 points
    Uus video YouTubes live ! Teemaks on Full Day Of Eating. Loodan, et kellegile kasuks ka.
  37. 2 points
    3-8. mail toimuvad Hispaanias, Santa Susannas, Euroopa Meistrivõisltused Kulturismis & Fitnessis. Eestit on esindamas 27 sportlast. Ott Kiivikas - Kulturism -90kg / Masters -90kg (40-44a) Michael Peterson – kulturism -90kg Rain Kuusnõmm – Klassikaline kulturism -168cm Siim Savisaar – klassikaline kulturism -180cm Janno Uus – Rannafitness -182cm Nikita Dvorkin – Rannafitness juunior +178cm Meinart Möls – Klassikaline kulturism juuniorid Karina Polovnikova – Bikiinifitness juunior- 160cm / Bikiinifitness -158cm Jekaterina Remets – Bikiinifitness -160cm Janika Aavamägi - Bikiinifitness -162cm Helena Mang – Bikiinifitness -166cm Õnnela Raudsepp – Bikiinifitness masters +163cm / bikiinifitness -166cm Agne Kiviselg – Bikiinifitness -169cm Tuuli Jõgar – Bikiini -169cm / Masters +163cm Mari Pukk – Bikiini fitness +172cm / Masters +163cm Julia Smoli – Bikiinifitness masters +163cm Kristina Nuut – Bikiinifitness -172cm Silja Rämson – Bikiinifitness +172cm Jane Tammearu – Bikiinifitness +172cm Arida Muru – Bikiinifitness juunior – 166cm Julia Tšižova- Bikiinifitness juunior +166cm Lisett Luts – Bikiinifitness juunior +166cm Lisanna Laanela – fitness juunior -163cm Alice Mikk – Bodyfitness juunior Tatiyana Pudovkina – Bodyfitness -168cm Lilian Rannu – Bodyfitness -168cm / Masters (35-44a) Esta Pilt – Bodyfitness masters (+45a) Võistluste ajakava saadaval SIIN
  38. 2 points
    Alustuseks Euroopa meistrivõistlustest... ...veel kodus olles,3.nda mai varahommikul,enne väljalendu sõin kodus pudrust kõhu täis.Viimane korralik hommikusöök enne tähtsat võistlust. Lisaks olin arvestanud lennujaama kaasa veel ühe tugevama lõunasöögi ning siis juba õhtul hispaanias kaalumiseni ära kesta.Kuna eestikatel mõõtmisel venitasin end veidi pikemaks kui mul lubatud,ei riskinud sellega,et järgmisesse kategooriasse läheksin.Otsustasin siis olla vajadusel pigem kergem kui,et rabistama peaksin hakkama kohapeal.Üldjuhul mulle meeldib,kui mul on asja üle kontroll ning ei taha end lasta häirida sellistest kõrvalisest sekeldustest,nagu viimasel hetkel kaalu sisse saamisega.Meeles oli veel eelmise aasta kaalumine,kus sai seistud paar tundi tühja kõhuga järjekorras,siis seekord käis kaalumine siuh-vilks ja sai rahulikult hotelli sööma minna.Üleüldse olin suht rahulik,teada-käidud võistluspaik ja midagi uut ei olnud.Sõin oma kaasavõetud tavapärase toidu,kohvi ja siis pakkisin järgmiseks hommikuks asjad kotti.Veel mitu korda vaatasin üle,et kõik vajalik kaasas oleks.Hommikusöök oli samuti kaasa võetud eestist - keetsin vett ning tegin pudru valmis. Lisasin ka veidi rohkem süsivesikui,et ei peaks päeval enam väga sööma,kuna ei meeldi täiskõhutundega võistelda.Kohapeal oli küll võimalik restos süüa kuid tean,et ei suudaks ahvatlustele vastu panna ja seni kuniks mul võistlemata ,sinna ei läinud.Sedasi olen alati toimetanud,sest kui seda valikut silme ees pole,ei teki ka kiusatust midagi rohkem süüa.Võistluspaika võtsin kaasa veidi näksimist,et kõht päris tühi poleks,seda siis mõningate riisigalettide ja banaanide näol. Mingit imeasjadega laadimist ei korraldanud,mis sest ,et tegu oli viimase võistlusega ning kaotada polnuks midagi.Võita ka mitte,olen nii ja naa proovinud ja ei ole kasu olnud sellest.Võimalik,et palju teravama vormi puhul toimib,kuid vormivaru oli üksjagu. Hotellituppa oli meid paigutatud koos Meinartiga,kelle võistlus oli enne mind ning neljapäeva hommikul saimegi koos minna võistluspaika(võistlesime mõlemad neljapäeval klassikalises kulturismis).Otsustasime,et lähme varakult võistluspaika,kuid seal selgus,et sisse meid ei lasta enne võistluste algust ning hotelli tagasi ka ei jõudnuks minna .Siis ei jäänud muud üle kui pidime grimmima õues. Õnneks ilm oli soosiv.Kuid kuna lähedal oli lasteaed, aeti meid natuke eemale Aga teise kihi saime juba lava taga peale panna ning kui võistlus algas,oli Meinart ilusti valmis.Edasi läksin aga ennast grimmima ning kui olin peaaegu jalad tehtud saanud,tuli Eleri appi ning aitas ära grimmida.Kui aga meie kategooria lava taha kutsuti,selgus ,et vastased ikka väga head ja ideaalne kui finaaligi saaksin.Ott tuli ka lava taha appi ning vaatas temagi,et läheb raskeks.Võitis varasem Anold classicu võitja ja kolmanda koha sai varasem euroopa meister.Selles katis tase tõuseb iga aastaga.Kui 11 mehe seas selgus,et sain teise väljakutsesse ning sain taaskord finaali.Olin päris õnnelik,kartsin juba sama saatust,mis poistel aasta varem oli,kui finaaliuks kinni jäi.Sellest ka otsustasin,et pean midagi muutma,et järgmisel aastal seda ei juhtuks... Kui aga selgus,et olin finaalis,jooksin kiirelt oma asjade juurde,haarasin vabakava plaadi ja viisin dj-le suht viimasel hetkel.Korraldajad ei lase seal väga lavataga ära joosta. Hoiavad mehi koos,et keegi kaduma ei läheks ja kõiks sujuks.Aga väike ärevusehetkoli see ikka,et vahetult enne vabakava esitamist,vaja plaadi pärast pabistada.Endale tundus,et kava aga õnnestus ning tegin ilusti muusikasse. Kokkuvõttes sain finaali, taas 5nda koha. See oli minu viies kord osaleda euroopa meistrivõistlustel ning viiendat korda tulla top5! (millest kahel korral ka hõbemedalile) Games classic bodybuilding Kaalumisel selgus,et võimalus osaleda ka sellel võistlusel.Algselt arvasin,et on 2 kategooriat,kuid lõpp tulemusena oli siiski 14 meest ja üks kategooria.Sain siingi teise väljakutsesse kuid lõppkoht siiski 9sas.Võitis selle võistluse minu klassika kategooria võitja. Dopingukontrollid ...peale autasustamist viidi meid dopingukontrolli,tehti loos ning kaks meest saadeti kontrollimisele. Minu eest siis 4.koht ja selja tagant 6.koht.Kuid hiljem selgus,et games kategooriast läks ka minu kategooria võitja kontrolli.Seega kui mäng polnud aus,on mul loota nii mõndagi.Kuigi pole siiani isegi 2016a tulemusedki avalikuks tehtud.Lootust paari kohavõrra annab see,et MM tehtud kontrollidest enamus jäid vahele.Samuti tehti seekord kontrolle ka bodybuildingus.Samuti loosiga ning kaks meest finalistide seast. Järgnevatel päevadel olin abiline lavatagamõnel päeval isegi 9st hommikul õhtuni välja.Eriti tegus oli bikiinde pühapäev,kui võistlses pool meie koondist. Pühapäeva õhtul oli ka istumine koos koondisega,tänud Otile ,kes kõiki koondislasi eduka esinemise eest söögi ja joogiga kostitas! Lisaks olen tänulik,et eliitkoondislasena minu reisikulud ja osavõtutasu kaeti ning anti võimalusnendel võistlustel osaleda.Kuna sportlasele on igasugune abi alati teretulnud! Mis saab edasi? Nüüd aga katsun vaikselt taastuda,toiduga püüan olla ka korralik.Eesmärk hoida kaal kontrolli all ning vörreldes varasemate kordadega,olen juba ka kaalu peale astunud(varasemalt lihtsalt sõin end põrsaks,67 kilo pealt 80kg polnud probleem! :/ ) Eks näis,mis saama hakkab...Ei jaksa 4-5 kuud põletada seda pekki,mis tavaliselt ühe kuuga selga kogutud on.Ehk järgmine dieet lihtsam selle vörra ja ka vorm teravam. Eesoleval nädalavahetusel aga perega pärnusse puhkama ja esmasp alustan uuesti ka saalitrennidega.Kuna töö on mul füüsiliselt raske ja toiduga ka ei hulla ,siis paar puhkepäeva ikkagi luban trennidest. Varsti aga tuleb uus trenniplaan paika panna ja siis vaatab jooksvalt,ehk teha kaasa sügisel maailmameistrivõistlused või siis ikkagi kevadised euroopakad.
  39. 2 points
    Väike teaser ehk Team Andro pilte Euroopa meistrivõistlustelt:
  40. 2 points
    JANE TAMMEARU - 6.KOHT !
  41. 2 points
    Karina pääses 15. parima hulka ka selles kategoorias ( Bikiinifitness -158cm) 15 parima hulgad on ka Jekateriina Remets
  42. 2 points
    aga võistlus läheb juba edasi... Karina Polovnikova võistleb oma teises kategoorias Bikiinifitness -158cm
  43. 2 points
  44. 2 points
  45. 2 points
    Mõlemad (Lilian ja Tatiyana) top 15!!!
  46. 2 points
    TEAM-ANDRO https://www.team-andro.com/coppermine/thumbnails.php?album=3523 Bodyfitness juuniorid
  47. 2 points
    33 paremat pildipala ning 888 pilti ehk suurem galerii
  48. 2 points
    Tõnu Kruusimäe pildid leitavad siit: http://www.digital.planet.ee/
  49. 2 points
    Protokoll üleval EKFL kodulehel, http://www.kulturism.ee/protokollid
  50. 2 points
    Kuna mu sõnavõtt siin ootamatult paljud järsku tagajalgadele on ajanud siis mainiks veelkord ära, et kogu mu blogi ilu ja valu põhinebki minu hetkeemotsioonidel. Ma ei väida mitte midagi faktina ega ürita ennast õigustada, kirjutan sellest mis minu peas tol hetkel toimub ja seda ausalt ning ilustamata. Tõsi - oleks ma lasnud paar päeva mööda ja siis alles võistluspäevast kokkuvõtte teinud, oleks jutt hoopis teine olnud... Oleksin vähe maha rahunenud ja asja seedinud, aga minu eesmärk hetkel siin on kajastada kõike ja lihvimata.