Marielito

Hea küll! Teen siis ühe erandi ja eiran teie meeleheaks äsja enda poolt öeldut. Räägin teile "kõige-kõige" naljakama loo mida te eales kuulnud olete. Niisiis, isa on komandeeringus, aga emal on hirmus isu. Kuna kedagi teist pole käepärast, siis võrgutab ta oma poja. Peale 3-tunnist seksi ütleb ta pojale, et too lausa parem kui isa. Poeg lausub vastu: "Tean-tean, õde ütles sama asja". On nüüd mõnus??? Sick psychos.

No sellele ei vaidle sõnakestki vastu, aga tuleks siiski arvestada, et inimeste taluvuspiirid on erinevad ja võiks säilitada avalikus foorumis vähegi väärikama oleku. Ise teen ka tihti rumalat või iroonilist nalja, aga mitte kunagi midagi vulgaarset.

Tanki esimene nali oli hea, kõlbab kuulata kõigil. See Kenpoisi pikem lugu on aga järjekordselt mingi teismelise pervopoisi haige fantaasia vili, mida siin portaalis ei peaks teistele pajatama. Ja-jaa, tegu oli kõigest naljaga, aga kui mul sellised mõtted pähe tuleksid, siis otsiksin küll abi.

Kogu meie keha valgumaterjal (eelkõige lihased) on pidevas ümbertöötluses. Kehavalke lagundatakse ja sünteesitakse uuesti katkematult. Kehalise treeninguga aktiveerime oluliselt lihaste ainevahetust, mis koosnebki kahest osast - kataboolsest ehk lagundavast osast ja anaboolsest ehk sünteesivast ehk kasvatavast osast. Kuidas on nende omavaheline suhe, sõltub suuresti treeningjärgsest toitumisest. Tolle lause lugesid sa ilmselt mõne toidulisandi tutvustusest, mis tähendabki seda, et antud lisand tagab lihastele sünteesimiseks vajalikud ained ehk anaboolsed protsessid domineerivad kataboolsete üle. Kulturismilaadse treeningu puhul tähendab see lihashüpertroofiat ehk lihtsamalt öeldes sinu lihased kasvavad.

Eestlastel on see purk täiesti olemas, aga sellepärast te Otiga neist rohumeestest 12 korda kõvemad tegijad oletegi, et te sellest purgist ei söö. Nii lihtne see asi ongi.

Sapp on 167 cm ja 86-89 kg. Olen temaga koos kabet mänginud. Muidu tore mees, aga ärritub kergelt ja siis võib endale viga teha. Nagu juba öeldi, tegeles ta varem pallimängudega - ameerika jalgpall ja kivipall. Noorena proovis mees kätt ka sportvõimlemises, aga seal ei murdnud ta läbi (ainult põrandast ükskord kui kangilt alla kukkus). Kuigi meest on süüdistatud ka mitmete steroidide kasutamises, siis need süüdistused pole korrektsed, sest Sapp ise on alati ausalt kinnitanud, et tal pole õrna aimugi, kuidas need ained tema kehasse satuvad. Mehel on tegelikult olnud isegi olümpiapotentsiaali. Nimelt pakkus Barbadose valitsus 2003-ndal aastal Sapp`ile kodakondust ja suurt raha, et mees esindaks riiki paraolümpial judos. Tavaolümpiale vaimse puude tõttu teda lasta ei tahetud. Sapp keeldus pakkumisest, kuna ta põeb paanilist lennuhirmu ja sama foobia esineb millegipärast äkitselt ka inimestel, kes temaga ühes lennukis peavad viibima. Selline vahva sell siis.

Puhas poiss Kui see tegelane süstla otsast maha roniks, siis jookseks mõne kuuga õhust tühjaks.

Piimast on kujunenud viimase kümne aasta jooksul üsna terav vaidlusobjekt. Osad väidavad, et piim on saatanast ja sellest tuleks eemale hoida. Nad toetuvad väidetele, et kaseiini seedumisel tekivad organismis ohtlikud keemilised ühendid. Lisaks olevat piim lastel peamiseks allergiate tekitajaks. Inimese immuunsüsteem ei olevat võimeline lehmapiimaga hästi kohanema. Piimavalgutalumatus puudutab küll ainult teatud gruppi inimesi, kelle jaoks võib ülemäärane piimakogus isegi eluohtlik olla, aga mis olla halb ühele, olla halb ka kõigile teistele . Järgmine häda on seotud piimasuhkruga, aga eks laktoositalumatusest on kõik ilmselt isegi kuulnud. Veel tuuakse piima esile kui mitmete vähkhaiguste tekitajat ja osad uuringud ütlevad sama ka Parkinsoni tõve kohta. Siis pajatatakse veel pikalt ja laialt piimarasvast, mis on kõrge kolesteroolisisaldusega jne. Ülejäänud inimesed jätavad selle teadusudu üldse kõrvale ja ütlevad lihtsalt, et piim on looduse enda poolt loodud imetajatele universaalseks toiduaineks, mille najal uued väikesed maailmakodanikud tükk aega elavad ja kasvavad. Looduse looming ei saavat olla vale. Seda kinnitavad ilmselt ka paljud teie hulgast, kes ohtralt piima joovad ja väga tugeva tervisega on. Muidugi võib välja tuua ka kümneid teaduslikke põhjendusi, miks piim on hädavajalik toiduaine. Minule iseenesest sümpatiseerivad kõik teooriad, mis põhinevad looduse algupäral, sest Loodus on inimese valmis meisterdanud ja tema juba teab, mis on õige ja mis vale. Rafineeritud suhkur, keedusool, alkohol jne on näited sellest, mida inimene ise oma lauale on toonud ja nagu me kõik teame, on nad põhjustanud palju pahandust. Piima võiks selle taustal rohkem usaldada. Kellel on piimatoodetega probleeme, siis tuleb lihtsalt hoolikamalt valida, sest vastavaid piimatooteid on tänapäeval pea iga probleemi puhuks. Got milk?

Otsi Tartu Kaubamaja lähedusest üles üks eakas mustlasproua, kes koostab sulle 2000 krooni eest toitumiskava ja võib sama raha eest ka ennustada. Mina olen seni tulemustega väga rahul. Kui sellist summat pole käepärast, siis pead leppima mõne kvalifitseeritud treeneri pakutavaga, mille leiad Fitness.ee avalehelt.

Arnold on sündinud ärimeheks. Ta lihtsalt ei saa sinna midagi parata, et kohe tulusid-kulusid kalkuleerima hakkab. Ja kuna ta ei saa sinna midagi parata, siis pole vist mõtet seekord ka pahaseks saada. Peace!

"Kulturisti kõhul" ei tohiks rasvaga erilist seost olla. See teema puudutab rohumehi, kelle puhul on anaboolsed steroidid pannud ka silelihaskoe hüpertrofeeruma, mistõttu elundid kasvavad kõvasti. Naturaalsetel kulturistidel me seesugust kõhtu ju tavaliselt ei näe. Osadel on muidugi palju lihtsam seletus varnast võtta - suured kulturistid on oma mao meeletute toidukogustega lihtsalt välja venitanud

Millise osakaaluga rasva kõhuõõnde salvestatakse sõltub suuresti kolmest faktorist, millest kahte ei saa me mõjutada. 1) Esiteks loeb inimese sugu, sest meestel suurem tõenäosus omada "õunatüüpi" keha, samal ajal kui naistel on see "pirnitüüpi" (siin mängivad rolli muidugi suguhormoonid). Meestel on suurem oht kõhuõõnde rasva salvestada. 2) Teiseks sõltub palju meie geneetilisest pärandist. Ka siia ei saa me midagi parata. 3) Kolmandaks teguriks on kehalised treeningud, mis uuringute järgi vähendavad kõhuõõne rasvade osakaalu. Leidub tegelikult ka uurimusi, mis näitavad, et hoopis dieet ilma treeninguta aitab eemaldada kõhuõõne rasva paremini, aga enamus uuringuid on siiski tõestanud, et treeningul on siin olulisem mõju kui toitumisel. Nende inimeste kohta, kes on üldiselt kõhnakesed, aga rasvunud siseelunditega, kasutatakse inglise keeles nimetust "Tofi" (Thin on the Outside, Fat on the Inside). Seda saab tuvastada magnetresonants skanneringuga. Muidugi võib igaüks teha järeldused ka sellest, kui kõhnal inimesel on kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase, väike õllekõhuke jne.

Vot selline asi mulle kohe mitte ei meeldi, kui keegi kuskilt kuulis midagi või vastupidi - sõbrad pole sellest küll midagi kuulnud. Mille põhjal sa ütled, et ma niikuinii ei usu seda eriti. See on puhas teadus. Kui seda uurid, siis saad ehk teadlikumaks. Nahaalust rasva nimetatakse inglise keeles subcutaneous fat ja elundite vahel asuvat visceral fat. Seda elundite vahelist rasva töötleb maks, mis toodab sellest ka madala-tihedusega kolesterooli, mis omakorda sinu vereringesse jõuab ning veresoonte seintele palju kurja teeb (veri sealt ühel hetkel enam läbi ei mahu ja siis juhtub see, mis paljude Eesti meestega juba juhtunud on). Need piitsavarred või ka tugevad poisid nagu sina, ei saagi sellest midagi teada, sest vastavaid uuringuid pole neile ju tehtud. Teada saavad nad sellest alles paarikümne aasta pärast. Kõik, kes aga regulaarselt treenivad, nendel on muidugi kordades väiksem tõenäosus koguda siseelunditele liigset rasva, olenemata sellest, et välimuselt võivad sportija ja mittesportija olla sarnase kehaehitusega.

Keda kotib?? WTF?? See hakkab sind kottima kohe, kui infarktiga haiglas lamad. Võibolla 50000 50000-st peaks olema sellest huvitatud. Sellepärast ongi mehed omadega seal, kus päike ei paista, kuna nende keha kogub rasva just talje piirkonda otse oluliste siseelunite vahele. Sul pole õrna aimugi, kui palju on tegelikult neid inimesi, kes näevad välja nagu piitsavarred, aga kelle siseelundid on raskelt rasvunud. Mõned tahavad lisaks heale väljanägemisele ka terved olla.

Nalja nabani. OK. Keha ravaprotsendi mõõtmise "kuldseks standartiks" on hüdrostaatiline kaalumine. Teiste meetodite valiidsust arvestatakse just vees kaalumise järgi. Kaliiber on kaugelt täpsem meetod kui elektroimpulsside oma. Nende elektroonilise vidinatega võib tõepoolest lutsu visata. Ja küsimus ei ole masina kvaliteedis, sest mitte ainult need vormelirooli meenutavad odavad mõõturid ei ole rämps, vaid sama ebatäpsed on ka tõsisemad aparaadid. TÜ kehakultuuris on kasutusel masin, kus pannakse sulle juhtmed külge jalgadele jne, et võimalikult adekvaatselt mõõta impulsside liikumist läbi keha, aga probleem jääb ju ikka samaks, sest vedeliku (hea elektrijuht) hulga kogus kehas hakkab impulsside liikumise kiirusega mängima. Nii näitas see "tõsine" aparaat pooltel meeskursuslastel keha rasvaprotsendiks 2-4%. Kaliibri puhul on ainsaks miinuseks see, et ta ei arvesta täpselt siseelundite rasva. Hüdrostaatilist kaalumist Eestis minuteada ei tehta. Suhteliselt täpne on veel ka vere järgi mõõtmine. Kui rääkida ultrakeerulistest meetoditest, siis ameeriklastel on kasutusel veel selline asi nagu Bod-pod kamber (kui nüüd nimi õieti meeles on), aga see on ka ultrakallis meetod. Ah jaa! Siisiki on veel üks ülitõhus ja ülilihtne mõõtmisinstrument - seda nimetatakse peegliks ja see peaks igaühel kodus olemas olema.