Kelly

Eeldan, et 100 muu asja all sa mõtled, et millest sõltuvad tulemused mitmesugustel jõualadel. Jõud ei sõltu alati proportsionaalselt lihaste suurusest, oluline osa on ka jäsemete pikkusel (pikkade jäsemetega inimesel on vaja läbida suurem teepikkus harjutuse sooritamisel ja pikemate kangide tõttu on raskuse tõstmiseks suuremat jõudu vaja), lihaskiu tüübil ja treeningu tüübil(mida rohkem on kiireid lihaskiude ja mida rohkem neid spetsiaalse treeninguga arendada(tüüpiline kulturismitreening selleks ei sobi), seda suurem maksimaalne jõud), anaboolsete steroidide tarbimisest(anaboolsed steroidid põhjustavad lihastes ka selliste valkude hulga suurenemist, mis ei osale lihase kontraktsioonis) ja veel paljudest faktoritest.

Tõstjate treening tekitab lihastes väiksema ainevahetuse jääkproduktide kuhjumise ja mehaanilise trauma, kui kulturistide treening.

Glükoos on sama asi mis dekstroos.D e k s t r i i n i d on erineva ahela pikkusega glükoosi molekulidest koosnevad polüsahhariidid (tärklise hüdrolüüsi produktid).

Annika, vaata et sa keskkonnakaitse inspektorile vahele ei jää, sest nii suure CO2 emissiooni eest(6*nädalas aeroobne trenn) tuleb ropult saastekahju hüvitist maksta.

Erinevaid teooriaid on palju ja mulle tundub, et mõned autorid on liiga pealiskaudsed, näiteks väide, et 20 sekundi pikkused seeriad põhjustavad suurima testosterooni kontsentratsiooni tõusu ja pikkade seeriate ja lühikeste puhkepausidega treeningu tagajärjel tekkinud kõrge piimhappe kontsentratsioon põhjustab intensiivse kasvuhormooni tootmise, võib küll korrektne olla aga ainult 1 h pärast trenni. Lihase taastumise aeg on aga >48 h. Üks on selge- mida suurem raskus, seda rohkem lihaskiude töötab. Ja 80-90 % max-st raskuse korral ei saa puhkepausid olla<1,5 min, sest sellised harjutused koormavad tugevalt närvisüsteemi ja isegi, kui energeetilised substraadid on asendatud, on jõud väiksem, sest närviregulatsioon ei toimi efektiivselt. Isiklike kogemuste põhjal suht efektiivne treeningu meetod nii massi kui jõu arendamiseks on 20 sekundilised seeriad, 5-6 kordust ja 1-2 min pausid seeriate vahel.

RIND JA TRIITSEPS Rinnalt surumine 65 cm haardega - 60 kg Rinnalt surumine 35 cm haardega - 50 kg BIITSEPS Küünarvarte kõverdamine kangiga althaardega - 30 kg ja pealthaardega - 20 kg

Kahjuks ma ei tunne piisavalt liiikumisaparatuuri fysioloogiat, et saaksin oma probleemi p6hjalikult analyysida. Igal juhul v2ljendus see selles, et kangi vasaku poole kiirus oli nii palju v2iksem,et liigutuse ylaosas oli vasak ots u.10 cm madalamal. Raskustega 80% maksimumist erinevust ei ole.

Mul on probleem, et kogu parem pool on natuke tugevam kui vasak ja maksimumilähedast raskust surudes liigub kangi vasakpoolne ots märgatavalt aeglasemalt.Olen teinud u 5 treeningul hantli surumist ainult vasakule poolele(3-5 kordust suutlikkuse piirini max kiirusega) ja olukord on paranenud. Margus, kas Sa oled vasakukäeline? See on naljakas, et jõu erinevust pole.

Kui kaal kuidagi ei alane, siis ei j22 vist muud yle, kui kuhugi v2iksema raskuskiirendusega kohta (nt Kuule) elama minna.

Arvan, et Sul on õigus ja oluline erinevus on ka selles, et fikseeritud kangiga sa surud otse üles ja seetõttu on triitsepsitel suurem koormus, vaba raskusega on kangi trajektoor natuke kaldu(nii et kui on suht nõrgad triitsepsid, võib vaba kangiga tulemus paraneda).

Meil on vist erinevad arusaamad suurest tagumikust.Aga ma arvan, et enamiku naiste probleem ei seisne mitte liiga suures tagumikus, vaid liiga väikses ülakehas, sest tagumiku suuruse all mõeldakse harilikult ju mõõtmeid muude kehaosade suhtes ja mitte ei võrrelda kellegi teise tagumikuga (mistõttu minu eelnev väide on jama)

Kristiina, selleks, et saada tagumikku nagu Anthony Clarke`il pead sa kükkima 460 kg !!! 50 kg kükkidega tagumik küll suureks ei lähe.

Tõhus harjutus tagumikule tähendab lisaraskust > 50 kg.

Kas naturaalne treenimine on siis mingi häbiasi või? Ja mille poolest väga hästi eesti keelt valdavad inimesed erinevad eesti keelt emakeelena rääkivatest ?

Usun, et sa tead seda aga kogemata eksisid, aga sama C aatomite ja 2iksidemete arvuga, kuid 2iksidemete eri asukohaga org. ühendeid nim.i s o m e e r i d e k s. I s o t o o b i d on elemendid, mille aatomituumas on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid.